10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-11-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
171 laadimist
Kokku alla laetud
8 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
diantska
Õppematerjali autor
Millised on erinevused abielu ja vabaabielu vahel? Eelkõige on vabaabielus nooremapoolsed paarid, kuid kindlasti on ka vanemaid paare, kes eelistavad sellist kooselu viisi registreeritud abielule. Ühiskonnas on levinud arvamus, et abielu ei erine vabaabielust olulisel moel, kuid siiski hindavad osad inimesed abielu rohkem, sest siis on seaduses kindlalt määratletud olulised punktid, mis käsitlevad suhtes olevate inimeste õiguseid ja kohustusi. Minu ettekande eesmärgiks on saada teada, miks osad paarid abielluvad ja teised mitte ja millised on erinevused kooselu viiside vahel, samuti kirjeldan, kuidas mõjutab üks või teine kooselu valik laste ja naiste olukorda, selgitan mis probleemid võivad tekkida ühisvaraga vabaabielu korral. Vabaabielu
valiku tegemine pole kohustuslik, säilib ka võimalus abieluvaralepingu sõlmimiseks. Võeti kasutusele uued terminid: isaduse omaksvõtt (varem oli põlvnemise kindlakstegemine), hooldusõigus (varem oli vanemlikud õigused ja kohustused), sugulus (ühisest esivanemast põlvnevate inimeste vaheline vereside, eristatakse sugulust otse- ja külgjoones), hõimlus (ühe abikaasa sugulaste suhe teise abikaasa ja tema sugulastega, ei lõpe abielu lõppemisega). Abielu Kihlus: mehe ja naise vastastikune lubadus sõlmida teineteisega tulevikus abielu. Kihlus kehtivas õiguses on sätestatud abiellumislubadusena, kuid see ei anna alust abielu sõlmimise nõudeks ega kahju hüvitamise nõudeks, kui lubadust ei täideta, sellestkõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Abielu olemus: abielu definitsioon ei ole seadusega paika pandud. Abielu instituut on ajapikku kujunenud lähtuvalt Euroopa religioonist ja rooma õiguse printsiipidest.
Eksam: kaks kontrolltööd (teoreetiline osa + kaasus + aktiivne osavõtt seminarides annab punkte). PEREKONNAÕIGUSE ÜLDKÜSIMUSED Perekond (vt Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne, www.pohiseadus.ee. ) Põhiseaduses ega seadustes pole perekonna mõistet sätestatud. Ka EIK pole andnud perekonnaelu ammendavat definitsiooni, vaid määratleb perekonnaelu mõistet faktilistest suhetest lähtuvalt. Tähendab sotsioloogiliselt partnerluse, abielu, kooselu, adoptsiooni või põlvnemise alusel loodud kooselu, mis läänemaailma kultuuriruumis koosneb valdavalt vanematest või hooldusõigusega isikutest ja lastest, mõnikord aga ka muude samas majapidamises elavate sugulastest või elukaaslastest. Wikipedia. Euroopa kultuurides traditsiooniliselt mõistetud kui isikute kooslust, keda ühendab esmalt kas abielu või põlvnemine. Perekonna liikmed jagavad kodu, ühiseid
SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.TRADITSIOONILINE ABIELU............................................................................................4 Abielu definitsioon.................................................................................................................4 1.1 Abielu reguleerimine Eestis perekonnaseaduse kaudu.....................................................4 1.2 Abiellumise ajalugu Eestis...............................................................................................5 1.3 Abielu traditsioonid ja pulmatavad Eestis........................................................................7 1.4 Abielutüübid...................................................................................................................10 1
Ühel päeval teatab Raju raevukalt, et teatas TIK-i, et Kaja läheb Keila kooli. Selle peale võtab Heli telefoni ja helistab TIK-i ning teatab, et ta on otsustanud, et Kaja alustab kooliteed siiski TIK-is ja toob täna Kaja paberid kooli. Lahvatab suur tüli. Heli arvab, et kuna laps elab tema juures, võib ta üksi otsustada, kuhu kooli laps läheb. Raju ei ole sellega nõus. Tema elab ja töötab Keilas ning „tema ei hakka iga hommik linna kärutama“. Heli raiub vastu, et tema tahab, et tema laps käib prestiižes koolis. Just selles küsimuses on aga vanemad põhimõtteliselt eri meelt ning on selge, et see erimeelsus ei lahene ka tulevikus. Heli tahab ise otsustada, kuhu kooli Kaja järgmise aasta 1.septembril läheb. Raju on olukorrast väga häiritud ja tahab nüüd ja edaspidi ise kõik lapsesse puutuvad küsimused otsustada, mh selle, et et laps saaks käia esimesest klassist kuni keskkooli lõpuni kodulähedases
RIIGIVORMID 1) Demokraatia rahva enamus valitseb kõigi huvides 2) Mandunud demokraatia rahva enamus enda huvides 3) Aristokraatia väike hulk valitseb kõikide huvides parimate ülemvõim, parim lahendus 4) Ohlokraatia aristokraatia erivorm, kus on halvimate ülemvõim. 5) Oligarhia väike hulk enda huvides 6) Monarhia monarh kõikide hüvanguks 7) Türannia türann oma hüvanguks Kord on kehtiv siis, kui normid adressaatide enamuse poolt omaks võetakse. Kui normide adressaatide enamus ei aktsepteeri, siis ei ole korda. KUI VANA ON ÕIGUSTEADUS · Õigusteadus on palju noorem kui õiguslik elu. Õiguslikust elust võib rääkida juba tavaõiguse ajal, kuid õigusteadus sündis seoses Rooma riigi õiguskorra kujunemisega. · Rooma riigi õiguskord oli keerukas ja formaalne, ratsionaalne hea; tänu sellele oligi võimalik retseptsioon. Rooma õiguse väljakujunemisega on seotud õpetatud juristid ja
*Töötasu, palga maxmise kord (aeg ja viis) *Töötegemise koht või piirkond *tööaja norm *puhkus *Töölepingu lõpetamisega seoses ette teatamise tähtajad 2.Tööettevõtulepingu erisused. Tööettevõtu leping erineb TLS-st: *tegemist on konkreetse tellimusega *tööettevõtja valib ise vahendid, kuidas tellimus täita *tööettevõtja teeb töö ära enda vastutusel *tasu makstakse, kui töö on üle antud ja vastu võetud *alluvusvahekord puudub 3.Töösisekorraeeskirjade koostamine ja nende sisu. Tööandja koostab eeskirjad ning laseb töötajatel nädala jooksul nendega tutvuda. Töötaja vb teha ettepanekuid eeskirjade muutmiseks, kuid tööandja ei pea seda arvestama(ei pea nendega nõustuma, juhul kui pole seadusega kooskõlas). Seejärel saadetakse eeskirjad töö inspektsiooni kooskõlastamisele. Tööeeskirjad on kohustuslikud vähemal 5 töötajaga asutuse puhul. Miinimum nõuded: *Tööpäeva
4. Ametinimetus ja tööülesannete lühikirjeldus 5. Töötasu, palga maxmise kord 6. Töötegemise koht või piirkond 7. tööaja norm 8. puhkus 9. Töölepingu lõpetamisega seoses ette teatatud tähtajad 2. Tööettevõtulepingu erisused Tööettevõtu leping erineb TLS-st: *tegemist on konkreetse tellimusega *tööettevõtja valib ise vahendid, kuidas tellimus täita *tööettevõtja teeb töö ära enda vastutusel *tasu makstakse, kui töö on üle antud ja vastu võetud. 3. Töösisekorraeeskirjade koostamine ja nende sisu Tööandja koostab eeskirjad ning laseb töötajatel nädala jooksul nendega tutvuda. Töötaja vb teha ettepanekuid eeskirjade muutmiseks, kuid tööandja ei pea seda arvestama(ei pea nendega nõustuma, juhul kui pole seadusega kooskõlas). See järel saadetakse eeskirjad töö inspektsiooni kooskõlastamisele. Töökoha eeskirjad on kohustuslikud vähemal 5 töötaja puhul. Miinimum nõuded:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid