Ateena (1)

Ateena
Ateena kuldajastu
Pärast Pärsia sõdade lõppu võisid ateenlased triumfeerida. Nende kodulinn oli juhtinud Kreeka kaitsmist, neil oli võimas laevastik ning kaubandusel ja käsitööndusel rajanev jõudsalt kasvav majandus.
Silmapaistvaimaks uue aja märgiks olid avalikud tööd pärslaste tekitatud purustuste taastamisel. Kõige suurejoonelisem ehitis oli Parthenoni tempel Ateena südames.Siia koondatud suur hulk vilunud käsitöölisi – müürsepad, skulptorid, arhitektid ja maalijad – andis suure tõuke ka muude kunstiliste väljendusviiside arnegule ning Ateenast kujunes kvaliteetse maalitud keraamika juhtiv tootja. Ateena keraamikat müüdi kõikjale ning tehti ka ulatuslikult järele.
Parimate muusika -, luule- ja draamateoste selgitamiseks peeti iga-aastasi võistlusi, kusjuures etteasted toimusid avalikult. Säilinud teosed – kuulsad tragöödiad ja keerulise sisuga komöödiad – moodustavad suures osas hilisema Lääne teatrikunsti baasi. Draamaetendused andsid kreeklastele võimaluse avastada inimloomust ja jumalate olemust aga ka väljendada ühiskonnaelu ja poliitikat käsitlevaid seisukohti. Ateenast sai ka hariduselu ning intellektuaalsete vaidluste keskus, asutati koole ja õppeasutusi, kuhu tuldi õppima kõikjalt üle kogu Egeuse mere.
Ateenas kujunes välja kaks filosoofilist koolkonda – akadeemia ja lütseum -, mille eesotsas olid vastavalt Platon (427-347 eKr) ja Aristoteles (384-322 eKr).Nende kahe mõtleja tööd, mida on sajandite jooksul korduvalt uuesti tõlgitud, kujutavad enesest tänapäevalgi Lääne filosoofia alustalasid.
Ateena ja Sparta vastasseis
Vastupanu pärslaste sissetungile mõjutas kreeka ühiskonda tugevasti. Kreeka avalikkus mõistis väga hästi oma saavutuse tähtsust: purustades pärslased, säilitasid kreeklased oma tsivilisatsiooni. Ühist võitu tähistades võis nii mõnigi kreeklane esmakordselt tunnetada end kui osa ühtsest rahvast.
Sellest rivaalitsemisest puhkenud Peloponnesose sõja ajal toimusid propagandarindel sama ägedad lahingud kui maal ja merelgi. Propaganda mõistete kohaselt saavutas võidu Ateena, mis reklaamis ennast kui moodsat ja liberaalset kreeklaste vabadusvõitluse ja saavutuste keskust, kujutades samal ajal Spartat vanamoodsa ja reaktioonilise rõhujana. Kuigi selles Ateena seisukohas oli teatav annus tõtt, on eelkõige tegemist ikkagi propagandaga. See kuidas Ateena kohtles mässulisi liitlasi, on täiesti võrreldav spartalaste jõhkrate repressioonidega: näiteks hääletas Ateena 427.aastal eKr selle poolt, et tappa kõik Mytilene elanikud.
Demokraatia
Paralleelselt kultuuri saavutustega arenes ka poliitiline elu. Kuni 6. sajandini eKr tagasi jälgitavate reformide tulemusena tekkis Ateenas aastaks 450 eKr maailma esimene linnademokraatia. Otsused, nagu näiteks kui palju kulutada raha laevastiku uuendamisele, langetati häälteenamuse alusel kõigi kodanike (keda oli umbes 25% kogu elanikkonnast – ülejäänud olid naised, orjad välismaalased) koosolekul. Esmakordselt arutati ka poliitilisi probleeme valijate ees. Demokraatia üks tagajärgi oli see, et suure tähtsuse omandasid poliitiku veenmisoskused , mitte aga tema võimed.
Ehkki Ateena kultuurielu oli mitmekülgne, asus enamik ateenlasi tagasihoidlikes majades , kus oli vähe luksust või rikkalikke kaunistusi. Tänu Kreeka pehmele kliimale leidis suurem osa üritustest aset vabas õhus. Ateena elu keskpuntkiks kujunes akropoli jalamil asunud agoraa ( turuplats ). Agoraa oli müügi-, ostu- ja rahaasjade ajamise paik, seda ümbritsevates hoonetes asusid aga linnavalitsus , kohtud ja rahapaja .
Avalikud teadetahvlid hoidsid linlasi kursis viimaste vaidluste ning otsustega.
Kodanike kasvatus ja haridus
Ateenas juba seitsme aastaselt saadeti poisid kooli, kus nad õppisid lugema, kirjutama, kuid ka muusikat ja tähtsamaid luuleteoseid. Rikkamates perekondades olid pedagoogid . Koolis kui ka pedagoogi käe all õpilastel pidi Homerose eepos olema peas. Hariduse hulka kuulus ka gümnastika. Kaheteistkümnendast kahekümnenda eluaastani veetsid Ateena noormehed riiklikus piiriteenistuses ja said selle käigus sõjalise ettevalmistuse. Kui teenistus oli läbi, see olid nad juba täiskasvanud kodanikud ja nad võisid osaleda rahvakoosolekul.
Heaolu ja võim
Ateena võis endale lubada kauineid templeid, sest lisaks kaubanduselt ja käsitöönduselt saadavale tulule ning maksudele oli teisigi rikkuse allikaid . Linnast lõuna pool asus rikkalik hõbedamaardla, kus töövõtjad lepingu alusel orjatööjõuga hõbedat kaevandasid. Suurem osa hõbedast läks müntideks, mis leidis kiiresti tunnustust kui rahvusvaheline valuuta .
Tänu tähtsale osale, mida linn etendas pärsalste üle saavutatud võidus, sai Ateena Kreeka linnriikidest moodustatud Deelose Liidu juhtriigiks. Peagi saavutas Ateena kontrolli liidu ühiskassa üle ja nii tekkiski sisuliselt Ateena riik, millele teised Kreeka riigid ja linnad maksid tribuuti.Eriti suur konkurents tekkis varem pärslaste vastu liidus olnud Ateena ja Sparta vahel. Mõlemad linnad olid andnud võidu heaks suure sõjalise panuse ning mõlemal oli moraalne õigus taotleda juhtpositsiooni – olid nad ju toonud Kreeka nimel suuri ohvreid. Termopüülide all käsu saanud viimse meheni vastu panna Sparta väekontingent nii talitaski, andes oma elu hinnaga ateenlastele aega linn evakueerida ja vaadata, kuidas see maha põletatakse.
461. aastal eKr tungis Sparta Ateenale kallale ning puhkes esimene Peloponnesose sõdadest (Kreeka lõunaosas paikneva poolsaare järgi , kus asub Sparta). Kogu Kreeka ala Väike- Aasia Sitsiiliani haaranud sõda jätkus vaheaegadega kuni 404. aastani eKr, kui katkust laastatud Ateena viimaks kapituleerus. Ateena poliitilisele mõjuvõimule, aga mitte kultuurilisele tähtsusele, oli tehtud lõpp. Nüüd ilmestat elu Kreekas Sparta ning Teeba omavaheline võitlus, kuni Makedoonia kuningas Philippos II linnriikide iseseisvuse lõplikult minevikku pühkis.
Kasut. allikad: “ Tsivilisatsioonid ” Jane Mclntosh ja Clint Twist 93/94
11.kl ajalooõpik “Inimene, ühiskond, kultuur” II osa Keskaeg Mait Kõiv, Mati Laur AS BIT, 2007