Kergejõustiku teke (0)

Kergejõustiku kui iseseisva spordiala tekkimine ja võidukäik
Sissejuhatus
Enamus maailma rahvaid on tuletanud kergejõustiku nime kreekakeelsest vastest athlesis. Sellega tähistasid hellenid võistlust või harjutust, mis tegi noorukitest kehaliselt hästiarenenud ja tugevad mehed, nn. Atleedid. Üle maailma on kergejõustikul erinevaid nimetusi, kuid siiski aluspõhi jääb samaks. Inglastel athletic , prantslastel athletisme, sakslastel athletik, hispaanlastel athletismo, selliseid näiteid on veel palju. Ei saa märkimata jätta, et atleetikal on veel praegu ka laiem tähendus, hõlmates jõustikku või üleüldist sporti. Säärane kokkulangevus ei ole juhuslik. 80-90 aastat tagasi, kui kaasaegsed spordialad hakkasid Briti saartelt igasse maailmakaarde levima, võis pidada kergejõustikku tõesti kõige suuremat mitmekülgsust nõudvaks spordialaks. Kehaliste omaduste arendamise mitmekesisuselt on ta seda praegugi. Tihe seos inimese igapäevase tegevusega (käimine, jooksmine , hüpped, heited ) lubab eeldada, et kergejõustik jääb ka edaspidi maailmas spordialaks nr. 1.
Seda nii oma rakenduslikkuse ja tervislikkuse kui ka leviku ulatuse, pingsate võistluste, imetlusväärsete tulemuste ning suurkujude rohkuse poolest.
Sisu
Spordiajaloolased oletavad, et kehakultuuri algeid tuleb otsida inimkonna ajaloos 40 000 -
60 000 aasta kauguselt. Sel perioodil, nn. varasel kiviajal lõppes teatavasti inimese bioloogiline kujunemine. Ei saa öelda, et tulevane looduse valitseja oleks omal ajal silma paistnud oma nutikuse poolest. Tuhanded aastad kadusid ajamerre, enne kui ürgsed esivanemad meisterdasid esimese nuia ja oda. Nende relvade kasutamist tuli õppidaja nii toimuski vist kunagi esimene ( treeningutund ), kus noorukid hakkasid kujutletava hiidpõdra või piisoni pihta puuoksast tehtud odaga märki viskama .
Võib muidugi vaielda selle üle, kas see oli ( kergejõustiku sünd ) või esimene treening ( jahispordis )? Kas inimsoo kokkupuutumine kergejõustikualaste harjutustega algas just oda viskamisega? Võib-olla kuulus eesõigus kivitõukamisele või -viskamisele? Nõukogude teadlased asuvad seisukohal, et tol aial kandis jahipidamine veel juhuslikku iseloomu. Metsluse keskastmel arenesid inimese kehalised omadused, vilumused ja oskused põhiliselt konkreetses tegevuses või töös. Kuna jahil olid edukamad just need, kes suutsid saaki kiiremini jälitada ning täpsemalt tabada, siis panigi see noormehed märkiviskamist harjutama. Teadliku harjutamise algust peavadki teoreetikud mängu ja spordi piiripeenraks.
Vanas Egiptuses olid vaaraopojad ja nende mänguseltsilised kohustatud igapäev tegelema kehaliste harjutustega ja jooksma kindla distantsi. Nii resoluutsete meetoditega ( propageeriti ) kergejõustikku ümmarguselt 5000 aastat tagasi. Kas jooksusport sel ajal ka fellahide hulgas levinud oli, sellest ei ole kirjutatud mitte ühelgi papüürusel. Kehalised harjutused olid Niiluse orus esmajoones kõrgema klassi privileegiks, mille abil ülikud oma sõjalist võitlusvõimet tugevdasid, et alati valmis olla klassihuvide kaitsmiseks.
Võidukäigu algus
Keskajal määras kirik kultuuri ja kasvatuse värvingu. Juba kloostri- ja kirikukoolides püüti tulevastesse haritlastesse istutada veendumust, et igasugused kehalised harjutused on sulaselgeks patuks, mis ei võimalda arendada hingelisi väärtusi. Feodalismi varasel kujunemisperioodil tunnistati hariduse alusena üksnes ( seitset vaba kunsti ) - grammatikat, retoorikat, dialektikat, geomeetriat, aritmeetikat, astronoomiat ja muusikat. Kehalisi harjutusi hinnati vaid sõjalise tubliduse tõstmise vahendina. Rüütlite ( seitsme vooruse ) hulka olid arvatud küll peale muu ratsutamine , vehklemine, ujumine , vibulaskmine ja malemäng,
kuid mitte ühtegi niisugust harjutust, mil oleks olnud ühtseid jooni mõne kergejõustikualaga. Ilmselt lootsid keskaegsed '' soomusväelased '' rohkem hobuse kui enda jalgadele.
Õnneks haarasid seitse nn. kunsti ja voorust peamiselt ülemkihi ja vaimulikkonda. Lihtrahvale oli hobune tihti üle jõu käivaks luksuseks. Kesk – Euroopa mägirajoonides jõudis jalamees tavaliselt alati enne ratsanikku sihtkohta. Sellest lähtudes palkasid paljud vürstid kulleritena oma teenistusse kiirejalgseid noormehi. Originaalsust oli säärases praktikas siiski vähe. Varem olid jooksjad endale suurepäraste kulleritena nime teinud. Ligi 4000 aastat vana seinamaal kirja edasiandvast käskjalast ühes Benihassani ( Kesk – Egiptuse ) hauakambris on vanimaks seda laadi dokumendiks. '' Ainult '' pool tuhat aastat noorem ( ca 1500 a. e. m. a. ) on Vana – Egiptuse pealinnast Teebast leitud sama- teemaline maaling.
Kreeka kirjanik Pausanias kirjutas Aleksander Suure kullerist, endisest olümpiavõitjast Philonidesest, kelle raidkuju olevat asetsenud isegi Olümpias. Väljakaevamised seda küll päevavalgele
ei toonud , kuid selle asemel avastati kiviplaat, millel oli tekst:
'' Kuningas Aleksander Suure kiirkäskjalg ja Aasia sammudega mõõtja Philonides Zoitosest, Kreekast pärineva Chersonasose poeg, on selle ( tahvli ) olümpialikule Zeusile pühendanud. ''
Mida tähendab sammudega mõõtja?
Siit selgub käskjalgade huvitav lisakohus. Ühest kohast teise liikudes pidid nad lugema ka oma jooksusamme. Laialt levinud pikkusühikuks oli roomlaste '' passus '' ( samm ). 1000 passust aga võrdus ühe rooma miiliga. Veel tänapäevalgi võib leida Apenniini poolsaare vanadel teedel miilikive, hemero-
dromoste kunagiste geodeetiliste katsetuste tummi tunnistajaid. Päris tummad need kivirügad siiski ei ole. Tänu nendele saadi teada '' passuse '' keskmine pikkus. See võrdus 1 meetri ja 47.9 sentimeetriga.
Võib lisada veel, et arstiteaduse isa Hippokrates armastas mõnikord määrata haigetele jooksuravi ja filosoof Platon visandas nn. '' igamehe treeningumiinimumi '', mis nõuab meestelt 60 staadioni ( 11,5 km ) läbimist täies jalamehe relvastuses ja 100 staadioni ( 19,2 km ) selja taha jätmist vibumeeste mundris, siis näitab see hästi, kuivõrd kõrgelt hinnati tol ajal vastupidavust ja jooksu üldse. Et liiva- ja päikesekellad polnud kohased jooksukiiruse mõõtmiseks, siis peeti kõigepealt lugu vastupidavusest, seda eriti hemerodromoste juures. Ent ka hiljem on loodusrahvad tihti olnud suurepärased jooksjad.