Suusatamine

K, Laura

Suusatamine (2)

Keskkool - Sport - Sport/kehaline kasvatus

4 HEA

Tallinna Lilleküla Gümnaasium
X b klass
Laura Kivistu
„ MURDMAASUUSATAMINE ”
Referaat
Tallinn 2008
SISUKORD

Sissejuhatus…………………………………………………………………………..3

Murdmaasuusatamise ajalugu………………………………………………………..4

Sõidustiilid…………………………………………………………………………...5

Varustus ……………………………………………………………………………...6

Kristina Šmigun – Vähi……………………………………………………………...7

Jaak Mae……………………………………………………………………………..9

Andrus Veerplu……………………………………………………………………...10

Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………11
SISSEJUHATUS
Suusasport on aastakümnete jooksul kujunenud enam harrastatavaks spordialaks. Huvi selle haarava , tervistava ning kõigile kättesaadava spordiala vastu aina kasvab (1974: 5).
Suusatamisel ilmusid plastsuusad, ülikerged kepid, nokksaapad, nordiksidemed, liibuvad suusakombinesoonid, parafiinmäärded. Ka motosaanid, millega tehakse peaaegu kõigi võistluste rajad (1984: 3). Suusatamine on harrastus - ja võistlusspordi ala.
Suusad on vahendid lumel liikumiseks (1996: 51). Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel . Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe ( http://www.suusaliit.ee/?op=body&id=2&PHPSESSID=bdc91dff9aa47fea9dbdbf711fef6a7 ).
MURDMAASUUSATAMISE AJALUGU
Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo ) ( http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht ).
Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil . 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10 km distantsil). 1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5 km teatesuusatamine. 1964 lisandus naiste 5 km distants ning 1976 suurendati teatenaiskonda 1 liikme võrra. 1984. aastast võisteldakse ka naiste 20 km distantsil. Igal individuaalalal võib olümpiamängudel ühest riigist võistelda 4 sportlast ning teatesuusatamises 1 võistkond ( http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht ).
Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni poolt 1925 korraldatud suusavõistlused meestele nimetati 1937 tagantjärele maailmameistrivõistlusteks, naised võistlevad murdmaasuusatamises maailmameistrivõistlustel 1954. aastast ( http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht ).
Kuni 1980-ndate aastateni tunti ainukese sõidustiilina klassikalist suusasammu. Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch 1980-ndate alguses. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises , osa vabastiilis. Teatesuusatamistes näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabastiilis ( http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht ).
Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1938 võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MM-võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud ( http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht ).
Esimese suusatajana Eestist osales taliolümpiamängudel Vello Kaaristo (Vassili Krassikov) 1936, kes tuli 18 km distantsil 30. ning suusamaratonis 23. kohale ( http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht ).
SÕIDUSTIILID
Klassikaline sõidustiil
Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal - või vahelduvsammu, käär- või mäkketõusu sammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis).
Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul.
Uisu- ehk vabastiil
Uisustiili sõitmine eeldab suhteliselt tihke lumekihi olemasolu ja laia rada ( http://www.suusaliit.ee/?op=body&id=2&PHPSESSID=bdc91dff9aa47fea9dbdbf711fef6a7 ).
VARUSTUS
Nagu elus üldse, nii ilmneb ka suusavarustuse juures arenemise lõputus ja üldiselt kiirenev iseloom. Eriti suuri muutusi tõi endaga kaasa viimased aastakümned, kus plast asus välja tõrjuma traditsioonilisi materjale, nagu puit, roog ja nahk. Peamisteks arengu põhjusteks on olnud ühelt poolt tippvõistlejate soov saada üha kergemat ja sobivamat varustust (millega võita konkurente), teisalt varustusfirmade konkurents. Varustuse hinna kujunemise üldreegliks on: mida kergem, seda kallim. Paljudel juhtudel saavutatakse kergus vastupidavuse arvel. Loomulik on, et varustuse kvaliteet vastaks suusataja tasemele (1984: 4).
Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk . Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale ( http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht ).
Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe ( http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht ).
Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid ( http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht ).
KRISTINA ŠMIGUN – VÄHI
Kristina Šmigun [krist'iina šmig'unn] (sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride , ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja.
2006. aastal omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorteris Lausanne ’is ning seda kandis üle Eurospordi telekanal.
Kristina treener on tema isa Anatoli Šmigun ( http://www.suusaliit.ee/?op=body&id=2&PHPSESSID=bdc91dff9aa47fea9dbdbf711fef6a7 ).
FIS MAAILMA KV ÜLDARVESTUS
hooaeg
üldarvestus
pikk distants
distants
sprint
1994/1995
29

1995/1996
17

1996/1997
13
21

15
1997/1998
19
15

27
1998/1999
4
1

3
1999/2000
2
2
1
3
2000/2001
10

23
2001/2002
4

24
2002/2003
2

41
2003/2004
5

3
47
2004/2005
4

3
70
2005/2006
17

11
38
2006/2007
11

5

TALIOLÜMPIAMÄNGUD
1994 Lillehammer
5 km KL
30

10 km Gundersen V
27

4 X 5 km teatesõit
12
1998 Nagano
30 km V
46
2002 Salt Lake City
30 km KL
7

15 km ÜS V
8

5 km KL + 5 km V
15

sprint V
25
2006 Torino
7,5km KL + 7,5 km V
1

10 km KL
1

30 km V
8

MAAILMA MEISTRIVÕISTLUSED
1993 Falun
5 km KL
35

10 km Gundersen V
31
1995 Thunder Bay
5 km KL
5

10 km Gundersen V
6

4 X 5 km teatesõit
10
1997 Trondheim
5 km KL
28

10 km Gundersen V
10

15 km V
8
1999 Ramsau
5 km KL
9

10 km Gundersen V
6

15 km V
2

30 km KL
3

4 X 5 km teatesõit
10
2001 Lahti
10 km KL
12

15 km KL
41

Sprint
19
2003 Val di Fiemme
15 km ÜS KL
2

10 km KL
2

5 km KL + 5 km V SVS
1

30 km V
3
2005 Oberstdorf
10 km V
4

30 km KL
15

4 X 5 km teatesõit
13
2007 Sapporo
7,5 km KL + 7,5 km V SVS
10

10 km V
9

4 x 5 km teatesõit
15

30 km KL
6
JAAK MAE
Jaak Mae ( sünd 25. veebruaril 1972) on eesti murdmaasuusataja, tema treener on Mati Alaver
TALIOLÜMPIAMÄNGUD
1994 Lillehammer
30 km V
59

10 km KL
35

15 km Gundersen V
40

4 X 10 teatesõit
11
1998 Nagano
10 km KL
6

15 km Gundersen V
15

30 km KL
11

4 X 10 teatesõit
10
2002 Salt Lake City
15 km KL
3

10 km KL + 10 km V
8

4 X 10 teatesõit
9
2006 Torino
15 km KL
5

4 x 10 teatesõit
8
MAAILMA MEISTRIVÕISTLUSED
1993 Lahti
30 km KL
56

10 km KL
61

15 km V
63

4 x 10 km teatesõit
15
1995 Thunder Bay
30 km KL
55

50 km V
57

4 X 10 teatesõit
11
1997 Trondheim
10 km KL
34

15 km Gundersen V
33

50 km KL
31

4 X 10 teatesõit
11
1999 Ramsau
10 km KL
7

15 km Gundersen V
5

50 km KL
18

4 X 10 teatesõit
10
2001 Lahti
15 km KL
10

10 km (KL) + 10 km V
12

30 km KL
27

4 X 10 teatesõit
8
2003 Val di Fiemme
10 km KL + 10 km V
10

15 km KL
2

4 X 10 teatesõit
8
2005 Oberstdorf
15 km KL + 15 km V
29

50 km ÜS KL
32

4 X 10 teatesõit
9
2007 Sapporo
15 km V
71

4 x 10 teatesõit
13

50 km KL
8
ANDRUS VEERPALU
Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal) on eesti suusasportlane, maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel, olles võitnud kokku 3 medalit ( http://www.suusaliit.ee/?op=body&id=2&PHPSESSID=bdc91dff9aa47fea9dbdbf711fef6a7 ).
Andrus Veerpalu treener on Mati Alaver.
TALIOLÜMPIAMÄNGUD
1992 Albertville
10 km KL
21

15 km Gundersen V
42

30 km KL
44

4 X 10 teatesõit
10
1994 Lillehammer
10 km (KL)
36

15 km Gundersen V
55

50 km KL
26

4 X 10 teatesõit
11
1998 Nagano
10 km KL
8

30 km KL
19

4 X 10 teatesõit
10
2002 Salt Lake City
15 km KL
1

50 km KL
2

4 X 10 teatesõit
9
2006 Torino
15 km KL
1

4 x 10 teatesõit
8
MAAILMA MEISTRIVÕISTLUSED
1993 Falun
10 km KL
49

30 km KL
31

4 X 10 teatesõit
15
1995 Thunder Bay
30 km KL
30

4 X 10 teatesõit
11
1997 Trondheim
10 km KL
32

50 km KL
39

4 X 10 teatesõit
11
1999 Ramsau
10 km KL
14

50 km KL
2

4 X 10 teatesõit
10
2001 Lahti
15 km KL
14

30 km KL
1

4 X 10 teatesõit
8
2003 Val di Fiemme
30 km ÜS KL
4

15 km KL
8

4 X 10 teatesõit
8
2005 Oberstdorf
15 km KL + 15 km V
19

50 km ÜS KL
4

4 X 10 teatesõit
9
KASTUTATUD KIRJANDUS

Eesti Entsüklopeedia 9 (1996). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

http://www.suusaliit.ee/?op=body&id=2&PHPSESSID=bdc91dff9aa47fea9dbdbf711fef6a7

http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht

Kivistik , A. Suusatama (1984). Minevikust tänapäevani. Tallinn: „Eesti Raamat”.

Männiste, A., Pärtelpoeg, I. (1974). Suusatamine Tallinn: „Eesti Raamat”.
11

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 72 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

72 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Laura K Õppematerjali autor

referaat

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Murdmaasuusatamine

,,Murdmaasuusatamine" Referaat Pärnu 2010 Sisukord Sissejuhatus Suusasport on aastakümnete jooksul kujunenud enam harrastatavaks spordialaks. Huvi selle haarava, tervistava ning kõigile kättesaadava spordiala vastu aina kasvab (1974: 5). Selles referaadis tuleb juttu suusatamise ajaloost, suusatamise varustusest ja miks suusatamine on kasulik. Suusatamine on väga hea spordiala tervele kehale, treeningutest võtab osa 90% lihastest ning see on sobilik ka vanadele ja ülekaalulistele inimestele. Suusatamises peetakse võistlusi. Selles referaadis on juttu ka suusatamises kasutatavatest erinevatest stiilidest. Ajalugu Suusad olid Euraasia põhjarahvaste kasutusel juba nooremal kiviajal. Need on arenenud lumeräätsadest, laiadest punutud taldadest, millega käidi lumes. Suusatalla alla liimiti

Eesti keel

rtf

Suusatamine ja Eesti suusatajad

SAVERNA PÕHIKOOL KEHALINE KASVATUS Sandra Sumberg Suusatamine referaat veebruar 2015 Sisukord 1) Sissejuhatus 2) Levinumad sõidustiilid  Klassikaline sõidustiil  Vaba - ehk uisustiil 3) Murdmaasuusatamine  Eesti tuntumad murdmaasuusatajad 4) Laskesuusatamine  Eesti tuntumad laskesuusatajad 5) Mäesuusatamine  Eesti tuntumad mäesuusatajad 6) Kasutatud allikad Sissejuhatus Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lumel vms libiseva kattega pinnasel

Suusatamine

docx

Eestlaste saavutused taliolümpial 1928-2010

Eestlaste saavutused taliolümpial Referaat Sissejuhatus Eestlased on osalenud taliolümpiamängudel alates 1928.aastast.Spordialadel milles eestlased juba ammusest ajast osalenud on: suusatamine, iluuisutamine, kiiruisutamine, mäesuusatamine, laskesuusatamine (Lisa 1). Et sportlased saaksid taliolümpial osaleda on neil abiks Eesti Olümpiakommitee,kes korraldab sportlaste minekut olümpiale.Igal taliolümpiamängudel on osalenud eestlased.Järgnev referaat toobki teieni eestlaste saavutused taliolümpial aastate kaupa. . Olümpiamängude ajaloost 23. mail 1911 toimunud ROK-i XII istungil Budapestis üllatas itaalia krahv Eugenio Brunetta

Geograafia

rtf

Olümpiamängud

Olümpiamängud Olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. Murdmaasuusatamine 2002.a. Koht Osav. arv

Kehaline kasvatus

doc

Eestlased taliolümpiamängudel (referaat)

Kristina Smigun 1. koht 7,5 km + 7,5 km suusavahetusega sõidus (42:48.7) 1. koht 10 km klassikastiilis (27:51.4) 8. koht 30 km vabastiilis ühisstardist (+57.1) Meeste teatesõit 8. koht (16 meeskonda) 4 × 10 km teatesõidus (+1:38.1) 9 Kokkuvõte Meie sportlased on esindanud Eestit väga edukalt tuues taliolümpiamängudelt kohti esikümnest. Kõige edukam ala on olnud suusatamine. Väga edukas aasta Eestile oli 2002, kus meie mehed Jaak Mae tõi pronksi ja Andrus Veerpalu kulla ning hõbeda. Samuti on valitud Veerpalu ka korduvalt Eesti parimaks meessportlaseks. 10 Kasutatud kirjandus 1. http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/02/05/olympia.htm#kaheksas 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Juku_Pent 3. http://et.wikipedia.org/wiki/1924._aasta_taliol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud 4

Kirjandus

doc

Referaat Andrus Veerpalust

Sissejuhatus Olumpiavõitja Andrus Veerpalu on sündinud 8. veebruaril, aastal 1971 Pärnus. Andrus Veerpalu lõpetas 1990. aastal Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali. Suusaspordiga hakkas ta tegelema 12-aastasena. Esimesed märkimisväärsed tulemused olid 8. koht 10 km klassikalises stiilis Nagano OM-il 1998. aastal ning hõbemedal 50 km klassikalises stiilis 1999 MM-il Ramsaus. Ta on kahekordne maailmameister, kahekordne olümpiavõitja ja 15-kordne Eesti meister aastatel 19902005. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel, olles võitnud kokku 3 medalit, lisaks on ta ainus Eesti sportlane kes on tulnud maailmameistrik suusaspordis. Andrust on treeninud kaua aega treener Mati Alaver, ja treenib teda siiani veel. Andrus Veerpalu on abielus Angelaga, peres kasvab neli last: Andreas (sündinud 24. mail 1994), Anette, Anders ja Anlourdees. Sportlikud saavutused Olümpiamängudel · 1992. aasta taliolümpiamängud Albertville'is

Kehaline kasvatus

doc

Kristina Šmigun

TALLINNA 32. KESKKOOL KRISTINA SMIGUN Referaat Koostaja: Ella Käi 12b klass Tallinn 2009 SISUKORD Kes on Kristina Smigun? ..................................................................................... 2 Kristina ja suusatamine ........................................................................................ 3 Kristina saavutused .............................................................................................. 5 Torino olümpiakullad .......................................................................................... 7 Kristina tagasilöögid .......................................................................................... 10 Pilte .....................................................

Kehaline kasvatus

doc

Murdmaasuusatamine

Tallinna Tehnikagümnaasium Murdmaasuusatamine Referaat Lota Aadla 11. C klass @Tallinn2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Ajalugu.................................................................................................................................................4 Varustus................................................................................................................................................5  Riietus.......................................................................................................................................6 Murdmaasuusatamise näpunäiteid algajatele.......................................................................................7 Kasutatud materjal...................................................

Suusatamine

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (2)

co25: Viited on küll veidi segased, aga aitab hädas

19:11 03-02-2011

Hacker ErX: tundub norm olevat!

19:49 06-03-2010

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk