Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Millise polise kodanikuna oleks parim elada? (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Arutlus „Millise polise
kodanikuna oleks parim elada?”
Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeajal (480-431 eKr) kerkisid esile kaks
domineerivat polist : Sparta ja Ateena . Spartat iseloomustas
spartiaatide ülemvõimu säilitamisele suunatud range sõjaline
kord. Ateena oli aga demokraatlik linnriik, mille kodanikeks olid
kõik Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud. Nii Sparta kui
Ateena kodanikud tegelesid ise riigi juhtimisega, kuid Ateenas oldi vaimselt rohkem arenenud, seepärast oleks Ateena polise kodanikuna
parim elada.
Sparta polise kodanikeks loeti dooria päritolu mehi – spartiaate.
Nad moodustasid riigi elanikkonnast vaid tühise vähemuse, sest
kodanik pidi olema suuteline kaitsma linnriiki ja seepärast pidid
tal olema head füüsilised võimed. Igaüks selleks ei kõlvanud.
Poistest hakati kasvatama kodanikke spetsiaalse range sõjalise

Millise polise kodanikuna oleks parim elada #1 Millise polise kodanikuna oleks parim elada #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mysska Õppematerjali autor
arutlus

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
docx

Kreeka polised ja Kreeka-Pärsia sõjad

2. 2. Milliseid erinevaid valitsemisviise rakendati Kreeka polistes? Iseloomusta 1) demokraatiat; 2) aristokraatiat; 3) türanniat. a) Demokraatlik valitsemisviis „rahva võim“ võim kuulus rahvakoosolekule, kus kõigi kodanike poolt valiti riigiametnikud ja riiki valitseva nõukogu liikmed ning hääletati läbi kõik tähtsamad riigielu küsimused. (Eesti) b) Aristokraatlik valitsemisviis- „parimate valitsemine „võim oli polise rikkaimate ja mõjukamate inimeste käes. Aristokraadid kuulusid riiigiametisse ja riiki valitsevasse nõukogusse ning lihtrahvale jäi õigus osaleda rahvakoosolekul, millel oli õigus heaks kiita või tagasi lükata nõukogu otsuseid. (nt spartas oli selline võim). c) Türannia- võim oli koondunud ühe (harva ka mitme) aristokraadist ainuvalitseja kätte. Võimul püsis türann lihtrahva toel ning teisi

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Vanakreeka riigikorrad

rääkida. Ateenas oli seega otsene, vahendamata demokraatia. Meil praegu on samuti demokraatia, kuid see on puhtalt esinduslik. Eks olnud ju igal riigikorral omad plussid ja miinused. Kindel on see, et iga kord kui riigikord vahetus, püüti luua endisest paremat riiki ja korda, nõnda on see ka tänapäeval. Poliitika Vana-Kreekas arenes kindlasti paremuse poole. Siiski ei saa väita, et meil hetkel valitsev riigikord oleks see ainuõige. Keegi ei oska kindlalt öelda, milline riigikord on maailmas valdavaks tulevikus, näiteks 100 või 1000 aasta pärast. Lähte ÜG Karin Torim 10 R

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Ateena ja Spart - Kas erinevad mentaliteedid?

Ateenas mõeldi hoopis kodanike mugavusele ja kultuuri arengule. Ateenlased olid materiaalselt rikkamad, aga kaitsetumad. Elu oli seal peenem, kui Spartas, aga sõjaline pool oli jäetud unarusse ning Ateena jättis ara ja nõrga mulje. Seetõttu julgeti teda tihti rünnata. Ma arvan, et need kaks riigikorraldust on väga erinevad. Mõlemal on omad positiivsed ja negatiivsed küljed ning mõlemat saaks kõvasti parandada. Ma arvan, et Ateenas oleks pidanud rohkem mõtlema riigi kaitsele ning Spartas oleks võinud rohkem tähelepanu pöörata haridusele. Arvan, et neist kahest valitsemiskorrast oli kasulikum Sparta oma, kuna see tagab kindlamalt rahva püsima jäämise.

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Arutlus - Ateena ja Sparta – kas erinevad mentaliteedid?

Ateena ja Sparta ­ kas erinevad mentaliteedid? Polised ehk linnriigid olid linnad, koos kindla, seda ümbritseva maa- alaga. Kreeka tuntuimad polised olid Ateena ning Sparta. Kas need kaks erinevas Kreeka otsas asuvat linna - Ateena ja Sparta olid vastandid või leidub kahel linnriigil rohkem sarnasusi kui erinevusi? Kreeka hiilgeaeg oli aastatel 480-431 eKr. Tuntuimad ja ühtlasi suurimad riigid sellest ajast on Ateena ja Sparta, kellel mõlemal oli arvukaid liitlasi ning kelle omavahelised suhted olid tihti pingelised. Ateena asus Kesk- Kreekas, Atika maakonnas ja oli suhteliselt raskesti ligipääsetav nagu Spartagi. Kreeka üldine reljeef oli mägine ning nii Sparta, mis asus Lõuna- Kreekas, Lakoonika ja Messeenia maakonnas, kui ka Ateena olid eraldatud mägedega. Omavahelist suhtlust väga palju ei toimunud, sest puudusid korralikud teed erinevate linnade vahel. Ateena on rajatud Akropolise mäele ning on ühest küljest halvasti ligip

Ajalugu
thumbnail
3
docx

Kreeka ühiskond

KREEKA ÜHISKOND POLIS - sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv; linnriik Tavaline polis oli üsna väike ­ keskne asula ja selle lähiümbrus; u 30 000- 40 000 inimest Erandeiks olid Ateena ja Sparta KODANIKUD ­ linnriigi valitsejad ja põhiline kaitsejõud; vabad põliselanikest mehed Kodanikkonda ei kuulunud naised, orjad ja võõramaalased (BARBARID) RAHVAKOOSOLEK ­ riigi kõrgeim organ ­ sellel osalesid kõik kodanikud NÕUKOGU ­ rahvakoosoleku kõrval eksisteeriv rikastest kodanikest koosnev kogu RIIGIAMETNIKUD ­ valiti rahvakoosoleku poolt juhtimaks sõjaväge ja igapäevaelu ARISTOKRAATLIK POLIS ­ riik, milles domineeris rikaste ühiskonnakiht (varasemal perioodil ainuvalitsev valitsemisvorm) ARISTOKRAATIA ­ rikas ülemkiht SÕJA KORRAL relvastusid kõik kodanikud vastavalt majanduslikele võimalustele Põhijõuks oli raskerelvastusega jalavägi ­ pikad sirged read üksteise taga > tüüpiline Kreeka lahingurivi FAALANKS ÜHISKONN

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Ajalugu 11. klass

Seadused pidi heaks kiitma geruusia, aga kinnitama üle 30aastastest sõduritest koosnev rahvakoosolek. RIIK JA ÜHISKOND ptk. 15 (lk. 107-114) Polis e. linnriik koosnes asulast ja selle lähiümbrusest. Kodanikud valitsesid ja moodustasid kaitsejõu. Rahvakoosolekutest võisid osa võtta kõik kodanikud. Sellised polised olid demokraatlikud. Poliseid, kus domineerisid aristokraadid, nimetati aristokraatlikuteks. Polise elanikkond: 1. talupojad (enamus); 2. käsitöölised; 3. aristokraadid ­ olid maaomanikud, tihti tegelesid kaubandusega (enda otstarbeks), võimulolevate aristokraatide seast kerkib omavahelises võitluses aeg-ajalt esile ainuvalitseja ­ türann, kes võis küll rahvale meelepäraseid otsuseid teha, kuid kukutati tavaliselt rahulolematute poliitiliste rivaalide poolt. Lõpuks muutus kõigile vastumeelseks karmide meetodite tõttu. Türannia vältimiseks hakatakse

Ajalugu
thumbnail
3
docx

Sparta ja Ateena võrdlus

Sparta ja Ateena võrdlus Kreekas oli kaks domineerivat linnriiki. Ateena, mis asus Kesk-Kreekas Atika maakonnas ja mille keskuseks oli Ateena ning Sparta, mis asus Lõuna-Kreekas Peloponnesose poolsaarel Lakoonia maakonnas ja mille keskuseks oli neli küla, mis aja jooksul kokku kasvasid. Need oli kõige võimsamad ja arenumad linnriigid Kreekas mitmeid sajandeid. Neil mõlemal oli suur mõju Kreeka üle ning nad õitsesid oma valitsuse tipul. Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid. Mõlemas olid täieõiguslikud kodanikud mehed, kus poisse õpetati ning tüdrukute kasvatus oli vanemate enda teha. Nii Ateenas kui Spartas olid kirjapandud omad seadused ning toimusid kodanike rahvakoosolekud. Samas olid nad aga väga erinevad polised ehk linnriigid, kelle vahelistest erimeelsustest kasvas välja lausa Kreeka kodusõda. (Peloponnesose sõda – 431.- 404 eKr). Sparta j

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Vana Kreeka

peamine siht oli arendada sõjamehe omadusi. Alates 7. eluaastast elasid poisid eakaaslastega koos rühmades kodust eemal. 20 aastaselt loeti spartiaate täisväärtuslikeks sõjameesteks ja kolmekümneselt said neist täieõiguslikud kodanikud. *Abielutust loeti häbiväärseks. *Riigi huvisid peeti üksikisiku omadest olulisemaks. Kodanikes hinnati vaprust ja distsipliini, argust peeti ülimaks häbiks. ATEENA *Ateena riik Kesk-Kreekas Atika maakonnas oli polise kohta tavatult suur. *Erinevalt Moodustasid siin kodanikkonna kõik vabad meessoost põliselanikud. *594. Kr. kärpis riigimees, poeet ja seadusandja Salon rikaste ja suursuguste eesõigusi ning suurendas vaeste võimalusi riigiasjades osaleda. See pani aluse demokraatlikule arengule. *Mõneks ajaks haarasid võimu türannid. *Türannia kukutades kehtestati kõigile kodanikele riigiasjades võrdsed õigused.

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun