Antiik-Kreeka (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Kirjelda Ateena riigikorraldust.

Kirjelda Sparta riigikorraldust.

Kõik, mida tead minoilisest kultuurist.

Kõik, mida tead Mükeene ajajärgust.

Kreeka-Pärsia sõjad .

Peloponnesose sõda ja Sparta ülemvõimu ajajärk.

Kreeklaste riietus ja toit, sümpoosionid.

Sport ja olümpiamängud.

Kes olid Homeros , Perikles , Sophokles, Platon , Anaximandros , Sokrates , Aischylos, Aristoteles , Pythagoras, Herodotos .

Mis toimus aastatel 594 eKr, u 800 eKr, u 2000 eKr, u 720 eKr, 338 eKr, 146 eKr.

Ateena oli demokraatliku riigikorraga. Kõige tähtsam oli rahvakoosolek kus otsustati tähtsamaid riigiasju ning mis toimus iga kümne päeva tagant. Koosolekute vahepeal reguleeris elu riigis 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud , kellest tähtsaimad olid 10 strateegi, kes valiti rahvakoosolekul kõigi kodanike hulgast. Nõukogu liikmed, kohtunikud ja riigiametnikud määrati aga liisu teel eelnevalt Atika eri piirkondadest valitud kandidaatide seast.

Sparta oli range sisemise korraldusega riik. Riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi, kuningad täitsid ka kõrgema preestri kohustusi. Muudes valdkondades juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu ja igal aastal kõigi kodanike seast valitavad riigiametnikud – 5 efoori. Otsuste langetamisel aga ütles lõppsõna kõigi spartiaatide koosolek.

Minoiline kultuur tekkis u 2000 eKr Kreeta saarel ning sai oma nime Kreeta kuninga Minose järgi. Kreeta tsivilisatsioonis valitses lossikultuur, lossides oli mitmesuguseid ruume : peale luksuslike ruumide oli ka laoruume ja käsitöökodasid. Selle kultuuri üks peamisi iseärasusi on see, et puudusid igasugused sõjakad jooned, kreeta kunstis domineeris rahumeelne ja rõõmus temaatika . Naiste domineerimine kreeta kunstis viitab aga sellele et kreeta kultuuris oli valitsevaks osapooleks naised.

Mükeene kultuuri ajastul oli esmatähtis sõda ja sellest tulenev vajadus end vaenlaste eest kaitsta. Loss kujutas endast suure majapidamise keskust, lossi töökodades töötasid sõltlastest või orjadest käsitöölised. Losse ümbritsesid massiivsetest kiviplokkidest nn kükloopilised müürid. Sellel ajastul olnud kreekakeelne kiri kannab nimetust lineaarkiri B ning seda osatakse ka tänapäeval lugeda.

Aastal 490 eKr saatis Pärsia kuningas Dareios laevastiku koos sõjaväega Ateena vastu, kuid see väekoondis sai ateenlastelt Maratoni lahingus rängalt lüüa, mispeale oli sunnitud Kreekast lahkuma . 490 eKr aga tungis Kreekasse Dareiose järglane kuningas Xerxes, kes oma tohutu väega suutis vallutada Põhja- ja Kesk-Kreeka. Salamise merelahingus Ateena lähedal aga saavutas kreeklaste laevastik vaenlase üle otsustava võidu ning pärslased aeti ka maismaalt minema. Nii oli Pärsia riigi sõjaline oht Kreekale likvideeritud.

Aastal 431 eKr puhkes Ateena ja Sparta vahel pikk ning kurnav Peloponnesose sõda, mis osutus Ateenale hukatuslikuks. Sparta tegi koostööd Pärsiaga ning sai tänu ateenlaste eksisammudele nende laevad enda valdusesse. Ateena piirati sisse nii maalt kui ka merelt ning nii sai Ateenast mõneks ajaks Sparta sõltlane. Järgnes Sparta ülemvõimu aeg, Spartat toetas Pärisa, kes sai seeläbi sekkuda Kreeka riikide suhetesse. Sel ajal kui Pärsia koos spartalastega vallutas kreeka linnu, tugevnes teiste Kreeka linnade vastupanu ning aastal 371 eKr tegi teebalased Sparta ülemvõimule lõpu.

Muistsete kreeklaste kõige tavalisem riideese oli napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud kitoon , mida kandsid nii mehed kui ka naised. Külmema ilma puhul tõmmati sellele peale paksem üleriie himation . Pükse kreeklased ei kandnud, jalatsitena kasutati peamiselt sandaale.
Söödi palju puu- ja köögivilju, eriti küüslauka ja kala, mida söödi nii soolatult , värskelt kui ka kuivatatult. Liha söödi põhiliselt jumalatele ohvreid tuues. Joodi kitse - ja lehmapiima, peamine jook oli aga tublisti lahjendatud vein.
Sümpoosionid oid kodused pidusöögid. Külalised kogunesid sõpruskonna ühe või teise liikme majas andreionisse, kus heideti lavatsitele. Naised sümpoosionites enamasti ei osalenud. Hea ja parema söömise/ joomise kõrvalt aga tehti sümpoosionitel ka tähtsaid poliitilisi plaane , sõlmiti kokkuleppeid jne.

Sport oli aristokraatide igapäevane tegevusala. Sporti tehti alasti ning seetõttu kutsuti spordiväljakut ja sealseid ruume gümnaasioniks. Kõige tähtsamaks võistluseks olid olümpiamängud, mida peeti iga nelja aasta tagant Zeusi auks. Osaleda tohtisid vaid hellenid . Võistlusprogramm sisaldas jooksudistantse, maadlust, rusikavõitlust, viievõistlust (jooks, kettaheide , hoota kaugushüpe ja maaldus) ning neljahobuserakendite võidusõite. Kuna pidustused ei piirdunud vaid spordiga, kehtestati võistluste ajaks olümpiarahu, olümpiavõitjad olid aga kõrgelt austatud.

Homeros oli pime laulik, keda peetakse kahe kõige kuulsama eepose „ Ilias “ ja „Odüsseia“ autoriks .
Perikles oli silmapaistev riigimees, keda peetakse ka sageli Ateena kõige edukamaks juhiks, ta kindlustas demokraatia ning tema ajal oli Ateena õitsengu tipul .
Sophokles oli üks tuntuimaid vanakreeka näitekirjanikke. Tema tragöödiat „Kuningas Oidipus“ on peetud kõige täiuslikumaks selles zanris.
Platon oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilaste seast kõige tuntum. Ta pidas tähtsaimaks ideede õpetust – ideed on muutumatud ja täiuslikud kuid silmaga nähtavad ja kombitavad asjad on üksnes nende ebatäiuslikud koopiad.
Anaximandros oli esimene õpetlane, kes seletas maailma abstraktse mõiste alusel, ühtlasti oli ta ka esimese teadaoleva maailmakaardi koostaja.
Sokrates oli üks kuulsamaid Ateena filosoofe, kes arvas , et filosoofia peamine mõte on vooruse olemuse mõistmine, oma vaateid esitas ta aga vestluses või vaidluses, ta ei pannud kunagi mitte midagi kirja.
Aischylos oli 5. saj. I poole kuulsaim Ateena tragöödiakirjanik, kes pani oma tegelased sageli olukorda, kus neil tuli oma eelkäijate kuritegude eest kätte makses sooritada ise uusi kuritegusid.
Aristoteles oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane. Teda iseloomustas erakordselt lai silmaring ning ta pani aluse uuele teadusharule süstematiseerides kõik oma eelkäijate teadmised.
Pythagoras oli vanakreeka filosoof ja matemaatik , kelle meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel . Tema järgi on saanud nime tuntud teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast.
Herodotos oli kreeka ajaloolane , kes hakkas uurima ja üles kirjutama lähema ajaloo sündmusi. Hiljemad põlved on teda nimetanud ka ajaloo isaks, tema teos „ Historia “ on tänapäeva teadlastele hindamatu allikmaterjal .

594 eKr – Soloni seadusandlus Ateenas, kärpis aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele rohkem võimalusi.
u 800 eKr – võeti kasutusele tähestik
u 2000 eKr – jõudis rahvas Kreeta saarel arengus tsivilisatsiooni tasemele , minoilise kultuuri algus.
u 720 eKr – spartalased vallutasid Messeenia, hakkas kujunema Spartas nn Lykurgose korraldus.
338 eKr – Philippos II purustas Chaironeia lahingus kreeklaste ühendatud väe ja alistas Kreeka oma ülevõimule.
146 eKr – Kreeka alistus Rooma ülemvõimule.

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 39 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

39 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

McKen Õppematerjali autor

Küsimused: 2.Miks nimetatakse kõige vanemat kultuuri Kreekas Kreeta-Mükeene kultuuriks? 3.Iseloomusta iseseisvaid linnriike. 4. Mille poolest erineb hellenismi ajajärk varasematest Kreeka ajajärkudest? 5.Kes oli kreeklaste kõige armastatumad kangelased? 6.Nimeta Kreeka eeposed ja nende autor. 7.Nimeta kreeklaste tähtsamad jumalad ja jumalannad. (8) Anna nende kohta lühike iseloomustus (kirjeldus). 8.Nimeta Kreeka tähtsamad linnriigid. 9.Kuidas valitseti poliseid? 10.Milline oli Sparta riigikord? 11.Mille poolest oli Sparta riigikord aristokraatlik? 12.Kuidas kergendasid Soloni reformid Ateena lihtrahva elu? 13.Mida muutis Solon Ateena riigikorras? 14.Millised olid kreeklaste tähtsamad lahingud pärslaste vastu? 15.Miks kreeklased võitsid Pärsia armee? 16.Seleta mõisted: Strateeg, heloot, faalanks, perioik, spartiaat, polis, akropol, barbarid,

Ajalugu

Rohkem sarnaseid