Mereliidule mis oma liidutööga selle tagas. Ateena ja Sparta omavahelised suhted olid pingelised ja nende vahel puhkes pikk ja kurnav Peloponnesose sõda (431-404 eKr). Tänu suhetele Pärsiaga ehitasid spartalased endalegi võitlusvõimelise laevastiku ning selle järel sai Ateenast mõneks ajaks Sparta sõltlane. Spartat aastal 371 eKr otsustavas lahingus võitnud teebalased asusid tugevamate riikide seal liidrikohale. Kreeka linnriik polis oli üsnagi väike, koosnedes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Linnriiki valitsesid ning ka selle põhilise kaitsejõu moodustasid kodanikud ehk enamasti ainult mehed. Rahvakoosolekul said osaleda kõik kodanikud ning see oli ka kõrgeim võimuorgan. Nõukogu koosnes rikastest ja suursugustest kodanikest, ning sageli täitis see kõrgema kohtukoja ülesannet. Riigiametnikud valiti igal aastal rahvakoosoleku poolt, ning nende kohstus oli juhtide polise
Kas Vana Kreekas oli demokraatlik ühiskond ? Vana Kreekas kehtestati demokraatia Cleisthenes'i poolt vastava reformiga aastatel 508 507 eKr. Sõna ,,demokraatia" tähendab rahvavalitsust ning pärineb Antiik Kreekast. Demokraatia kujunemine kulgeb erinevates maades erinevalt, kuid sellele vaatamata on demokraatia põhijooned ühesugused. Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet : konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Antud arutluses annan ülevaate Kreeka kodanikest, Sparta riigi valitsemisest, naiste ja meeste erinevustest, nende õigustest, polistest ning valitsemisvormidest. Samuti otsin vastust ka küsimusele kas Vana-Kreekas oli demokraatlik ng ühiskond? Kreeka ühiskonnas erinesid naised meestest väga mitmel erineval põhjusel ning neil olid ka erinevad õigused, kuna naistel praktiliselt puudusid kodanikuõigused ning iseseisvus ka muus elus. Nimelt tegelesid mehed põllunduse, küttmise nin
Vana - Kreeka riik ja ühiskond Lea Lips Pärnu Hansagümnaasium Polis (kr.k. linn) · Linnriik sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv, mis hõlmas linna koos selle ümbrukskonnaga · Kodanikud - täieõiguslikud linnaelanikud, osalesid valitsemisel ja moodustasid linnriigi sõjaväe · Deemos ühe piirkonna rahvas, kogukond Polised · Tähtsamad: Sparta, Ateena, Korintos, Mileetos, Sürakuusa · Poliitika on polise asjadega tegelemine, see oli vabade meeste kohuseks
keel, kombed, kultuur; 4.saj-l Philippos II ajal (359-336 eKr) muutus Makedoonia ohtlikuks, nende sõjavägi oli võimsaim, kuningas püüdis vältida sõjalist konflikti, osa kreeklasi lootis, et ta ühendab hellenid; riigi- ja kõnemees Demosthenes kutsus üles Philippose vastu, moodustus Makedoonia-vastane liit eesotsas Ateena ja Teebaga. 338 eKr saadi Chaironeia lahingus lüüa, Philippos laskis end kuulutada kõigi hellenite juhiks 9.Kreeka: riik ja ühiskond Linnriik e. polis väike, koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest, seda valitsesid kodanikud, kes olid ka põhiline kaitsejõud, kodanikud olid kõik vabad põliselanikest mehed, osades polistes nõuti tingimusena piisavat jõukust raskerelvastuses jalaväelase täisvarustuse (kiiver, rinnaturvis, kilp, oda) hankimiseks, mõnes polises olid kodanikud vaid jõukamad inimesed; sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv
Vana-Kreeka riigikorrad sparta ja ateena näitel Polis oli tüüpiline kreeka linnriik,mis oli väikene,koosnedes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest.Linnriiki valitsesid ja selle põhilise kaitseväe moodustasid kodanikud.Paljudes linnriikides olid kodanikud kõik põliselanikest mehed,kuid mõnes polises olid kodanikuõigused vaid jõukamatel inimestel.Riigi kõrgeim võimuorgan oli rahvakoosolek,kus osalesid kõik kodanikud.Mõnes polises oli rahavakoosoleku kõrval ka nõukogu ,mis koosnes rikastest ja suursugustest kodanikest.Rahvakoosolek valis igal aastal riigiamtenikud,kelle kohus oli juhtida polise sõjaväge ja korraldada igapäevaeluSõjaväge juhtisid riigiametnikud ning kreeka lahingurivi nimetati faalanksiks.Sõjavägi koosnes ratsaväest ,jalaväest,lahingumeestest ja vibuküttidest. .Kui tavaliselt ei ületanud ka kreeka kõige suuremate linnriikide rahavaarv üle 30-40 tuhandet inimest , siis spartas ja ateenas ulatus rahvaarv paarisaja tuhande elan
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultravioletkiirguse eest. He
Vanaaeg 1.loeng. Õisis õppematerjalid eksam kirjalik(kõik programmi järgi)(40-35)minutit aine programm detailne. Põhimõtteliselt 2 küsimust: 1)süsteemlik,ülevaatlik ajalõigust või perioodist, pole vaja detailselt(nt ülevaade Ateena riigikorrast). 12P 2) 6 nime või mõistet.4-5 lauset(olulisim). Kokku 18 p. Iga nimi annab 3 p. Kirjatöö on eksamile pääsemise eelis.Valid kahe kohta ja valid ptk ühe valdkonna kohta ning pead võrdlema u 2 lk.Tuleb trükkida välja. Vana-Egiptus,Vana-Kreeka, Vana-Rooma Muistsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia tsivilisatsioon , Egiptuse tsivilisatsioonid- Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid kerkisid esile 4 at. II poolel eKr. 3500- 3000 .Riikluse ja tsivilisatsiooni olemasolu.Pronksiaja algust tähistab.Piirkond, kus sai alguse 10000 eKr põlluharimine. Induse tsivilisatsioonid, Hiina tsivilisatsioon- 3000 at tsivilisatsiooni teke Induse jõe juures. Hiliseim Mesopotaamiast. Sai kindlasti mõjutusi Mesopotaamiast ja mõjutus ka v
asetuvaist pikkadest tihedatest viirgudest moodustuvasse lahingukorda ehk faalanksisse. Hopliitidena võitlesid kõik kogukonnaliikmed kel oli piisavalt vara raske relvastuse hankimiseks, seega rikastele ja suursugustele lisaks ka keskmise jõukusega mehed. See omakorda tagas keskmise jõukusega talupoegadele poliitilise kaalu ega lubanud suursugustel neid täiel määral oma tahtele allutada. Seetõttu kujunes kreeka linnriik ehk polis (see sõna tähistas algselt linna, kuid laienes varakult ka riiklikule kogukonnale) suhteliselt tasakaalustatud poliitilise süsteemina. Juhtrolli etendas aristokraatia, kelle hulgast moodustati enamasti eluaegsetest liikmetest koosneva nõukogu (bule). Võib arvata, et just aristokraatlikus nõukogus peeti kõige tulisemad vaidlused ja otustati tähtsamad riigiasjad. Kuid nõukogu otsused vajasid kogukonna täieõiguslikest liikmetest ehk kodanikest (politai) koosneva rahvakoosoleku heakskiitu
Kõik kommentaarid