Spordi toidulisandid (1)

*KOOLI NIMI*
TOIDULISANDID
Uurimustöö kehalises kasvatuses
Autor: ******
Juhendaja : *********
*Linn* 2012

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1.MIS ON TOIDULISANDID? 4
2.MILLEKS ON VAJA TOIDULISANDEID? 5
3. KREATIIN 6
4. PROTEIIN 7
4.2 PROTEIINI KASUTAMINE 10
5.GLÜTOMIIN 11
6. POPULAARSEMAD TOIDULISANDID KAALU TÕSTMISEKS EESTIS 14
6.1 MASS2 14
6.2 MUSCLE + 14
6.3 ELEMENTAARNE KOMBO 14
HERA80 14
CREATINE 15
DEXTOR 15
6.4 AINETE TÄHENDUSED 15
KOKKUVÕTE 17
SUMMARY 18
KASUTATUD ALLIKAD 19

SISSEJUHATUS

Töös käsitletakse toidulisandeid sportlastele, selle omadusi ja selle mõju kehale. Uuritakse kuidas neid peaks kasutama. Käsitletakse mõndaid populaarsemaid lisandeid mida inimesed kasutavad. Räägitakse mida nad sisaldavad ja kuidas töötavad. Teema oli valitud autori huvide tõttu fitnessi vastu ning on väga aktuaalne seoses spordi populaarsuse kasvuga. Põhiliseks allikaks oli veebileht www. fitness .ee. Empiiriline osa koosneb ainult kirjanduse analüüsist. On võetud teemaks „Massi lisamine“ ning selleks enim kasutataimad Eestis toidulisandid internet poest www.fitshop.fitness.ee ja räägitakse mis nad endas sisaldavad ja kuidas töötavad.

1.MIS ON TOIDULISANDID?

Toidulisandid – on spetsiaalselt tehtud ained nendele kes aktiivselt tegelevad spordiga. Need on ained mis on suunatud sellele, et suurendada vastupidavust, kehamassi , kiirust, jõudu, tervist või lihtsalt hoida ennast heas vormis, saledana ja ilusana. ( Mango 2009)
Tänapäeva tipsport ei oleks võimalik toidulisanditeta. Ükski sportlane ei saa jõuda kõrgele tasemele söödes ainult tavalist toitu. Just toidulisandid aitavad inimese kehale eelkõige taastuda peale raskeid treeninguid. (Mango 2009)
Paljud arvavad , et toidulisandid on midagi maagilist, kahjuks see nii ei ole. Ainult toidulisandid ei anna inimesele jõudu, tervist ja ilu, kui neid valesti kasutada ei anna nad üldse mitte midagi. Toidulisandid on ainult abivahendid. Kui toituda valesti või teha valesti trenni , siis pole nendest mingit kasu. ( Wolter , 2003)
Sellised lisad võivad sisaldada vitamiine, mineraale, aminohappeid , ürdiekstrakte – erinevates kontsentratsioonides ja kombinatsioonides mitmega ainega. Toidulisandid on täiesti lubatud ja neid müüakse igalpool ning retsepti pole nende ostmiseks tarvis. (Mango 2009)

2.MILLEKS ON VAJA TOIDULISANDEID?

Toidus mis me igapäevaselt sööme on vähe valku ning teisi vajalikke aineid. Näiteks, kui liha või kala külmetada, siis nendes laguneb kuni 70% valku. Selle jaoks kasutavad toidu juurus ka lisandeid. Lihasete kasvatamiseks on tarvis 4-5 kordne toitumine päevas. Toidulisandid aitavad vähendada koormust tingitud asjaolust, et nad kergemini seedivad ja sisaldavad miinumum rasva. (Terhova, 2009)
Paljud suhtuvad toidulisanditesse negatiivselt. Kusagi 20 aastat tagasi olid sellised lisandid mida praegu juba kusagil ei kohta, mis ei andnud midagi peale kõhu valu. Praegu müüakse juba täiesti kaasaegseid lisandeid mis enamasti kõik töötavad väga hästi. (Terhova, 2009)
Kas on vaja kasutada lisandeid, et saada musklis keha?
Vastus: EI! (Hayward 2010)
Inimesele pole vaja mingeid lisandeid, et saada ilus, musklis keha. Õige toitumine ja trennid on ainukesed asjad mis on vaja. ( Hayward 2010)
Aga, kas inimestele on vaja telefoni, arvutit, elektrit või pesumasinat? (Hayward 2010)
Inimkond tuhandeid aastaid elas ilma nende asjadeta, ehk toidulisandid pole meile vaja, aga nad teevad meie elu kergemaks, mugavamaks ja lihasekasvu kiiremaks. (Hayward 2010)

3.KREATIIN

Tänapäeval on üheks populaarseimaks taastumisvahendiks kreatiin, mida väga paljud sportlased kasutavad ja mille positiivset mõju töövõime kasvule on täheldatud ka teadusuuringutes. Kreatiini kasutasid juba 60ndatel aastatel idabloki sportlased, läände jõudis 80ndate lõpus. 1994. aastal tuli kreatiin ametlikult sporditoidulisandite turule. (pumpiniron 2003)
Kreatiini esineb organismis neerudes, maksas ja pankreases , teda sünteesitakse aminohapetest nimetusega glütsiin, metioniin ja arginiin. Skeletilihases kreatiini ei sünteesita. Koguhulk organismis on 120g, sellest 95% on skeletilihastes, eriti kiiretes lihaskiududes päevane vajadus on ca 2g, sellest 1g saab segatoiduga ja 1g sünteesitakse organismis. Füüsilise ja vaimse koormuse korral on kreatiinivajadus suurem, umbes 3-6g. Toidus esineb peamiselt lihas (punane liha) ja kalas. Mida suurem on kreatiini sisaldus eksogeenselt, seda vähem seda sünteesitakse organismis. Taimetoitlased saavad toiduga kreatiini vähem ja neil on ka kogus organismis väiksem. (pumpiniron 2003)
Kreatiin on kasutamisel peamiselt sprindi, jõu ja kiirusjõualadel. Kergejõustikus kasutatase peamiselt sprindis, seevastu alates 800m ei kasutata, sest kehakaal tõuseks. Kasutatakse ka ujumises prindidistantsidel, pallimängudes jm. Kreatiin suurendab maksimaaljõudu, kiirusjõudu ja jõuvastupidavust. Tõuseb intervalltreeningu tulemuslikkus, kõrgel suutlikkusel esineb kõrgem töövõime. Efektiivne on korduvatel sprindilõikudel. Kreatiini toimel on täheldatud ka anaeroobse läve tõusu, kuid aeroobse töövõime tõusu kohta on andmed vastuolulised. Seevastu on täheldud ka vaimse töövõime tõusu. (pumpiniron 2003)
3.1 KREATIINI KASUTAMINE
Kreatiini kasutamise korral tuleb lähtuda arstide soovitustest, sest kasutamisel on ka kõrvaltoimeid. Enam levinud on laadimisfaasiga kasutamine, lähtutakse arvutusest 0,3g ühe kehakaalu kilogrammi kohta. (pumpiniron 2003)
Päeva jooksul soovitatakse võtta nii : enne hommikusööki, peale treeningut, lõunasöök, õhtul hilja . Säilitusfaasis võetakse 2-5g päevas kohe peale treeningut,
Kreatiini kasutamisel on oluline:Kreatiini.imendumist soodustavad süsivesikud, sellepärast võetakse 5g kreatiini kohta lisaks 30-40g viinamarjasuhkrut või 200 - 400 ml viinamarjamahla, laadimisfaasis võetakse lisaks 100g suhkrut. (pumpiniron 2003)

4.PROTEIIN

Mõiste proteiin võttis esmakordselt kasutusele Hollandi keemik Mulder aastal 1840, ajal mil sellest ainete klassist teati veel väga vähe. Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast proteios, mis tähendab "primaarne, tähtsuselt esimene". Nagu hiljem järk-järgult selgus, oli nimevalik igati õnnestunud, sest teatud üldistuses võime väita, et valgud on elu aluseks. (Otsus, 2006)
Proteiin ehk valgud, on tähtsaim komponent , mis annab kehale aminohappeid mis aitavad suurendad ja taastuda lihastel. (Hayward, 2010)
Keemiliselt struktuurilt on valgud polüpeptiidid s.t. pikad aminohapete ahelad . Valkude seedimise käigus, mis algab maos ja jõuab lõpule peensooles , peptiidsidemed seede -ensüümide toimel lõhutakse ja aminohapped vabanevad. (Otsus, 2006)
On oluline teada, et "valgutükke" s.t. lühemaid või pikemaid peptiidahelaid ei omastata. Kõik kehaomased valgud tuleb uuesti sünteesida "algmaterjalist" s.t. aminohapetest. (Otsus, 2006).
Organismis on vabade aminohapete varu, kuid küllaltki piiratud. Enamik sellest on maksas, osa ka vereplasmas. See varu (nn. bassein) on pidevas "voolamises", sinna tuleb juurde aminohappeid seedetraktist ja oma valgustruktuuride lammutamisest ning sealt võetakse kehavalkude sünteesiks ja ka "põletamiseks". (Otsus, 2006)
Kõigi kudede valgud on pidevas muutumises, toimub kaks üheaegset protsessi - valkude lammutamine aminohapeteks (katabolism) ja uute valkude süntees ( anabolism ). Selline valkude asendumine toiomub erinevates kudedes erineva kiirusega. Kiiresti kulgeb see näiteks soolestiku limaskestas , maksas, pankreases, neerudes, vereplasmas. Suhteliselt aeglaselt lihaskoes, ajus, nahas ja väga aeglaselt kõhres. (Otsus, 2006)
Mingil ajahetkel on ühes koes ülekaalus valgusüntees, teises koes valkude lammutamine - see on loomulik. Ka organismis tervikuna võib teatud aja jooksul domineerida kas anabolism või katabolism, esimesel juhul räägime positiivsest lämmastikubilansist, teisel juhul negatiivsest. (Otsus, 2006)
Organismi toiduvalguga viidav lämmastiku kogus, nii nagu naha, neerude ja soolestiku kaudu ööpäevas eralduv kogus on mõõdetav. Just lämmastikubilansi uuringud ongi valguvajaduse määramise aluseks. (Otsus, 2006)
4.1 VALKUDE ÜLESANDED ORGANISMIS
Esmane valkude biofunktsioon on ensümaatiline ehk biokatalüütiline. Nii on inimorganismis ligikaudu 50000 ...60000 erinevat valku, neist umbes 2000...2150 on ensüümid. Ensüümid moodustavad inimorganismis valkude üldhulgast kõigest 4%, kuid kindlustavad kõikide biokeemiliste reaktsioonide toimumise vajaliku kiirusega. ( Viik , 2004)
Bioregulatoorne funktsioon - selle all peetakse silmas ainevahetuse ja metabolismi reguleerimist valguliste hormoonide poolt. Tüüpiliseks näiteks on siin kõhunäärme insuliin ja glükagoon (vastandtoimega hormoonid!), mis kontrollivad süsivesikute ainevahetust (metabolismi). (Viik, 2004)
Retseptoorne funktsioon - retseptorite koostis ja toime rajaneb valkudel. (Viik, 2004).
Ehituslik funktsioon - siia kuulub toiduvalkude komponentide kasutamine biostruktuuride loomiseks ja suurendamiseks (biomembraanide ja tsütoskeleti tubuliin, küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid jne). (Viik, 2004)
Kontraktsiooni kindlustamine - see tähendab keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks. Näiteks lihaskoe aktiin , müosiin, mikrotorukeste ja -filamentide valgud. (Viik, 2004)
Varuaineline ehk toiteline funktsioon - see on valkude kasutamine arenevate isendite toiduks. Siia kuuluvad näiteks munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin . (Viik, 2004)
Energeetiline funktsioon - 1 g valgu täielikul lõhustumisel CO2 ja H2O moodustumiseni vabaneb 4 kcal energiat. Inimorganismis kaetakse valkude oksütatsiooni arvelt umbes 10-15% üldisest energiavajadusest. (Viik, 2004)
Kahjustustamise funktsioon - albumiinid, näiteks munavalge- ja piimavalgud , seovad vastavate rühmade abil raskmetalle ja alkaloide, mistõttu neid kasutatakse nende mürkide neutraliseerimiseks maos. (Viik, 2004)
Transpordifunktsioon - valkudega seostunud ainete transport biovedelikes, näiteks vere albumiin transpordib rasvhappeid , hemoglobiin kindlustab hapniku ja osaliselt süsihappegaasi transpordi, transferriin transpordib rauaioone. (Viik, 2004)
Kaitsefunktsioon - aktiivse kaitse tagavad võõrorgaanika vastased antikehad , vere hüübimisfaktorid, vere pH regulaatorvalgud, kaitsevalgud madalate ja kõrgete temperatuuride mõju eest. Passiivsed kaitsevalgud on teatud määral samastatavad struktuurvalkudega (näiteks nahavalgud). (Viik, 2004)
Geeniregulatoorne funktsioon - valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni alustamises ja lõpetamises, kontrollivad selle täpsust ja sagedust. (Viik, 2004)

4.2 PROTEIINI KASUTAMINE

Proteiini peaks kasutama 2-4 grammi iga keha kilogrammi kohta, seejuures jagates selle 5-6 söögikorra peale. Ehk, kui inimene kaalub 90kg, siis peaks ta ära sööma 200-300g valku päevas ning korraga 40-50g. (Hayward, 2010)
Müügil on "kiire" vadakukuvalgu- ja "aeglane" kaseiinikontsentraat, paraku praktilist tähtsust seedimise kiirusel ei ole, kui järgida ülaltoodud "3 tunni reeglit". Pidagem meeles, et organismis on alati teatud aminohapete reserv . Mõttetu on seetõttu ka nn. öine söögikord, 7-8 tunnine vahe organismi puhkeajal ei vii meid veel kataboolsesse seisundisse. (Otsus, 2006)

5.GLÜTOMIIN

Glutamiin on asendatav (organism on võimeline seda ise tootma ) aminohape . Olukordades , kus stressitase on kõrge (näiteks vigastuse, põletiku või intensiivse treeningu korral), organismi glutamiinivajadus suureneb, mõnikord isegi nii palju, et glutamiini kulub rohkem kui organism suudab seda toota. Sel juhul on glutamiin tinglikult asendamatu aminohape, mis tähendab, et puudujääk tuleb korvata. ( Greta , 2007)
5.1 ÜLESANDED ORGONISMIS
Glutamiin on enim esindatud aminohape nii lihastes kui ka vereringes. Hoolimata sellest kulub teda tohutult kiiresti. See on seletatav mitmete metaboolsete protsessidega, mis on otseselt või siis kaudselt glutamiinist sõltuvad. (Greta, 2007)
Glutamiin on immuunsüsteemi esmane energiaallikas. Erilised glutamiini õgijad on soolestiku rakud , mis kulutavad koguni 40% kogu organismi varudest . Kataboolsete protsesside nagu operatsioonide , füüsiliste vigastuste, põletike ja igasuguse muu füüsilise stressi korral suureneb vajadus glutamiini järele märgatavalt, eelkõige immuunsüsteemi kulutuste tõttu. (Greta, 2007)
Glutamiin on ka maksa poolt toodetava glükoosi ja uriini ning antioksüdant glutatiooni ehitusaineks. Glutatioon kaitseb rakke oksüdatiivsete vigastuste eest. Glutamiin on oluline ka organismi happe-leelistasakaalu reguleerijana . Viimaks, kuid mis ei ole sugugi vähem oluline, vajatakse glutamiini teiste asendatavate aminohapete ehitamiseks ning ka lihas- ja muude keharakkude valkainesünteesiks. (Greta, 2007)
5.2 MÕJU LIHASMASSILE JA JÕULE
Mitmed uurimused on näidanud, et glutamiinilisa kaitseb lihasmassi erinevate kataboolsete protsesside ajal ( muuhulgas põletushaavade ning suuremate operatsioonide puhul). See-eest ei ole olemas uurimust , mis näitaks glutamiinilisa mõju sportlastele. Näiteks ühes uuringus tervete , kogenud jõualasportlastega anti neile suvalises järjestuses kas glutamiinilisa (0,3 g/kehakaalu kohta), glüsiini või platseebot. Tund aega hiljem pidid katsealused tegema kaks seeriat jalapressi koormusega, mis vastas nende kahekordsele kehamassile, ning kaks seeriat lamades surumist nende kehamassile vastava koormusega. Neil paluti teha nii palju kordusi kui nad jaksavad. Tulemused näitasid, et korduste arv oli kõikidel juhtudel sama, ehk teisisõnu, glutamiin ei lisanud jõudu. (Greta, 2007)
Niivõrd kui glutamiin takistab lihasmassi hävinemist stressisituatsioonis , nagu jõutreeningu puhul, peaks aminohappelisa kasvatama ka lihasmassi. Ühes uuringus uuritigi just nimelt seda. Kuus nädalat kestval jõutreeningu perioodil anti tervetele katsealustele suur annus (0,9 g rasvavaba kehakaalu kohta päevas) glutamiinilisa või platseebot. Ootuspäraselt lisas jõutreening nii rasvavaba kaalu, lihasmassi kui ka jõudu, kuid mingeid erinevusi glutamiini- ja platseeborühmade vahel ei leitud. Seega näib, et glutamiin kaitseb lihasmassi vaid neil, kelle vigastused või stressitase on erakordsed, mitte aga tervetel sportlastel treeningstressi korral. (Greta, 2007)
On olemas vihjeid selle kohta, et glutamiin suurendab kasvuhormooni eritumist. See on tegelikult tõestatud ainult ühes uurimuses, kus selle mõju oli väike ja kestus lühike (ainult 90 minutit). Lisaks, kui glutamiin tõesti mõjuks niiviisi kasvuhormoonile, suureneksid arvatavasti ka lihasmass ja jõunäitajad, mida aga ei täheldatud mainitud uuringutes. (Greta, 2007)
5.3 MÕJU IMUUNSÜSTEEMILE
Trenni mõju immuunsüsteemile võib kujutada J-kujulise kõverana. Kerge või mõõduka intensiivsusega treening kaitseb enam viiruste eest, võrreldes mitteliikuva eluviisiga . Seevastu intensiivne treening nõrgendab immuunsust, seega suurendab vastuvõtlikust haigustele. Kuigi enamus uuringuid on tehtud aeroobse treeningu ja immuunsüsteemi vaheliste seoste kohta, peaks intensiivsel jõutreeningul olema samalaadne efekt. 
Nagu juba varem öeldud, on glutamiin immuunsüsteemile oluliseks energiaallikaks. Kuna glutamiini tase vereringes langeb füüsiliste vigastuste, kataboolste haiguste ning intensiivse treeningu korral ning kuna kõik need olukorrad põhjustavad ka immuunsüsteemi nõrgenemist, loodigi niiöelda glutamiinihüpotees. (Greta, 2007)
Selle teooria kohaselt on intensiivse füüsilise koormuse järgses alanenud glutamiinitasemes süüdi nimelt nõrgenenud immuunsüsteem. Kui see vastab tõele, peaks glutamiinilisa, lisaks glutamiinitaseme laskumise peatamisele vereringes, tugevdama ka immuunsüsteemi. Nii mõnigi uuring on näidanud, et glutamiinilisa tõepoolest takistab glutamiini vähenemist vereringes (hoolimata sellest, et soolestiku rakud neelavad umbes 50% suu kaudu manustatud glutamiinist), kuid mingisugust mõju immuunsüsteemile pole seejuures täheldatud. (Greta, 2007)
Sellest järeldub, et glutamiin on kasulikum katseklaasis olevatele immuunsüsteemi rakkudele (mida on kasutatud enamikus uuringutes) kui tervele inimesele. On oluline mainida, et selline immuunsüsteemi nõrgenemine, mis ilmneb pärast intensiivset treeningut, on põhjustatud mitmete erinevate tegurite poolt ning glutamiini osa selles on üksnes pisike. (Greta, 2007)
5.4 GLÜTAMIIN JA ÜLETREENING
Väited glutamiini parandavast või takistavast mõjust ületreeningu korral põhinevad uuringutulemustel, mis on näidanud, et ületreeningu käes kannatavate sportlaste veres on glutamiinitase madal. Teooria kõlab siis enamvähem nii nagu järgmine väide: kuna madalam glutamiinitase osutab ületreeningule ja kuna glutamiinilisa taastab glutamiini normaalse taseme, siis seega kaitseb glutamiin ületreeningu eest.
Peab paika, et glutamiinilisa takistab glutamiinitaseme langemist, kuid ei ole olemas tõendeid selle kohta, nagu pidurdaks glutamiin sooritusvõime alanemist treeningumahu või koormuse suurenedes, mis on iseloomulik ületreeningu puhul. See tuleneb arvatavasti sellest, et ületreeningu puhul on mõjutada saanud mitmed organid ning nende toimimise parandamiseks läheb vaja palju enamat kui üksnes glutamiinilisa. 
Lisaks iseloomulikule sooritusvõime langusele ja väsimusele ei ole siiani teada mingeid kindlaid verepildi parameetreid, mida võiks kasutada ületreeningu diagnoosimisel.
Tähelepanu väärib ka see, et aeroobse ja jõutreeningu põhjustatud ületreeningu sümptomid on täiesti erinevad. Püsivalt alanenud glutamiinitaset on täheldatud vaid nendel ületreeninud sportlastel, kes tegelevad aeroobse või tervisespordiga. (Greta, 2007)

6. POPULAARSEMAD TOIDULISANDID KAALU TÕSTMISEKS EESTIS

Internetis pakutakse väga palju erinevaid lisandeid erinevate eesmärkide saavutamiseks. Käesolevas töös võetakse ette lisandid mis aitavad kasvatada just keha massi Eesti populaarsemast fitnessi veebipoest fitshop.fitness.ee. Uuritakse mis nad endas sisaldavad ja kuidas neid tarbida tuleks. Need tooted on järgmised: Mass2, Muscle+ ja Elementaarne kombo, mis sisaldab endas kolme toodet: Hera80, Dextor, Creatine.

6.1 MASS2

Koostis: vadakuvalgukontsentraat, piimapulber , maltrodekstriin, dekstroos, maisikiud, piimavalk , aroomaine, värvaine, magusaine (sukraloos). Sisaldab sojaletsitiini.
Kasutamine: 2 dl(~6 spl) pulbrit segada 4-5 dl jaheda vee või piimaga 1-2 korda päevas. Üks dl pulbrit kaalub 45 g. Üks annus tarbida vahetult peale koormust. MASS2 sobib kasutamiseks ka toidukorra asendajana.

6.2 MUSCLE+

Koostis: vadakuvalgukontsentraat, dekstroos, maltodekstriin , piimavalk, tärklis(vitargo), kreatiinmonohüdraat, vadakuvalguhüdrolüsaat, glutamiin, aroomained, sool, magusaine(sukraloos). Sisaldab sojaletsitiini.
Kasutamine: 1-2 dl pulbrit 3-5 dl vee või piimaga 1-2 korda päevas. Tarbida vahetult peale treeningut ja tund enne koormust või kasutada toidukorra asendamiseks päeva vältel. Üks detsiliiter pulbrit kaalub 45 g.

6.3 ELEMENTAARNE KOMBO

Kombo mis koosneb kolmest tootest:

HERA80

Koostis:  aminohapped ja glutamiin
Kasutamine: 30-60g pulbrit segada paarisaja milliliitri vee, mahla või piimaga, tarbida 1-3 korda päevas. Treeningjärgse taastusjoogina kasutades segada Dextro Või Malto6-ga.

CREATINE

Tavaline kreatiin millest on eespool põhjalikult räägitud
Kasutamine: Kreatiini võtmist alustatakse tavaliselt 5 päevase laadimisperioodiga, mille ajal kreatiini võetakse 20g päevas.
Võta 5g enne hommikusööki, enne trenni, pärast trenni ja koos päeva viimase toidukorraga.
Laadimisperioodi järel võetakse 5-6 nädalat 5-10g päevas.
Pärast seda järgneb 2-4 nädalane paus kreatiini kasutamises. Iga annus kreatiini segada vähemalt 15g(1 spl) Dextroga. See parandab kreatiini imendumist kuni 50%!

DEXTOR

Koostis: 100% viinamarjasuhkur ehk Dekstroos
Kasutamine: Treeningaegse energiajoogina: 30 g (1 / 2 dl) FAST DEXTRO ~1 liitri vett või mahlaga . Üks detsiliitrit pulbrit kaalub 60 g.
Pärast treeningut: 60g Dextrot (1 dl) lisada valgukontsentraadile suhtes 2:1(2 osa Dextrot, 1 osa valgukontsentraati).
Kreatiini imendumiseks: 5g kreatiini kohta 1 spl(~15g) Dextrot.

6.4 AINETE TÄHENDUSED

Vadakuvalgu kontsentraat - kõige levinum alus valgutoodete tootmisel.
Maltodekstriin- kõrgekvaliteediline liitsüsivesik, mis pärineb maisitärklisest ja on suurepärane. energiaallikas.
Dekstroos- viinamarjasuhkur
Sojaletsitiin- sojaubadest aine mis on eriti kasulik veresoonkonnale, närvisüsteemile ja ajufunktsioonidele.
Kreatiinmonohüdraat- kõige tavalisem ja lihtsaim saadav kretiini vorm.
Vadakuvalgu hüdrolüsaat- kõige puhtam valguühend, ehk pupiidühend. Suhteliselt lühikese ahelaga aminohapete moodustised. Sisuliselt on tegu pulbrilise aminohappekompleksiga.
Aminohapped- on “ehitusblokkideks” proteiinidele ning lihaskoele. Kõik füüsilised protsessid, mis spordiga seotud (energia kulutamine, taastumine , lihaskasv, rasva põletamine ning ka aju funktsioneerimine ), on sõltuvuses aminohapetest.

KOKKUVÕTE

Meie igapäevases toidus ei ole nii palju valku ja muid aineid mis inimesele oleks vaja. Nende ainete saamiseks mõtlesid inimsed välja toidulisandid. Toidulisandeid kasutatakse eelkõige spordis abivahendina toidu kõrval, et tõsta oma tulemusi või suurendada lihasmassi.
Populaarsemad toidulisandid on kreatiin ja proteiin. Kreatiin on aine mis varustab lihaseid energiaga. Proteiin ehk valk on aine mis aitab lihastel kasvada ja taastuda. Eluks vajalikud ained mida saab tarbida ka toidulisanditena on vitamiinid . Nad aitavad reguleerida ainevahetust, sisesekretsiooninäärmete tegevust, säilitada nägemisvõimet, ära hoida väsimuse teket ning tugevdada inimese tervist, töövõimet.
Eesti turul on tänapäeval väga palju erinevaid lisandeid iga spordiala jaoks ja iga inimene saab endale sobiva toode üles leida ja osta kas poes või interneti teel ning lihtsalt üles leida õige kasutusjuhend ja palju muud kasulikku . Eesti populaarsem fitnessi veebileht on www.fitness.ee mida toetavad Eestimaa tuntud kulturistid Ott Kiivikas jt.
Toidulisandid pole inimesele vajalikud, aga nad teevad treeningud kergemaks ja mugavamaks ning lihasmassi ning rekordite kasvu kiiremaks.

SUMMARY

There is not enough protein and other ingredients in our everyday life that we need. To get them , humans produced dietary supplements. Dietary supplements are mostly used in sports as an extra resource with food, to get better results or increase muscle mass.
The most popular supplements are creatine and protein. Creatine is a substance which gives muscles energy. Protein is a substance, which helps muscles grow and recover. Vitamines are also necessary for human body , that can be used as dietary supplements. They help regulate metabolism , inside glands activity, maintain eyesight, prevent exhaustion and strengthen health and performance .
Today , there are a lot of different dietary supplements for every sport in Estonian market, so every person can choose something that fits for them and buy it from internet or a shop and easily find the right manual and other useful stuff . The most popular fitness website in Estonia is www.fitness.ee, which is supported by Estonias well-know bodybuilders as Ott Kiivikas etc.
Dietary supplements are not needed for people, but they make exercising easier and more comfortable and muscle mass and record growth faster.

KASUTATUD ALLIKAD

Greta (2007) Glütomiin: fakt või fiktsioon .
http://www.fitness.ee/artikkel/786/glutamiin-fakt-voi-fiktsioon
Hayward Lee (2010) Toidulisandite õpetus kulturistidele.
http://www.youtube.com/user/leemhayward#p/c/450B1E719C6D8104/11/yz9OCT4upRQ
Hayward Lee (2010) Toidulisandite õpetus kulturistidele – 2 osa - Proteiin
http://www.youtube.com/user/leemhayward#p/c/450B1E719C6D8104/10/aIKzriUEeEg
Mango Club (2009) Toidulisandid – milleks neid on vaja?
http://www.clubmango.ru/articles/sportivnye-dobavk i
Otsus Indrek (2006) Valgud sportlaste toidus.
http://www.fitness.ee/artikkel/639/valgud-sportlase-toidus
pumpiniron (2003) Toidulisandid - Kreatiin
http://www.fitness.ee/artikkel/209/toidulisand-kreatiin
Terhova Natalja (2009). Toidulisandid – süüa või mitte?
http://forums.fitnesburg.ru/documents/sportfood
Viik Ero (2004) Proteiinidest.
http://www.fitness.ee/artikkel/347/proteiinidest
Wolter Oliver (2003) Kuidas kasutada toidulisandeid õigesti?
http://www.trulyhuge.com/how-to-use-supplements.html