.........................................................33 3 Sissejuhatus Valisin enda aastatöö teemaks rulatamine seetõttu, et tegelen ka ise aktiivselt selle ekstreemspordiga. Töö eesmärk on tutvustada rula ning sellega tehtavaid trikke. Tagaplaanile ei saa jätta ka rulatamise ajalugu ja sellega kaasnevaid kuulsusi, kes muutsid rulatamise selliseks spordialaks, nagu me teame seda tänapäeval. Aastatöö jagasin kolmeks suuremaks peatükiks, mis omakorda jagunevad alapeatükkideks. Rulatamisest kõnelev osa jaguneb kahte peatükki: uueks ja vanaks koolkonnaks. Esimeses peatükis räägingi mõlemast koolkonnast ning kuidas on rulatamine muutunud aja jooksul. Teises peatükis räägin rula varustusest, mida pidada silmas selle ostmisel, ja trikkidest. Kolmandas peatükis räägin tähtsamate rulatajate kohta, kes on arendanud ning muutnud
paanikalukk Rakendisuustamine ehk nordic style pulka või lihtsalt pulka on üldjoontes sarnane suusatajaveole, kuid väikese erinevusega. Rakendisuustamises on koer rakendatud aisade abil ka väikese kelgu ehkpulka ette, millel on raskust 0,7 x koera enda kaal. Harrastatakse 1-4 koeraga. Mitme koeraga rakendipuhul on koerad rakendatud tandemina üksteise järgi, ning kelgule lisatavat raskust kasvatatakse vastavalt koerte hulgale.Rakendisuusatamise on pärit Norrast, ning kujunes spordialaks arvatavasti kahe harrastuseühendamisel. Murdmaasuusatamine on teadupärast Norras rahvuslikuks spordialaks, ning sama võiböelda ka kelgukoerte spordi kohta. Esimene kelgukoerte klubi loodi Norras juba 1931. aastal. Rakendisuusatamine saigi alguse suuskadel matkamisest, kui inimesed liikusid koertega mägedesse looduse ilu nautima. Ka tänapäeval on rakendisuusatamine kõige populaarsem just Norras Koerakross ehk canicross on pärit Euroopa lumeda aladelt, ning cross tähedab cross
jääb samaks. Inglastel athletic, prantslastel athletisme, sakslastel athletik, hispaanlastel athletismo, selliseid näiteid on veel palju. Ei saa märkimata jätta, et atleetikal on veel praegu ka laiem tähendus, hõlmates jõustikku või üleüldist sporti. Säärane kokkulangevus ei ole juhuslik. 80-90 aastat tagasi, kui kaasaegsed spordialad hakkasid Briti saartelt igasse maailmakaarde levima, võis pidada kergejõustikku tõesti kõige suuremat mitmekülgsust nõudvaks spordialaks. Kehaliste omaduste arendamise mitmekesisuselt on ta seda praegugi. Tihe seos inimese igapäevase tegevusega (käimine, jooksmine, hüpped, heited) lubab eeldada, et kergejõustik jääb ka edaspidi maailmas spordialaks nr. 1. Seda nii oma rakenduslikkuse ja tervislikkuse kui ka leviku ulatuse, pingsate võistluste, imetlusväärsete tulemuste ning suurkujude rohkuse poolest. Sisu Spordiajaloolased oletavad, et kehakultuuri algeid tuleb otsida inimkonna ajaloos 40 000 -
Nüüdisaja spordi alguseks peetakse 19. sajandi II poolt, kui hakati korraldama ametlikke rahvuslikke ja rahvusvahelisi võistlusi. Sporti edendas rahvusvaheliste spordiföderatsioonide loomine ja olümpiamängude taassünd (1896; kaasaegsed olümpiamängud). Eriti kiiresti on sport arenenud pärast Teist maailmasõda. Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, purjetamine, jääpurjetamine, male ja meeste kergejõustik, endiselt võidukad olid raskejõustiklased. Spordirajatised
Sihiteadlikuks muutus sport Vana-Kreekas, kus kehalist kasvatust seostati võistlusega. Mitmesugustest jõu- ja osavusvõistlustest arenesid suurvõistlused. Nüüdisaja spordi alguseks peetakse 19. sajandi II poolt, kui hakati korraldama ametlikke rahvuslikke ja rahvusvahelisi võistlusi. Eriti kiiresti on sport arenenud pärast Teist maailmasõda. Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, purjetamine, jääpurjetamine, male ja meeste kergejõustik, endiselt võidukad olid raskejõustiklased. Sportimine meie elus
lapse enesehinnangut. Kuigi spordiala harrastatakse üksi, siis on palju võimalusi sotsialiseerumiseks ja teistega võistlemiseks, mis annab samad eelised kui võistkonna sport. Enne treenimist vajalik tegevus ● Tervisekontroll - enne, kui alustad treeningutega, peaksid olema kindel, et sinu tervislik seisund on treenimiseks turvaline. Pere- või spordiarst aitab kindlaks teha, kas sinu füüsiline seisund on valitud spordialaks sobiv. Liiga tihti vigastatakse end treeningutel, kuna nende füüsiline seisund ei olnud vastavaks koormuseks valmis või neil oli mõni muu terviseprobleem, millest varem ei teatud. Meetod ● Treenida tuleb aastaringi. Umbes 3-4 korda nädalas, sest iga pikem paus viib saavutatud taseme alla. ● Tuleb koostada harjutamisplaan: - Arvestad välja mis nädalapäevadel treenid ja kuna puhkad.
Võrkpalli sünd ja ajalugu Lugupeetud õpetaja, kallid klassikaaslased. Mina räägin teile võrkpalli sünniloost ja selle varajasest ajaloost. Võrkpalli, mida on nimetatud ka kuningate mänguks ja intelligentsete spordialaks harrastab hinnanguliselt 800 miljonit inimest. Ühtlasi on võrkpall jalg- ja korvpalli järel populaarsuselt 3. spordiala. Kuid vähesed teavad, kuidas nende ja ka minu lemmikspordiala sündis ning mil moel see üle maailma levis. 1895. aastal tekkis USA-s Holyoke kolledzi kehalise kasvatuse õpetajal William Morganil tahtmine luua spordiala, mis seoks kehalise aktiivsuse, meeskonnatöö ja mõistuse. Ka lootustandva
Sissejuhatus Spordialaks valisin suusatamise. Murdmaasuusatamisel on põhilseks energiatootmise mehhanismiks aeroobe mehhanism, mille puhul saadake energiat läbi oksüdatiivse fosforüülimise rasvade ja glükogeeni arvelt. Oluline on piisav hapniku juurdevool. Murdmaasuustamine on tüüpiline jõuvastupidavuse ala, millele olulisel määral lisandub ka kiirusjõu komponent. Treeningaasta võib jagada viieks perioodiks: ülemineku periood, üldettevalmistav, põhiettevalmistav, erialane ettevalmistav ja võistlusperiood. Tippvorm ajastatakse sõltuvalt olulisematest võistlustest, kus tahetakse hästi esineda. Makrotsükkli jagunemine Ülemineku periood: * algab aprill * põhiliseks eesmärgiks on aktiivne puhkus * treeningud võiks toimuda korra päevas * treeningud on lihtsad ning mängulised, hea oleks mängida erinevaid pallimänge Nädalase treeningplaani näidis näeks välja järgmine: Esmaspäev: jooks 20 minutit + jalgpall 40 minutit + venitus ja võ...
Tänu Themistoklese seinamaalingutele Kreekas teame, et tennise antiikset vormi mängiti juba 500 a eKr. 15. sajandil arenes Prantsusmaal niinimetatud kuninglik tennis. Kuninglikku tennist mängiti algselt mungakloostrites ja entusiastid mängivad seda mõnikord praegugi . Murutennis ehk tennis tänapäeva mõistes muutus populaarseks kuninganna Victoria valitsemisajal, mil seda mängiti suursuguste kodude aedades. Tennist hakati spordialaks pidama 1870. aastatel. Esimesed tennise meistrivõistlused peeti Londonis Inglismaa kroketi ja tennise klubis Wimbledonis 1877. aasta juulis. Esimest meeste finaalmängu jälgis umbes 200 pealtvaatajat. Nüüd mahutab Wimbledoni peaväljak 15 000 pealtvaatajat. Tennisemänguga alustamine. Igaüks võib hakata tennist mängima. Selleks on vaja tennisereketit, leida tennisepall ja sein, mille vastu palli toksida. Kui sulle meeldib, kutsu ka sõber mängima
Tänapäevase spordi alguseks arvatakse 19. sajandi II poolt, kui hakati korraldama rahvusvahelisi ja rahvuslikke võistlusi. Sporti edendas rahvusvaheliste föderatsioonide loomine ja olümpiamängude taassünd. Kõige kiiremini on sport edasi arenenud pärast Teist maailmasõda. 2.2. Spordi ajalugu Eestis Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäi paris pikaks ajaks kõige menukamaks spordialaks. Kui asutati 19. ja 20. sajandi vahetusel esimesed spordiseltsid, siis lisandusid ka võimlemine, jalgrattasport, jooks, jalgpall, ujumine, uisutamine ja poks. Juba 1912. aasta Stockholmis toimuvatel olümpiamängudel kuulusid ka mõned eestlased Venemaa võistkonda. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik. Kõige kõrgema rahvusvahelise taseme saavutasid Iseseisvas Eestis
eesmärgil. Akrobaatilised harjutused suurendavad vastupidavust, jõudu, painduvust, reageerimiskiirust, osavust, julgust, koordinatsiooni, ruumitaju, keha täielikku valitsemist jne. Harjutuste sooritamine paarides või grupis arendab lapse oskusi abistada ja julgestada kaaslasi. Samuti õpitakse olema üks osa meeskonnast, mis soodustab teiste liikmetega heade sõprussidemete kujunemist ja koostöö oskuse arendamist. Üheks naiselikumaks spordialaks peetud võimlemine ei ole ainult tüdrukute mängumaa. Tüdrukud panevad rõhku graatsilisusele, poiste võimlemine kujutab endast aga hoopis akrobaatikat: tehakse hüppeid, kukerpalle ja saltosid. Mida õpitakse? Kõnniharjutused (kindla rütmi ja muusika järgi), hüplemisharjutused (kombinatsioonid), hüplemine hüpitsa ja hoonööriga, roomamine, veeremine ja veered, tirel ette ja taha, pool- ja täisspagaat, turiseis, kaarsild, tasakaaluharjutused, hundiratas, tiritamm,
mõned pildid. Referaadi koostamisel olen kasutanud internetis ja raamatutest kättesaadavat materjali. Refetaat on koostatud kehalise kasvatuse tunni raames. Iluvõimlemine Iluvõimlemine ühendab balleti, akrobaatilisi elemente ja ala spetsiifilisi tehnilisi elemente, mis sooritatakse võimalikult sujuvalt ja graatsiliselt muusika taustal, koos erinevate vahendite (hüpits, rõngas, kurikad, pall, lint) käsitsemisega. Iluvõimlemine on kujunenud üheks levinumaks ja populaarsemaks spordialaks, mis on ka olümpiamängude kavas. Iluvõimlemine on spordiala, kus võistlevad enamjaolt ainult naised, erandiks on Jaapan ja mõned muud maad, kus võistlevad ka mehed. Kavade koreograafia sooritatakse muusikapala saatel, mis koosneb ühest või mitmest instrumendist. Iluvõimlemise muusikas ei tohi olla ära tuntavaid sõnu, küll aga võivad esineda erinevad häälitsused. Kava ajal peab võimleja hoidma vahendid pidevas liikumises, sooritades erineva tasapinna,
Paljud muusikateadlased väidavad, ei iga muusika elus füüsilised harjutused peavad seisma olulisel kohal. Asi on selles, et füüsilised harjutused aitavad täiendada oma eriala tehnikat ja aitavad vältida professionaalseid haigusi. Väga kasulik on võimlemine hommikul, veeprotseduurid, karastamine ja massaaž. Mõned teadlased rangelt soovitavad arendada ja treenida oma lihaseid, tegeleda talviste ja suveste spordialadega, tennisega, ujumisega. Ujumist üldse peetakse kõige sobivamaks spordialaks muusikute jaoks, esialgu puhkpillimängijate ja lauljate jaoks, kune ujumene arendab hingamissüsteemi. Lisaks, enamus lihaseid on lõdvestanud, väheneb pinge selgroo peale. Lisaks, ujumine aitab füüsiliste traumide ravimisel (nihestus, venitus). Oluline on see, et ujumine karastab. Kasulikud on ka erinevad spordimängud (korvpall, võrkpall), kuna sellised mängud arendavad kordinatsiooni, mis võiks olla kasulik dirigentide jaoks. Sellised spordialad arendavad
Vanavanaisad tõid spordi juurde vanaisad, need omakorda isad, isade eeskujudele järgnesid pojad, neile juba pojapojad. Aastakümneid on tehtud sportlikke vägitegusid olümpiamängudel, maailma ja Euroopa tiitli võistlustel, rahvusvahelistel tippüritustel maakera eri mandritel. Vanasõna ütleb ,,Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta". Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, endiselt võidukad olid raskejõustiklased, purjetamine, jääpurjetamine, male ja meeste kergejõustik.
vanaisad, need omakorda isad, isade eeskujudele järgnesid pojad, neile juba pojapojad. Aastakümneid on tehtud sportlikke vägitegusid olümpiamängudel, maailma ja Euroopa tiitli võistlustel, rahvusvahelistel tippüritustel maakera eri mandritel. Vanasõna ütleb ,,Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta". Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, endiselt võidukad olid raskejõustiklased, purjetamine, jääpurjetamine,
aastal jõudsid USA astronaudid esimesena Kuule. · Väga oluline oli konkurents spordis. Erilist tähelepanu pöörasid sellel idabloki maad, kes ei kohkunud tagasi ka ebaausatest võtetest. Eriti agarad olid keelatud aineid kasutama sotsialistlikud riigid Kuuba ja Saksa DV. 1972. aastal kaotas USA korvpallimeeskond Müncheni olümpiamängude finaalis NSV Liidule. Peaaegu poliitiliseks spordialaks muutus jäähoki 1970. aastate algul, mil Tsehhoslovakkia suutis korduvalt NSV Liidu sportlasi võita. Selgitage öeldu mõtet, olid ju mõlemad sotsialismileeri riigid. · Nõukogude Liit jätkas oma mõju tugevdamist Kolmandas Maailmas. Aafrikas kasutas ta selleks Kuuba abi. 1975. aastal aitasid kuubalased Angolas võimule Moskva-meelse MPLA (Angoola Rahvavabastusliikumine)
,,Murdmaasuusatamine" Referaat Pärnu 2010 Sisukord Sissejuhatus Suusasport on aastakümnete jooksul kujunenud enam harrastatavaks spordialaks. Huvi selle haarava, tervistava ning kõigile kättesaadava spordiala vastu aina kasvab (1974: 5). Selles referaadis tuleb juttu suusatamise ajaloost, suusatamise varustusest ja miks suusatamine on kasulik. Suusatamine on väga hea spordiala tervele kehale, treeningutest võtab osa 90% lihastest ning see on sobilik ka vanadele ja ülekaalulistele inimestele. Suusatamises peetakse võistlusi. Selles referaadis on juttu ka suusatamises kasutatavatest erinevatest stiilidest.
koolis (Rugby School) mängitud jalgpalli reeglid lubasid palli küll käega puudutada, kuid palli hoides vastase värava poole joosta oli keelatud. Palli kandmist hakati lubama ajavahemikus 1820—1830. Legendi järgi toimus murrang 1823. aasta võistlusel, kui William Web Ellise nimeline mängija palli kandes üle vastase väravajoone jooksis. Esimesed ametlikud ragbireeglid koostati 1845. aastal. Ragbi eraldumine jalgpallist Jalgpalli (Association Football) ning ragbi areng kaheks eri spordialaks hoogustus pärast Inglise Jalgpalliliidu (The Football Association) asutamist ning ühtsete jalgpallireeglite koostamist 1863. aastal. Ühtsete reeglite aluseks oli eelkõige selline jalgpall, mida mängitiCambridge'i Ülikoolis. Käte kasutamist ning jalgpallireeglites keelatud takistamise võtteid puudutavate erimeelsuste tõttu jäid ragbireegleid eelistavad klubid Jalgpalliliidu tegevusest kõrvale ning asutasid 1871. aastal Ragbiliidu (Rugby Football Union).
sobiv ka liigeseprobleemide ja ülekaalu korral. Samuti on jalgrattsõit hea spordiala teiste alade tegijatele. Jalgrattasõitu võib harrastada kõrge vanusesni. Jalgrattasõidus on koormatud enam kui üks kuuendik lihaskonnast, mis vastuidavuse arendamiseks väga soodne. Harjutades intensiivsusega 60 % maksimumist, tugevdate nii tervist kui vastupidavust. Ainevahetuses kasutatakse kestvamatel koormustel aga valdavalt rasvu. Jooksmine- Jooksmine on kujunenud üheks populaarsemaks spordialaks tervisesportlaste seas. Esiteks on jooksmine odav, vaja on vaid spordiriietust ja jooksususse. Teiseks on jooksmine väga tõhus vahend südame tugvdamiseks, seda nii tervise tugevdamise kui haiguste ennetamiseks suhtes. Ja kolmandaks on jooksmine lihtne, joosta saab kõikjal. ,,Pole olemas halba ilma, on vale riietus". Jooksmine sobib iga ilmaga, ka pimedas ja talvel on see ju sisuliselt võimalik. Jooksmisega kaasneb suur organismi energiakulu jalgrattaga tuleks sama
Ajalugu Orienteerumise sünnimaa on Norra, kus esimesed võistlused korraldati 31. oktoobril 1897 Södertalenis. Teistes riikides võistluste ettevõtmised ebaõnnestusid. Ka Norras endas ei saavutanud orienteerumine kuulsust ja nii võtsid soomlased ja rootslased orienteerumise arendamise enda peale. Soomes avati Orienteerumise Liit 1905. a. Esimesed avalikud võistlused toimusid Rootsis 1901.a. 30. aastatel sai orienteerumine massiliseks spordialaks. 1936. a. aastal asutati Rootsis juhtiv organ - Orienteerumise Liit. sveitsis, Taanis ja Norras hakkas orienteerumine arenema 30.-ndate lõpus. Peale Teist maailmasõda hakkasid turistid Ungarist, Tsehhist, Bulgaariast ja Rumeeniast harrastama võistkondlikke võistlusi. Reeglid olid igas riigis erinevad. Ühtsed reeglid moodustati 1958. aastal Budapestis. Samal aasta toimusid Balatoni järve karika võistlused, millest sai tulevikus traditsioon. 1959
energiakulu üle 6000kcal. · Tour de France pikimad etapid 12000kcal. · Jalgrattasõit 540km (19,4t) 13850kcal) · Ujuja (5 15km päevas) 3055 5525kcal · Tõstja (päevas 90 tonni) 9000kcal · Korvpallur 5500kcal · Võimlejad, baleriinid 1200 2000kcal JOOKSMINE Jooksmine on kujunenud üheks populaarsemaks spordialaks tervisesportlaste seas. Esiteks on jooksmine odav, vaja on vaid spordiriietust ja jooksususse. Teiseks on jooksmine väga tõhus vahend südame tugevdamiseks, seda nii tervise tugevdamise kui haiguste ennetamise suhtes. Ja kolmandaks on jooksmine lihtne, joosta saab kõikjal. ,,Pole olemas halba ilma, on vale riietus". Jooksmine sobib iga ilmaga, ka pimedas ja talvel on see ju sisuliselt võimalik. Jooksmisega kaasneb suur organismi energiakulu
· Alates 1920. a. osalesid Eesti sportlased olümpiamängudel. Erilise populaarsuse pälvis Kristjan Palusalu, kes 1936. a. Berliini olümpiamängudel võitis kuldmedali nii klassikalises kui ka vabamaadluses. Medaleid toodi Eestisse ka maratonis, kümnevõistluses ja poksis. · Rohkesti korraldati maavõistlusi, peamiselt lähinaabrite Soome, Läti ja Leeduga. Siiski toimusid kohtumised ka Türgi jalgpallikoondisega. Jalgpall oli raskejõustiku kõrval populaarsemaks spordialaks. Alles 1930. a. lõpus hakati rohkem tähelepanu pühendama kergejõustikule ning lisandusid sellised alad nagu korvpall, tennis, male ja laskmine. · Males jõudis maailma tippude hulka Paul Keres. Laskespordis saavutas Eesti meeskond aga esikoha 1937. a. Helsingis ja kordas seda saavutust kaks aastat hiljem Luzernis, tõestades seega oma kuulumist maailma laskeparemikku.
veebruaril 1963, Broolynis, New Yorkis, aga ta vanemad James ja Delores Jordan kolisid Wilmingtoni Põhja-Carolinas, kui Michael oli alles väike beebi. MJ isa tegi kõva tööd elektrijaamas, kui ema töötas täiskohaga pangas. Vanemad töötasid kõvasti, et tagada oma võsukestele mugav ja hea elu. Ta on neljas laps viiest. Tal on kaks vanemat venda ja üks vanem ning üks noorem õde. Lapsena mängis MJ pesapalli, korvpalli ja jalgpalli. Esmalt oli tema eelistatumaks spordialaks pesapall, kuid pärast seda, kui ta hakkas palju aega veetma korvpalliplatsil, muutusid ka tema väljavaated. Kuna tema vanem ja pikem vend Larry võitis teda pidevalt üks-üks mängus, tahtis ta kindlasti saada vennast paremaks mängijaks. Aastal 1978 juhtus aga üks irooniline asi. Kui MJ käis Laney'i keskkoolis Wilmingtonis, ei pääsenud ta kooli esindusmeeskonda. "Kui ma tegin trenni ja väsisin ära ning mõtlesin, et ma peaksin
Pirsoniga. ESK likvideeriti sama aasta lõpus. Eesti NSV Rahvakomissaride nõukogu määrusega asutati Kehakultuuri-ja Spordikomitee, mille tegevust asus juhtima A. Kress. Algas 50 aastat kestnud nõukogude spordi periood. 1940 aasta 21. juunil okupeeris NSV Liit Eesti. 20 iseseisvusaasta jooksul võitsid Eesti sportlased kokku 21 olümpiamedalit (6 kulda, 6 hõbedat ja 9 pronksi). Maailmameistrivõistlustelt toodi 116 ja Euroopa meistrivõistlustelt 52 medalit. Edukaimaks spordialaks oli kreeka-rooma maadlus. 2 Olümpiamängudest 1924 aastal toimunud olümpiamängudel Pariisis saadeti Eestist 11 kergejõustiklast. Eduard Pütsep sai kreeka-rooma maadluses kuldmedali, Roman Steinberg pronksmedali. Tõstmises A. Neuland hõbemedal, Jaan Kikas ja Harald Tammer pronksmedali. Kergejõustikus Aleksander Klumberg sai kümnevõistluses 7329 punktiga pronksmedali.
Nüüdisaja spordi alguseks peetakse 19. sajandi II poolt, kui hakati korraldama ametlikke rahvuslikke ja rahvusvahelisi võistlusi. Sporti edendas rahvusvaheliste spordiföderatsioonide loomine ja olümpiamängude taassünd (1896; kaasaegsed olümpiamängud). Eriti kiiresti on sport arenenud pärast Teist maailmasõda. Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, purjetamine, jääpurjetamine, male ja meeste kergejõustik, endiselt võidukad olid raskejõustiklased.
kuni aprillini. Mängudega alustatakse juba septembris, ja heast esinemisest nendes mängudest sõltuvad järgmised vastased, siis on oluline, et füüsiline vorm oleks juba hooaja alguses väga hea. Aastane treeningplaan võrkpallis jaguneb kolmeks: ettevalmistav periood( kestus ~3 kuud), võistlusperiood( kestus ~8 kuud) ja üleminekuperiood(kestus ~1 kuu). Ettevalmistusperiood: Et saavutada häid tulemusi peab üldkehaline ettevalmistus igal alal olema väga hea. Kuna minu spordialaks on võrkpall ja selle ala hooaeg kulgeb septembrist aprillini, siis aeg, millal üldkehalist ettevalmistust teha on peamiselt suvekuud. Loomulikult peab üldkehaline ettevalmistus jätkuma aastaringselt, kuid natukene väiksemas mahus kui ettevalmistusperioodil. Üldkehaline ettevalmistus on vajalik selleks, et sportlane, kes on puhanud ligi kuu aega, harjuks taas rütmiga, mis ootab teda ees tihedal võistlusperioodil. Ta
Spordi ABC 2013 Sisukord Sissejuhatus Jooksmine on kujunenud üheks populaarsemaks spordialaks tervisesportlaste seas. Esiteks on jooksmine odav, vaja on vaid spordiriietust ja jooksususse. Teiseks on jooksmine väga tõhus vahend südame tugevdamiseks, seda nii tervise tugevdamise kui haiguste ennetamise suhtes. Ja kolmandaks on jooksmine lihtne, joosta saab kõikjal. Jooksmine on tervislik, sest see tugevdab südame - vereringesüsteemi ja aitab põletada rasvu ja see on suurepärane vahend stressi vastu. Jooks on parim vahend kehakaalu reguleerimiseks samas on see justkui
teema vastu. Valikule aitas kaasa ka teadmine, et varem polnud keegi Tapa Gümnaasiumi õpilastest uurimistööna uurinud ratsaspordi populaarsust. Minu eesmärk on saada uurimistööga teada, mis on üldse ratsasport ja kui populaarne on see tänapäeval. Kinnitada või ümber lükata järgmised hüpoteesid: ratsaspordiga tegelejaid on Tapa Gümnaasiumis vähemalt 10%, õpilastest vähemalt 50% peavad ratsasporti huvitavaks ja kõige põnevamaks spordialaks peetakse takistussõitu. Lisaks on soov teada saada, millised on suurimad põhjused, miks ei tegeleta ratsaspordiga ning kui palju on õpilastel tutvusringkonnas tuttavaid, kes tegelevad ratsaspordiga. Töö teoreetiline osa tugineb erinevatele raamatutele, teadusajakirjadele ja interneti lehekülgedele. Uurimismeetodiks kasutan küsitlust, mida lasen täita Tapa Gümnaasiumi õpilastel. 5 1. RATSASPORT
Nüüdisaja spordi alguseks peetakse 19. sajandi II poolt, kui hakati korraldama ametlikke rahvuslikke ja rahvusvahelisi võistlusi. Sporti edendas rahvusvaheliste spordiföderatsioonide loomine ja olümpiamängude taassünd (1896; kaasaegsed olümpiamängud). Eriti kiiresti on sport arenenud pärast Teist maailmasõda. Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, purjetamine, jääpurjetamine, male ja meeste kergejõustik, endiselt võidukad olid raskejõustiklased (wikipedia.org). Mis on sport, mida sport inimesele annab ning milleks seda vaja on? Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus.
Organisatoorsed probleemid 5 ·nõrk treeningudistsipliin - ei järgita treeneri või õpetaja juhiseid ·vale koormuse jaotamine ·treeningu pikkus ei vasta osaleja vanusele ega füüsilistele võimetele ·vead harjutuste sooritamise tehnikas ·mängureegite mittetundmine 2.Ebakvaliteetne spordiinventar või sportimistingimused ·katkised või purunemisohtlikud trenazöörid ·mittekõlblikud konstruktsioonid ·vananenud või vastavaks spordialaks mittekõlbulik spordiinventar ·ventilatsiooni puudumine 3. Ilmastikuolud ·raskete ilmastikuolude (kõva tuul, madal või liiga kõrge temperatuur, kõrge niiskustase, lumi ja jää) mittearvestamine riietuse ja jalanõude valikul 4. Turvalisuse eiramine spordipaikade hooldamises ·ohutustehnika eiramine (matid, kaitsmed, kaitserihmad) ·võõrkehad ja muud spordikonstruktsioonid väljakutel ·õppetunnis harjutuste läbiviimine libedatel pindadel
Referaat Koostaja:Martin Mölder Tartu 2017 SISSEJUHATUS Vigastused on spordis väga levinud nähtus. Neid võib juhtuda treeningutel ning võistlussituatsioonides. Esineb kergemaid vigastusi (nikastused, venitused) ning raskemaid (sidemete venitus/rebend, lihaste põrutused ehk„puukad“, luumurrud jne). Minu spordialaks on korvpall. Korvpall on kiiretempoline mäng, kus esineb väga palju kontakti mängijate vahel. On palju suunamuutusi, äkilisi sprinte ning spurte, hüppamisi ning maandumisi. Olen ise tegelenud korvpalliga nüüdseks juba 13 aastat ning pidanud samuti läbi elama erinevaid traumasid. Suurem osa neist on õnneks olnud kergemad, kuid ka üks suurem ja tõsisem vigastus, mis on üsna sagedane sellel spordialal. Sellest tuleb hiljem ka pikemalt juttu
.......................................................................7 6. Jaak Mae.........................................................................................9 7. Andrus Veerplu.................................................................................10 8. Kasutatud kirjandus...........................................................................11 2 SISSEJUHATUS Suusasport on aastakümnete jooksul kujunenud enam harrastatavaks spordialaks. Huvi selle haarava , tervistava ning kõigile kättesaadava spordiala vastu aina kasvab (1974: 5). Suusatamisel ilmusid plastsuusad, ülikerged kepid, nokksaapad, nordiksidemed, liibuvad suusakombinesoonid, parafiinmäärded. Ka motosaanid, millega tehakse peaaegu kõigi võistluste rajad (1984: 3). Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. Suusad on vahendid lumel liikumiseks (1996: 51). Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel
Kui võistlussport on meil juba ammu omandanud suure populaarsuse, siis rahvasport oli kaua aega jäänud tagaplaanile. Viimastel aastatel on toimunud oluline nihe paremuse poole. Tervisesport on kogunud järjest enam populaarsust, näiteks suusatamine, jooks, jalgrattasõit. Ühe universaalsem ja populaarsem spordiala on tennis, mida harrastatakse nii tervisespordi kui tippspordi tasemel. Võistlusspordina loetakse seda üheks raskemaks ja tehniliselt keerulisemaks spordialaks. Et saada tõeliseks meistriks kulub keskmiselt kümme aastat ning alustama peab noorelt. Tervisespordina ei tunne tennis aga vanusepiire, seda võib mängida alati, kusjuures pole üldse oluline, kui vanalt mängima hakatakse ühe suvega omandatakse põhioskused tennisest ning suudetakse oma lõbuks mängida. Seega tennis on mäng, nagu öeldakse, kaheksandast kuni kaheksakümnenda eluaastani. Tennis arendab kiirust osavust kui ka jõudu ning sama kestab
mariuhaanat kasutanud ning et see annus sattus tema vereringesse ilmselt peol suitsu sisse hingates. Kuldmedal võeti talt ära ent anti hiljem tagasi. Sel sündmusel olid halvad tagajärjed kõikidele lumelauduritele. Paljudel inimestel tekkisid eelarvamused, et lumelaudurid kasutavadki kogu aeg narkootikume. Nüüdseks võtab lumelauandus enda alla väga suure osa talvesprodist, enamus suusakuurorte lubavad lumelaudadega sõita. See on muutunud kõigi poolt vastuvõetavaks spordialaks. 4 2. Varustus 2.1. Sõiduks vajalikud vahendid 2.1.1. Lumelaud Lumelaud on põhiline varustus lumelauasõidus. Erinevates stiilides kasutatavad lauad varieeruvad. Pikemad lauad pakuvad suuremat kiirust ja stabiilsust, lühematega on parem manööverdada ja hüpata. Painduva lauaga on hea järsemaid kurve võtta, ent suurtel kiirustel muutub see ebastabiilseks. Enamus lumelaudu
SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 MALE AJALUGU.............................................................................................................4 Male eelkäijad................................................................................................................4 Tänapäevase male teke ( 1000-1850 a. pKr).................................................................5 Spordialaks kujunemine (1850-1945)...........................................................................6 Pärast teist maailmasõda (1945 - ... ).............................................................................8 MALE EESTIS................................................................................................................10 Esimeste maleharrastajate ilmumine kuni 1883..........................................................10
Pirsoniga. ESK likvideeriti sama aasta lõpus. Eesti NSV Rahvakomissaride nõukogu määrusega asutati Kehakultuurija Spordikomitee, mille tegevust asus juhtima A. Kress. Algas 50 aastat kestnud nõukogude spordi periood. 1940 aasta 21. juunil okupeeris NSV Liit Eesti. 20 iseseisvusaasta jooksul võitsid Eesti sportlased kokku 21 olümpiamedalit (6 kulda, 6 hõbedat ja 9 pronksi). Maailmameistrivõistlustelt toodi 116 ja Euroopa meistrivõistlustelt 52 medalit. Edukaimaks spordialaks oli kreekarooma maadlus. Olümpiamängudest 1924 aastal toimunud olümpiamängudel Pariisis saadeti Eestist 11 kergejõustiklast. Eduard Pütsep sai kreekarooma maadluses kuldmedali, Roman Steinberg pronksmedali. Tõstmises A. Neuland hõbemedal, Jaan Kikas ja Harald Tammer pronksmedali. Kergejõustikus Aleksander Klumberg sai kümnevõistluses 7329 punktiga pronksmedali. 1927. aastal asutati Eesti Töölisspordiliit ja 1928. aastal sõlmisid selle kergejõustiklased
mehed. Iluvõimlemises on ühendatud omavahel balett, akrobaatilised elemendid ja ala spetsiifilised tehnilised elemendid. Neid sooritatakse muusika taustal võimalikult sujuvalt ja graatsiliselt, koos erinevate vahendite käsitsemisega. Iluvõimlemisega tegelemine annab oskuse valitseda oma keha, hea rühi, graatsilisuse, rütmi tunde, kordinatsiooni, kauni kõnnaku ja liikumisoskuse. Tänu sellele on Iluvõimlemine kujunemas üheks poplaarseimaks ja levinuimaks spordialaks, mis on ka olümpiamängude kavas. Ajalugu Iluvõimlemine on üks vanemaid spordialasid maailmas. Iluvõimlemine sai alguse Saksamaalt 1920. aastal algul vabavõimlemisena, kuid hiljem võeti kasutusele ka võimlemisvahendid, milleks olid kurikad, pall, tamburiin ja hüpits. Võimlemisliikumine hakkas edasi arenema 1922. aastal Berliinis toimunud konverentsil ,,Esteetiline keha liikumine", kus tehti esimesed katsed võimlemise süstematiseerimisel ning
(WCF), võisteldakse nii meeste, naiste, juuniorite meeste, juuniorite naiste, seeniorite meeste, seeniorite naiste kui ka ratastoolisportlaste klassides. Kanadas elab enim curlingu harrastajatest (1 miljon), ning seal asub ka kõige rohkem spetsiaalseid curlingu areene (1200). Curlingu tulevik Huvi curlingu vastu on oluliselt suurenenud sellest ajast kui see sai Naganos 1998. a olümpiamängude spordialaks. Eriti tähelepanuväärne on curlingu mängimise entusiasm, mida näeb Kaug-Idas ja Vaikse ookeani piirkonnas, USA-s ja Lõuna- ning Ida-Euroopas. 2003. aastast alates on kokku 48 WCF liikmesföderatsiooni, ning paljud uued avaldused ootavad juba oma järge. WCF taotleb samas laiendada curlingu profiili kaasates ala mitme spordialaga võistlustele. Mängu populaarsuse jätkuvat kasvu kinnitab ka selle lisamine Aasia
millest igaüks esindab provintsi või linna. Ajavahemikus veebruarist maini kohtuvad kõik võistkonnad kõigiga nii kodus kui võõrsil. Neli finalisti kohtuvad poolfinaalis, mille võitjad lähevad finaalmängu. Tri-seeriad (Tri-Series) Iga aastane turniir, kus osalevad Austraalia, Uus-Meremaa ja Lõuna-Aafrika Vabariik. Omavahel peetakse kaks mängu. Ragbi Üle Maailma Ragbi on kujunenud populaarseks spordialaks nii publikule kui ka osalejatele, eriti Austraalias, Argentiinas, Inglismaal, Fidzil, Prantsusmaal, Iirimaal, Itaalias, Jaapanis, Uus-Meremaal, Cooki Saartel, Rumeenias, Gruusias, Samoal, Sotimaal, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Tongal ja Walesis. Suur hulk mängijaid tegutsevad Põhja-Ameerikas, ja Kanada ja USA koondised kvalifitseeruvad regulaarselt Ragbi maailmakarikale. Jaapan on ka riik paljude registreeritud mängijatega, edutult taheti võõrustada
kõikidele lumelauduritele. Paljudel inimestel tekkisid eelarvamused, et lumelaudurid kasutavadki kogu aeg narkootikume. Aastal 1996 lasi Mike Hatchett välja video "TB5", milles näidati kuulsaid lumelaudureid nagu Noak Salasneck ja Johan Olofson. Film tehti Alaskal ning sõitjad tegid uskumatuid trikke. Nüüdseks võtab lumelauandus enda alla väga suure osa talvesprodist, enamus suusakuurorte lubavad lumelaudadega sõita. See on muutunud kõigi poolt vastuvõetavaks spordialaks. Sõidustiilid: Sõitmine jagatakse alastiilideks, millest igaühele sobib veidi erinev laua disain. Freeride ehk vabasõit Vabasõidu eesmärgiks on lihtsalt lõbu pärast mäest alla sõites lõbustada. Enamik lumelaudureid ongi jäänud selle stiili juurde. Vabasõidust on arenenud Extreme Snowboarding ehk Ekstreemlumelauandus. Freeride on märkimisväärselt mõjutatud surfimisest, eesmärk on jätta lumme võimalikult puhtaid jooni. Freeride laud on pisut
taas levima hakkas. Eelkõige Soomes, Norras, Rootsis, Saksamaal. Järg jõudis niiviisi ka Eestisse. Esialgu vaadati suusatajaid kui naljakaid lumes ja lumel liikujaid. Umbes nagu sada aastat hiljem esimesi kepikõndijaid. Ent aeg tegi oma töö. KOKKUVÕTE Selle töö kirjutamisel sain teada väga palju uut ja huvitavat suusatamise kohta, mida ma varem ei teadnud. Suusatamine on üks suure tähendusega spordiala, see jaguneb omakorda mitmeks erinevaks spordialaks, kuid sõiduvahendiks on ikka suusad. KASUTATUD MATERJALID http://et.wikipedia.org/wiki/Suusatamine http://www.suusaliit.ee/?op=body&id=98&cid=137&cgid= http://www.oppekava.ee/index.php/Suusatamine http://et.wikipedia.org/wiki/Vigursuusatamine http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4esuusatamine http://et.wikipedia.org/wiki/Suusah%C3%BCpped http://et.wikipedia.org/wiki/Suusah%C3%BCpete_maailmakarikav%C3%B5istlused http://et.wikipedia.org/wiki/Laskesuusatamine http://et.wikipedia
drifti sõitjaid. 1988 a. koostöös Option ajakirja asutaja ja peatoimetajaga Daijiro Inada, aitas ta organiseerida ühe esimestest spetsiaalselt drifti võistlustest nimega D1 Grand Prix. Ta driftis ka Jaapani Tsukuba ringraja igas kurvis. (Wikipedia 2015) Drifting pärineb Jaapani mägiteedelt, kus hulljulged amatöörid sõitsid külg ees öistel touge-sõitudel, mida nad olid aastaid harjutanud. Järgmise etapine jõudis drifting maanteele ning alles hiljuti sai see ametlikuks spordialaks. Maailma kõige enam hinnatud driftingu professionaalide klassi D1GP võistlus peeti esimest korda 2001. aastal Jaapani maanteedel. Rahvusvahelisele tasandile hakkas ala jõudma 2003. aastal, kui esmakordselt peeti D1 võistlus USAs. 2007. aasta alguseks peeti võistlusi juba lisaks Jaapanile ja USA-le ka Austraalias, Uus-Meremaal, Malaisias, Suur-Britannias ja Iirimaal. On loodud ka uus Euroopa Meistrivõistluste sari, kus hetkel on pearõhk võistlusradade poolest veel Briti saartel
Paljudel inimestel tekkisid eelarvamused, et lumelaudurid kasutavadki kogu aeg narkootikume. Aastal 1996 lasi Mike Hatchett välja video "TB5", milles näidati kuulsaid lumelaudureid nagu Noak Salasneck ja Johan Olofson. Film tehti Alaskal ning sõitjad tegid uskumatuid trikke. Nüüdseks võtab lumelauandus enda alla väga suure osa talvesprodist, enamus suusakuurorte lubavad lumelaudadega sõita. See on muutunud kõigi poolt vastuvõetavaks spordialaks. Kasutatud materjal : http://et.wikipedia.org/wiki/
See tähendab, et endine (kara) vahetati välja homonüümi vastu (kara). Samal ajal jäi küll paralleelselt kasutusele nimetus tode, kuid sellele hakati poliitilise korrektsuse mõttes avalikkuses eelistama karate'd, mis on saanud tänapäeval üldnimetuseks.3 3 http://et.wikipedia.org/wiki/Karate Eesti karate lühiajalugu Eesti karate algusaastaks loetakse 1969. aastat. 1970. aastatel oli karatega tegelemine keeruline, sest karate oli kuulutatud mittesoovitavaks spordialaks. Eesti karate loojaks ja esimeseks õpetajaks loetakse Rein Siimu, kes oli aastast 1970 Tallinna Polütehnilise Instituudi juures regulaarselt karated harrastanud grupi õpetaja-juhendaja. Praegu töötab ta Soomes taiji õpetajana 4 Karate legaliseeriti alles 1979.a. Eesti karate esimeseks kõrgperioodiks võiks aga lugeda aastaid 1979 - 1983. Pärast legaliseerimist oli Eesti üks endise NSVL karatekeskusi ning sel ajal võideti hulganisti üleliidulisi medaleid
Relva on keelatud käsitleda, kui pole saanud enne vastavat õpet. Keelatud on omada relva või laskemoona ilma loata. Relva suunamine inimese poole, isegi kui relv on laadimata, on keelatud. Relva tuleb käsitleda alati nii, nagu see oleks laetud. Relva ei tohi laadida ilma käskluseta. Relvaseadus Sõjarelv on relv, mis kuulub Kaitseväele või Kaitseliidule. Teenistusrelv on avaliku võimu tostavatele valitsusasutustele. Nt politseile. Tsiviilrelv on jahipidamiseks, tuvalisuseks- või spordialaks. Filmivõtetel kasutatakse paukpadruneid. Kui inimene on saanud päranduseks relva, siis tuleb see anda edasi prefektuurile. Relva või laskemoona leidmisel tuleb see koheselt viia politseisse. Relva ilma loata hoidmine või kasutamine on seadusega keelatud. Politsei annab relva siis leidjale, kui tal on olemas relvaluba ning relval ei ole rikkumisi. 18.11.2015 Topograafia Kaart on leppemärkidega vahendatud kujutis. Orienteerumist on teinud iga inimene, kes on liikunud punktist A punkti B
Kuidas kõik algas? Fight Night on pikima ajalooga ainus kõrgetasemeline täiskontakt võitlusalade sari Eestis, mis hõlmab endas üle maailma populaarsete K-1, MMA ning Muay Thai ehk taipoksi matse. Ürituse algne eesmärk oli populariseerida maailma ühte vanimat ning tuntuimat spordiala mis siinmail tol ajal ei olnud saavutanud veel märkimisväärset populaarsust.Tänu Fight Night sarja üritustele on tõusnud Eesti taipoksi tase ning ala on muutumas enim harrastatuimaks täiskontakt spordialaks Eestis. Me soovime anda võimaluse kohalikele sportlastele võistelda rahvusvahelistel profimatsidel kodupubliku ees ning mul on hea meel, et igal järgneval üritusel on iga korraga rohkem publikut, mis tähendab, et taipoksi populaarsus Eestis kasvab iga üritusega. Fight Night korraldaja Helen Raid. KOKKUVÕTTE Kickboxingi areng on suhteliselt kiire ja stabiilne, sest palju noori inimesi on huvitanud selles spordialas, et selgeks õppida enesekaitsmiseks. Mõned soovivad
veebruaril 1963, Broolynis, New Yorkis, aga ta vanemad James ja Delores Jordan kolisid Wilmingtoni Põhja-Carolinas, kui Michael oli alles väike beebi. MJ isa tegi kõva tööd elektrijaamas, kui ema töötas täiskohaga pangas. Vanemad töötasid kõvasti, et tagada oma võsukestele mugav ja hea elu. Ta on neljas laps viiest. Tal on kaks vanemat venda ja üks vanem ning üks noorem õde. Lapsena mängis MJ pesapalli, korvpalli ja jalgpalli. Esmalt oli tema eelistatumaks spordialaks pesapall, kuid pärast seda, kui ta hakkas palju aega veetma korvpalliplatsil, muutusid ka tema väljavaated. Kuna tema vanem ja pikem vend Larry võitis teda pidevalt üks-üks mängus, tahtis ta kindlasti saada vennast paremaks mängijaks. Aastal 1978 juhtus aga üks irooniline asi. Kui MJ käis Laney'i keskkoolis Wilmingtonis, ei pääsenud ta kooli esindusmeeskonda. "Kui ma tegin trenni ja väsisin ära ning mõtlesin,
puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon FIVB ehk Fédération Internationale de Volleyball loodi 1947. aastal. FIVB-is on 218 liikmesriiki ja aktiivseid mängijaid ligi 200 miljonit. AJALUGU Võrkpalli, mida on nimetatud ka kuningate mänguks ja intelligentsete spordialaks harrastab hinnanguliselt 800 miljonit inimest. Ühtlasi on võrkpall jalg- ja korvpalli järel populaarsuselt 3. spordiala. Kuid vähesed teavad, kuidas nende ja ka minu lemmikspordiala sündis ning mil moel see üle maailma levis. 1895. aastal tekkis USA-s Holyoke kolledži kehalise kasvatuse õpetajal William Morganil tahtmine luua spordiala, mis seoks kehalise aktiivsuse, meeskonnatöö ja mõistuse. Ka
Jooksmine Jooksmine on kujunenud üheks populaarsemaks spordialaks tervisesportlaste seas. Esiteks on jooksmine odav, vaja on vaid spordiriietust ja jooksususse. Teiseks on jooksmine väga tõhus vahend südame tugevdamiseks, seda nii tervise tugevdamise kui haiguste ennetamise suhtes. Ja kolmandaks on jooksmine lihtne, joosta saab kõikjal. "Pole olemas halba ilma, on vale riietus". Jooksmine sobib iga ilmaga, ka pimedas ja talvel on see ju sisuliselt võimalik. Jooksmisega kaasneb suur organismi energiakulu - jalgrattaga tuleks sama
jooksujalu läbida. Volüümikas tagumik selleks, et tasakaalu hoida; higistamine ja karvanappus, et keha paremini jahutada; Achilleuse kõõlus annab sörgile samuti hoogu juurde, kuigi on kõndimisel kasutu jne. Me oleme sündinud maratonijooksjad. 2 1. JOOKSMINE Jooksmine on kujunenud üheks populaarsemaks spordialaks tervisesportlaste seas. Esiteks on jooksmine odav, vaja on vaid spordiriietust ja jooksususse. Teiseks on jooksmine väga tõhus vahend südame tugevdamiseks, seda nii tervise tugevdamise kui haiguste ennetamise suhtes. Ja kolmandaks on jooksmine lihtne, joosta saab kõikjal. "Pole olemas halba ilma, on vale riietus". Jooksmine sobib iga ilmaga, ka pimedas ja talvel on see ju sisuliselt võimalik. Jooksmisega kaasneb suur organismi energiakulu - jalgrattaga
annaabi.ee 
