SPORT-jooksmine (1)

Spordi ajalugu

Spordi algeid võib leida muisteist mängudest ja sõjapidamisest. Sihiteadlikuks muutus sport Vana-Kreekas, kus kehalist kasvatust seostati võistlusega. Mitmesugustest jõu- ja osavusvõistlustest arenesid suurvõistlused. Nüüdisaja spordi alguseks peetakse 19. sajandi II poolt, kui hakati korraldama ametlikke rahvuslikke ja rahvusvahelisi võistlusi. Eriti kiiresti on sport arenenud pärast Teist maailmasõda.
Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport , jooks , võimlemine, jalgpall, poks , ujumine ja uisutamine . 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport , purjetamine , jääpurjetamine, male ja meeste kergejõustik, endiselt võidukad olid raskejõustiklased.
Sportimine meie elus
Spordi ajalugu on pikk, kuid spordiharrastuste laialdane levik jääb siiski vaid käesoleva sajandi, eriti viimase kolmekümne aasta piiridesse . Üldiste arvestuste kohaselt on praegu maailmas umbes 1 miljard aktiivset spordiharrastajat, kusjuures Lääne majanduslikult kõrgesti arenenud maades spordib keskmiselt iga teine inimene.
Inimese üheks tähtsamaks kehaliseks võimeks peetakse tänapäeval vastupidavust (jooksukross, rännak, suusatamine , ujumine, matkamine ).
Spordirajatised
Kuna sport nõuab võistlusreeglite järgimiseks kindlaid tingimusi, viib see sportimise keskkonna ehitamisele võistlusreeglitele vastavalt. Staadion on rajatis , mis võimaldab mitmete erinevate spordivõistluste läbiviimist, peamiselt kergejõustiku aladel. Sisevõistluste jaoks ehitatakse võimlaid. Ujumisega seotud võistluste jaoks ehitatakse ujulaid, jalgrattavõistluste jaoks velodroome.
Olümpiamängud
Tänapäeva oodatumaid spordisündmusi on olümpiamängud. Olümpialippude alla kogunevad maailma sportiva nooruse esindajad, et selgitada endi hulgast parimatest parimad-olümpiavõitjad.
Olümpiamängudel on väga pikaajalised traditsioonid. Nende algus ulatub kaugesse antiikaega. Kreekas, Peloponnesose poolsaarel Alpheiose jõe orus, Kronose mäe jalamil korraldati juba alates VIII sajandist e.K.r pidulikke mänge, kus toimusid sportlikud võistlused. Ametlik olümpiamängude algusaasta on 776 a e.K.r., sellest aastast on säilinud olümpiavõitjate nimed. 776. a e.K.r toimunud mängudeks kogunes Olümpiasse osavõtjaid kõikidest Vana.Kreeka tähtsamtest riikidset. Kavas oli oli üks spordiala -staadionijooks (192,27 m).
Olümpiamängude osatähtsus kasvas iga olümpiaadiga, suurenes osavõtvate arv. Olümpiamängude hiigelajal osalesid mängudel peaaegu kõigi Vahemere-äärsete kultuurrahvaste esindajad. Mängude ajaks kehtestati nn. Püha rahu, s,t katkestati igasugune sõjategevus. Pidevalt täienes olümpiamängude kava. Jooksudistantsid pikenesid, joosti edasi-tagasi 2, 8 ja 24 staadioni pikkust. Hakati võistlema maadluses, viievõistluses ja rusikavõistluses. Hiljem lisandusid võiduajamised kaarikutel, ratsutamine ja jooks täies lahinguvarustuses, nn. Kilbijooks. Esialgu kestsid mängud vaid ühe päeva. Seoses võistlusalade arvu kasvuga pikenesid mängud kolmele, hiljem koguni viiele päevale.
Olümpiamängude traditsioon seiskus pooleteiseks aastatuhandeks ning taaselustus alles 1896.aastal tänu prantsuse pedagoogile ja ajaloolasele Pierre de Coubertinile. Tundes hästi Vana-Kreeka ajalugu ja uurides Olümpias 1875.-1881. a. teostatud väljakaevamiste materjale, jõudis Coubertin veendumusele, et muistsed olümpimängud on vaja suurte rahvusvaheliste spordivõistlustena elustada. Ta mõistis, et sport aitab kaasa rahu kindlustamisele, aitab maailma noorsool elada sõpruses ja vastastikuses lugupidamises. 1894. aastal toimus Prantsusmaal Coubertini poolt kokkukutsutud olümpiakongress. Kongress otsustas korraldada olümpiamängude eeskujul iga nelja aasta järel rahusvahelised spordivõistlused. Sellega pandigi alus nüüdisaja olümpiamängudele. Esimesed olümpiamängud toimusid Ateenas aastal 1896.
Jooksmine
Jooksmine on kujunenud üheks populaarsemaks spordialaks tervisesportlaste seas. Esiteks on jooksmine väga tõhus vahend südame tugevdamiseks, seda nii tervise tugevdamise kui haiguste ennetamise suhtes. Teiseks on jooksmine lihtne, joosta saab kõikjal. Jooksmine sobib iga ilmaga, ka pimedas ja talvel on see ju sisuliselt võimalik. Jooksmisega kaasneb suur organismi energiakulu -jalgrattaga tuleks sama energiakulu saavutamiseks ligi kaks korda kauem sõita.
Jooksutehnika
Hea jooksutehnika eesmärgiks on säästa jõudu. Tuleb vältida ebaökonoomseid liigutusi, et väiksema jõukuluga saavutada paremaid tulemusi. Jooksmiseks tuleb väljalülitada mittevajalike lihasrühmade tegevus ning tuleb vältida kramplikkust. Kõige õigem jooksuviis on pingevaba , kus liigutused muutuvad automaatseks. Jooksul ei tohi samme tahtlikult venitada ega lühendada. Käte töö annab jooksule tasakaalu ja rütmi. Käed peavad liikuma kere lähedal peaaegu otsesuunas ette ja taha ning peavad olema küünarliigesest kõverdatud. Käte ja jalgade töö peab olema kooskõlastatud. Pea, kere, õlavöötme ja käte lihased peavad olema pingevabad. Kes jookseb lõdvemate lihastega, säästab ka rohkem jõudu.
Viisteist põhjust-miks joosta

Jooksmine on tervislik, sest tugevdab teie südame- vereringe süsteemi ja aitab põletada rasvu.

Jooksmisega kaasneb suur energiakulu.

Jooksmine on lihtne tegevus.

Joosta on võimalik kõikjal ja igal ajal.

Jooksmine on suurepärane vahend stressi vastu.

Jooks on parim vahend kehakaalu reguleerimiseks.

Jooksmine on justkui ravimeetod , parandades enesetunnet ja kehalist töövõimet.

Jooksmine aitab ära hoida külmetushaigusi.

Jooksmine on parem kui unerohi, kerge väsimus tagab mõnusa une.

Jooksmine loob hea meeleolu.

Jooksmine on kasulik ka vaimse töö tegijale ja kontoritöötajale.

Jooksmine on võimalik igas vanuses.

Jooksmine on parim vahend igaveseks nooreks jääda.

Jooksmine on odav, vaja on vaid jooksuriideid ja jalanõusid.

Joosta võib igas vanuses.
Jooksualad olümpiamängudel
MEHED NAISED
100 m jooks 100 m jooks
200 m jooks 200 m jooks
400 m jooks 400 m jooks
800 m jooks 800 m jooks
1500 m jooks 1500 m jooks
5000 m jooks 5000 m jooks
10 000 m jooks 10 000 m jooks
Maratonijooks Maratonijooks
4x100/4x400 m teatejooks 4x100 m /4x400 m teatejooks
110 m/400 m tõkkejooks 100 m/400 m tõkkejooks
400 m jooks 3000 m takistusjooks
3000 m takistusjooks
Jooksude kirjeldused Olümpiamängudel
100m jooks
Stardiaeg pannakse tavaliselt varahommikusele ajale. Sportlase kontsentreeritud vaimse seisundi saavutamiseks on oluline kohe alguses hea tulemus kirja saada. Kümnevõistleja ei tohi endale lubada rohkem kui ühe valestardi , kuna teise puhul järgneb diskvalifitseerimine.
400 meetri jooks
See pikaajaline sprint, on äärmuslik koormus. Probleem on ajastamises. Kui sportlane alustab liiga kiiresti, kaotab ta viimastel meetritel liiga palju aega. Kui ta alustab aga aeglasemalt, kaotab samuti olulisi punkte. 47-50 sekundit kestva jooksu vältel kaotab sportlane üsna palju hapnikku.
110m tõkkejooks
Üks nõudlikematest aladest. Raskus seisneb komplitseeritud tehnilises ja rütmilises ärajooksus. See jooks annab infot selle kohta, kui hästi sportlane puhanud on. Sportlastel on 110 meetri pikkusel võistlusrajal 10 tõket kõrgusega 1,067 meetrit. Vahemaa tõkete vahel on 9,14 meetrit. Peale teist valestarti järgneb diskvalifitseerimine.
1500m jooks
Kõikide kümnevõistlejate hirmuala. Peale tundekestvat ekstreemset koormust on siin vajalik füüsiline ja psüühiline värskus. Jalgades on suur väsimus. Tavaliselt jooksevad kümnevõistlejad kuni 300 meetrit enne finishisse jõudmist ühtlase tempoga. Siis aga läheb "kuumaks". Tekivad krambid jalgades. Kui muskulatuur on sealjuures hapnikupuuduses, kannatab sportlane päris põrgupiinades. Ent lõpuks selgub võitja.
Mõned oma ala parimad:
MEHED: NAISED:
100 m jooks- Usain Bolt 100 m jooks- Shelly-Ann Fraser
200 m jooks- Usain Bolt 200 m jooks- Veronica Campbell -Brown
400 m jooks- LaShawn Merritt 400 m jooks- Christine Ohuruogu
800 m jooks- Wilfred Bungei 800 m jooks- Pamela Jelimo
Sport on tervisele väga vajalik. See aitab ennetada haigusi ning hoiab inimesi vormis. Üks lihtsamatest spordialadest on jooksmine. See on inimestele üks kõige kättesaadavaimaid ja paremaid harjutusi kogu organismi arendamisel.