Säästmine ja ostuhullus (0)

Säästmine ja ostuhullus on kaks täiesti vastandlikku asja. Säästmine on oma vara säilitamine ja hoiustamine . Ostuhullus aga on inimestele, kes laristavad oma raha ka täiesti mõttetutele asjadele ning ostetakse seda mida neil vaja tegelikult ei lähe. Ühesõnaga, kui ei osata oma raha hoida.
Ostuhullus - kas moetõbi?
Kust jookseb piir?
Nii mõnigi ameerika psühholoog arvab , et ostuhullusel on sarnaseid jooni söömishäirete ja kleptomaaniaga. Ostuhulluse küüsi jäänutest pihtisid mõned oma psühhiaatrile, et neile valmistab seksuaalset naudingut mündikolin poekassas või et nad kardavad pahandada müüjat, kui lahkuvad poest midagi ostmata. Ameerikas ravitakse raskemaid ostuhulle lausa masendusvastaste tablettidega, kergemate juhtudega püütakse toime tulla vestlusteraapiaga või piirangute panemisega krediitkaardile.
Aga kui uute asjade ostmiseks on mõjuv põhjus: tahtmine muuta välimust uue töökoha või ametikõrgenduse tõttu?; tõsta meeleolu uue lõhnaõli või huulepulgaga?;
kui meeldib käia mööda vanakraamipoode ja sealt jääb silma midagi imearmast ja/või naljakat? Kus kulgeb piir, kas olen ostuhull või lihtsalt enda vastu helde? Rusikareegel on: kui ostmine hakkab oma või pere rahakoti peale käima nii, et peab igaks ostuks raha laenama või ei suuda enam makse maksta, siis juba häirekell lööb. Sellest järeldub, et ostuhaiguse raskemasse järku jõuavad märkamatult need, kelle sissetulekud on suuremad.
Seepärast ei tasu paanikasse sattuda ega tunda süütunnet neil, kes mõnikord ainult iseendale mõtlevad ja ostavad endale "midagi ilusat ja head". Poeskäimine ja aeg-ajalt iseenda hellitamine mõne ostuga kuuluvad normaalse elu juurde.’
Armastust ja elamusi poeriiulilt
Odavad väljamüügid, " hullud päevad" ja postkasti potsatavad kataloogid , mis kõik kinnitavad võidu, et seda kaupa ei saa kuskilt mujalt nii odavalt, on suur katsumus paljudele . Tarvitseb vaid võtta telefonitoru - ja peagi võib minna postkontorisse ihaldatud kauba järele. Põhjendusi, miks järjekordselt rahakotirauad lahti teha tegin, leiab ikka: tööl on pinged , pean viima mõtted mujale; tahan rõõmustada oma lähedasi; mees on nii harva kodus ja sõpradel pole minu jaoks kunagi aega. Lohutan ennast uue pluusi või kingadega, mis sest, et polegi kohta, kuhu nendega minna, või et viimati ostetud kingad hõõruvad jalad katki; mul on nii palju tööd ega jää aega lapsega tegelda, ostan talle midagi, mida ta ammu on tahtnud.
Ostusõltuvusel on sarnaseid jooni alkoholismi või mängurlusega. Uued esemed toovad hetkeks rahulolutunde, pohmell ja kassiahastus saabuvad hiljem. Kui kodus hakatakse ostukotte uurima , asendub rõõm asjadest peagi häbitundega. Õige hulluks on asi läinud siis, kui järgmisel ostureisil selgub , et pangakaardil pole enam pennigi ja krediidi tagasimaksmiseks peab raha laenama.
Ostuhullus tabab rohkem suurema sissetulekuga inimesi, kes üritavad tööväsimuse ja keerduläinud koduste suhete tõttu tekkinud masendusest lahti saada poeriiulite vahel. Laste lahkumine kodunt, lahutus või ka pensionilejäämine panevad proovile kogu vaimu- ja tundeelu ja nii võib märkamatult ületada normaalse ostuvajaduse ja jõuda ostuhulluseni.
Sotsioloogid väidavad, et ostuhullus kuulub minapildi loomisse, sellel teel on eriti kerge libastuda noortel, kellele tundub, et "kogu maailm ju näeb, et mul pole seljas selle firmamärgiga rõivaid, mida teised kannavad" ja talle on väga raske, vahel võimatugi selgeks teha, et elu ja sõprus ei põhine pükstel/pluusil/botastel oleval firmamärgil, vaid muudel väärtustel. Kuidas veenda armastuse, hoolimise, kindlustunde tähtsuses, kui muu maailm ümberringi õhutab vaid tarbima ja kulutama.
Ostuhulluse küüsi sattunu on samas seisus kui alkohoolik restoraniseltskonnas: kui teistele tundub, et on napsi visatud parajal määral, siis alkohoolikul jääb ikka viimane pits puudu.
Lõputu ring
On siiski liialdus väita, et kõik unistused põhinevad vaid asjade maailmal ja et esemete ostmine tähendab unistuste täitumist, nende materialiseerumist. Kui üks asi on ostetud, tähendab see konkreetse unistuse lõppu ja teise algust. Just siin paljastub tänapäeva maailma mittemateriaalne pool: kulutamise objektid pole ainult materiaalsed esemed, vaid ka elamused , "õige" minapildi loomine tähendab soovide lõputut ahelat. Kui ostuhullus on saanud inimese üle võimu, nii et see hakkab ohustama juba kogu pere normaalset toimetulekut, siis peab küll hakkama abi otsima kas sõpradelt, perearstilt või otse psühhiaatrilt. Enne võib proovida poeskäike teha koos lähedase või sõbraga, kes aitab meelde tuletada, et seda pole sul ju vaja või et see ei sobi sinu stiiliga jne.
Võib paista, nagu oleks ostuhullusest raskem lahti saada kui alkoholismist või mängurlusest, sest nii viinapoest kui mängupõrgust saab kaarega mööda minna. Kuid igasugusest sõltuvusest vabanemine nõuab täpsete ja kindlate eesmärkide seadmist, pühendumist ja meelekindlust. Võimatu see pole, on vaja tugevat tahet. Alustada võiks sellest, et kleepida postkastile silt: Palun reklaame ja katalooge siia mitte panna.

Säästmine

Säästmine on lühiajaline raha kogumine. Säästa on mõistlik nii ootamatute kui ka planeeritud väiksemate väljaminekute jaoks. Säästmine on oluliselt odavam kui väikelaenu võtmine. Kui oled suuteline väikelaenu tagasi maksma, siis oled sa suuteline ka koguma. Raha kogudes säästad laenuandjale makstava intressi. 
Tuleb seada endale eesmärgiks mitte võtta väikelaene.
Tänapäeva ühiskonnas, kus laenamine ja krediitkaartide kasutamine on otsekui enesestmõistetav, on kindlustundel eriline tähendus. Palju turvalisem on elada, kui sul on paari kuu palk kõrvale pandud ning tead, et vajadusel saad sääste kasutada.
Milleks säästa?
 Igaks juhuks tagavaraks kui peaksid näiteks haigeks jääma või töökohta vahetama .
 Mõneks kindlaks ostuks.
 Reisiks kui planeerid näiteks suvel perega reisile minna.
 Tähtpäevadeks ja sünnipäevaks: üritused võivad olla seotud suuremate väljaminekutega.
 Jne. Alati võib ette tulla mõni sündmus või ootamatu väljaminek, milleks peaksid valmis olema.
Kui palju säästa?
Konkreetset vastust sellele küsimusele pole, sest see sõltub säästmise eesmärkidest, sinu enda vajadustest ning loomulikult sissetulekust.
Säästmisvõimalused
Mugavaks säästmisvõimaluseks on pangahoius. Hoiusele paigutatud raha säilib saja protsendi ulatuses ning teenib intressi, mille suuruse nimetab pank .

Mõned nipid säästmiseks

 Maksa kõige kiiremini tagasi lühiajalised laenud, sest nendel on tavaliselt kõrgemad intressid .
 Alusta säästmist kasvõi saja krooni kaupa, kuid tee seda regulaarselt. Kui oled juba väiksema summa säästmisega harjunud , siis suurenda säästmiseks mõeldud summat .
 Kanna säästmiseks mõeldud summa kohe peale sissetuleku laekumist spetsiaalselt kogumiseks mõeldud kontole.
 Kas sul on ülevaade oma väljaminekute kohta? Korja ostutšekke ning jälgi ja analüüsi, mille peale kulutad. Kas käitud alati mõistlikult?

Laenud kasvavad siiski

Suurenenud pole laenajate hulk, vaid laenud on kasvanud suuremaks ja pikaajalisemaks. Keskmine laenusumma kasvas 50% ja keskmine igakuine tagasimakse 70%. Laenude-liisingute-järelmaksude igakuised tagasimaksed moodustavad laenukohustusega perede netosissetulekutest keskmiselt neljandiku (aasta tagasi 19%).
Mina arvan, et iga inimene peaks olema nii tark ja mitte kaasa minema ostuhullusega.
Võiks olla rohkem säästma soodustavaid reklaame, mitte just reklaame, et rohkem ostetaks, midagi sellist mida kellegil tegelikult vaja ei lähe.
Kasutatud materjal:
Ajalehed (Postimees, Äripäev jne)
Internet (www.kodutohter.ee, www.tarbija24.ee, www.minuraha.ee jne)