Lumelauasport ja selle olukord Eestis (0)

Keskkool - Sport - Sport/kehaline kasvatus

5 VÄGA HEA

Tartu Kivilinna Gümnaasium
Lumelauasport
ja selle olukord Eestis
Referaat
Autor: Uku Volke
Tartu, 2011
Sisukord
1.Lumelauaspordi ajaloost 3
2. Varustus 4
2.1. Sõiduks vajalikud vahendid 4
2.1.1. Lumelaud 4
2.1.2 Lauaklambrid 5
2.2 Turvavarustus 6
3. Erinevad sõidustiilid 8
3.1. Freeride ehk vabasõit 8
3.2. Freestyle ehk vabastiil 8
3.3. Alpine e. Alpisõit 8
4. Eestlaste saavutused 9
5. Eesti lumelauakeskused 10
5.1 Põhja/Ida-Eesti 10
5.1.1. Valgehobusemäe 10
5.1.2. Nõmme lumepark 10
5.1.3. Tallinna Lauluväljak 10
5.1.4 Kiviõli Tuhamägi 10
5.2 Lõuna-Eesti 11
5.2.1. Kuutsemäe puhkekeskus 11
5.2.2. Väike Munamägi 11
6. Lumelauaklubid 12
6.1. Otepää Õhujõud 12
6.2 PiuPau 12
7. Allikad 13

Lumelauaspordi ajaloost

Konkreetset lumelaua leiutamise au kellelegi ei omistata. Kelgutaolise esemega mäest alla sõitmine on tegelikult asi, mille võis igaüks välja mõelda. Seepärast poleks aus mõnda üksikut inimest esile tõsta.
Siiski oli isikuid, kes mängisid lumelaua arengus olulist rolli. Üks neist oli M.M. “Jack” Burchett. 1929 aastal lõikas ta endale vineerist lauatüki ja kinnitas oma jalad riidetükkide ja hobuseohjadega sinna külge. Tema tuligi lagedale ühe esimese “lumelauaga”. Enne järgmist sammu möödus vahepeal 30 aastat. Alles 1965 leiutas Sherman Poppen, keemiliste gaaside insener, kingituseks oma tütrele snurferi (nime leiutisele pani tema naine). Ta kinnitas kaks suuska kokku ning pani esiosa külge nööri, et sõitja saaks sealt kinni hoida.
Aastal 1985 oli üksnes kolmekümne üheksas suusakuurordis (ligikaudu 600st) lumelauad lubatud. 80ndatel hakati välja andma ka lumelauaajakirju – “Snowboarder” 1981, “Absolutely Radical” 1985 (hiljem muutis oma nime “International Snowboarding Magazine”). 1986 mängis prantuse lumelaudur Regis Rolland filmis “Apocalypse Snow ” ning see vallandas lumelauavaimustuse Euroopas. Korraldati mitmeid kohalikke üritusi nagu Shveitsi Meistrivõistlused St. Moritz'is. Lumelauandus muutub aina populaarsemaks .
1994 kuulutati lumelauasõit olümpiaspordiks. Nüüd sai sellest lõpuks tõeline võistlussport, mitte lihtsalt mööduv hullus. 1998 taliolümpial oli lumelaud esimest korda võistluskavas. Sellega kaasnes ka skandaal . Kanada lumelaudur Ross Rebagliati võitis slaalomi kuldmedali ning pidi andma uriiniproovi. Proov sisaldas 17.8 nanogrammi milliliitri kohta mariuhaanat. Rebagliati väitis, et ta pole juba kaua aega mariuhaanat kasutanud ning et see annus sattus tema vereringesse ilmselt peol suitsu sisse hingates. Kuldmedal võeti talt ära ent anti hiljem tagasi. Sel sündmusel olid halvad tagajärjed kõikidele lumelauduritele. Paljudel inimestel tekkisid eelarvamused , et lumelaudurid kasutavadki kogu aeg narkootikume.
Nüüdseks võtab lumelauandus enda alla väga suure osa talvesprodist, enamus suusakuurorte lubavad lumelaudadega sõita. See on muutunud kõigi poolt vastuvõetavaks spordialaks.

Varustus

2.1. Sõiduks vajalikud vahendid

2.1.1. Lumelaud

Lumelaud on põhiline varustus lumelauasõidus. Erinevates stiilides kasutatavad lauad varieeruvad. Pikemad lauad pakuvad suuremat kiirust ja stabiilsust, lühematega on parem manööverdada ja hüpata. Painduva lauaga on hea järsemaid kurve võtta, ent suurtel kiirustel muutub see ebastabiilseks. Enamus lumelaudu valmistatakse puusüdamikust, mis kaetakse fiiberklaasiga. Laua esiots on kergelt üles keeratud, et see saaks lumel paremini libiseda. Ka tagumine ots võib olla üles keeratud, olenevalt sellest, kui palju selle laua omanik kavatseb tagurpidi sõita. Põhi on kaetud spetsiaalse plastikuga ning mõnel juhul immutatud vahaga, et laud paremini libiseks. Laua äärtes on peenike terasriba. Lumelaua pealmisel osal on tavaliselt mitmesugune graafika, mille eesmärk on kliente ostma meelitada. Laual olevad pildid võivad olla ka äärmiselt isikupärased ning paljud lumelaudurid panevad selle disainile suurt rõhku
Lauad erinevad põhiliselt järgmistelt omadustelt:

Pikkus – Lühimad lastele mõeldud lauad on 120cm pikad. Pikimad slaalomlauad on 215cm. Enamik lumelaudu jääb siiski vahemikku 140–165 cm. Levinud reegel on, et lumelaud peaks ulatuma omanikule täpselt lõua alla. Mida pikem laud, seda stabiilsem on see suurtel kiirustel, ent selle manööverdamine on raskem.
Laius – Lumelaua laiust mõõdetakse keskkohast. Vabastiili lauad on kuni 28cm laiad ning nendega on parem tasakaalu hoida. Alpisõiduks on lauad tavaliselt 18–21 cm laiad kuigi on ka 15cm laiuseid. Enamus inimesi sõidab laudadega , mille laius jääb vahemikku 24-25cm.
Kumerus – Ülalt vaadates on lumelaua külg kumer . Keskkoht on veidi peenem kui esi- ja tagaots. See kumerus aitab pöörata ning mõjutab laua juhitavust. Kumeruse raadius jääb tavaliselt 8–9 m juurde. Lastelaudadel võib see olla 5m, võistlejatel kuni 17m.
Painduvus – Lumelaua painduvus (ingl. k. flex ) mõjutab suuresti selle juhitavust. Reeglina on painduva lauaga kergem pöörata. Lumelaua painduvust mõõdetakse 10 palli süsteemis, kus 1 on pehme ja 10 on jäik. Pehmed lauad kuuluvad peamiselt lumelauaparkidesse, kuna nad on järskudel pööretel, boksidel, reilidel ja teistel obstaaklitel, stabiilsemad. Jäigad lauad sobivad kõige paremini kas kiire tempoga mäest laskumiseks või puutumata ja pehmes lumes sõitmiseks.

2.1.2 Lauaklambrid

Lumelaua sidemed võivad olla kas kõvad või pehmed, olenevalt saapa tüübist, mida nende kandmiseks vaja läheb. Kõvade sidemete puhul on saapad ja sidemed sarnased suusaklambritele, pakkudes suuremat stabiilsust ja kontrolli laua üle. Pehmed saapad meenutavad pigem talvesaapaid ning annavad vajaliku mugavuse hüpeteks ja maandumisteks.
Erinevalt suusaklambritest ei avane lumelauasidemed kukkumisel automaatselt. See süsteem arendati suusatajatele, et vältida raskeid õnnetusi, kui kukkumisel tiritakse suusad mitmes suunas. Lumelauduritel seda aga vaja ei lähe, kuna jalad on kindlas asendis koos. Enamgi veel, niimoodi jääb ära juhita lumelaua sõit allamäge. Sidemed vabastatase käsitsi. Lumelaud võib olla lühikese rihmaga kinnitatud sõitja esijala külge, et laud rängematel sõitudel peremehest lahku ei läheks.
Sidemed ei ole rangelt lumelaua osa, ometigi on neid vaja selle kasutamiseks. Sidemed ( klambrid ) on laua külge kinnitatud ning saabastes jalad püsivad sidemetes mitme erineva süsteemiga. Kanna taga mööda sääremarja on jäik tugi highback ehk “kõrge selg”. Selle disainis Flite Snowboards 80-ndate keskel ning see aitab lauda paremini taha kallutada.
Sidemeid on mitut tüüpi:

Strap-in – Kõige varasem sidemetüüp ning ilmselt seni kõige populaarsem . Sõitja kannab pehmest materjalist polsterdatud saapaid. Jalg püsib laua küljes kahe rihma abil, millest üks jookseb üle varvaste , teine pahkluu juurest. Neid saab vajaduse järgi pingutada. Nende ebameeldiv külg on, et selliste rihmikute paigaldamine võtab palju aega ning tavaliselt peab sõitja lumes istudes või koogutades oma kinnitust pingutama. Rihmade asendit tuleb kohandada vastavalt sõitjale ja seepärast ei sobi need eriti lumelaualaenutustes kasutamiseks.
Step -in – Vastukaaluks rihmadele loodi klambrid, mida saab kiiresti ja mugavalt kinnitada ning mis sobivad ka laenutustele. Sellised klambrid vajavad spetsiaalseid saapaid, mis on tavalisest jäigemad. Liikvel on mitmeid klambritüüpe, mis omavahel ei sobi (näiteks Burton, K2 Clicker, Rossignol, Switch ). Klambrid on palju kasutajasõbralikumad, ent paljude meelest on see alamast klassist sidemetüüp – manööverdamisvõime on jäikuse tõttu mõneti pärsitud.
Hybrid – Leidub sidemesüsteeme, mis püüavad kombineerida kahe eelneva süsteemi häid omadusi. Näiteks on tehtud sidemed, milles jalg sisestatakse tagant, mitte pealt. Paljude jaoks annavad need tõesti lubatud mugavuse ja juhitavuse , ent tihti on need väga kallid.
Plate – Neid sidemeid kasutatakse slaalomsõitudeks ja võistlustel. Sellised jäigad sidemed annavad laua üle suurema kontrolli.

2.2 Turvavarustus

Lumelauasport on suhteliselt ohtlik ala. Olenemata sellest, kas sõidetakse suurtel hüpetega mägedel või laugel kelgunõlval, on vigastuste oht siiski kõrge. Sõitu õppides on kõige tavalisem istmikule kukkumine . Sellisel puhul pannakse instiktiivselt käed selja taha, et löögijõudu vähendada. Seetõttu ongi algajate puhul kõige tavalisemaks vigastuseks randmeliigese murd või nihestus . Mida aeg edasi, seda harvemaks jäävad vigastused, kuid eed muutuvad enamasti tõsisemaks, alates luumurdudest kuni liigeste täielike rebestusteni.
Selle tõttu ongi lumelauaspordis, nagu igal teiselgi ekstreemspordialal, turvavarustusel äärmiselt tähtis roll. Tõenäolislt on kõige tähtsam omada sõidu ajal kiivrit. Väga lihtne on peaga niimoodi vastu jäist maapinda kukkuda, et sellel võiksid olla eluohtlikud tagajärjed. Väga olulised on ka põlve-, randme- ja seljakaitsmed. Sõitja mugavuse huvides on veel soovitav omada kaitsepükse, millel on puusade piirkonnas tugevam polster . Pärast kukkumist libisetakse tihti just külili mööda jäist maapinda ja nii võib puusad ning küljed tõsiselt ära marrastada.

3. Erinevad sõidustiilid

3.1. Freeride ehk vabasõit

Vabasõidu eesmärgiks on lihtsalt lõbu pärast mäest alla sõites lõbustada. Enamik lumelaudureid ongi jäänud selle stiili juurde. Vabasõidust on arenenud Extreme Snowboarding ehk Ekstreemlumelauandus. Freeride on märkimisväärselt mõjutatud surfamisest, eesmärk on jätta lumme võimalikult puhtaid jooni. Ideaalsed olud vabasõidu harrastamiseks on

3.2. Freestyle ehk vabastiil

Vabastiili harrastajad eelistavad veeta suure osa ajast õhus, kasutades selleks kaldteid ja renne. Tavaliselt on vabastiilis kasutatavad lauad lühemad (130–170 cm) ning laiemad, valmistatud fiiberklaasist, mis annab soovitud paindlikuse takistuste äärel. Kasutatakse ka pehmemast materjalist saapaid, et sooritada järsemaid pöördeid. Vabastiili on suuresti mõjutanud rulluisutamine . Mitmetes lumelauaparkides on platsid, mis imiteerivad just rulluisuparke koos vastavate hüppevõimalustega.

3.3. Alpine e. Alpisõit

Võrreldes teiste stiilidega, tegelevad sellega väga vähesed. Alpilaudurid kasutavad pikemaid peenikesi laudu ning nende jäigad saapad meenutavad suusasaapaid. Nendega sõidetakse põhiliselt slaalomit.

4. Eestlaste saavutused

Ainus eestlane, kes on maailmatasemel läbi löönud, on Tallinnast pärit naisterahvas Kadri Pihla . Tema erialaks on lumelauakross. Ta on esimene eestlane, kes on pääsenud ühele maailma mainekamale ekstreemspordivõistlusele, Red Bulli X-mängudele ja kes jõudis lumelauakrossi FIS MK-etapil finaali . Veebruaris 2011 sai ta Kanadas Stonehamis 11. koha. Ta kuulub lumelauaklubisse Õtepää Õhujõud, kuhu kuuluvad veel kaks eesti koondislast: Mario Visnap ja Mark Duubas.
Kadri Pihla tulemused.
MAAILMA MEISTRIVÕISTLUSED
2005 Whistler
Lumelauakross
37
2007 Arosa
Lumelauakross
32
2009 Gangwon
Lumelauakross
24
2011 LaMolina
Lumelauakross
20

FIS maailma karikavõistluste üldarvestus/lumelauakross
2011
19
2010
31
2009
37
2008
38
2007
25

5. Eesti lumelauakeskused

Enamikes Eesti talispordikeskuses toimuvad ka erinevad võistlused. Olgu need siis hooaja avamise -ja lõpuvõistlused või Eesti MK etapid.

5.1 Põhja/Ida-Eesti

5.1.1. Valgehobusemäe

Laskumise pikkus 200 m, tõstuki pikkus 190 m, kõrguste vahe 30m, laius 40 m.
Asub Järva maakonnas Albu vallas.

5.1.2. Nõmme lumepark

Nõmme Lumelauapark asub Tallinna äärelinnas Mustamäe suusahüppetorni kõrval. Lõppenud Talvel avati seal kolm nõlva: slaalominõlv, freesyle-park ja väiksema kaldega algajate nõlv.

5.1.3. Tallinna Lauluväljak

2010/11. hooajal oli Tallinna Lauluväljaku lumepargis suurim valik obstaakleid Baltimaades. Pargi idee, teostus ja korrashoid on pärit lumelauaklubilt PiuPau.

5.1.4 Kiviõli Tuhamägi

Kiviõli Seiklusspordikeskus avab oma uksed aastal 2012. See hõlmab endast Ida-Virumaa häbipleki – hiiglaslike tuhamägede muutmist moodsaks spordikompleksiks. Sel aastal eraldas Euroopa Regionaalarengu Fond keskusele 10 miljonit eurot, et ehitusega saaks peale hakata. Lubatakse ukbes 650 meetriseid laskumisnõlvu, lumelauakrossirada, freestyle-parki sh. FIS nõuetele vastavat big air trampliini ja 129 meetri pikkust haf pipe ’i.
Kiviõli Seiklusspordikesksus plaanib saada kõige hinnatumaks akiivse puhkuse keskuseks Eestis aastaks 2013 ja Soome lahe regioonis aastaks 2015.

5.2 Lõuna-Eesti

5.2.1. Kuutsemäe puhkekeskus

Kuutsemäe puhkekeskus asub Otepää külje all ja on hetkeseisuga Eesti kõige mitmekülgsem talispordikeskus. Enamasti on avatud 7 nõlva, mille pikkused varieeruvad 214 ja 514 meetri vahel. Avatud on ka park koos kahe hüppeliini ja kahe obstaakliliiniga. Kõige järsemad nõlvad on kraadidega 13 ja 15.

5.2.2. Väike Munamägi

Munämae suusakeskuse juhtkond otsustas pärast 2010 aastat hooaega oma maailmavaadet kaasaegsemaks ja rohelisemaks muuta. Pikaajalise selgitustöö tulemusena jõuti äratundmisele, et Väike Munämagi, kui üks looduspargi sümbolitest, peaks olema kaetud metsaga, kus loodusesõber saaks linnulaulu nautida.
Alates 2011 aastast demonteeritakse sinna kogunenud tehnilised jäätmed loodusest ja asemele kasvab ilus mets. Parandus: Kuutsemäe Puhkekeskus omandas Munamäe suusakeskuse territooriumi ja avas uuesti talvise puhkekeskuse. Taöveperioodil müüakse kahe keskuse jaoks ka soodsamat ühispiletit.

6. Lumelauaklubid

Kõrgemal tasemel lumelauasport on Eestis klubipõhine. Koos tehakse filme, korraldatakse võistlusi ja reise , käiakse sõitmas ning osaletakse välismaistel võistlustel. Edukamatel klubidel on seljataga juba ka sponsorid, kelleni jõutakse läbi firmade maaletoojate. Erinevad maaletoojad nagu Surfhouse ja Extremesport leiavad oma sponsoreeritud sõitjad just klubide kaudu.

6.1. Otepää Õhujõud

Võib öelda, et tegu on hetkel mõnes mõttes edukaima klubiga Eestis, kuna 3 nende liiget on ka Eesti lumelauakoondises. Teist aastat korraldasid nad ka Kuutsemäel noortele suunatud lumelaualaagrit .Läbi klubi kodulehekülje ( http://www.airforce.ee/ ) saab lugeda nende osalusest erinevatel võistlustel üle Euroopa. Otepää Õhujõud teevad koostööd Kuutsemäe puhkekeskusega, olles nõu ja jõuga abiks freestyle-pargi sujuvale tööle.

6.2 PiuPau

Kubi tegeleb peamiselt filmimisega. Hooaja jooksul lastakse välja mõnikord üle kümne klipi. PiuPau vastutab ka Tallinna Lauluväljaku lauapargi korrashoiu eest.
Koduleht: http://piupau.live.ee/

7. Allikad

.DOC Laadi alla originaalfail 14 lk · .doc · 27 allalaadimist

Lumelauasport ja selle olukord Eestis #1

Lumelauasport ja selle olukord Eestis #2

Lumelauasport ja selle olukord Eestis #3

Lumelauasport ja selle olukord Eestis #4

Lumelauasport ja selle olukord Eestis #5

Lumelauasport ja selle olukord Eestis #6

Lumelauasport ja selle olukord Eestis #7

Lumelauasport ja selle olukord Eestis #8

Lumelauasport ja selle olukord Eestis #9

Lumelauasport ja selle olukord Eestis #10

Lumelauasport ja selle olukord Eestis #11

Lumelauasport ja selle olukord Eestis #12

Lumelauasport ja selle olukord Eestis #13

Lumelauasport ja selle olukord Eestis #14

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

27 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ukukas Õppematerjali autor

Veidi aegunud ja mittetäielik (mis puutub eesti lumelauaspordi scene'i) referaat selle fenomeni ajaloost, vajalikust varustusest, erinevatest sõidustiilidest ja selle viljelemisest Eestis. Shred on.

lumelaud lumelauasport ekstreemsport piupau otepää õhujõud kuutsemägi snowboard extreme sports

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

odp

Lumelauatamine

Harrastajad kinnitavad oma jalgade külge puust laua (lumelaua) ning sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla. Lumelauduri varustuse hulka kuuluvad lumelaud, saapad, sidemed ning talveriietus. Sõidustiilid Freeride ehk vabasõit Freestyle ehk vabastiil Alpine e. Alpisõit Freeride ehk vabasõit Vabasõidu eesmärgiks on lihtsalt lõbu pärast mäest alla sõites lõbustada. Enamik lumelaudureid ongi jäänud selle stiili juurde. Vabasõidust on arenenud Extreme Snowboarding ehk Ekstreemlumelauandus. Freeride on märkimisväärselt mõjutatud surfimisest, eesmärk on jätta lumme võimalikult puhtaid jooni. Freestyle ehk vabastiil Vabastiili harrastajad eelistavad veeta suure osa ajast õhus, kasutades selleks kaldteid ja renne. Tavaliselt on vabastiilis kasutatavad lauad lühemad (130 170 cm) ning laiemad, valmistatud fiiberklaasist, mis annab

Kõneõpetus

doc

Lumelauasõit

Ühendriikides. Esimene lumelaud valmistati suusapaarist ning sai nimeks SNURFER. Lumelauandus on suurt populaarsust koguv talisport, mille harrastajad kinnitavad oma jalgade külge puust laua (lumelaua) ning sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla. Lumelauaga sõitmine on sarnane suusatamisele. Lumelauduri varustuse hulka kuuluvad lumelaud, saapad, sidemed ning talveriietus. Alates 1998. aastast on lumelauasõit taliolümpiamängude kavas. Ajalugu Konkreetset lumelaua leiutamise au kellelegi ei omistata. Kelgutaolise esemega mäest alla sõitmine on tegelikult asi, mille võis igaüks välja mõelda. Seepärast poleks aus mõnda üksikut inimest esile tõsta. Siiski oli isikuid, kes mängisid lumelaua arengus olulist rolli. Üks neist oli M.M. "Jack" Burchett. 1929 aastal lõikas ta endale vineerist lauatüki ja kinnitas oma jalad riidetükkide ja hobuseohjadega sinna külge. Tema tuligi lagedale ühe esimese "lumelauaga". Enne

Kehaline kasvatus

docx

Suusatamine ja selle stiilid

paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmise puhul. Suusasaapad on madalad ja lubavad kanna-pöialiigesel liikuda. Uisu- ehk vabastiil Uisustiili sõitmine eeldab suhteliselt tihke lumekihi olemasolu ja laia rada. Selle stiili puhul sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse üsna pikki suusakeppe. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Suusasaabas toetab jala külgede peal tugevalt liigeseid, peamiselt kanna- ja pöialiigeseid. Uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusatamise maailmameistrivõistlused Rahvusvaheline Suusaföderatsioon korraldab põhja suusaaladel maailmameistrivõistluseid,

Kehaline kasvatus

doc

Nimetu

Oluline esinemisel on muusika, mille järgi oma kava esitatakse. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast (koolisõit) ja vabakavast. Üldse võisteldakse iluuisutamises neljas kategoorias. Meestel ja naistel on kavas eraldi üksiksõidud, ning paarissõit ja jäätants mehe ja naise koostööna. Üksiksõidus tehakse erinevaid hüppeid, piruette ja liikumisi muusika saatel. Neist elementidest koostatakse lühikava ja vabakava. Lühikava kestab kuni 2 minutit ja 40 sekundit ja selle osakaal lõpptulemusel on kolmandik. Lühikava peab koosnema järgmistest elementidest(esitamise järjekord on vaba): o kahe- või kolmekordne axel. o kahe- kolme- või neljakordsed hüpped pöördega, mis kindlasti eeldavad ühendamist sammude või muude liikumistega. o hüppekombinatsioonid, mis koosnevad kahe- ja kolmekordsest hüppest, või kahest kolmekordsest hüppest. o lendav piruett, milles on vähemalt 8 pööret jääpinnal. Mäesuusatamine

Kategoriseerimata

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

638

pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

aastat 33 2 Piirdetarindite ja kandekonstruktsioonide tehniline seisund ja defektid 36 2.1 Üldist 36 2.2 Uurimismetoodika ja hindamise alused 38 2.3 Katused 41 2.3.1 Katuste lahendused 41 2.3.2 Katuste olukord ja põhilised puudused 42 2.3.3 Sademevee äravoolusüsteemide lahendused ja tehniline seisukord 47 2.4 Seinad 53 2.4.1 Välisseinte lahendused 53 2.4.2 Välisseinte seisukord ja peamised probleemid 55 2.4.3 Siseseinte lahendused ja olukord 62

Ehitusfüüsika

192

pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

Teadusministeeriumile iga aasta 15. jaanuariks: 7 1) ülevaate mittetulundusühingu struktuurist; 2) mittetulundusühingu liikmete üldarvu ning noorte osakaalu selles; 3) mittetulundusühingu üldkoosoleku otsusega kinnitatud noorteühingu eelneva tegevusaasta aruande ja jooksva aasta tegevuskava. (3) Noorteühingute registrisse ei kanta erakonda ega selle noortesektsiooni. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 3 ja 4 nimetatud dokumentides muudatuste ja täienduste tegemise korral esitab noorteühing Haridus- ja Teadusministeeriumile andmed muudatuste ja täienduste kohta kümne tööpäeva jooksul nende tegemisest arvates. (5) Noorteühingute registri põhimääruse kinnitab haridus- ja teadusminister määrusega. (6) Noorteühingu kandmine Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteühingute

Amet

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Realistlikud näidisjuhtumid annavad ettekujutuse kiirabi töökeskkonnast, kuid ka õige ja ratsionaalse lahenduse keerukamatele situatsioonidele. Mahukas praktiliste oskuste peatükk annab teoreetilised alused töö professionaalseks sooritamiseks nii individuaalselt kui kiirabibrigaadi koosseisus. Õpikusse on kokku kogutud erialane teave ja töövõtted nii Euroopast kui Ameerikast, mille koostajad on sidunud Eestis kehtivate ravi- ja tegevusjuhiste, õigusaktide ja õpiku koostamise ajal eksisteerinud reaalsete võimalustega. Head õppimist! Raul Adlas toimetaja 3 SISUKORD Erakorralise meditsiini tehniku eetikakoodeks…………………….……………………………… 10 1. Sissejuhatus meditsiiniterminoloogiasse .................................................................................. 11 1.1. Meditsiinilised oskussõnad .................................

Esmaabi

docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje.

Kirjandus

Rohkem sarnaseid