Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sparta ühiskonna positiivsed ja negatiivsed jooned (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Sparta positiivsed ja negatiivsed jooned
Essee
Sparta oli Lakoonika maakonnas , Peloponnesose poolsaarel asunud riik, mis põhines vallutustel. Spartalased oli põhja poolt Peloponnesose poolsaarele tulnud sissetungijad , kes alistasid hiljemalt 8. sajandil eKr kogu Lakoonika oma ülemvõimule. Sparta oli omal ajal üks tugevamaid riike ja see oli orienteeritud põhiliselt maade vallutamisele ja võitmatu sõjaväe treenimisele. Kuid millised negatiivsed ja positiivsed jooned on sellise ühepoolse ühiskonnakorraldusega riigil?
Enamus ajaloo õpikuid kujutavad Spartat, kui brutaalset ja kultuuriliselt seisvat riiki. Minu arvates on Spartal piisavalt positiivseid jooni, mis näitavad Sparta häid külgi. Näiteks võib tuua kõikide spartiaatide ühtsus ja võrdsus. Võideldi külg-külje kõrval ja isegi rahu ajal einestasid spartalased üheskoos. Kuna spartalastel olid võrdsed õigused omandi osas, olid ka maad jaotatud võrdselt nende vahel. Maad kokku osta või suuri rikkusi kokku kuhjata oli keelatud. Muistendi järgi Lykurgos , soovides spartalasi teha võrdseiks ning mitte lubada neil arendada toredust ega rikkust, oli võtnud tarvitusele kuld - ja hõberaha asemel raudraha. Palju raudraha korjata oli aga tülikas, sest see oli liiga mahukas ja raske. See muistend näitab, kuidas spartalased ka ise tahtsid endile võrdseid võimalusi ja teadsid, et koos on nad tugevamad.
Sparta ühiskond sarnanes naiste olukorra osas üpris palju Egiptuse ühiskonnaga. Ka Spartas oli naistel väga suur roll. Sparta naised pidid sünnitama tugevaid uusi kodanikke ja kuna mehed olid sõjaväes kontrollisid ka perekonna valdusi. Tänu sellele said Sparta naised nautida staatust, võimu ja austust , mis ülejäänud maailma naistele jäi kättesaamatuks. Minu arvates see oli äärmiselt positiivne, sellise meestekeskse ajajärgu kohta.
Positiivsete joonte alla kuulub kindlasti Sparta võimas sõjavägi. Juba varajases nooruses sõjaväkke pandud poistest sirgusid vaprad ja halastamatud mehed, kes ei kõhelnud surra oma riigi eest. Sparta sõjavägi oli ka hästi distsiplineeritud, paistis silma oma suurepärase hoiakuga ja relvastusega. Sparta sõjavägi oli tuntud paljudes maades ja see oli paljude silmis võitmatu. Selline tugev sõjavägi tagas teistele spartalastele kindlustunde, mida said pakkuda vaid vähesed selle aja riigid.
Peale paljude positiivsete joonte, oli Spartal ka palju negatiivseid jooni.
Sparta üheks negatiivseks joonteks on ilmtingimata lastekasvatus. Kui Sparta perekonnas sündis laps, siis näidati teda linnavanemaile ja need otsustasid tema saatuse : nõrk visati kuristikku, tugev aga anti emale tagasi. Spartalased arvasid, et nõrgast lapsest ei kasva head sõdurit ja seepärast jäeti ellu ainult tugevad ja terved lapsed. 7. kuni 18. eluaastani tegid poisslapsed õppused läbi erilistes koolides . Seal tegeldi peamiselt võimlemisega, oda- ja kettaheitmisega ning muude sõjaliste harjutustega. Et karistada lapsi ja harjutada neid sõjaelu raskustega, rõivastati neid kergelt, toideti halvasti ja vahel isegi peksti. Nõnda näiteks korraldati kord aastas Arfemise altari ees poiste peksmist, kusjuures poisid ei tohtinud kisendada ega armu paluda. Niisuguse karmi kasvatuse tagajärjel kasvasid spartalased julgeteks, vastupidavateks sõduriteks. Minu arvates oli selline kasvatus laste jaoks liiga karm. Spartas oli laste elu rõõmutu, nad ei tundnud hellust ega lõbu. Spartalaste võidujanu võttis ära lastelt nooruse ja pani nad juba sündides võitlema oma elu eest.
Sparta üks negatiivsetest joontest oli kindlast ka suhtumine heloodidesse. Heloodid olid allutatud rahvakiht, kes oli rõhutud seisuses. Kuigi spartiaadid moodustasid vähemuse rahvastikust ja just heloodid pidasid üleval spartiaatide klassi, suhtuti heloodidesse äärmiselt halvasti. Minu arvates see on väga isekas ja ülbe käitumine arvestades, et spartalaste ainsateks ülesanneteks oli riigi juhtimine ja sõjaväes treenimine ning kogu töö tegid tegelikult ära ülejäänud rahvad . Kõige raskem elu oligi just heloodidel, kes olid orjaseisuses ja kellega keegi ei arvestanud .
Ma arvan, et Spartal on palju positiivseid kui ka negatiivseid jooni. Siiski minu arvates kaaluvad Sparta negatiivsed jooned kindlasti üles positiivsed jooned, kuna üldiselt oli Sparta riik, mis teistega ei arvestanud ja mille kõrgem ühiskonnakiht orjastas teisi rahvaid, enda parema elu nimel. Siiski tuleb au anda ka Sparta sõjaväele ja kaitsekorraldusele, millest võiksid eeskuju võtta tänapäeval mitmed riigid.
Sparta ühiskonna positiivsed ja negatiivsed jooned #1 Sparta ühiskonna positiivsed ja negatiivsed jooned #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Smailey Õppematerjali autor
Hästi tehtud essee Sparta ühiskonnast.

Sarnased õppematerjalid

Sparta
1
doc

Sparta

Sparta Spartalased tulid põhja poolt Peloponnesose poolsaarele. Suurem osa neist asus üle jõe viljarikkas orus, kus nad endile pealinna Sparta ehitasid. Maa, mis oli kõigi ühisomadus, jaotasid nad eneste vahel ühesugusteks osadeks. Alistatud pärismaalased kaotasid mitte ainult oma maa, vaid ka isikliku vabaduse. Nad töötasid spartalaste juures orjadena, harisid nende põllud, olid sõudjateks laevastikus ja sõja korral käisid oma isandatega kaasas, kandes nende relvi. Orjastatud pärismaalased olid riigi omandus ja moodutasid ligi 23 kogu rahvastikust. Neid ei tohtinud keegi vabaks lasta, müüa ega surmata

Ajalugu
Sparta kasvatus ja koolisüsteem
8
doc

Sparta kasvatus ja koolisüsteem

Tartu Ülikool Haridusteaduskond Õpetajate seminar Bibian Luik SPARTALIK KASVATUS JA KOOLISÜSTEEM REFERAAT Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2008 SISUKORD 1. Sparta riik lk. 3 2. Sparta ühiskonna klassikoosseis lk. 4 3. Sparta kasvatus lk. 5 4. Sparta koolisüsteem lk. 7 5. Kasutatud kirjandus lk. 8 2 1. Sparta riik Sparta asus Lakoonika ja Messeenia maakonnas, Lõuna-Kreekas.Osa doorlasi, kes saabus

Ajalugu
Milliseid positiivesid ja negatiivseid jooni võib leida sparta ühiskonna ja riigikorraldusest
2
doc

Milliseid positiivesid ja negatiivseid jooni võib leida sparta ühiskonna ja riigikorraldusest

Milliseid positiivseid ja negatiivseid jooni võib leida Sparta ühiskonna- ja riigikorraldusest? Sparta riigi ühiskond ja riigikorraldus erines teise riikide omast suuresti. Ehhki tänapäval Sparta riik enam ei eksisteeri, tegi see riik oma range eeskirjade ja seadustega paljudele teistele silmad ette. Kuid millised olid need positiivsed ja negatiivsed jooned, mida võis leida Sparta ühiskonnakorraldusest? Sparta eesotsas seisis kaks kuningat. Neil oli piiramatu võim ainult sõja ajal, rahu ajal aga pidid kuningad küsima kõigis asjus nõusolekut vanematenõukogult, mida nimetati geruusiaks. Geruusia koosnes 30-st liikmest, peale kahe kuninga kuulus sellesse 28 vanemat meest, kes olid valitud kogu eluajaks. Ükski neist ei võinud olla alla 60 aasta vana. Peale kuningate, efooride ja geruusia oli Spartas ka rahvakoosolek, millest võtsid osa kõik täiskasvanud spartalased

Ajalugu
Kreeka poliitiline ajalugu
68
pdf

Kreeka poliitiline ajalugu

Kreekas), varasema Lerna naabruses. Kuid losse ja kindluseid oli mujalgi: Pyloses Peloponnesose lääneosas (sellest kindlustamata lossist on leitud lõviosa väljapool Knossost pärinevatest lineaarkirja B dokumentidest), Ateena akropolil (kus sellest hilisema ehitustegevuse tõttu suurt midagi pole säilinud), Teebas (kus loss jääb tänapäeva linnakeskuse alla), Orchomenoses ja tõenäoliselt Jolkoses (Põhja-Kreekas Tessaalia maakonnas). Losside sisustus, kaunistused ja paljud jooned materiaalses kultuuris olid selgelt inspireeritud Minose kultuurist, mis koos kreeklaste kirja ja lossimajanduse Kreeta päritoluga lubab näha Mükeene tsivilisatsioonis Minose tsivilisatsiooni mugandust Kreeka ühiskonnas ja käsitada mõlemat kokku ühtse Egeuse tsivilisatsioonina. Teiselt poolt osutavad kindlustused ja relvaleiud Kreeka aristokraatia märgavalt suuremale sõjakusele võrreldes Minose Kreeta vähemalt näiliselt rahumeelse ja pigem rituaalidele

Ajalugu
Antiik- ja Vana-Kreeka ajalugu
9
doc

Antiik- ja Vana-Kreeka ajalugu

U 1200 eKr tabasid Kreekat tõsised vapustused, paljud Kreeka keskused purustati. Lõplikult hääbus senine tsivilisatsioon 1100 eKr alanud uue sissetungi järel. Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli põhjalik. Purustatud losse ei ehitatud uuesti üles, kiri unustati ja rahva- arv kahanes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Seda aega (u 1100-800 eKr) nimetatakse tavaliselt Kree- ka ajaloo tumedaks ajajärguks. Sel perioodil võtsid kreeklased kasutusele raua. 8. saj. eKr hakkas kreeka ühiskonna areng kiirenema ning taas ilmnesid kõik tsivilisatsiooni põhilised tun- nused. Uuteks keskusteks said linnad, millest hakkasid kujunema linnriigid (linn + ümbritsev piirkond). Neis kerkis esile aristokraatia ­ rikas ja mõjukas ülemkiht. Järgnevatel sajanditel kirjutati üles seadused, taas tekkisid tihedad välissidemed (eriti Idamaadega), u 800. a. eKr loodi kreeka tähestik ehk alfabeet. 8. saj. eKr sai alguse kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. 7. saj

Ajalugu
Kreeta-Mükeene kultuuri konspekt
8
doc

Kreeta-Mükeene kultuuri konspekt

ebasümmeetriliselt ja näiliselt korrapäratult ümber keskõue. Neil oli üheaegselt mitu eri otstarvet, kasutati majanduskeskustena ja arvatavasti ka usukeskuste ja kultusepaikadena, sest templeid ei olnud, ning poliitilise võimu keskusena. Lossid olid kindlustamata, seega puudus neil sõjaline otstarve. Losside eesotsas olid ilmselt preesterkuningad, kes vägede juhatamisega ei tegelenud. Kreeta kultuuri eripära on see, et puuduvad kõik sõjakad jooned (relvad, kindlustused). Kunstis domineeris rahumeelne ja elurõõmus temaatika ning majaseintele maalitud eredavärvilised freskod kujutasid religioosseid pidustusi, spordivõistlusi ja loodust. Tihti kujutati härga. Naisi kujutati meestest sagedamini ja arvatakse, et naiste ühiskondlik positsioon oli seal kõrgem kui mujal. Mükeene kultuur (~2000-1100 eKr) · Arengutase Kreeta omast madalam, kuid sõjaliselt tugevam (kasutati hobukaarikuid) · 15

Ajalugu
Esiajalugu
8
doc

Esiajalugu

mis lõid eeldused klassiühiskonna sünniks. Tsivilisatsiooni tekkimine:Tsivilisatsioon on hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. al III a.tuh eKr hakkas mõnes maailma piirk. kujunema tsivilisatsioon. Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused:Tsivilisatsioonid olid põlluharijate ning karjakasvatajate ühiskonnad; Ühiskonnas selge varanduslik kihistumine; Neis kõigis kujunes riiklus, oli rikkam ülemkiht, mis juhtis ja kontrollis enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil; Peaaegu kõigis tsivilisatsioonides oli tarvitusel kiri; Vaimne tegevus- kirjaga tähendati üles pärimusi, uskumusi ja ajaloosündmusi. Arenesid usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus. Esimesed tsivilisatsioonid e. primaarsed tsivilisatsioonid: umb. 3000 eKr Mesopotaamia-Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuse tsiv. Niiluse kallastel; 2400 ekr India-Induse jõe ääres; 2000eKr Kreeta saarel, 1700 Hiina Huanghe jõe orus. Hiljem jõudsid tsiv

Ajalugu
Vanaaja konspekt kaartidega
46
pdf

Vanaaja konspekt kaartidega

Hetiidid oli egiptlastega võrdsed. 12. ja 11. sajand langes tagasi Babüloonia. Mesopotaamia usk Polüteistlik religioon. Jumalate hulk kolossaalne. Kokku sulanud semiidi ja sumeri jumalad. Ei saa rääkida eraldi Sumeri ja Akkadi religioonist, kuna need on suht ühte sulanud, kuigi neil on mõned erinevad rõhuasetused. Sumeri-Akkadi religioon. Kuna Sumeri on vanem, siis see on mõjutanud Akkadit ja vastupidi. Nimed ja jooned põimunud. Jumalad on inimlikud- nii välimuse kui ka iseloomu suhtes, st nad on ka petlikud ja valelikud. Moodustavad suure jumaliku perekonna. Jumalad ei viitsinud tööd teha, seega lõid nad inimesed. St. inimene peab loomi ohverdama ja teenima. Vastutasuks jumalad pakuvad kaitset. Igal linnal oli oma kaitsejumalus ja tal oli tempel. See kaitsejumala tsikuraat oli linnas keskne. Nt Uri linna peajumal oli kuujumalanna Nana. Linn kuulus kaitsejumalale. Igal jumalal oli kaks nime

Vanaaeg




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun