Tervisesport (2)

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
Ester Poolak
TERVISESPORT
juhendaja : Reet Parind
Pärnu 2010
Sissejuhatus
„ Sport “ on algupäralt inglise termin, mis on evinud koos vastavate egevustega teistesse maadesse.
Sport- kehaliselt või vaimselt aktiivne tegevus, mille eesmärk on spordiga tegelejate võimete proovilepanek.
Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus.
Spordil on väga erinevaid definitsioone :
tegevuses kui sellises peavad sisalduma : võistlus, reeglid, institutsionaalsus ja füüsilis-psüühiline pingutus , mis omakorda võimaldavad eristada kolme spordi tasandit: tippsport , võistlussport ja harrastussport/tervisesport.

• Tippsport- sport, milles osalejal on eesmärk jõuda rahvusvahelisele tiitlivõistlusele eesmärgiga võita seal medal.
  
• Tervisesport- liikumisharrastuste alaliik , mida tehakse eesmärgiga parandada tervist.
  

Spordi ajalugu

• Spordi algeid võib leida muistest igapäevatööst ja sõjapidamisest.
  
• Spordiga on olnud võimalik tegeleda, kui esmaste eluvajaduste rahuldamisest aega üle hakkas jääma- las suures osas ühiskonnas, või teatid elanikkonna rühmadel.
  
• Sihiteadlikuks muutus sport Vana-Kreekas, kus see kuulus kodanike(meeste) kasvatusse.
  
• Mitmesugustest jõu- ja osavõtuvõistlustest arenesid suurvõistlused : 776 eKr peeti esimesed olümpiamängud.
  
• Nüüdisaja spordi alguseks peetakse 19. sajandi II poolt, kui hakati korraldama ametlikke rahvusvahelikke ja rahvusvahelisi võistlusi
  
• Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890ndatel
  
• Tänapäeval on tippsport tavaliselt muutunud professionaalseks- harrastaja tasemel ei ole võimalik enam rahvusvahelisel areenil esikohta taotleda.
  

Spordi ülesanded

• Valmistada inimesi eluks ette
  
• Õpetada ausalt mängima
  
• Väärtustada tervislikku ja sportlikku elustiili
  
• Arendada ilumeelt
  
• Teha inimene vabaks ja rõõmsaks
  
• Avardada riigi ja rahva tuntust
  
• Pakkuda meelelahutust.
  

Tippsport vs tervisesport

• Tippsportlasteks või üldsse sportlaseks on võimeline saama ca 2% elanikkonnast
  
• Tervisespordiga võiks tegeleda igaüks
  
• Tippspordis on võimalik ennast kindlustada ka majanduslikult, kui ollakse andekas valitud erialal, ning õnn sattuda hea treeneri käe alla ning vigastusi vältides.
  
• Tervisespordile peame ise tavaliselt peale maksma, õnneks küll sõltuvalt alast, ei pruugi väljaminekud olla märkimisväärsed.
  

Erinevad tervisespordi alad
Aeroobika , Cross -Trainer, Jalgrattasõit, Jooksmine , Jõuharjutused kummilintidega, Kepikõnd, Käimine, Matkamine, Rulluisutamine , Sõudeergomeeter, Suusatamine , Tervisekõnd, Ujumine , Veloergomeeter.
Aeroobika - on muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste ja liikumiskombinatsioonide sooritamine , kus haaratakse töösse suur osa lihaskonnast ja energiatootmine toimub hapniku osalusel. Vastavalt muusikale saab läbi viia erinevaid treeninguid, kergemaid ja raskemaid. Erinevaid aeroobikastiile on viimasel ajal lisandunud järjest enam. Eristatakse tugi- liikumisaparaati vähem põrutavat ja enam koormavat stiili, spetsiaalsetele pinkidele üles – alla astumist( stepaeroobika ).
Cross-Trainer- Harjutamine cross-traineril terviseklubis on tõhus treeningumeetod, mis koormab suurt hulka lihaseid. Eriti tõhus on cross-trainer just valdavalt istuva eluviisiga inimestele, seadmega võib ka kodus harjutada. Cross-trainerid on varustatud liikuvate käetugedega, aidates koormata lisaks jalgadele täiendavalt ka ülakehalihaseid. Jalgade töö toimub elliipsikujuliste ringliigutustega.
Eriti sobiv on cross-trainer just ülekaalulistele, sest just ellipsikjuline jalgade töö ei koorma liigeseid . Jalgade liikumine koos aktiivse kätetööga on oma energiakulult sarnane isegi jooksmisega.
Jalgrattasõit- Jalgrattasõidul on tugev mõju meie tervisele, kehalisele võimekusele ja heaolule. Jalgrattaga sõitmisel on palju eeliseid ka tervise seisukohast . Kui jooksmisel langeb peamine koormus jalgadele, siis nüüd lisaks veel juhtrauale, sadulale ja pedaalidele. Seega on spordiala väga sobiv ka liigeseprobleemide ja ülekaalu korral. Samuti on jalgrattsõit hea spordiala teiste alade tegijatele. Jalgrattasõitu võib harrastada kõrge vanusesni. Jalgrattasõidus on koormatud enam kui üks kuuendik lihaskonnast, mis vastuidavuse arendamiseks väga soodne. Harjutades intensiivsusega 60 % maksimumist, tugevdate nii tervist kui vastupidavust . Ainevahetuses kasutatakse kestvamatel koormustel aga valdavalt rasvu.
Jooksmine- Jooksmine on kujunenud üheks populaarsemaks spordialaks tervisesportlaste seas. Esiteks on jooksmine odav, vaja on vaid spordiriietust ja jooksususse. Teiseks on jooksmine väga tõhus vahend südame tugvdamiseks, seda nii tervise tugevdamise kui haiguste ennetamiseks suhtes. Ja kolmandaks on jooksmine lihtne, joosta saab kõikjal.
„Pole olemas halba ilma, on vale riietus“. Jooksmine sobib iga ilmaga, ka pimedas ja talvel on see ju sisuliselt võimalik. Jooksmisega kaasneb suur organismi energiakulu – jalgrattaga tuleks sama energiakulu saavutamiseks ligi kaks korda kauem sõita.
Jõuharjutused kummilintidega- Harjutamine kummilintidega on väga lihtne, aga efektiivne moodus lihasrühmade tugevdamiseks, samuti hea abivahend painduvuse arendamiseks. Harjutused kummilintidega on efektiivsed tööl ja kodus, noorte ja täiskasvanute spordis, kooli kehalises kasvatuses, aeroobikas, jõusaalis. Eriti sobiv on harjutamine kummilintidega tervisesportlastele, sest harjutada saab kõikjal ja vähe kulub nii raha kui aega.
Thera Bandi kummilindid on erineva värvi ja tugevusega :
kollane-õhuke , punane- keskmine, roheline-tugev, sinine- hästi tugev, must- väga tugev, hall- eriti tugev, kuldne - maksimaalne.
Kepikõnd- Kepikõnd sobib hästi nii algajatele , spordiga taasalustajatele, vanematele inimestele, samuti mitmete haiguste ja vigastuste korral- liigeseprobleemid, veenihaigused, südame- vereringehaigused, samuti operatsioonijärgseks taastumiseks. Kepikõnnil kulutab organism energiat üle 400 kcal , võrdluseks kõnnil 280 kcal, jooksmisel 400 – 700 kcal, olenevalt tempost ja kehakaalust.
Kepikõnnil on organismile väga positiivne toime:

• kepkõnnil paraneb suurte ja peamiste lihasrühmade seisund- tugevnevad käsivarre, selja, kõhu, puusavöö ja jalalihased.
  
• Paraneb südame- vereringe ja hingamiselundite talitus
  
• kepikõndi võib harrastada kõikjal igal ajal , selleks sobivad asfaltkattega tee, park, liivarand, mets
  
• kepikõnni liigutused on täiesti loomuliku, kuna põhinevad organismi normaalsel liikumisel
  
• kepikõnd sobib kõigile- algajad, tervisesportlased, tippsportlased, nii noored kui vanad
  
• kepikõnni vahendit – keppi saab kasutada kepivõimlemisel, mis teeb sind graatsilisemaks ja tugevamaks.
  

Kepikõnni positiivsed mõjud :

• parandab lihaste tugevust
  
• suurendab vastupidavust
  
• mõjub positiivselt meeleolule
  
• suurendab energiakulutust ligi 20% võrreldes tavalise kõnniga
  
• tõstab pulsisagedust 10-15 lööki /min enam kui tavaline kõnd
  
• ei tundu tavalise kõnniga võrreldes raskemana
  
• leevendab vaevusi kukla - ja õlapiirkonnas
  
• parandab rühiomadusi
  
• vähendab põlveliigestele langevat koormust
  
• on ohutu liikumisviis südamehaigete taastusravis
  
• kepivõimlemise harjutuste regulaarne sooritamine aitab töövõimet suurendada
  

Rulluisutamine-kuulub nende tervislike spordialade hulka, mis ei koorma liigselt liigeseid ja on seetõttu sobiv ka kergelt ülekaalulistele. Kui liigset kehakaalu on tekkinud palju, võiks esialgu siiski teiste spordialadega (ujumine, jalgrattasõit) alustada. Paljudele jooksmisel põlve-, puusa - või hüppeliigese valusid tundnud tervisesportlastele on rulluisutamine hea vaheldus oma põhivastupidavuse suurendamiseks . Seoses keharaskuse regulaarse ülekandumisega ühelt jalalt teisele ei lange liigestele liialt suurt koormust, võrreldes näiteks jooksmisega. Seega on spordiala sobiv ka neile, kel nõrgad liigesed või sidemed.
Rulluisutamine on hea vaheldus teiste alade harrastajaile. Lihaskoormus on rulluisutamisel pigem sarnane suusatamisega kui jooksmisega, kuid täiendav tugev koormus reielihastele, puusalihastele ja selja alaosa lihastele on jooksjaile omakorda kasulik.
Suusatamine-on parim vastupidavusala talvisel ajal. Suusatamine tugevdab meie südant ja vereringet, hingamist, ainevahetust. Vähe on spordialasid, kus üheaegselt koormatud ligi 90 % lihaseid. Kuigi liikumine on sarnane käimisele ja jooksmisele, on koormus liigestele, kõõlustele ja sidemetele märksa väiksem. Seetõttu on suusatamine sobiv spordiala ka ülekaalulistele. Suusatamine parandab koordinatsiooni, tugevdab rinna- ja õlavöötme lihaseid, parandab jalgade jõuvastupidavust ja suurendab organismi põhivastupidavust. Suusatamine on hea lisaspordiala ka teiste alade harrastajatele.
Kasutatud materjal :

• http://www.trimm.ee/site/index.php