Psühholoogia kontrolltööks kordamine . (1)

Kordamine KT-ks .
Tunnetusprotsessiks ehk kognitiivseteks protsessideks nim. neid psüühilisi protsesse , mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest( aisting , taju, mälu, mõju, mõtlemine, tähelepanu ja kujutlus).Analüsaator on närvisüsteemi osa , miis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui ka organismist tulevaid ärritusi ning milles toimub nende analüüs ja süntees .Analüsaator koosneb kolmest osast : 1)Retsetorid ehk tundenärvilõmped , mis võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritus energia närviimpulssideks 2)närvikud , mis toimatevad närviimpulsse edasi 3) peaaju piirkond , kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine.Nägemismeel on meelteist tähtsam , kuna selle kaudu saame kõige rohkem infot väliskeskkonnast .Vikerkest - paikneb silmamuna soonkesta eesotsas , tema värvus oleneb vävri pigmendi hulgast. Silmaava ehk pupill – reageerib valgusvoo tugevust , hämaras valguses pupiil muutub suuremaks , ereda valguses väiksemaks .Lääts – koondab valgust niiet vaadeldavast objektist tekiks selge kujutis.Võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud , u 120 mlm kokku .Kepikesi on vaja hämaras nägemiseks , kolvikesi valguste nägemiseks .Kollaatähn –võrkkesta keskosa( kõige tundlikum valguse suhtes ). Pimetähn – võrkkestas asuv punkt , mis on valgustundlikuseta ja mille juurest väljub nägemisnärv .John Dalton (1766- 1844 ) avastas daltanismi , mis on nähtus , kus inimene ei suuuda eritsada mingeid kindalid värve teisest (nt: puasta värvi rohelisel taustal). Oimusagar – peaajupunkt kus lkujunevad lõplikult vlja lõhna – kui ka maitseaisting .Maitsmine – 4 keeleeripiirkonda , mis kõik on jaotatud keelele eraldis osadeks : magus , hapu , kibe/mõru , soolane . Aistingute seaduspärasused :
1)Kompensatsioon (korvamine teisega ) on ühe aistingu liigi nõrkuse või puudumise korral arenevad teised paremini välja. 2) Adaptatsioon ehk ärritajaga kohanemine :on tundlikkuse muutumine ärritaja toimel 3) Sünesteesia (uute teke ) ühele meeleelundile iseloomulikku ärrituse teke teise meeleelundi ärritamisel .
Taju : *mõju avaldavad varasemad kogemused *mõtlemine *hoiakud ja emotsioonid *muutumatu iseloom . Tajuliigid : 1) Isikutaju ehk sotsiaalne taju – tähendab teise inimese tajusmis ( mõistmist ja hindamist ) 2) Ruumitaju – saame maailmast kolmemõõtmelise pildi 3) Liikumistaju - annab meile infot teiste objekdide liikumise kohta 4) Ajataju – saame teavet aja kulgemise kohta ning võime eristada sündmuste kiirust ja ajajärku .Tähelepanu omadused : Tähelepanumaht(objekdide hulk , mida jõuame haarata kindla ajajooksul) , Tähelepanu jaotavus ( jaotamine mitleobjeksi vahel korraga ) , Tähelepanu koondamamine ( keskendamine ühele kindlale objeksile ja kekenduda selle liikumisele ja tegevisele ) , Tähelepanupüsivus ( aeg , kaua suuudad keskenduda anult 1-le objekdile ) , Tähelepanu ümberlükatatavus ( tahtlik tähelepanu ümbarlükkamine ) . Tähelepanu liigid : 1) Tahtmatu tähelapanu (kandub objektile iseensest , Palju tegureid : Ärritaja : tegevus , suurus , kontrast , liikumine , kordumine , uudsus .) 2) Tahtlik tähelepanu ( kandub objektile või tegevusele tahte abil ning see kujuneb välja kavatuse ja õpetuse käigus ) Stereotüpiseerimine – on väga ennatlik viis inimsest arvamuse loobumiseks .