Akrobaatika - Lühireferaat (3)

Põlva Ühisgümnaasium
Akrobaatika
Autor: Tiina Luht
Juhendaja : Liidia Petrova
Põlva 2008
Akrobaatika
Akrobaatika (tuleneb kreeka keelest: akros — kõrge; bat — kõndima) on üks esinemiskunstidest ning seda viljeldakse ka spordis. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Pea igasugust spordiala, mis kätkeb endast täielikku kehalist liikuvust - eriti lühikestes, tugevasti kontrollitud liikumiste pursetes - saab pidada akrobaatikaks ning on olemas arvestatavat kattumist tantsu, erinevate spordialadega, nt. vettehüpped ning usukommetega.
Ühes teatmeteoses (1985, ENE1, Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, A- Cent Tallinn: Valgus) on akrobaatikat kirjeldatud järgnevalt:
akrobaatika- tsirkusekunsti liik, hõlmab keerukaid trapetsil ja köiel, hobustel ja kaaslaste õlgadel tehtavaid harjutusi, hüppeid, jõuharjutusi. Sai tsirkuses oluliseks alates 18saj. lõpust, hiljem kandunud ka estraadile ja sporti.
-sportliku võimlemise ala, mis arendab kiirust, jõudu, painduvust ja eriti tasakaalutunnet. Harjutused jagunevad dünaamilisteks (veeretamine, tirel , kaartõus, tirelring, salto ) ja staatilisteks (seis, sild, paaris- ja rühmaharjutused). Akrobaatika elemente tunti juba muistses Egiptuses, Kreekas ja Roomas. Esimese õpiku kirjutas 1599 itaallane A.Tuccaro. Esimesed MM-võistlused peeti 1974, esimesed EM võistlused 1978, esimesed NSV Liidu esivõistlused 1939.
Akrobaatika koolis
Miks õpitakse koolis? Akrobaatika on vajalik kasvava organismi mõjutamiseks mitmekülgsuse eesmärgil. Akrobaatilised harjutused suurendavad vastupidavust, jõudu, painduvust, reageerimiskiirust, osavust, julgust, koordinatsiooni, ruumitaju, keha täielikku valitsemist jne. Harjutuste sooritamine paarides või grupis arendab lapse oskusi abistada ja julgestada kaaslasi. Samuti õpitakse olema üks osa meeskonnast, mis soodustab teiste liikmetega heade sõprussidemete kujunemist ja koostöö oskuse arendamist . Üheks naiselikumaks spordialaks peetud võimlemine ei ole ainult tüdrukute mängumaa. Tüdrukud panevad rõhku graatsilisusele, poiste võimlemine kujutab endast aga hoopis akrobaatikat: tehakse hüppeid, kukerpalle ja saltosid.
Mida õpitakse? Kõnniharjutused (kindla rütmi ja muusika järgi), hüplemisharjutused (kombinatsioonid), hüplemine hüpitsa ja hoonööriga, roomamine , veeremine ja veered, tirel ette ja taha, pool- ja täisspagaat, turiseis , kaarsild, tasakaaluharjutused , hundiratas, tiritamm, käetelseis, tirelringid, saltod kolmikutes , paarides ja individuaalselt, püramiidid jne.
Akrobaatikat kasutatakse ka kehalise kasvatuse ainekavas:
1-3 klass:
Akrobaatilised harjutused. Veeremine ja veered. Tirel ette. Poolspagaat . Turiseis. Kaarsild selililamangust (abistamisega). Tasakaaluharjutused.
4-6 klass:
Kaarsild selili lamangust. Hüppetirel ette. Tirel taha. Kätelseis (abistamisega). Tiritamm. Tasakaal. Kõnni- ja hüplemisharjutused, tantsusammud ja takistuste ületamine poomil. Toenghüpped. Hoojooksult hüpe toengkägarasse vahendile. Sirutusmahahüpe. Harkhüpe.
7-9 klass:
Ratas kõrvale. Kolmiktirel. Kätelseis. P: kätelseisust tirel ette. Hoojooksult hüppetirel. T: tasakaal. Tasakaaluharjutustest kombinatsioonide koostamine. Toenghüpped. Kägarhüpe, nurkhüpe külghoojooksult. T: harjutused vahenditega. Iluvõimlemise harjutused palli ja rõngaga.
Gümnaasiumis
on pearõhk iseseisva harjutamise oskuse kujundamisel ja meelisspordiala
väljakujundamisel.
Ajalugu
Akrobaatikal on pikk ja iidne ajalugu. Siiski ei loetud akrobaatikat kuni kaasajani võistlusspordiks.
Peale sportakrobaatika spordialana kasutusele võtmist Nõukogude Liidus 1939. aastal, hakati ala kui võistlussporti arendama ka Saksamaal, Hiinas, Poolas ja Bulgaarias. Esimene võistlus peeti Varssavis, oktoobris 1957. aastal, kus osalesid võistkonnad Nõukogude Liidust, Bulgaariast , Poolast ja Ida-Saksamaalt. Esimesed Euroopa Meistrivõistlused peeti Riias 1978. aastal. Rahvusvaheline Sportakrobaatika Föderatsioon loodi 10 liikmesriigiga Moskvas 1973. aastal.
Koos reeglite ja määruste koostamisega , võistlus- ja hindamisjuhendite loomisega, hakkas ala rahvusvaheline tuntus kasvama. Rahvusvahelise Võimlemisliiduga (FIG) liitumise ajaks 1998. aastal, olid Rahvusvahelise Sportakrobaatika Föderatsiooniga liitunud 54 riiki. ROK-i tunnustuse pälvis IFSA 1984. aastal, 1994. aastal loodi aga 27 liikmesföderatsiooniga - Euroopa Sportakrobaatika Föderatsioon (European Sports Acrobatics Federation/ EUROSAF).Peale IFSA liitumist FIG’ga oli loomulik, et ka EUROSAF otsis tunnustust Euroopa Võimlemisliidu (UEG) juures ning liitus sellega jaanuaris 2000. aastal.
Eesti sportlaste saavutused akrobaatikas tippvõistlustel
1988
Svetlana Makarõtševa MM akrobaatika - NSVL naiskond püramiidiharjutuses I
Svetlana Makarõtševa MM akrobaatika - NSVL naiskond akrobaatikaharjutuses I
Svetlana Makarõtševa MM akrobaatika - NSVL naiskond mitmevõistluses I
Svetlana Makarõtševa MM akrobaatika - NSVL võistkonnas I
Svetlana Makarõtševa EM akrobaatika - NSVL naiskond püramiidiharjutuses I
Svetlana Makarõtševa EM akrobaatika - NSVL naiskond akrobaatikaharjutuses I
Svetlana Makarõtševa EM akrobaatika - NSVL naiskond kahevõistluses I
1996
Olga Kurguzova EM akrobaatika - rühmakava naiskonnavõistluses II
Irina Saks
Regina Jakubovskaja
Galina Jonas
Svetlana Hmeljonok
Galina Kalinina
Jekaterina Skrobova
Natalia Maltsenko
Veronika Tsubarko
Kasutatud kirjandus:

http://et.wikipedia.org/wiki/Akrobaatika
2. (1985) ENE1, Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, A-CENT Tallinn: Valgus
3. http://www.veeriku.tartu.ee/uudis.html?id=338
4. http://tartu.postimees.ee/231107/tartu_postimees/sport/297268.php?poiste-akrobaatika-kogub-taas-tuure
5. http://en.wikipedia.org/wiki/Acrobatics
6. http://209.85.129.132/search?=cache:J9sCFXUyQEkJ:www.rrg.edu.ee/curriculum/a i
nekavad/kehaline.doc+akrobaatika+harjutused&hl=et&cd=6&gl=ee
7. http://www.eevl.ee/cms.php/eesti/alad2
8. http://www.eok.ee/sportlased/eesti_sportlaste_saavutused_tippvoistlustel_1972_/spor
disaavutused_1972_-_1991
9. http://www.eok.ee/sportlased/eesti_sportlaste_saavutused_tippvoistlustel_1987_/spor
disaavutused_1992_-_2001