Arutlus ,,Millise polise kodanikuna oleks parim elada?" Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeajal (480-431 eKr) kerkisid esile kaks domineerivat polist: Sparta ja Ateena. Spartat iseloomustas spartiaatide ülemvõimu säilitamisele suunatud range sõjaline kord. Ateena oli aga demokraatlik linnriik, mille kodanikeks olid kõik Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud. Nii Sparta kui Ateena kodanikud tegelesid ise riigi juhtimisega, kuid Ateenas oldi vaimselt rohkem arenenud, seepärast oleks Ateena polise kodanikuna parim elada. Sparta polise kodanikeks loeti dooria päritolu mehi spartiaate. Nad moodustasid riigi elanikkonnast
Eguse mere ateena vastu, kuid kaotasid selle. Pärsia kuninga järglane Xerxes võttis selle uuesti ette ning ta liikus mööda Põhja- Ja Kesk- Kreeka rannikut. Kuid Salamise merelahingus võitsid ateenalased vaenlase üle otsustava võidu. Järgmisel aastal purustas spartalaste juhitud Kreeka maavägi pärslased, mis asusid Kreekas. Peale seda enam Pärsia ei ohustanud Kreekat. 7. Kreeka linnriikide seast kerkisid eriti esile Sparta ja Ateena. Spartat iseloomustas range sõjaline sisekorraldus, kuid Ateena oli demokraatlik riik. Nende vahelised suhted olid pingelised ja puhkes isegi Pelopennesose sõda. See aga osutus ateenale hukatuslikuks. Perikles oli ateena riigimees. Sel ajal kui sai Ateenast Kreeka suurimlinn, sai sellest kultuurikeskus. Pani kirja maksud. Kui palju läheb sõdalastele ja palju maksavad ühiskonna kiht juhtimisele. Tema oli see, kes pani need kindlalt kirja nagu seadusedki. 8. Lk 9
täielikult sõjalistele treeningutele. Riigi elanikkonnast moodustasid spartiaadid vaid väikese osa. Enamik elanikud olid vabad inimesed, kellel kodanikuõigusi polnud. Nad ei saanud riigi valitsemisest osa võtta. Elatist hankisid nad põlluharimise ja käsitööga, kuid neil oli kohustus teenida ka Sparta sõjaväes. Kõige alam seisus Sparta riigis olid heloodid - orjad, kes harisid spartiaatide põlde. Heloodid olid Lakedaimoni põliselanikud, kelle spartalased olid allutanud. Spartat valitsesid kaks päritava võimuga kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi. Teistes küsimustes juhtis riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu ehk geruusia. Lõppsõna võttis vastu rahvakoosolek. Sparta kasvatus oli väga range ja eluviis askeetlik. Sparta poisid pidid juba 7-aastaselt perekonna juurest lahkuma ning sõduriks treenimist alustama. Sõjapidamise kõrvalt õpetati neile lugemist, kirjutamst, muusikat ja muud. Ateena
Minu meelest on see negatiivne, et heloote koheldi orjadena ning nendega käituti halvasti. Et hoida suurt hulka alatasa vaenulikke heloote kindlalt oma võimu all, pidid spartiaadid neist sõjaliselt üle olema. Selle tagamiseks kujuneski Spartas range kodanike kasvatamise süsteem. Sparta oli range sisemise korraldusega riik. Peale sõjalise üleoleku tagati ka küllaltki suur sisemine stabiilsus. Spartalased olid uhked, et neil polnud kunagi esinenud türanniat. Paljud kreeklased pidasid Spartat hästi korraldatud musternäidiseks. Teisalt aga summutas kõigi eluvaldkondade range reglementeerimine spartalaste loomingulisust. Klassikaline Sparta kreeka vaimukultuuris oli seetõttu tühine ning Sparta ei arenenud linnaks.
Sparta riik Sparta riik keskusega Lakoonika maakonnas Lõuna-Kreekas oli Kreeks linnriikide seas mitmes mõttes erandlik. See oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda: spartalased oli jub VIII sajandil eKr alistanud naabermaakonna Masseenia ja orjastanud selle elanikud. Samal ajal ei kujunenud Spartast kunagi tõelist linna, isegi siis, kui Spartast ei saanud tugevaim riik Kreekas, koosnes selle keskus neljast suuresr kindlustamata külast Sparta ühiskonna korraldus Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus Sparta kodanikkond spartiaadid. Riigi ülejäänud elanikkond oli nende võimu all. Enamik Lakoonika elanikke olid peroigid (need, kes elavad ümberringi), kes olid isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami- ja sõijaväekohustuslikud mittekodanukud. Masseenia alistatud elanikest said aga heloodid spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad. Heloodid olid kõige arvukam grupp riigi elanike seas, spartiaadid aga moodustasi...
Sõja aeg on poiss läinud sõjaväkke ja ta on jäänud pimedaks. Sellest hoolimata tunneb poiss filmi lõpus oma parima hobuse ära. Näiteid filmidest näiteks filmis ,,300" oli kõige kurvem koht see kui Sparta sõdis vaenlastega ja Sparta juhi parim sõber sai surm. See on kõige julmem kogemus, kui näed enda kõrval oma parimat sõpra suremas ja sa ei saa midagi teha. Teine kurb või pahatahtlik koht oli see, kui üks mees kes oli kääbus reetis Spartat ja tänu temale said Sparta sõdalased surma. 2. Too tekstist näiteid, kuidas sõda on inimesi muutnud. See hetk kui doktor kõnnib Franzi vood mööda ja ei vaata ta poolegi. Ja kui Franz hakkab surema ja ta sõber kutsub arsti, siis alguses ei taha arst tulla ja kui lõpuks tuleb on juba hilja. Ja arst vaid ütleb," Viige Franz teiste juurde, meil on vaja tühja voodit." See oli nii kurb koht, sõda muudab inimesed üks kõigeks ja julmaks. Loomulikult on
vaatamata õiguste puudumisele pidid makse maksma ja sõjaväes teenima. Kodanike arvukus oli orjade ja metoikidega võrreldes vähemuses.Kes kus Lakoonika maakonnas Spartiaadid- Sparta keskuse ja selle lähiümbruse elanikkond, valitsesid ülejäänuid. Perioigid-enam ik Lakoonika elanikke, isiklikult vabad, kuid andami- ja sõjaväekohustu slikud. Heloodid-Messe enia elanikud, spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad. Spartat juhtis 2 päritava võimuga kuningat, kes olid ka sõjaväejuhid ja täitsid preestrikohust usi. Geruusia- muid juhtimisülesan deid täitev vanemate nõukogu (üle 60-aastased). Viis efoori kontrollisid kuningate ja teiste võimukandjate tegevust. Väga mõjukad. Lõplikud otsused võeti vastu kõigi spartiaatide koosolekul. Kuigi varanduslikku erinevust tauniti, tekkisid varanduslikud kihid: suursugused juhtisid riiki samal ajal, kui vaesemaid ohustas laostumine.
Ateenast sai ühteaegu Kreeka suurim linn ning peamine kaubandus- ja kultuurikeskus. Ateena laevastik oli Kreekas ülekaalukalt võimsaim, tänu Ateena Mereliidule mis oma liidutööga selle tagas. Ateena ja Sparta omavahelised suhted olid pingelised ja nende vahel puhkes pikk ja kurnav Peloponnesose sõda (431-404 eKr). Tänu suhetele Pärsiaga ehitasid spartalased endalegi võitlusvõimelise laevastiku ning selle järel sai Ateenast mõneks ajaks Sparta sõltlane. Spartat aastal 371 eKr otsustavas lahingus võitnud teebalased asusid tugevamate riikide seal liidrikohale. Kreeka linnriik polis oli üsnagi väike, koosnedes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Linnriiki valitsesid ning ka selle põhilise kaitsejõu moodustasid kodanikud ehk enamasti ainult mehed. Rahvakoosolekul said osaleda kõik kodanikud ning see oli ka kõrgeim võimuorgan. Nõukogu koosnes rikastest ja suursugustest kodanikest, ning sageli täitis see kõrgema kohtukoja ülesannet.
mis põhines vallutustel. Spartalased oli põhja poolt Peloponnesose poolsaarele tulnud sissetungijad, kes alistasid hiljemalt 8. sajandil eKr kogu Lakoonika oma ülemvõimule. Sparta oli omal ajal üks tugevamaid riike ja see oli orienteeritud põhiliselt maade vallutamisele ja võitmatu sõjaväe treenimisele. Kuid millised negatiivsed ja positiivsed jooned on sellise ühepoolse ühiskonnakorraldusega riigil? Enamus ajaloo õpikuid kujutavad Spartat, kui brutaalset ja kultuuriliselt seisvat riiki. Minu arvates on Spartal piisavalt positiivseid jooni, mis näitavad Sparta häid külgi. Näiteks võib tuua kõikide spartiaatide ühtsus ja võrdsus. Võideldi külg-külje kõrval ja isegi rahu ajal einestasid spartalased üheskoos. Kuna spartalastel olid võrdsed õigused omandi osas, olid ka maad jaotatud võrdselt nende vahel. Maad kokku osta või suuri rikkusi kokku kuhjata oli keelatud. Muistendi järgi Lykurgos,
kodanikud (mehed), mittekodanikud (naised, orjad, lapsed, võõramaalased) 8. Kes juhtisid Kreeka ühiskonda? 9. Mis olid: aristokraatia, demokraatia, türannia. Aristokraatia on valitsemiskord, kus võib kuulub päritavala ülikule. Demokraatia on valitsemiskord, kus on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja seadused. Türannia on ühe isiku vägivaldne võimu omastamine. 10. Iseloomusta Spartat (4) kodanikuõigused puuduvad, Sprta sõjavägi, aristokraatia, kasvatus karm 11. Kes oli Solon, milles seines tema tähtsus Ateena jaoks? Solon oli vanakreeka poeet, kes asutas seaduandluse 12. Iseloomusta Kreeka jumalaid (kuidas neid kujutati, kus nad elasid, mida neile pühendati, kuidas nendega suheldi) Kujutati inimestesarnastena, suurte võimetega. Elasid olümpose mäel. pühendati templeid ja usupidustusi. Suheldi ohvriandide ja
Maa oli spartalastel jaotatud võrdseiks osadeks. Maad kokku osta või suuri rikkusi kokku kuhjata oli keelatud. Muistendi järgi Lykurgos, soovides spartalasi teha võrdseiks ning mitte lubada neil arendada toredust ega rikkust, oli võtnud tarvitusele kuld- ja hõberaha asemel raudraha. Palju raudraha korjata oli tülikas, sest see oli liiga mahukas ja raske. SPARTA VALLUTUSED JA PELOPONNESOSE LIIT Maade ahnitsemine ja riigi sõjaline organisatsioon tõukas Spartat kogu aja vallutuste teele. Kõik teised Peloponnesose riigid, tundes tõusva Sparta riigi jõudu, hakkasid temaga otsima liitu. Pikkamisi moodustuski VI saj. e. m.a. Peloponnesose liit Sparta juhtimisel. Peaaegu kõik Peloponnesose maad astusid sellesse liitu. V saj. e.m.a. hakkas Sparta mõju üldkreeka asjus nõrgenema. Sel ajal kerkis esile uus, Ateena riik. Tema kätte siirdus pikkamisi juhtiv osa kreeka riikide seas. KASUTATUD ALLIKAD Raamat - ´´Muistne maailm´´ Mike Corbishley
Mõlemad, küllaltki raskesti ligipääsetavates kohtades asuvad linnriigid olid 5 sajandiks eKr kasvanud teistest oluliselt suuremateks ja muutunud kõige tähtsamaks. Tekib küsimus, kas need Kreeka erinevates osades asuvad linnad on oma mentaliteedilt sarnased või on nende vahel lisaks suurele vahemaale kaardil ka erinevused riikide vaimsuses. Nagu igas riigis, nii kujunesid välja ka Ateenas ja Spartas oma seadused, kombed ja kasvatusmeetodid. Teistest linnriikidest eristas Spartat ja Ateenat suurus, kui tavaliselt oli poliste elanike arv 30- 40 tuhande inimese vahel, siis Spartas ja Ateenas oli elanikke umbes 200000. Oluline on siinkohal rõhutada, et kõik elanikud ei olnud kodanikud. Nii Spartas kui Ateenas oldi arvamusel, et kodanik saab olla vaid täisealine kreeklasest mees. See tähendas, et ta tohtis osaleda valimistel, kuid alates 30.ndast eluaastast võis ta saada valituks mõnda riigiametisse.
tsivilisatsiooni. Ühist võitu tähistades võis nii mõnigi kreeklane esmakordselt tunnetada end kui osa ühtsest rahvast. Sellest rivaalitsemisest puhkenud Peloponnesose sõja ajal toimusid propagandarindel sama ägedad lahingud kui maal ja merelgi. Propaganda mõistete kohaselt saavutas võidu Ateena, mis reklaamis ennast kui moodsat ja liberaalset kreeklaste vabadusvõitluse ja saavutuste keskust, kujutades samal ajal Spartat vanamoodsa ja reaktioonilise rõhujana. Kuigi selles Ateena seisukohas oli teatav annus tõtt, on eelkõige tegemist ikkagi propagandaga. See kuidas Ateena kohtles mässulisi liitlasi, on täiesti võrreldav spartalaste jõhkrate repressioonidega: näiteks hääletas Ateena 427.aastal eKr selle poolt, et tappa kõik Mytilene elanikud. Demokraatia Paralleelselt kultuuri saavutustega arenes ka poliitiline elu. Kuni 6. sajandini eKr tagasi
kreeklased filosoofiaks ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Sokrates - Ateena filosoof, kes vaidles sofistidele ägedalt vastu. Ta ei kirjutanud ühtegi teost. Erinevalt sofistidest ei võtnud Sokrates oma õpetussõnade eest tasu. Sokrates ei pooldanud Ateena demokraatlikku riigikorda. Platon- Sokratese kuulsaim õpilane. Ta asutas oma Akadeemia. Platon kujundas tervikliku õpetuse riigist. Platon hindas väga kõrgelt Spartat ja võttis sellest oma ideaalriigi visandamisel eeskuju. Aristoteles Platoni õpilane. Tema tööd käsitlesid loodusteadusi, loogikat, füüsikat, ajalugu, riigikora, eetikat, muusikat, kirjandust ja maailma üldist korraldust. Ta tegutses peamiselt Ateenas, kus asutas oma kooli. Inimene oli tema sõnul riiklik elusolend. Ta oli antiikaja mitmekülgseim õpetlane ning ta võttis eelkäijate teadmised süstematiseeritult kokku ja kujundas nende põhjal omad originaalsed seisukohad.
materiaalselt rikkamateks, kuid samas ka kaitsetumateks. Avatud ühiskonnas oleks olnud hädavajalik teha suuremaid pingutusi linna kaitse arendamiseks. Sparta seevastu oli teistele kultuuridele suletud. Seal olid kauplemine välismaaga ja välisreisid täielikult keelatud. See seadus ei mõjutanud sealset majandust, mis oli niikuinii täiesti sõltumatu, kuid hoidis väljas võõrad ideed ning jättis neile rünnakutes üllatusemomendi, sest keegi ei teadnud väga täpselt mis Spartas toimub. Spartat varjasid ka looduslikud mäed, mis pakkusid kindlamat kaitset, kui mistahes müür ja võimaldasid spartalastel endid välismaailmast veelgi paremini eraldada. Minu arvates polnud kumbki riik väga hea valitsemismeetodiga ning palju rohkem edu oleks neile toonud Rooma-tüüpi demokraatia- ja kaitsekorraldus. Siiski oli sellel spetsiifilisel ajaperioodil Sparta oligarhiline valitsus Vana-Kreeka jaoks sobivam kui Ateena demokraatia. Demokraatia
Ateena ideaaliks oli totaalne inimene. Spartas elas inimene riigi pärast. Ateenas oli riik inimese pärast. Ateena oli demokraatia eeljõud, isiksuse hoidja, vabaduse kaitsja. Selle esimese Euroopa kultuuri, Ateena, sisu ja eesmärk oli täiuslik inimene, totaalne inimene, arenenud isiksus. Ateena oli õhtumaade kultuuri ema eelkõige om kaksikideaali: vabaduse ja isiksuse poolest. Sparta pole seevastu jätnud maailmale ühtiki geeniust. Võrreldes Ateenaga võib Spartat nimetada sõjalaagriks mehed sõdurid, lapsed algajad sõdurid ja naised inimliku sõjamaterjali vabrikud. Spartalased ei tunnustanud isiklikku vabadust, isiklikku omandit, isiklikku kultuuri, ei mingit eraelu. Nad olid täiesti lülitatud riigi külge. 2 sajandit oli Kreeka lahinguväljaks kahevõitlusele Ateena ja Sparta vahel : individualismi ja sotsialismi, isikukultuse ja riigikultuse, vabaduse ja riigi totaalsuse vahel. 4. Vabaduse ajalugu
sekkuda Kreeka riikide omavahelistesse suhetesse. Kokkuleppel spartalastega allutasid pärslased Väike-Aasia lääneranniku kreeka linnad taas oma ülemvõimule ja sedapuhku vähimagi võitluseta. Samal ajal tugevnes Kreekas teiste riikide vastupanu Sparta domineerimisele. Ateenalgi õnnestus selle vastuseisu toel oma kaitsemüürid ja laevastik taastada ning tõusta uuesti Kreeka tugevamate riikide hulka. Liidrikohale astus aga Teeba riik, mis võitis Spartat aastal 371 eKr toimunud otsustavas lahingus, tegid teebalased tema ülemvõimule lõpu. Üksiki linnriik ei jäänud ikkagi peale sõdu võimule . Kreeka linnriik-polis , oli üsnagi väike, koosnedes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Elanikkonnd ei ületanud ka suuremates linnriikides tavaliselt kolme-neljakümmend tuhandet inimest . Ateena ja Sparta eranditena olid paarisaja tuhande elanikkonnaga . Linnriiki valitsesid ning ka selle põhilise kaitsejõu moodustasid kodanikud
Aristokraatia- võim oli koondunud aristokraatide kätte. Oligarhia(spartas)- ametnikud ja nõukogu liikmed pärinesid ühtedest ja samade perkonna seast. Demokraatia- nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikukonna seast. Tuntuim oli Anteena. Türannia- ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim. Püsis tavaliselt lühikest aega. (oli ülemineku vorm aristokraatialt demokraatiale), sest türannid poolehoiu võitmise eesmärgil kandsid rahva eest hoolt. Võrdle Spartat ja Ateenat.(asukoht( maakond), keskus, valitsemisvorm ühiskonna struktuur, rahvakoosolek, nõukogu, ametnikud, relvajõud ja osa kreeka kultuuris). Ateena Sparta asukoht Atika maakonnas, Asub lõuna kreekas: keskreekas Lakoonika ja Messeenia
Järgneval aastal purustati pärslased ka maismaal ja aeti minema. Kandus edasi Väike-Aasiasse ja ka sealsed kreeklased taastasid sõltumatuse. Sõjaliselt enam ei ohustanud, kuid diplomaatiliselt oli ikkagi suur mõjutaja. Klassikaline ajajärk (5.saj-4.saj esimene pool eKr) Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Võit lisas eneseusku, tõi sõjalise ja poliitilise üleoleku veendumuse. Eriti esile kerkisid Sparta ja Ateena. Spartat iseloomustas range sõjaline sisekorraldus. Ta oli juba enne sõdu võimsaim Lõuna-Kreeka riik. Tugevaim jalavägi. Sparta ümber kogunes paljusid Lõuna-Kreeka linnriike ühendav Peloponnesose Liit. Toetusid eeskätt maaväele. Ateena oli 5.saj demokraatlik riik, mille sise- ja välispoliitikat korraldas pikka aega (u 30 a) silmapaistev riigimees Perikles. Ateenast sai Kreeka suurim linn, peamine kaubandus- ja kultuurikeskus
*perioigid kodanikuõiguseta inimesed, kes elasid äärealadel, tegelesid käsitööga ja põlluharimisega, maksid makse *heloodid orjad, kes harisid spartiaatide maad, riigi omad *lakooniline väljenduslaad lõhidalt ja täpselt kõnelemine *Ateena mereliit Ateena ja Joonia poliste liit, jõud põhines laevastikul *Peloponnesose liit Sparta ja Lõ-Kreeka Dooria poliste liit, liikmed toetasid spartat sõjaliselt *filipikad kõned kunigas Philippos II vastu, millega kutsuti kõiki kreeklasi üles võitlema makedoonlastega Akropol kaljunukile rajatud kindlus, mille jalamil paiknes linn. Seal asusid linna vanimad pühamud agoraa koosoleku ja turuplats Partheon Athenale pühendatud tempel oraakel - paigad kus käidi jumalaltelt tuleviku kohta küsimus, kuid teinekord kutsuti ka nii ennustajat
Nii oli Pärsia riigi sõjaline oht Kreekale likvideeritud. 6. Aastal 431 eKr puhkes Ateena ja Sparta vahel pikk ning kurnav Peloponnesose sõda, mis osutus Ateenale hukatuslikuks. Sparta tegi koostööd Pärsiaga ning sai tänu ateenlaste eksisammudele nende laevad enda valdusesse. Ateena piirati sisse nii maalt kui ka merelt ning nii sai Ateenast mõneks ajaks Sparta sõltlane. Järgnes Sparta ülemvõimu aeg, Spartat toetas Pärisa, kes sai seeläbi sekkuda Kreeka riikide suhetesse. Sel ajal kui Pärsia koos spartalastega vallutas kreeka linnu, tugevnes teiste Kreeka linnade vastupanu ning aastal 371 eKr tegi teebalased Sparta ülemvõimule lõpu. 7. Muistsete kreeklaste kõige tavalisem riideese oli napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui ka naised
Plataia lahing 479 kreeklaste lõplik võit IV Klassikaline ajajärk Algab Kreeka-Pärsia sõdadega. Ateena saab võimsaks. Kreeka jaguneb kahe võimukeskuse vahel: 1. Ateena mereliit e. Delose liit Ateena liitlased sõltuvad Ateena laevastikust ja maksavad raha, Ateena kasutab raha enda ülesehituseks (tugevaim jõud laevastik) 2.Sparta ja Peloponnesose liit Lõuna-Kreeka polised Spartaga liidus, sisepoliitiliselt iseseisvad, välispoliitiliselt toetavad Spartat (tugevaim jõud maavägi) Ateena hiigelaeg Perikles · Kindlustab Ateena (müürid sadamatee ümber) · Ehitab välja Ateena akropoli (Nike tempel, Parthenon-Pheidiase Athena kuju) · Sõlmib soodsad rahud pärslaste ja spartalastega (pärslased lubavad Kreeka Väike-Aasia polistele sõltumatuse) · Ateena demokraatia kindlustub, klassikaline skulptuur saavutab õitsengu · Ateena saab kreeka vaimuelu keskuseks (filosoofia, kirjandus, antiikteater)
776ndast e.Kr. hakati korraldama iga 4 aasta tagant usu- ja spordipidustusi. Klassikaline ajajärk (5-4 saj. e.Kr.) Pärast võitu Pärsia üle oli Kreeka hiilgeaeg. Esile kerkisid demokraatlik Ateena ja range sõjalise korraldusega Sparta. Ateena ja Sparta vaheline vaen viis Peloponnesose sõjani. Sparta ehitas Pärsia abil laevastikku ja Ateena pidi alla andma. Kokkuleppel spartalastega alistas Pärsia Väike- Aasias asunud Kreeka linnad. Teised Kreeka linnriigid Teeba juhtimisel võitsid Spartat. Makedoonia tõus ja klassikalise ajaloo lõpp Pidevates sõdades ei saavutanud ükski riik ülekaalu. Makedoonlased olid kreeklaste sugulasrahvas. 4ndal saj. e.Kr. Philippos II valitsuse ajal sai Makedoonia sõjavägi võimsaimaks. Ateena moodustas Makedoonia-vastase liidu. 338a. e.Kr. sai kreeklaste liiduvägi Makedoonlastelt lüüa ja Philippos II kuulutas end kõikide kreeklaste kuningaks. Polis Polis Linnriik, mis koosnes asulast ja selle lähiümbrusest
riigimehed, kasvatussüsteem. Sparta Ateena Valitsuskord kuningriik demokraatlik kuulsamad riigimehed Leonidas Kleisthenes ja Solon kasvatussüsteem karm, noored poisid treeniti karm, aristokraadid harisid oma sõduriteks poegi väga mitmekülgselt 12) Võrrelge Spartat ja Ateenat. Nimetage kolm peamist sarnasust ja erinevust. Sparta Sarnasused Ateena Kuningriik Mõlemad on linnriigid demokraatlik (polised) sõja võrdkuju valitsesid aristokraadid kultuuri ja kunsti sümbol karmid treenimisviisid kuulusid sõjalisse liitu mitmekülgne harimine
viisid: usupidustused, müsteeriumid. Kreeklased panid rõhku hingelisele elule, puudus surmajärgsus. 5. Sparta ja Ateena valitsemise erinevused. Sparta- riik põhines vallutusel, spartiaatide ülemvõimu säilitamisele suunatud range sisemise korraldusega riik, riigi huvid olid esiplaanil ja kodaniku õigused tagaplaanil, suur sisemine satabiilsus, polnud türanniat, eluvaldkondade range reglementeerimine summutas spartalaste loomingulisust, paljud kreeklased pidasis Spartat hästi korraldatud riigi musternäidiseks, riigi eesotsas kaks päritava võimuga valitsejat. Ateena- algselt oli Atikat ühendav ateena polis korraldatdu aristrokraatlikul viisil, olukord muutus alates 594 eKr, Solon kärpis mõnelmääral aristrokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele suuremad võimalused riigiasjades, Ateenas kujunes demokraatlik kord, eesotsas Perikles, kogu võim rahvakoosolekutel, 500 liikmeline nõukogu ja riigiametnikud allusid rahvakoosoleku
Kõik lõplikud otsused langetati spartiaatide koosolekul. Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust ja ühtekuuluvust. Sõjalise üleoleku kindlustamiseks loodi kasvatussüsteem, mis oli rigi range kontrolli all ja mille eesmärgiks oli arendada sõjamehe omadusi. Alates 7 eluaastast pidid poisid elama eakaaslastega rühmades, kodust eemal ja oma elukorraldusega ise toimetulema ning lisaks sellele tegelesid füüsilise treeninguga. Aristokraatliku korra pooldajad pidasid Spartat parimaks näiteks hästi korraldatud riigist. Ateena ühiskond ja valitsemine Kodanikkonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselanikud. Varasel perioodil valitses Ateenas aristokraatia, kuid poeet ja seadusandja muutis riigikorda, andes vaestele võimalusi riigiasjades osaleda. Ateenalaste orjastamine oli seadusega keelatud. Moodustati Ateena mereliit. Teiste riikide maksude eest tugevdas Ateena oma laevastikku, millega kaeti ka riigi kulud. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda
said aga heloodid(õigusteta maaharijad);Sparata riigi eesotsas seisi kaks kuningat,kelle võim oli päritav; Geruusi(vanemate nõukogu); 5 efoori(kontr. Kuningate ja teiste võimukandjate tegevust); Rõhutati oma võrdsust ja ühtekuuluvust; Spartiaatide kasvatussüstem(peamine siht arendada sõjam eheomadusi); pidev füüsiline treening ; kodanikes hinnati eelkõige vaprust ja distsipliini, argust seevastu peeti ülimaks häbiks; sõjakunsti kõrgem tase; faalanks; kreeklased pidasid Spartat parimaks näiteks hästi korraldatud riigist. Demokraatlik Ateena Kodanikkonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselanikud; Solon- tema reformid panid alus eAteena domkraatlikule arengule; võrdsed õigused; Ateena mereliit; Ateena laevastiku tugevnemise ja mereliidu tekkega tõusis vaeste kodanike osatähtsus veelgi; Perikles; metoigid(võõramaalased) Kodanike kasvatus ja haridus
Kõik lõplikud otsused langetati spartiaatide koosolekul. Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust ja ühtekuuluvust. Sõjalise üleoleku kindlustamiseks loodi kasvatussüsteem, mis oli rigi range kontrolli all ja mille eesmärgiks oli arendada sõjamehe omadusi. Alates 7 eluaastast pidid poisid elama eakaaslastega rühmades, kodust eemal ja oma elukorraldusega ise toimetulema ning lisaks sellele tegelesid füüsilise treeninguga. Aristokraatliku korra pooldajad pidasid Spartat parimaks näiteks hästi korraldatud riigist. Ateena ühiskond ja valitsemine Kodanikkonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselanikud. Varasel perioodil valitses Ateenas aristokraatia, kuid poeet ja seadusandja muutis riigikorda, andes vaestele võimalusi riigiasjades osaleda. Ateenalaste orjastamine oli seadusega keelatud. Moodustati Ateena mereliit. Teiste riikide maksude eest tugevdas Ateena oma laevastikku, millega kaeti ka riigi kulud
PLATON Sokratese arvukate õpilaste seast on kõige tuntum tema suursuguse päritoluga kaaslinlane Platon.Asutas filosoofiakooli- akadeemia.Erinevalt Sokratesest kirjutas Platon väga palju.Pani oma teosed kirja dialoogidena.Ta püüdis aga Sokratesest selgemalt vastata küsimusele, mis on voorus, mida inimesed vooruse mõistmiseks teadma peavad, ja leidis, et tähtsaim on ideede õpetus.reaalsetest riikidest pidas Platon oma ideaalile kõige lähedasemaks Spartat. · Ideeõpetus ideed on meeltega tajuvate asjade täiuslikud algpõhjused ja asjad nende e batäiuslikud koopiad. · Õpetus ideaalsest riigist vahepealne korravalvurite klass peab ohjeldama masse vastavalt filosoofidest valitsejate suunamisele. · Ideaalilähedane oli Sparta riik PYTHAGORAS oli vanakreeka filosoof ja matemaatik, pütagoorlaste koolkonna rajaja. Tema meelest
hulka *Riigis kõik filosoofide range kontrolli all *valitsejatel ei või olla peret ega eraomandit, et mitte tekitada omakasupüüdlikkust ja kutsuda võimu kuritarvitama *Ta hindas Spartat Aristoteles *inimesele oli tema meelest loomuomane riiklik ühiselu *inimene ei saa elada õnnelikult väljaspool riiki *Õnnelikuks oli vaha leida kesktee äärmuste vajel: tasakaal hulljulguse ja arguse, pillamise
kõige tervemad ja tugevamad, ülejäänud tapeti. Enamasti visati nad kaljult alla ja selle otsuse pidi langetama lapse isa. Seitsmeaastaselt pandi lapsed riiklikesse koolidesse kus nad tegelesid kehalise treeningugaja õppisid muusikat ning tantsu. Kirja õpiti ainult niipalju et lugeda sõjakäsklusi ja saata napisõnaline ehk lakooniline vastus. Poisid pidid tundma nälga ja valu kuid vinguda ja kurta ei tohtinud. 18 aastaselt võisid noored minna omavanuste salka mis kaitses Spartat. 20 aastaselt said neist täieõiguslikud sõjamehed. 30 aastaselt võisid nad pere luua ja õiguse rahvakoosolekul osaleda. Ka Sparta tüdrukud tegid läbi samasuguse koolituse kuid nende koolitus oli leebem. Nad elasid ema käe all. Sparta faalanks. Kreeka-Pärsia sõjad VI sajandil eKr vallutasid pärslased suure maaala Väike Aasias ja mujal. Linnad mis asusid Väike Aasia rannikul alistusid suurele Pärsia riigile ja pidid neile andamit maksma
välja langeda. · Palju mitte kodanike, et neid võimu all hoida loodi kasvatussüsteem, mille ülesandeks oli arendada sõjameheomadusi. Seitsme aastaselt pandi poisid eakaaslastega kokku elama ja nad pidid ise toime tulema ja nad tegelesid pideva füüsilise treeninguga. Kolmekümne aastaselt said spartiaadid kodanikeks, said oma maatüki ja võtsid naise. · Karm distsipliin tagas riigi sisemise stabiilsuse. Spartat peeti parima riigikorraldusega linnriigiks aritokraatliku korra pooldajate arvates. Demokraatlik Ateena. · Ateena oli riik Kesk-Kreekas, Atika maakonnas. · Kodanikkonna moodustasid kõik meessoost põliselanikud. · Soloni reformid panid aluse demokraatliku riigikorra arengule. · Ehitasid endale võimsa laevastiku ja sellega tõusis vaeste kodanike tähtsus ühiskonnas veelgi, kuna nemad olid sõudjad ja madrused.
Tublidest ja arukamatest kasvatatagu sõjamehed ja kõige arukamatest filosoofid-valitsejad. Nemad juhtigu riiki ja korraldagu kasvatust, mille peaksid saama ka naised. Võimekad naised võiksid pääseda ka filosoofide hulka. Riigis olgu kõik filosoofide range kontrolli all. Valitsejatel ei võinud olla peret ega eraomandit, et mitte tekitada omakasupüüdlikkust ja kutsuda võimu kuritarvitama. Reaalsetest riikidest hindas ta kõige enam Spartat. Aristoteles - Platoni õpilane. Tema tööd käsitlesid loodusteadusi, loogikat, füüsikat, ajalugu, riigikorda, eetikat, muusikat, kirjandust ja maailma üldist korraldust. Kujundas loogika vallas tervikliku õpetuse sellest, kuidas tuletada olemasolevatest eeldustest korrektseid ja vältida vigaseid järeldusi. Aristotelese õpetus püsib tänaseni formaalloogika alusena. Ei pidanud õigeks Platoni ideedeõpetust. Tema arvates pole ideedel iseseisvat olemist
Aristokraatlik riigivorm oli peaaegu ainuvalitsev varasemal perioodil ja väga levinud ka klassikalisel ajajärgul. Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Rikkamad sõdisid ratsaväes, keskmiselt jõukad kodanikud raskerelvastusega jalaväeosades ja vaesed vibulaskurite ning lingumeestena. Sõjaväe põhijõud oli peaaegu alati raskerelvastuses jalavägi. Ateena ja Sparta riigikord: Spartalastel polnud kunagi türannia. Paljud kreeklased pidasid Spartat hästi korraldatud riigi musternäidiseks. Orjatööle kuulus Kreeka linnriikides väga tähtis roll paljusid kohustusi, mis langesid Lähis-Idas sõltuvate talupoegade õlgadele, täitsid Kreekas orjad Eluolu ja perekond: aristokraatlik eluviis: konkurentsivaim- igaüks püüdis olla teisest parem, nii rahvakoosolekul ja nõukogus riigiasju ajades ning lahinguväljal riiki kaitstes kui ka oma seisusekaaslasi rikkuse ja luksusega üle trumbates. Loomulikult põhjustas see
Enne 594 aastat eKr, kui Solon oma riigivormiga Perioigid-enamik Lakoonika elanikke, isiklikult välja tuli valitses pärilik aristokraatia. vabad, kuid andami- ja sõjaväekohustuslikud. Peale mõningast türanniat kehtestati kõikidele Heloodid-Messeenia elanikud, spartiaatidele kodanikele riigiasjades võrdsed õigused. kuuluvad maad harivad orjad. Ateena mereliit Pärsia-vastane liit Pärsia sõdade Spartat juhtis 2 päritava võimuga kuningat, kes ajal, mis koondas Egeuse mere rannikuriike. olid ka sõjaväejuhid ja täitsid preestrikohustusi. Ateenlased kehtestasid ülemvõimu selles liidus. Geruusia- muid juhtimisülesandeid täitev Ateena mereliidu tugevedes kasvas vaeste vanemate nõukogu (üle 60-aastased). osatähtsus, sest nemad tagasid sõudjate ja Viis efoori kontrollisid kuningate ja teiste
võimult kukutamiseni. *Segadusi ja türanniat püüti vältida seaduste täpsema üleskirjutamisega. Seadusandjad pidid riigielu ja õigusemõistmise Reeglid täpselt sõnastama ja kirjapanema. Nad määrasid kindlad karistused erinevate kuritegude eest. Täpsemalt sõnastati ka kodanike õigused ja kohustused. *Seadused aitasid kindlustada Kreeka linnriikliku korraldust. 1.5 Kirjelda demokraatliku Ateenat ja Spartat. SPARTA *Sparta riik keskusega Lakoonika maakonnas Lõuna-Kreekas oli Kreeka linnriikide seas mitmes mõttes erandlik. *See oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda. Spartalased olid 8.saj. e.Kr. alistanud naabermaakonna Messeenia ja orjastanud selle elanikud. *Sparta keskus koosnes neljast kindlustamata külast. *Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus Sparta kodanikkond-spartiaadid. Riigi ülejäänud elanikud olid nende võimu all.
23. laul võitlusmängud Patroklose auks 24. laul Priamos lunastab välja Hektori surnukeha, Hektori matused ,,Odüsseia" ,,Odüsseia" ( Ithaka saare valitseja Odysseuse seiklused ) 1. laul Odysseus viibib Ogygia saarel nümf Kalypso juures. Jumalad otsustavad ta koju lubada. Jumalanna Athena soovitab Odysseuse pojal Telemachosel sõita isa kohta teateid nõutama. 2. 2. laul Telemachos külastab Pylost ja Spartat 5. laul Kalypso lubab Odysseusel minna, Odysseus satub merehätta 6. laul Odysseus kohtub Scheria saarel faiaakide kuninga tütre Nausikaaga 7.-8. laul Odysseus faiaakide juures Alkinoose lossis. Demodokos laulab Trooja vallutamisest. 9. laul Odysseus teeb faiaakidele teatavaks oma isiku ja jutustab seiklustest Lootosesööjad, kükloopidesaar. Seiklused kükloop Polyphemose koopas ning sealt põgenemine. Kükloobi needus. 10
Salamise meralahing 20. sept 480 eKr Kuningas Xerxes tungis Kreekasse. Vallutas Põhja- ning Kesk-Kreeka. Ateena lähedal saavutas kreeklaste laevastik otsustava võidu, sest Pärsia laevastik jäi väina põhja kinni. Järgmisel aastal purustati pärsialased ka maismaal ning kihutas nende väe riismed oma maalt välja. Peloponnesose sõda 431-404 eKr Pikk ja kurnav sõda Ateena ja Sparta vahel. See osutus Ateenale hukatuslikuks. Pärsia riik abistas Spartat rahaliselt ja laevastikuga ning Sparta oma kavalusega sai Ateenalt endaltki mõned laevad. Sparta piiras Ateenat täielikult ning Ateenal polnud muud võimalust, kui alla anda. Ateenast sai mõneks ajaks Sparta sõltlane. Makedoonlaste vallutused 4. saj eKr Chaironeia lahing 338 eKr Philippos II'le ei meeldinud Demosthene'se Makedoonia-vastased kõned ning otsustas Kreekaga sõtta astuda, kuigi ta oli seda seinini osavalt vältinud
Mõisteti surma. Platon (427-347 eKr) Sokratese õpilane. Ateena aristokraat. 35 teost. Koopamüüt. Akadeemia (Akademos) Platoni rajatud kool. Sõnastas oma vaated dialoogides, milles kujtas Sokratest vaidlemas sofistidega. Kõigil asjadel ja nähtustel on oma täiuslikud olemuspõhjused e ideed. Olulisim hüve -idee. Õpetus riigist riik pidi põhinema hüvel, muutumatu ja täiuslik. Filosoofid riigi eesotsas. Hindas Spartat. Aristoteles (384.32 eKr) Platoni õpilane. Antiikaja mitmekülgseim õpetlane: loodusteadus, füüsika, ajalugu, loogika, riigikord, eetika, muusika, kirjandu, maailmakorraldus. Tegutses Ateenas. Lykeioni gümnaasium tema asutatud kool. Nimi lütseum tuleb sealt. Võttis eelkäijate teadmised süstematiseeritult kokku ja kujundas nende põhjal oma originaalsed seisukohad. Suur mõju. Vana-Kreeka kultuuripärandit tunti keskajal just tema tööde kaudu.
Sokratese öpilane Platon, kes löi Ateena lähistele filosoofiakooli Akadeemia, kirjutas nii enda kui ka oma öpetaja mötted üles dialoogidena filosoofide möttevahetustena. Hüve idee möistmine oli Platoni veendumuse kohaselt filosoofia ülim eesmärk. Ideaalse riigi eesmärk oli kasvatada vooruslikke kodanikke ja tagada, et just nemad ja ainult nemad pääseksid riigi etteotsa. Reaalsetest riikidest ideaalile köige lähedasemaks Spartat. Platoni öpilane Aristoteles öppis Akadeemias ning hiljem asutas linnalähedases Lykeioni (=lütseum) gümnaasionis oma kooli. Tal oli erakordselt lai silmaring, käsitles köiki valdkondi, kus ta vöttis kokku oma eelkäijate teadmised, süstemateeris need ja kujundas nende alusel omaenese pöhjendatud ja sageli originaalsed seisukohad. Loogika vallas löi ta tervikliku öpetuse, kuidas teha olemasolevatest eeldustest lähtudes korrektseid ja vältida vigaseid järeldusi
Spartiaadid olid seega sisuliselt elukutselised sõjamehed. Sparta oli seega vallutusel põhinev ja oma ülemvõimu säilitamisele suunatud range sisemise korraldusega riik. Riigi huvid olid seal kindlalt esiplaanil ja kodanike õigused ning individuaalsus selle nimel ohvriks toodud. Nii tagati lisaks sõjalisele üleolekule ka riigi sisemine stabiilsus. Spartalased olid uhked, et nende riigis polnud kunagi esinenud türanniat. Paljud kreeklased, eelkõige aristokraatia pooldajad, pidasid Spartat hästi korraldatud riigi musternäidiseks. Stabiilse riigikorra ja militaarse kasvatusega saavutasid spartalased sõjalise üleoleku. Nende raskeltrelvastatud jalaväest kujunes võimsaim relvajõud kogu Kreekas. See omakorda tagas juhtiva rolli Kreeka riikidevahelistes suhetes. Juba VI sajandil eKr kujunes nn Peloponnesose liit, mis ühendas spartalaste juhtimise alla enamuse Lõuna-Kreeka linnriikidest. Need riigid olid oma siseasjades sõltumatud, kuid välispoliitiliselt toetasid
Spartiaadid olid seega sisuliselt elukutselised sõjamehed. Sparta oli seega vallutusel põhinev ja oma ülemvõimu säilitamisele suunatud range sisemise korraldusega riik. Riigi huvid olid seal kindlalt esiplaanil ja kodanike õigused ning individuaalsus selle nimel ohvriks toodud. Nii tagati lisaks sõjalisele üleolekule ka riigi sisemine stabiilsus. Spartalased olid uhked, et nende riigis polnud kunagi esinenud türanniat. Paljud kreeklased, eelkõige aristokraatia pooldajad, pidasid Spartat hästi korraldatud riigi musternäidiseks. Stabiilse riigikorra ja militaarse kasvatusega saavutasid spartalased sõjalise üleoleku. Nende raskeltrelvastatud jalaväest kujunes võimsaim relvajõud kogu Kreekas. See omakorda tagas juhtiva rolli Kreeka riikidevahelistes suhetes. Juba VI sajandil eKr kujunes nn Peloponnesose liit, mis ühendas spartalaste juhtimise alla enamuse Lõuna-Kreeka linnriikidest. Need riigid olid oma siseasjades sõltumatud, kuid välispoliitiliselt toetasid
Ateena ja Sparta olid pidevalt vaenujalal ning see päädis pika ja kurnava Peloponnesose sõjaga (431-404 eKr). Sõda sai Ateenale hukatuslikuks, sest spartalased sõlmisid suhted Pärsiaga ning hankisid nii endale raha ja võimsa laevastiku. Ateena oli sunnitud lõpuks alla andma ning Spartale kuuletuma. Sparta aga omakorda pidi jagama võimu Pärsiaga. Lõpuks tõusis riigis vastuseis ja Ateena suutis tõusta uuesti tugevamate riikide hulka. Liidriks sai aga Teeba, mis võitis Spartat 371 eKr toimunud otsustavas lahingus. Makedoonia tõus ja klassikalise ajajärgu lõpp Ükski linnkriik ei saavutanud kindlat ja püsivat ülekaalu ning kui üks veidi võimsamaks muutus, liitusid teised tema vastu. Kuigi saadi aru, et ühtne riik oleks mõistlikum, ei suudetud seda teostada. See andis vabad käed Makedooniale. Makedoonlased olid üle võnud nende keele, kombed ja kultuuri ja seega ei
Ateenast sai Kreeka suurim linn, peamine kaubandus- ja kultuurikeskus. Ateena ja Sparta omavahelised suhted olid pingelised ning 431-404 eKr peeti maha Peloponnesoe sõda, see hukatas Ateena. Järgnes Sparta ülemvõimu ajajärk. Spartalasi toetas Pärsia. Kreeka tugevnes, Ateenal õnnestus oma kaitsemüürid ja laevastik taastada ning tõusta uuesti Kreeka tugevamate riikide hulka. Liidrikohale asus aga Teeba riik, võitnud Spartat 371 a eKr, tegid teebalased tema ülevõimule lõpu. Philippos II (Makedoonia kunn) ajal 359-336 eKr sai Makedoonia ohtlikuks konkurendiks kõigile Kreeka linnriikidele. Philippos kutsus kokku Kreeka riikide kongressi ja laskis ennast kuulutada kõigi hellenite juhiks. See täh. Kreeka linnriikide iseseisvuse ja ühtlasid klassikalise ajajärgu lõppu. Riik ja ühiskond: Kreeka linnriik-polis, suht. väike, koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest, elanikkond umb. 30 000-40 000
kõrvalvaatajana jälgida. Kui Herodotost huvitasid erinevad etnograafilised ja usundiloolised detailid, siis Thukydidesele olid tähtsad sõjasündmused. Ta proovis kirjutab ainult tõde, kontrollides fakte väga põhjalikult. Xenophon (u 430 - 354 eKr) kirjutas praktiliselt kõigest. Tema peateosed on ,,Anabaasis" (,,Ülesminek") ja ,,Hellenika". Ta üritab Thokydidese stiili jäljendada, kuid ta pole nii objektiivne ja kaldub pigem Spartat pooldama. 44. Millise filosoofiakoolkonna mõjul tekkis Antiik-Kreekas kõnekunst ja miks? Kes olid vanakreeka tuntumad kõnemehed? Sofistid, kes ei ole koolkond vaid rändõpetajad, seadsid üleandeks õpetada ,,hästi ja veenvalt" kõnelema poliitika ja moraali küsimustest. Sofistide põhiliseks õpetuseks oli retoorika ehk kõnekunsti teooria. Retoorika oli vajalik selleks, et poliitikud saaksid veenvalt esineda rahvakoosolekutel ning kodanikud enda väiteid tõestada kohtuprotsessidel.
abiga vallutada Põhja- ja Kesk-Kreeka. Salamise merelahingus Ateena lähistel said aga pärslased jällegi hävitavalt lüüa, järgmisel aastal lõi spartalaste maavägi ka mandril pärslasi. Sõda kandus üle Väike-Aasiasse, kus ka sealsed linnad saavutasid iseseisvuse. Klassikaline ajajärk (500-338 eKr). Pärast võidukaid sõdu pärslastega algas Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Esile kerkisid Ateena ja Sparta. Spartat iseloomustas range sõjaväeline korraldus, tema jalavägi oli konkurentsitult tugevaim. Sparta ümber koondusid paljud Lõuna-Kreeka linnriigid moodustades Peloponnesose Liidu. 5.sajandi Ateena oli demokraatlik. Kreeka suurim linn. Ateena juhtimisel moodustati Ateena Mereliit, mis pidi kaitsma Pärsia rünnakute eest. Tänu Liidu andamitele saavutas Ateena laevastik suurima võimsuse. 431-404 eKr toimus Ateena ja Sparta vahel Peloponnesose sõda
776ndast e.Kr. hakati korraldama iga 4 aasta tagant usu- ja spordipidustusi. Klassikaline ajajärk (5-4 saj. e.Kr.) Pärast võitu Pärsia üle oli Kreeka hiilgeaeg. Esile kerkisid demokraatlik Ateena ja range sõjalise korraldusega Sparta. Ateena ja Sparta vaheline vaen viis Peloponnesose sõjani. Sparta ehitas Pärsia abil laevastikku ja Ateena pidi alla andma. Kokkuleppel spartalastega alistas Pärsia Väike-Aasias asunud Kreeka linnad. Teised Kreeka linnriigid Teeba juhtimisel võitsid Spartat. Makedoonia tõus ja klassikalise ajaloo lõpp Pidevates sõdades ei saavutanud ükski riik ülekaalu. Makedoonlased olid kreeklaste sugulasrahvas. 4ndal saj. e.Kr. Philippos II valitsuse ajal sai Makedoonia sõjavägi võimsaimaks. Ateena moodustas Makedoonia-vastase liidu. 338a. e.Kr. sai kreeklaste liiduvägi Makedoonlastelt lüüa ja Philippos II kuulutas end kõikide kreeklaste kuningaks. 3.3 Riik ja ühiskond Polis
muutis võimu türanniaks, tappis naise, keelas korintlastel omavahel rääkida jm. Samas muutis Korintose üheks tugevaimaks linnriigiks, ehitas sadamaid. Järeltulija kukutati 582, oligarhiline kord taastati. Lykurgos: Sparta legendaarne seaduseandja, ühiskonnakorraldusele alusepanija, sotsiaalse- ja kasvatussüsteemi looja. Sai seadustiku Suur Rhetra Delfi oraaklilt (8-7 s). Pärimuse järgi seadustik enne Messeenia vallutamist (8 s), kogu terviklik süsteem 7-6 s. Spartat valitses 30- liikmeline eluaegne geruusia üle 60-aastastest suurtsugu spartiaatidest, rahvakoosolek võttis vastu lõppotsuse.Valiti 5 efoori - riigiametnikku. Kylon: 636 või 632 OM võitja Kyloni vandenõu, esimene Ateena ajaloo kindlalt dateeritud sündmus. Püüdis oma äia Megara türanni toel Ateenas türannivõimu haarata. Vallutas OM mängude ajal Akropoli, piirati, pääses põgenema. Kaasavandenõulased tapeti sõnamurdlikult
Juhtis luhtunud sõjaretkel 10 000 meest tagasi koju läbi Pärsia impeeriumile kuuluva Väike-Aasia (praeguse Türgi). "Hellenika" jätkab sealt, kus jäi ootamatult pooleli Thukydidese ,,Pelopennosese sõja ajalugu", kajastades aastaid 411 362 eKr. Peloponnesose sõja lõpuni kirjutab Xenophon Thukydidese objektiivses stiilis, sealt edasi on tema stiil vabam. Tema käsitlus on pinnapealne, esile tulevad jumalikud tegurid, ülistab Spartat. "Kyrose kasvatus" käsitleb Pärsia suurkuninga Kyrose kujunemist valitsejaks ja väejuhiks. Ajalookirjeldus on pealiskaudne, tähtis on moralistlik eesmärk: noorte õige kasvatamine, ideaalvalitseja pildi loomine, ideaalse riigikorra otsimine. 43. Millal ja kuidas (Aristotelese järgi) tekkis kreeka tragöödia? Aristotelese järgi tekkis tragöödia eeslaulja eraldumisega ditürambe (Dionysose auks) laulvast koorist
Kirjanduslik portree moodustab uue elemendi, mille Xenophon tõi kreeka historograafiasse. Tööd: ,,Anabasis", memuaariline teos Kyros Noorema sõjaretkest ja ,,kümne tuhande" taganemisest. Autor liialdab siin isiklike teenetega, muidu elav ja huvitav jutustus. ,,Hellenikas" Thukydidese teose jätk, püüab X-i stiili jäljendada ent see ei õnnestu. Ajaloolasena on ta liiga pinnapealne, tendentslik, ülistab Spartat, usub jumalate kättemaksu. ,,Kyrupaideia"(,,Kyrose kasvatus")- Pärsia riigi rajaja, kuningas Kyros Vanema elust ja surmast rääkiv teos. Esitab oma valitsejaideaali, rõhutab kõlblusõpetust, sõjalisi tegusid. X-i hinnatakse stiili lihtsuse, voolavuse pärast. 22. Millise filosoofide koolkonna mõjul tekkis Antiik-Kreekas kõnekunst ja miks? Kes olid vanakreeka tuntumaid kõnemehed? Sofistide koolkonna mõjul. Tegelikult tekkis kõnekunst 5. Saj. demokraatia oludes- tekkis retoorika
annaabi.ee 
