Antiik Kreeka (0)

Kreeka

Oli väga palju väikeseid linnriike ja ühtset riiki ei tekkinud, see oli tingitud mägedest, mis Kreekat killustasid. Kreeka kõige vanema ajaloo periood kannab nime- Kreeta -Mükeene e Egeuse periood. Seda saab dateerida aastatega 2000-1100 eKr. See jaguneb kaheks kultuuriks - Minoline kultuur ja teine on Mükeene kultuur. Minoline kultuur eksisteeris Kreeta saarel. Selle päritolu on teadmata. ( teatakse ainult, et seda ei loonud kreeklased ). Umbes 2000 eKr saab hakata rääkima minoilise kultuurist Kreeta saarel. Nende endi kohta ei teata, aga teati, et nad kasutasid lineaarkirja A, kuid tänapäeva teadlased ei oska seda lugeda. Sellele olid hästi iseloomulikud lossid, mis meenutasid laburünte. Üks kõige tuntum on loss on Knossose loss. Lossid oli kui võimukeskused, usukeskusteks(eraldi templeid polnud leitud) ja ka majanduskeskused(hoiti nt teravilja ja õli). Lossi ümbritsesid teised hooned (linn oli ümber). Nii lossid kui ka linnad olid kindlustamata. Oli suhteliselt rahumeelne kultuur. Pühaks peeti selles kultuuris härgi ja naisi. Kultuur arenes täiesti iseseisvalt. See kultuur lõppes u 1500 eKr ( hiidlaine purustasid lossid).
Mükeene kultuur oli algselt mandri Kreekas aga peale 1500 eKr liikus see ka Kreeta saarele . Tegemist oli Kreeklaste esivanematega (indueuroopa rahvas)- Ahhailased . See algas 1600 e Kr. Nad kasutasid lineaarkirja B-d ja see on dešinfeeritud. Nende keskused on ka lossid, kuid linnad losside ümber puuduvad. Lossid olid kindlustatud (müüridega ümbritsetud). Üks kõige kuulsamatest lossidest on Mükeene. Nende ümber oli kükloopiliste müüridega. Oli suhteliselt sõjakas kultuur. Austati ka seal härgasid ja jumalannasid(natuke vähemal määral). Mükeene kultuuri ajal tekkisid osad „klassikalised jumalad“. See kultuur hävines 1100 e Kr, kui sinna tungisid Doorlased (olid sõjakamad, kui ahhailased, mis sest, et muidu natuke vähem arenenud. Alguse sai nn „tume periood“. Paljud saavutused unustati (nt kiri kadus ).
Kreeka ühiskond koosnes: (alates tähtsamast): Aristokraadidtalumehedorjad (neid võisid omada kõik, majandus põhineski neil).
Ateenas Sparta linnriigis oli kodanike umbes 9000 ja lisaks 20000 kodanike naisi ja lapsi. Vabasid mittekodanike oli Spartas 40000- 60000 ja orje oli ligikaudu 140000-200000. Kreeka ühiskond oli patriarhaalne Klassikaline ori: tegi seda, mida omanik ette nägi; kuulus eraisikule ; ei tohtinud omada perekonda ega vara.

Poliste erinevad valitsemisvormid.

Aristokraatia - võim oli koondunud aristokraatide kätte.
Oligarhia (spartas)- ametnikud ja nõukogu liikmed pärinesid ühtedest ja samade perkonna seast.
Demokraatia- nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikukonna seast. Tuntuim oli Anteena.
Türannia- ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim. Püsis tavaliselt lühikest aega. (oli ülemineku vorm aristokraatialt demokraatiale), sest türannid poolehoiu võitmise eesmärgil kandsid rahva eest hoolt.
Võrdle Spartat ja Ateenat.(asukoht( maakond), keskus, valitsemisvorm ühiskonna struktuur, rahvakoosolek, nõukogu, ametnikud, relvajõud ja osa kreeka kultuuris).
Ateena
Sparta
asukoht
Atika maakonnas , keskreekas
Asub lõuna kreekas: Lakoonika ja Messeenia maakonnas
keskus
Ateena
Neli lähestiku asuvat küla
valitsemisvorm
Varasel perioodil oli pärilik aristokraatia, hiljem türannia ja lõpuks demokraatia
Oligarhia
Ühiskonna struktuur
Olid kodanikud ja mittekodanikud (ka orjad)
Spartiaadid(kodanikud), perioigid(mittekodanikud vabad), heloodid (orjad)
rahvakoosolek
Kandis nimetust EKLEESIA, Kõigil oli õigus osaleda seal, kogunes iga kümne päeva tagant, kodanikel oli õigu osaleda seal, plats asus Pnyxi mäe otsas, kui oli 6000 kodaniku kohal, siis oli otsutusvõimeline
Kandis nimetust APELLA.
nõukogu
Nime kandis viiesaja nõukogu, 500 liikmeline, määrati loosi teel erinevatest atika eri piirkondadest valitud kandidaatidest
Kannab nime Geruusia . Olid üle 60.nesed mehed ja kokku oli ka 60 liiget
ametnikud
Allusid rahvakoosolekutele, rahvakoosolekul valiti 10 väejuhti (6000 kohtunike)
5 efoori
Osa kreeka kultuurist
Haridusele oli rõhk. Suur osa oli kreeka kultuurist.
Oli range disipliin. Ei olnud eriti Sparta pärituolu kultuuri tegemisele.
relvajõud
Mereliit . Oli tähtsal kohal laevastik .
Tugevus tugines maaväele.

Religioon

Tsentraliseeritud(ühtset) usukultus Kreekas puudus(sest polnud ühte riiki). Range süsteem religoonis puudus. Kreeka jumalad olid antropomorfsed (inimese sarnased). Asjade alguseks oli Kaos (nimi). Neist sündisid Uramos(taevas) ja Gaia (maa). Neist omakorda sündisid 12 titaani, kükloobid ja monstrumid. Titaanidest olid Kronas ja Rhea nii abikaasa kui ka õde ning vend. Nendest sündisid veel Zeus , Hades, Poseidon , Hera , Demeter ja Hestia (kodukoha jumalanna). Kreeka mütoloogias tõstetakse esile 12 jumala ehk kaksteist olümpioslast, kes elasid olümpose mäel. (põhja kreekas, mitte olümpia). Kohe kindlalt on seal Zeus, Poseidon, Hera ja Hestia. Üldjuhul preestrid valiti, kuid mõnes polises, käis asi ka pärimisega. Nemad kontrollisid, et ei toimiks mingeid muutusi kombetaltitustes. Tempel oli üheks jumalate suhtlemise kohaks. Algselt tähendas tempel jumalatele pühendatud kohta, pärast aga hoone. Igas templis oli altar , kuhu ohverdati. Enamasti oli tegemist vereohvriga (ohverdati loom). Üheks enamlevinuimaks ohvriks oli kits . Üks osa loomast põletati koldes. Nad ohverdasid seda, mida endal süüa ei kõlvanud. Teine jumalatega seotud suhtlemispaigaks oli oraakel (ennustaja). Kõige kuulsam oraakel oli Delfi oraakel (oli seotud )(Apollon). Teine oraakel oli Dodona tammik. (tegelesid tammelehtede müha tõlgendamisega).(Zeus). Kõige kuulsamad usupidustused oli on olümpiamängud(toimusid Olümpias,lõuna kreekas). Olid ka teised suurpidustused- deonüüsiad. Sellest arenes välja kreeka teater.

Klassikaline periood

Oli 500 -338 eKr. Arenesid välja valitsemiskorrad. Kõik suuremad kultuurisaavutused on pärit sellest aja järgust.

Hellenism

Oli 338-30 eKr. Algas, kui Kreeka hõivati Makedoonia poolt ja lõppes, kui Rooma vallutas Kreeka. Toimus Kreeka ja Idamaa nähtuste segunemine ja vastastikune mõjutamine, nii majanduses, ühiskondlikes suhete ja kultuuris. See tekkis täna Aleksander suurte vallutustele. Aleksander suur vallutas aastatel 225- 323 eKr. 234 eKr Aleksander Suur suri. Aleksander suure vallutused: Kreeka (isa poolt), Väike Aasia , Kaananimaa, Egiptus , Mesopotaamia , Pärsia, India (jõudis välja, kuid ei vallutanud). 324. Aastal jõudis tagasi Mesopotaamiasse. Pärast Aleksander Suure surma tekkisid deadohhide(väepealikud) sõjad. Tekkis neli hellenistliku riiki. Need olid:

Pergamon- väike- aasiasse

Seleukiidide riik- Kaananimaa, Mesopotaamia ja Pärsia

Ptolemaioste riik – Egiptus

Antigoniidide riik- Kreeka ja Makedoonia
Algas kreeklaste väljarääne kreekast . Välja rändas kaupmehi, käsitöölisi ja ka sõdurid. Kreeka polistes oli kõikidel kodanikel kohustus riiki kaitsta, siis hellenistlikus maailmas tekkis palgasõdurid.