50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
allarn1
Õppematerjali autor
Kas Vana Kreekas oli demokraatlik ühiskond Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Võit pärslaste üle lisas eneseusku, tõi oma sõjalise ja poliitilise üleoleku veendumuse . Sel perioodil kerkisid Kreeka linnriikide seast eriti esile Sparta ja Ateena . Sparta,oli juba enne Pärsia sõdu tõusnud Lõuna-Kreeka võimsaimaks riigiks. Sparta jalavägi oli Kreekas konkurentsitult tugevaim ja selles põhinev ülemjuhatus Pärsia sõdades tõstis spartalaste autoriteeti veelgi. Sparta ümber koondusid
Algselt põhines Ateena aristokraatlikul valitsemisel, kus rahvakoosolekul puudus tähtsus Alates 594a eKr hakkas Solon kärpima aristokraatia eesõigusi ning andis lihtrahvale suurema õiguse riigiasjades kaasa rääkida Rahvakoosoleku tähtsus suurenes järk-järgult Ateenast sai Kreeka tugevaima laevastikuga riik Vaeste kodanike tähtsus riigis kasvas (sõudsid laevastikus, tagasid sõjalise ja poliitilise võimu) 5 saj keskel asus riigi etteotsa Perikles , kelle ajal kujunes Ateenast kindel demokraatlik võim (võimutäius kuulus rahvakoosolekule Kodanikkonna moodustasid Atika maakonna meessoost põliselanikud (olenemata varalisest olukorrast) · Atika elanike orjastamine oli keelatud · Kõik kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekul · Rahvakoosolek o kogunes iga 10 päeva tagant o Koosolekute vahel korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud , sh 10 strateeegi
aastal lõi spartalaste maavägi ka mandril pärslasi. Sõda kandus üle Väike-Aasiasse, kus ka sealsed linnad saavutasid iseseisvuse. Klassikaline ajajärk (500-338 eKr). Pärast võidukaid sõdu pärslastega algas Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Esile kerkisid Ateena ja Sparta. Spartat iseloomustas range sõjaväeline korraldus, tema jalavägi oli konkurentsitult tugevaim. Sparta ümber koondusid paljud Lõuna-Kreeka linnriigid moodustades Peloponnesose Liidu. 5.sajandi Ateena oli demokraatlik. Kreeka suurim linn. Ateena juhtimisel moodustati Ateena Mereliit, mis pidi kaitsma Pärsia rünnakute eest. Tänu Liidu andamitele saavutas Ateena laevastik suurima võimsuse. 431-404 eKr toimus Ateena ja Sparta vahel Peloponnesose sõda. Ateena kaotas, Sparta seadis sisse suhted Pärsiaga. Järgnes Sparta ülemvõimu ajajärk. Kokkuleppel Spartalastega allutas Pärsia taas Kreeka linnad Väike-Aasias. Teiste Kreeka linnade vastuseis Sparta domineerimisele võimaldas Ateena uut tõusu
vöidu. Söjategevus kandus Väike-Aasiasse, saavutades ka seal söltumatuse. Klassikaline ajajärk (500-338 eKr) Pärsia södadele järgne s Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Sel perioodil kerkis Kreeka linnriikide seast esile kaks Sparta ja Ateena. Sparta, mida iseloomustas range söjaline iseloomustus kerkis juba Pärsia södade ajal esile. Tema tugevuseks oli jalavägi. Peloponnesose Liit Löuna-Kreeka riigid, mis toetused söjaliselt eeskätt maaväele. Ateena oli demokraatlik riik, mille sise- ja välispoliitikat suunas ning kujundas pikka aega silmapaistev riigimees Perikles. Ateenast sai kaubandus- ja kultuurikeskus. Tema tugevus oli laevastik. Ateena Mereliit Egeuse mere rannikul ja saartel paiknevad linnriigid, mis oli rajatud Pärsia vastaseks vöitluseks. Peloponnesose söja tagajärjel, Ateena ja Sparta vahel, kaotas köik Ateena, sestSparta oli sölminud suhte Pärsiaga, et too toetaks riiki rahaliselt, saades tugeva laevastiku
Salamise merelahingus Ateena lähedal saavutas aga kreeka laevastik pärslaste üle otsustava võidu ning aasta hiljem purustas spartalaste juhitud maavägi pärslased ka maismaal ning kihutas nad maalt välja. Klassikaline ajajärk (5. sajand 4. sajandi esimene pool eKr) Järgnes hiilgaeg. Kerkisid esile Sparta ja Ateena. Spartas oli väga range sõjaline sisekorraldus ning see oli tõusnud Lõuna-Kreeka võimsaimaks riigiks. Ateena oli vastupidi demokraatlik riik, mida juhtis Perikles. Sellest sai kreeka suurim linn, kaubandus- ja kultuurikeskus. Omati tugevaimat laevastiku kogu Kreekas. Ateena ja Sparta olid pidevalt vaenujalal ning see päädis pika ja kurnava Peloponnesose sõjaga (431-404 eKr). Sõda sai Ateenale hukatuslikuks, sest spartalased sõlmisid suhted Pärsiaga ning hankisid nii endale raha ja võimsa laevastiku. Ateena oli sunnitud lõpuks alla andma ning Spartale kuuletuma. Sparta aga omakorda pidi jagama võimu Pärsiaga
rikas ja suursugust päritolu ülemkiht. Tihenesid suhtled välismaailmaga, eriti idamaadega ja kreeklased sattusid mõneks ajaks ida kultuuri mõju alla. Võeti uuesti kasutusele kiri. Hakati iga nelja aasta tagant olümpiamänge tähitsama. Olulisemad saavutused ja nähtused Hakati raha müntima, hakkas kujunema linnriiklik korraldus, kirjutai seadused, Sparta tõusis võimsamaks linnriigiks Lõuna-Kreekas ja Ateenas kehtestati demokraatlik riigikord. 4.Klassikaline ajajärk Poliitilised arengud 1.Kreeka-Pärsia sõjad 500-478 a eKr Kreeka langes Pärslaste võimu alla, kuid hiljem Sparta ja Ateena vabastasid Kreeka Pärslaste käe alt. 2.Kreeka hiilgeaeg 480-431 a eKr Spartast ja Ateenast olidkujunenud võimsaimad riigid Kreekas. Ateenas kujunes demokraatlik riigikord. Ateenast kujunes Kreeka tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. 3.Peloponnesose sõda 431-404 a eKr Vastuolud Sparta ja Ateena vahel
vastuolu, Periklese reformid, konfliktid ) 8. Mis tingis Makedoonia esiletõusu ja Kreeka linnriikide vallutamise tema poolt ? 9. Kirjelda klassikalist Kreeka polist . ( näide ) 10. Milline oli Kreeka ühiskonna struktuur klassikalised ajajärgul? 11. Millised vastuolud ja pinged olid Kreeka ühiskonnas ? 12. Milline riik oli Sparta ? ( Ühiskond, territoorium, juhtimine , majandus ) 13. Mille poolest erines Ateena Spartast ? 14. Kas Kreeka oli orjanduslik ühiskond ? Vastused: 1. Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Esmatähtis ühendustee on tuhandeid aastaid olnud meri. Seda mööda on peetud sidet ka välismaailmaga. Kreeka tsivilisatsioon on omakorda otsustavalt mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri. 2. Kreeklased ei ole Kreeka põlisrahvad
sajandist eKr iga 4 aasta tagant korraldatud olümpiamängud. Esimeste (teadaolevate) olümpiamängude toimumise aasta 776 eKr - sai kreeklaste ajaarvamise alguseks. 5. saj. eKr üritas Pärsia suurriik alistada oma võimule ka Kreeka polised. Kreeka-Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg (5. saj. 4. saj. I pool), mida tuntakse ka klassikalise ajajärgu nime all. Sel perioodil kerkisid Kreeka linnriikide seas esile eriti Ateena ja Sparta. Ateena oli demokraatlik riik, mille sise- ja välispoliitikat kujundas 5. saj. eKr pikka aega Muinas-Kreeka üks kuulsamaid riigimehi Perikles. Ateena oli Kreeka suurim linn, peamine kaubandus- ja kultuurikeskus. Ateenal oli Kreeka võimsaim laevastik. Sparta oli sõjaväelise korraldusega riik, millel oli Kreeka tugevaim sõjavägi. Sparta ümber koondus palju- sid Lõuna-Kreeka linnriike ühendav Peloponnesose liit. Ateena ja Sparta omavahelised suhted olid pinge-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid