Sport kelgukoertega (0)

Veosport (koerterakenditega)
Esimeseks kelgukoerte spordivõistluseks võib tõenäoliselt pidada 1908.a Alaskal NomeKennel Club 'i poolt korraldatud All Alaska  Sweepstakes nime kandvat võistlust. Distantsi pikkuseks oli408 miili ehk ligi 660 km. Aasta hiljem osalesid All Alaska Sweepstakes võistlusel William Goosak'I poolt Siberist toodud esimesed siberi huskyd. Goosak'i huskyrakend oli edukas, ning saavutas kolmanda koha.Kui algusaegadel harrastati kelgukoertega vaid kelguvedu, siis tänapäeval on kelgukoertegaharrastatavaid spordialasid hoopis rohkem.
Kelgukoertega harrastatavad spordialad ja nendel spordialadel korraldatavad võistlused jagunevad vastavalt sellele, kas tegemist on talvel ja lumel toimuvate võistlustega või kevadel ja sügisel toimuvate lumeta alade ehk dryland  võistlustega:
talvised spordialad:  dryland e. lumeta spordialad:
kelguvedu koerakross e. Canicross
suusatajavedu e. Skijoring jalgrattavedu e. Bikejoring
rakendisuusatamine e. Pulka tõukeratta vedu e. scooter
käruvedu
Kelguvedu on traditsiooniline kelgukoerte spordiala. Võistlustel võib vastavalt võistlusklassile koerirakendis olla 2 kuni 12. Rakendis on igal koeral oma ülesanne. Esimene paari moodustavad reeglinaheade juhiomadustega ja kogenud koerad .Selle järgi, kuidas juhtkoerad õpivad rakendit juhtima võib eristada 3 tüüpi juhtkoeri: 

• Avamaa juhid – sellise koera omanik võib eriti rahul olla, kuna selline koer täidab kõrgeimadnõudmised. Koer, kes suudab juhtida kelku avamaal, jälgedeta lume-või jääväljal, omab tõelist juhipotentsiaali.
  
• Gee-haw juhid – (gee – ingl. k., käsklus paremale pööramiseks, haw– vasakule pööramiseks) sellisetasemega juhtkoer valdab pööramiskäsklusi, kui rajal tulevad ette ristmikud. Gee-haw juhi kasutamine on vältimatu, kui rakend on suur või rada võõras.
  
• Kelgujälje juhid– need koerad tahavad olla juhiks selgelt eristuval rajal. Selline koer ei valda gee-haw-käsklusi, aga keelavaid käsklusi kasutades saab siiski väiksemat rakendit ristmikel juhtida. Kui rada on alati üks ja seesama, tuleb kelgujälje juht hästi toime
  

Suustajavedu ehk skijoring toimub ühe või kahe koeraga. Suusatajavedu on tore harrastus neile, kellel on üks kuni kaks siberi huskyt ja suusatamine talvise tegevusena muidu ka meelt mööda. Suustajaveoks on suusatajal vaja samasugust varustust, nagu murdmaasuusatamiseks.Mugav ja kiire on edasi liikuda vabastiili või siis nn kombisuuskadega, kus suusa pikkus = enda pikkus+ 10-15 cm). Lisaks tavapärasele suusavarustusele on suusatajaveoks vaja ka veovööd, miskinnitatakse ümber keha vöökohast pisut allpool, et vedu toimuks rohkem puusade kohalt. Veovöö peab rahvusvaheliste võistlusreeglite järgi olema seljal vähemalt 7 cm lai. Koerale pannakse selga veorakmed, ning nende külge on ühendatud vetruva osaga veoliin, mis omakorda kinnitatakse suustaja veovöö külge. Harrastaja veovarustus võib olla kokku pandud käepärastest vahenditest.Teatud kindlatele nõuetele peab see aga vastama juhul, kui osaletakse rahvusvahelistel võistlustel.Juba nimetatud veovöö laiusele lisaks, peab turvalisuse tagamiseks olema võimalik veoliini veovööküljest lahti ühendada võimalikult kiiresti. Seega on keelatud metalsed lukud, Lubatud on aga metalnekonks või nn paanikalukk
Rakendisuustamine ehk nordic style pulka või lihtsalt pulka on üldjoontes sarnane suusatajaveole, kuid väikese erinevusega. Rakendisuustamises on koer rakendatud aisade abil ka väikese kelgu ehkpulka ette, millel on raskust 0,7 x koera enda kaal. Harrastatakse 1-4 koeraga. Mitme koeraga rakendipuhul on koerad rakendatud tandemina üksteise järgi, ning kelgule lisatavat raskust kasvatatakse vastavalt koerte hulgale.Rakendisuusatamise on pärit Norrast, ning kujunes spordialaks arvatavasti kahe harrastuseühendamisel. Murdmaasuusatamine on teadupärast Norras rahvuslikuks spordialaks, ning sama võiböelda ka kelgukoerte spordi kohta. Esimene kelgukoerte klubi loodi Norras juba 1931 . aastal. Rakendisuusatamine saigi alguse suuskadel matkamisest, kui inimesed liikusid koertega mägedesse looduse ilu nautima. Ka tänapäeval on rakendisuusatamine kõige populaarsem just Norras
Koerakross ehk canicross on pärit Euroopa lumeda aladelt , ning cross tähedab cross country ehk murdmaal liikumist. Koerakross ei tähenda kindlasti lihtsalt koeraga jalutusrihmaga jalutamist või jooksmist, vaid koerakrossis kasutatakse samasugust varustust, nagu suusatajaveos. 
Veoliin peaksliikumisel pingul olema, ning koer peab liikuma inimesest eespool , mitte kõrval ega taga. Koerakrosson spordialana viimase kümne aasta jooksul maailmas aina rohkem populaarsust kogunud , ning sellespordiala kaudu on kelgukoerte sport jõudnud isegi nii eksootilistesse paikadesse, nagu Uus- Meremaa , Austraalia,   Argentiina , Peruu ja Tšiili. Lisaks Euroopa kelgukoerte võistluste assotsiatsioonile ( ESDRA ) korraldab Euroopa meistrivõistlusi spetsiaalselt koerakrossi ja jalgrattaveospordialade edendamiseks loodud organisatsioon ECF (European Canicross Federation).Koerakross sobib hästi esimeseks spordialaks neile, kellel on üks või kaks koera, ning kes soovivadkelgukoerte spordiga esmatutvust teha. Koerakross ei sea erilisi nõudmisi ka koeraomaniku füüsilisevormile ja oskustele (suusatamisoskus on seevastu näiteks suusatajaveos kindlasti vajalik).Koerakrossi võib harrastada ka jalutades, mitte tingimata joostes . Liikumiskiiruse määrabki inimeseenda liikumise kiirus. Koerakrossiga on ka hea koerale esimesed olulised käsklused selgeks õpetada(näiteks liikumise alustamiseks, hoo maha pidurdamiseks, seisma jäämiseks, paremale ja vasakulepööramine jms). Nii saab turvaliselt liikuda edasi juba jalgrattavedu harrastama
Jalgrattavedu  harrastatakse ühe koeraga, tõukerattavedu (scooter) ühe või kahe koeraga. Mõlema ala harrastamiseks on vajalik, et koeral oleks veorakmed, ning jalgratta või tõukeratta külgekinnitatakse vetruva osaga veoliin. Veoliini kinnituskoht võiks paikneda allpool lenkstangi.Spetsiaalsetel tõukerattaveo harrastamiseks mõeldud tõukeratastel on veoliini kinnituskoht päris all,esiratta küljes asuva poritiiba meenutava raami küljes.
Käruvedu harrastatakse võistlustel 4, 6, ja 8-koeraga käruveo klassides. 4-koeraga käruveo klassis võib käru olla nii 3- kui 4-rattaline, ülejäänud klassides peab käru olema 4-rattaline (v.a. kui võistlustekutses on eraldi märgitud, et käru võib olla ka teistes klassides 3-rattaline). Võistlustel kasutatakse võimalikult kergeid kärusid, seetõttu on kärudele kehtestatud soovituslikud miinimumkaalud:
4-koera klassis 25 kg
6-koera klassis 35 kg
8-koera klassis 45 kg
Treeningutel kasutatakse reeglina palju raskemaid kärusid, seda eriti kesk- ja pikamaa võistlustelosalevate suuremate koerarakendite ettevalmistamiseks. Käruveos tuleb kärujuhil samuti kasutada kiivrit ja kindaid .
 
Käruvedu harrastatakse võistlustel 4, 6, ja 8-koeraga käruveo klassides. 4-koeraga käruveo klassisvõib käru olla nii 3- kui 4-rattaline, ülejäänud klassides peab käru olema 4-rattaline (v.a. kui võistlustekutses on eraldi märgitud, et käru võib olla ka teistes klassides 3-rattaline). Võistlustel kasutataksevõimalikult kergeid kärusid, seetõttu on kärudele kehtestatud soovituslikud miinimumkaalud:4-koera klassis 25 kg6-koera klassis 35 kg8-koera klassis 45 kgTreeningutel kasutatakse reeglina palju raskemaid kärusid, seda eriti kesk- ja pikamaa võistlustelosalevate suuremate koerarakendite ettevalmistamiseks. Käruveos tuleb kärujuhil samuti kasutadakiivrit ja kindaid.
Võistlusdistantsid
Kelgukoerte võistlused kestavad tavaliselt 2-3 päeva, ning igal päeval antakse üks start, ehk tulebläbida ettenähtud võistlusdistants. Iga võistleja kõigi sõitude ajad liidetakse kokku, ning aegadesumma moodustabki tema lõpptulemuse. Pikamaa võistlustel sõidetakse aga ühte ja sama distantsimitu päeva, ülipikkade distantsidega võistlustel (nagu Iditarod) võib võistlus kesta isegi kaks nädalat,
ning iga võistleja jaoks läheb aeg käima stardist ja pannakse kinni finišisse saabudes. Vahepeal on võimalik distantsi läbimise kiirust jälgida ja teistega võrrelda kontrollpunktides mõõdetud vaheaegade alusel.Läbitavate distantside pikkuse alusel jaotatakse IFSS võistlusreeglite kohaselt talvised võistlusedalljärnevalt:

Sprindivõistlus, distantsi pikkus 5-25 km, olenevalt võistlusklassist ja sellest, kui mitu starti onkonkreetsele võistlusklassile ette nähtud

Keskmaavõistlus, distantsi kogupikkus 80-250 km

Pikamaavõistlus, distantsi kogupikkus üle 250 km.
Lumeta alade võistlused ehk dryland võistlused peetakse ainult sprindi distantsil ning tavaliselt kestavad need võistlused 2-3 päeva. Seejuures pööratakse erilist tähelepanu välistemperatuurile, sest liiga kuum ilm võib põhjustada koerte ülekuumenemist. Seetõttu peetakse dryland võistlusi kevadel või sügisel. Üldreegel on, et normaalne välistemperatuur (temperatuuri mõõdetakse varjus 50 cm kõrgusel maapinnast ) peaks jääma kõigis võistlusklassides alla 16°C ning koerakrossi võistlusklassis alla 18°C. Teatud tingimustel, võistlusdistantsi pikkust vähendades, võib temperatuur olla kõrgem. Distantsi pikkus on olenevalt klassist 2-12 km, juunioride koerakrossi klassis võib distants olla 1-4 km,ning teatevõistluse korral võib ühe läbitava ringi pikkus olla 0,5-4 km.