Kas Vana – Kreekas oli demokraatlik ühiskond (1)

Kas Vana – Kreekas oli demokraatlik ühiskond
Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Võit pärslaste üle lisas eneseusku, tõi oma sõjalise ja poliitilise üleoleku veendumuse . Sel perioodil kerkisid Kreeka linnriikide seast eriti esile Sparta ja Ateena . Sparta,oli juba enne Pärsia sõdu tõusnud Lõuna-Kreeka võimsaimaks riigiks. Sparta jalavägi oli Kreekas konkurentsitult tugevaim ja selles põhinev ülemjuhatus Pärsia sõdades tõstis spartalaste autoriteeti veelgi. Sparta ümber koondusid paljusid Lõuna-Kreeka linnriikide ühendav Peloponnese Liit. Nii spartlased kui ka nende liitlased toetusid sõjaliselt eeskätt maaväele .5. sajandi Ateena oli demokraatlik riik , mille sise-ja välispoliitikast suunas ning kujundas pikka aega(umbes 460-430 eKr) silmapaistev riigimees Perikles . Ateenast sai Kreeka suurim linn, peamine kaubandus- ja kultuurikeskus. Ateena Mereliit koondas Egeuse mere rannikul ja saartel paiknevaid linnriike . See liit oli rajatud vabatahtliku ühendusena Pärsia-vastaseks võitluseks, kuid peagi kehtestas Ateena selles oma ülemvõimu.Ateena ja Sparta omavahelised suhted olid pingelised, puhkes nende vahel pikk ja kurnav Peloponnesose sõda (431-404 eKr). See osutus Ateenale hukatuslikuks. Spartalased sõlmisid suhteid Pärsiaga, hankisid sealt raha, ehitasid endalegi võitlusvõimelise laevastiku ja suutsid tänu ateenlaste mitmele eksisammule nende laevad enda valdusesse saada. Ateena piiarti sisse nii maalt kui ka merelt ja pidi ta alla andma. Linna ja selle sadamate kaitsemüürid lõhuti, Mereliit saadeti laiali ja Ateenast endast sai mõneks ajaks Sparta sõltlane. Järgnes Sparta ülevõimu ajajärk. Spartalasi toetas tavaliselt Pärsia, kes sai seeläbi üha enam sekkuda Kreeka riikide omavahelistesse suhetesse. Kokkuleppel spartalastega allutasid pärslased Väike- Aasia lääneranniku kreeka linnad taas oma ülemvõimule ja sedapuhku vähimagi võitluseta. Samal ajal tugevnes Kreekas teiste riikide vastupanu Sparta domineerimisele. Ateenalgi õnnestus selle vastuseisu toel oma kaitsemüürid ja laevastik taastada ning tõusta uuesti Kreeka tugevamate riikide hulka. Liidrikohale astus aga Teeba riik, mis võitis Spartat aastal 371 eKr toimunud otsustavas lahingus, tegid teebalased tema ülemvõimule lõpu. Üksiki linnriik ei jäänud ikkagi peale sõdu võimule .
Kreeka linnriik-polis , oli üsnagi väike, koosnedes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Elanikkonnd ei ületanud ka suuremates linnriikides tavaliselt kolme-neljakümmend tuhandet inimest . Ateena ja Sparta eranditena olid paarisaja tuhande elanikkonnaga . Linnriiki valitsesid ning ka selle põhilise kaitsejõu moodustasid kodanikud . Kodanikeks peeti kõiki vabu põliselanikest mehi . Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekul , mis oli põhimõtteliselt riigi kõrgeim võimuorgan . Selle otsust loeti üldjuhul lõplikuks . Rahvakoosoleku kõrval eksisteeris aga ka enamjaolt rikastest ja suursugustest kodainikest koosnev nõukogu . Paljudes polistes etendas nõukogu riigi valitsemises otsustavat osa ja rahvakoosoleku piirdus vaid tema otsuste heakskiitmisega.Sageli täitis nõukogu ka kõrgema kohtukoja ülesannet. Ühtlasi valis rahvakoosolek igal aastal riigiamnetikud , kelle kohustus oli juhtida põlise sõjavägi ja korraldada igapäevaelu. Nagu nõukogude liikmedki ,valitgi ka atnikud enamasti rikaste ja suursuguse seast . Aristokraatlik riigivorm oli peaaegu ainuvalitsev varasemal perioodil ja väga levinud ka klassikalisel ajajärgul.Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Rikkamad sõdisid ratsaväes , keskmiselt jõukad kodanikud raskerelvastusega jalaväeosades ja vaesed vibulaskurite ning lingumeestena . Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad ning jõukamad nende seast tulid oma majapidamisega iseseisvalt toime. Nad suutsid endale muretseda raskerelvastuse, moodustasid valdava osa linnriigi sõjaväest ja kuulusid kindlalt kodanike hulka. Peale nende oli paljudes polistes hulgaliselt ka vaesuse piiril virelevaid põlluharijaid, kes võtsid halbadel aastatel rikastelt laenu, suutmata seda tasuda, pidid nad mõnigi kord oma maatüki võla katteks loovutama ja langesid seeläbi rentnikustaatusesse. Ülemkiht sai talupoegade laostumise ja sõltuvusse sattumise läbi jõukust ja võimu juurde, teisalt aga võis see protsess viia sõjaväe vähenemiseni, mis tähendas riigi kaitsevõimu langust. Võimule tõusnud ainuvalitseja- türann, nagu ka kreeklased teda nimetasid- püüdis kehtestada riigis kindla korra ja sageli ka teatud määral parandada vaeste elujärge ning seetõttu oli mõnigi türann rahva seas austatud. Samas aga tähendas türannia paratamatult suure osa kodanike poliitiliste õiguste märgatavat kärpimist ja sellega ei võinud kreeklased pikemat aega leppida. Sparta oli vallutustel põhinev ja spatiaadide ülemvõimu säilitamisele suunatud range sisekorraldusega riik, kus riiki valitsesid kaks päritava võimuga kunigat, 30- liikmeline vanemate nõukogu (geruusia) ja igal aastal rahva seast valitatavad riigiametnikud , kuid otsuseid tehti siiski spartiaadide koosolekul. sellest võime järeldada, Spartas valises konstitutsiooniline monarhia , sest riiki valitsesid siiski kuningad, kuid nad ei esindanud riiki, vaid seda lasid teha riigiametnikudel ja rahval. Anteenas valitses demokraatia, mis meenutab üsna tänapäeva demokraatliku riiki. Algselt oli alguses korraldatud tavaline aristrokraatlik riik, kus võim kuulus aristrokraatide hulgast pärinevate riigiametnike ja nõukogude inimestele. Kuid rahvakoosolekul polnud võimu.riigi korda hakkas muutma Solon , kesavas lihtkodanikele senisest suuremad õigused. Perkles, aga saavutas Ateenas täieliku demokraatia.ateenas hakkas valitsema otsenedemokraatia. Kogu riigivõim kuulus rahvale, neid korraldati regulaarselt iga kümne päeva tagant . rahvakoosolekutest võisid osavõtta kõik kodanikud. Koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500- liikmeline nõukogu ja riigiametnikud. tänu demokraatia võimule tulekule jagunesid inimesed kaheks kodanikeks ja mitte kodanikeks. kodanikeks peeti vabu põliselanikes mehi. Neil oli õigus osaleda rahvakoosolekutel ja saada sõjaväeline raskevarsustus, et vajadusel riiki kaitsta.olid üldjuhul rikkamad kui mittekodanikud . ja õigusi oli neil tunduvalt rohkem. nad võisid osavõtta pidustusest, teatrietendustest ja ei pidanud riigimakse maksma . Mittekodanikeks peeti naisi, orje ja käsitöölisi ning välismaalasi. Nendel polnud õigust osaleda rahvakoosolekutes ja kosta midagi riigi poliitilistel asjaoludel. nad elasid enamasti väga vaeselt ja tegelesid enamasti käsitööga ja elasid linnades. Nad pidid riigile makse maksma ja teenima vajaduse ajal sõjaväes ning teenindama kodanike ning riigiametnike. Nendel polnud õigust osaleda rahvakoosolekutes ja pidustustel. Samuti jagunesid naiste ja meeste õigused kahele erinevale standardile. Nimelt mehi peeti rohkem otsustajateks. Nad osalesid pidustustel, olümpias, teatrietendustes ning neile ei pandud pahaks ka abielurikkumist. naistel oli hoopis teisiti nad pidid lapsikasvatama ja kodu puhtana hoidma. samuti puudusid neil kodanike õigused ja muud lõbustused. Nad allusid täielikult meessugupoolele. tegelikkuses on selline kord demokraatia vastane.