Armastus (0)

ARMASTUS
Viimasel ajal on sotsiaalteadlased hakanud süstemaatiliselt koguma infot armastuse kohta.
Mis on armastus?
Enamus uuringud nõustuvad sellega, et armastus esineb erinevate vormide variatsioonina. Inimesed eeldavad tavaliselt, et armastus hõlmab kahte emotsiooni tüüpi: kirglik armastus (mille nad nimetavad „sõgedaks armastuseks”) ja sõbraarmastus (mida nad peavad „kiindumuseks”). Teadlased on avastanud, et nooremad inimesed tunnetavad paremini armumise ja armastuse vahet. Kui joobunud armastajad kuulevad kardetud mantrat „ma armastan sind, kuid ma ei ole sinusse armunud”, valmistab see neile meeletut südamevalu. Mehed ja naised rahva variatsioonis, üksikud ja abielus, homoseksuaalsed või heteroseksuaalsed mõistavad seda tunnusjoont (Fehr, 1993).
Ka Hatfield ja Rapson (1993) eristasid kirglikku armastust ja sõbraarmastust. Kirglik armastus on intensiivne emotsionaalne seisund, mis on tuvastatav segaste tunnetega, nagu õrnus, seksuaalsus, vaimustus , valu, ärevus, rahuldus, altruism ja armukadedus .
See on defineeritud kui:
Intensiivne vajadus kuuluda kokku teisega . Vastastikust armastust seostatakse rahulduse ja ekstaasiga, vastamata armastust aga tühjuse, ärevuse või lootusetusega. Sügav psühholoogiline virgeseisund.
Kirgliku Armastuse Skaala loodi selleks, et hinnata kognitiivseid, psühholoogilisi ja käitumuslikke kokkusattumisi armastuse korral (Hatfield ja Specher, 1986). See sissekanne puudutab kirglikku armastust. Sõbraarmastus on vähem intensiivne emotsioon, ühendades sõbralikku kiindumust ja sügavat kokkukuuluvustunnet. Seda iseloomustab sõprus mõistmine ja mure teise heaolu pärast. Sõbraarmastus on kiindumus , mis inimesed tunnevad nende vastu, kellega nende elud on tihedalt seotud (Hatfield ja Rapson, 1993).
Ka teised on välja toonud erinevaid definitsioone ja tüpoloogiaid armastuse kohta. Stenberg (1998) käis välja kolnurkse armastuse teooria. Ta väitis, et erinevat sorti armastuse erinevad üksteisest selle poolest, kui palju kolme erinevat komponenti- kirge, intiimsust ja seotust- nad sisaldavad. Näiteks kirglik armastus koosneb peamiselt kirest ja sisaldab ka veidi intiimsust ja kohustusi. Sõbraarmastus sisaldab vähem kirge ja üldse mitte intiimsust, kuid selles on palju seotust. Kõige kõrgem armastuse vorm on täiuslik armastus, mis sisaldab piisavalt kõiki kolme komponenti.
Kas kirglik armastus on kultuuriliselt üldkehtiv?
Alates Darwini klassikalisest uurimusest (1871) „Mehe Kombekus ja Seksuaalne Valik”, on teadlased vaielnud romantilise armastuse universaalsuse ja mitteuniversaalsuse üle. Mingil momendil oletasid nad, et kirglik armastus on põhiliselt lääne fenomen . Tänapäeval arvavad enamus antropoloogid, et kirglik armastus on kultuuriliselt üldkehtiv. Antropoloogid Jankowiak ja Fisher (1992) tõmbasid terava joone „romantilise kire” ja „lihtsa lõbu” vahele. Et panna paika ülemaailmset romantilise armastuse sagedust, selekteerisid nad sugukonna ühiskondliku valemi „Standardsest Kultuuride Ristumise” näitest. Nad leidsid , et peaaegu kõikides nendes ühiskondades rääkisid noored armastajad kirglikust armastusest, laulsid romantilisi laule ja rääkisid sõgeda armastuse ängistusest. Need uuringud näitavad, et armastus on kultuuriliselt üldkehtiv.
Kas mehed ja naised erinevatest kultuuridest erinevad oma vaadetelt armastuse suhtes?
On leitud, et kultuuril on suur mõju sellele, kuidas mehed ja naised näevad kirglikku armastust. Shaver, Wu ja Schwartz (1991) intevjueerisid noori inimesi Ameerikas, Itaalias ja Hiinas, uurides nende emotsionaalseid kogemusi. Kõikides kultuurides tuvastasid naised ja mehed samu emotsoone nagu elementaartõdesid. Prototüüp emotsioonid olid rõõm/õnn, armastus/ veetlus , hirm, viha/ vihkamine ning kurbus / depressioon . Nad nõustusid sellega, et emotsioonid jagunevad positiivseteks ja negatiivseteks kogemusteks. Ühel nõul oldi kõiges väljaarvatud ühes emotsioonis- armastus. Ameeriklased ja Itaallased kaldusid nii sõbraarmastus, kui ka kirglikku armastust samastama õnne ja positiivse kogemusega. Samas Hiina õpilastel oli kirest palju tumedam ettekujutus. Kirglik armastus tundus neile olevat seotud kurbuse ja südamevaluga. Hiina mehed ja naised seostasid armastus selliste ideograafidega, nagu sõge armumine , vastamata armastus, nostalgia ja kurbust täis armastus.
Mida ihaldavad mehed ja naised romantilistes partnerites, seksuaalpartnerites ja paarilistes.
Ülemaailmselt noored mehed ja naised ihaldavad palju samu omadusi kaaslases. Kultuuridevahelises uuringus Buss (1994) küsitles umbes kümmettuhandet meest ja naist kolmekümne seitsmelt erinevalt maalt, mis asusid kuuel kontinendil ja viiel saarel, et välja selgitada nende eelistused partneri valikus . Kolmkümmend seitse kultuuri esindasid geograafiliste , kultuuriliste, poliitiliste, etniliste, religioossete, rassiliste ja majanduslike gruppide vapustavat mitmekesisust. Nii mehed kui naised pidasid oluliseks emotsionaalset stabiilsust, küpsust, nauditavat loomust, haridust, intelligentsust, tervist, suhtumist kodusse ja lastesse, head välimust ja ambitsioonikust.
Teadlased on tõendanud, et peamine seksuaalse keemia tekkimise tegur on füüsiline veetlus. On kolm põhjust miks veetlev on nii külgetõmbav: hea välimus on moes ja iseenesest esteetiliselt meeldiv; on prestiižne, kui sind nähakse atraktiivse partneriga; on arvamus, et ilusatel inimestel on parem elu ja nad on igal alal edukamad . Enamus inimesed on huvitatud hea välimusega partnerist, kui paljud peavad valima endale kaaslase, kelle füüsiline füüsiline veetlus sobib nende enda omaga . Inimesed kipuvad armuma ka nendesse, kes käituvad nendega sarnaselt, kellel on sama religioon , väärtushinnangud, huvid ja haridus . Sellele fenomenile on mitmeid seletusi . Esiteks puutuvad sarnased inimesed rohkem kokku- sama sotsiaalse staatusega inimesedelavad samas naabruskonnas, käivad ühes koolis ja on ühinenud sarnaste klubidega. Teiseks on sotsiaalsed surved, mis panevad sarnaseid vastastikku toimima - inimesed on kaotanud julguse armuda teistsugustesse. Ning lõpuks on kergem suhelda nendega, kellel on samasugused või sarnased arusaamad reaalsusest ja elust.
Mõned uuringud on väitnud, et kaldutakse armuma nendesse, kes täiendavad esimesi mingil moel. Ometi ei ole uuringud suutnud tiražeerida neid arvamusi . Fakt näitab, et kaldutakse valima kaaslasteks neid, kes omavad lihtsaid mitte komplementaarseid iseloomujooni ja vajadusi.
Ligidus on ehk kõige olulisem põhjus, mille järgi valitakse endale sõpru, armsamaid ja abikaasasid. Sageli abiellutakse kellegagi, kes elab paar kvartalit eemal. Mida ligemal sa inimestele oled seda rohkem on šanse nendega lähedaseks saada, kuna on rohkem võimalusi kohtumiseks. Peab mainima ka seda, et inimesed kiinduvad neisse , kes annavad neile rahuldust pakkuvaid kogemusi.
Kas naised ja mehed ihaldavad kaaslastes samu tunnuseid?
Paljud sotsiaalbioloogid väidavad, et on suured erinevused selles, mida naised ja mehed ihaldavad romantilistes suhetes. Mehed näevad paarilistes, kellega neil on tõsisemad suhted kvantiteeti, naised aga kvaliteeti. Selle loogika käis Buss (1994) välja, et pakkuda seksuaalstrateegiate teooriat inimeste paaritumisel. Ta väidab, et mehed ja naised on loomupäraselt programmeeritud ihaldama erinevaid jooni potensiaalsetes paarilistes. Mehed eelistavad naisi, kes on füüsiliselt atraktiivsed, terved ja noored, ning nad ihaldavad üldiselt seksuaalseid kokkupuuteid erinevate partneritega. Naised vaatavad välja mehed, kellel on staatust, jõudu ja raha, ning mehed kes on valmis end siduma ja kellele meeldivad lapsed. Evolutsioonilised psühholoogid on kogunud mitmeid tõendeid, mis toetavad neid hüpoteese.
Paljud antropoloogid, ajaloolased, sotsioloogid ja psühholoogid on evolutsioonilist lähenemist teravalt kritiseerinud. Sotsiaalbioloogid kinnitavad, et tõenäoliselt põhiline mille poolest inimesed erinevad teistest liikidest on nende kohanemisvõime- muuta ennast ja maailma. Erinevatel aegadel ja erinevates kohtades on pidanud mehed ja naised kohanema paljude erinevate sotsiaalsete reaalsustega. Kriitikud leiavad, et mehed ja naised omavad erinevaid hoiakuid mitte sellepärast, et nad oleksid programmeeritud iidsete geneetiliste koodide poolt, vaid sellepärast, et nad vastavad erinevatele sotsiaalkultuurilistele reaalsustele.
Smuts (1991) täheldas:
Mõnedes kultuurides lõigati naistel suguelundid välja või õmmeldi kokku, et hoida ära seksuaalset aktiivsust. Tänu sellistele asjadele hakkasid naise seksi seostama ohuga.
Kas kirglik armastus on intensiivselt naudingut pakkuv või intensiivselt piinarikas kogemus?
Sajandeid on teoreetikud vaielnud kirgliku armastuse iseloomu üle- kas see on intensiivselt naudingut pakkuv või intensiivselt piinarikas. Abiväe teoreetikud väitsid, et kirglikku armastust seletada samade tugevdusprintsiipidega, mis seletavad loomalikku isikutevahelist veetlust. Nad väitsid, et mida rohkem rahuldust nad teistelt saavad seda rohkem nad neid armastama hakkavad. Seega nad kinnitavad, et kirglikku armastust stimuleerivad intensiivselt positiivsed kogemused ja rusuvad intensiivselt negatiivsed kogemused. Lõpuks enim sotsiaalsed psühholoogid (Hatfeld ja Rapson 1993, 1995) nõustuvad sellega, et nii nauding kui ka valu võivad õhutada kirge. Nad toetavad mõttetera „armastuse vastand ei ole vihkamine vaid ükskõiksus”.
Tõestusmaterjal vihjab sellele, et enamikele seondub armastus nii naudingu kui valuga ja võib olla stimuleeritud mõlema poolt. On olemas psühholoogilised põhjused miks armastus on seotud nii naudingu kui ka valuga. Psühholoogiliselt on armastusel naudingul ja valul üks sarnane joon- nad on intensiivselt virguvad. Rõõm, iha, erutus , viha, kadedus ja vihkamine toodavad närvisüsteemis poolehoidvat vastust. Sellel põhjusel märgivad teoreetikud, et nii nauding kui valu võivad tekitada kirglikku kogemust.
Tõendusmaterjali küllus tõestab seda, et õigetes oludes intensiivselt positiivsed kogemused nagu eufooria, seksuaalne fantaasia ja partneri mõistmine aitavad õhutada kirge. On olemas ka tõendusmaterjali palju intrigeerivamate väidete kohta, et õigetes tingimustes võivad kirge õhutada rahutus , hirm, armukadedus, üksindus, viha või isegi lein . Näiteks ühes uuringus (Dutton ja Aron , 1974) avastati lähedane tunnus hirmu ja seksuaalse veetluse vahel. Uurijad jälgisid noorte meeste reaktsiooni, kes ületasid kahte silda. Üks sild oli väga ohtlik teine aga kindel. Kui mees silda ületas lähenes talle kena välimusega neiu. Naine selgitas, et teeb ühte projekti ja palus mehel täita küsimustik. Kui mees oli lõpetanud lubas naine, et seletab projektist pikemalt telefoni teel ja kirjutas pisikesele paberile oma telefoni numbri. Helistasid mehed, kes kohtasid kaunitari hirmutavades oludes. See uuring vihjab sellele, et inimesed võivad armastada hoolimata raskustest, mis teine talle põhjustab, vaid nende raskuste pärast.
Paljud laboratoorsed uuringud näitavad, et õigetes tingimustes on kire teke alati võimalik. Üks väide on , et adrenaliin paneb südame kiiremini tuksuma. Nauding on muidugi peamine kirgliku armastuse stimulaator, kuid vahel mängivad rolli ka rahutus ja hirm.
Kuidas oskavad inimesed öelda, et keegi armastab neid.
On olemas palju reetvaid kehamärke. Armastajad vaatavad üksteisele palju silma ja tahavad olla lähestikku ning puudutada üksteist. Neile meeldib palju aega koos veeta ja üksteise heaks midagi teha.
Armastus ja intiimsus on suhteliselt uurimata teemad ja pakuvad põnevat tööd tulevastele psühholoogidele ja sotsiaalpsühholoogidele.