Maailm 20. sajandil (0)

Q: Miks inimesed linna läksid?

Vastus leiad õppematerjalist: Maailm 20. sajandil

Q: Mis oli rassismi tekkimise põhjus?

Vastus leiad õppematerjalist: Maailm 20. sajandil

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks inimesed linna läksid?
Mis oli rassismi tekkimise põhjus?

Maailm 20. sajandil

Perioodi üldiseloomustus

20. Sajandi alguses elas maailmas 1,6 miljardit inimest.

Enamik inimestest on elanud 20 sajandil.

Viimased 100 aastat on maailm rohkem muutunud, kui kõik eelmised sajandid kokku. Nt: Leiutati sisepõlemismootor, elektrimootor , tuumaenergia avastamine ja rakendamine, inimese jõudmine kosmosesse jpm.

20. Sajand oli olnud kohutavate katastroofide sajand. Nt: I maailmasõja lõpust kasvas välja II maailmasõda. Lepingud, mis suruti peale sõjakaotanud riikidele olid ebaõiglased.

Kokku varisesid suured impeeriumid , monarhiad (Tsaari Venemaa, Austria-Ungari, Saksa Keisririik).

Kuidas inimesed elasid 19. saj ja 20. saj vaheldusel

Agraar e põllumajandus ühiskonna lagunemine . Tööstuse kiire areng ja sellega kaasnev linnastumine (Inglismaal elas 1911 linnades 80% rahvastikust.)
Kui 19 sajandi alguses oli Euroopas 23 suuremat linna, kus elanike arv ületas 100000 piiri, siis 20 sajandi alguseks oli selliseid linnu 135.
Kiire linnastumine tõi kaasa slummistumise(sanitaarhooldusetta, ilma infrastuktuurita juhuslikes ehitistes moodustatud vaesed linnaosad).
Linnastumisega kaasnesid keskkonna probleemid.

Linnadesse sattusid kokku erinevat päritolu inimesed, kellel katkes side oma kodukohaga ühtlasi ka oma piirkonna kultuuri traditsiooniga ja tekkis uus nähtus massikultuur(erinevat päritolu kultuuride sulam, mis oli ajutine nähtus, kuid mis väljendas erinevat päritolu inimeste hetkemeeleolusid ja võimaldas neil oma tunnetes rääkida).

Miks inimesed linna läksid?

Nad olid ilma jäänud võimalusest teha tööd maal.

Linna elu oli mitmes osas kergem, nt transport.

Arstiabi oli kergem saadav linnas.

Tekkisid seltsid.

Massikultuur, mis oli meeldiv vaheldus rahvakultuurile, kaasaegsem.

Eluolu

Reguleerimata tööpäeva pikkus 10h, 12h isegi 14h. Mõnikord isegi pühapäev oli tööpäev. Piiramata öötöö. Laste tööjõu kasutamine.
Kõige hullem oli elu Briti kolooniates.

Teaduse saavutused

1908 USAs auto T-mudel H. Ford ja sellega kaasnev konveier süsteemi leiutamine ja rakendamine. Sotsioloogid on nim higi väljapressimise süsteermiks. Sellega hakati rakendama tükitöö. 1913 hakati rakendama konveier.
Fordi T-mudel sai ameerika unelma sümboliks.
Peale selle hakkati tootma ka teisi tähtsaid tarbeesemeid nagu pesumasin, tolmuimeja , juukseföön. Varsti ka raadio hiljem ka televiisor.
1903 leitutati õhust raskem lennuaparaat ja vennad Wringet olid leiutajad .
1909 leiutas L. Backeland ühe tehismaterjali e plasmassi, mis sai nimeks bakeliit ja seda peeti uue ajastu kuulutajaks, kuna enne oli kõige tugevamaks materjaliks metall .
Teadusrevolutsioon e murrand teaduses. Loodi 3 väga tähtsat teooriat: aatomi teooria, kvantteooria, relatiivsus teooria. Edasi arenes ka psüholoogia.
Raudkonstruktsionid: Pikad sillad, kõrghooned, suured laevad e aurikud.
Tekkisid uued kunsti voolud: ekspressionism , futurism.
Rassim – inimeste või inimrühmade tagakiusamine rassitunnuste alusel. See on tekkinud 19. ja 20. sajandi vaheldusel Eurooplaste ettekujutus valge rassi üleolek kõigist ülejäänudtest.

Mis oli rassismi tekkimise põhjus?

Sooja kliimaga aladel polnud inimestel vaja tegelada elatusvahendite hankimisel sama palju kui Eurooplastel. Tulemuseks allajäämine Euroopale .

Lääne tööstusriigid otsisid odavat tööjõudu, odavamat toorainet, uut turgu.

Lääne Eurooplased tunnetasid oma missiooni, kui värviliste rasside tsiviliseerimist: kirik , kool, läänemeditsiin.

Moodustus väljarändamine Euroopast. Oma ettevõtete lähedusse kolimine. Väljarändamine P-Ameerikasse oli väljarändamine väga ulatuslik. USA elanike arv kasvas 76mil kuni 106mil.
Antisemitism on vanas testamendis esineva müütilise noa poja Semi järgi. Peetakse juudi rahva esivanemateks. Tänapäeval tähendab antisemitism juutide vastu.

Naiste võtlus valimisõiguse eest

Sufrazetid- naisõiguslased
Esimesena said naisõiguse Soome naised 1905.a

Sotsialistlike õpetuste levik ja töölisliikumine

Sajandi vahetusel hakati streikima ehk katkestati töö, koondumine ametiühingutesse, huvi ärkamine kommunismi ja sotsiaaldemokraatia vastu.
Kommunism- olemuselt on kommunism inimsõbralik ideoloogia, mis aga pärsib individuaalset arengut. Võrdsustav jagamine. Ühiskonna liikmete huvide konflikti tõttu pole olnud võimalik kommunismi inimlikult teostada. Alus pandi kommunistliku ühiskonna mudelile 19.saj esimesel poolel.
Sotsiaaldemokraatia- ühiskonnamudel, mis tõstab esile võrdsed võimalused kõigile ühiskonnaliikmetele, rõhutab riigi vastutust ühiskonna sotsiaalse arengu eest ning propageerib sotsiaalset võrdsust (et kõigil oleks hea elu).
Liberalism - oli Euroopas juhtiv ideoloogia pärast Prantsuse revolutsiooni ja USA iseseisvussõda alates 20 saj viimasest veerandist. Tänapäeval tähendab see õhukest riiki, kus riik ei sekku majandusse aga tema ülesanne on rajada töökohti.
U sajandi vältel asendus 18.saj liberalism sotsiaaldemokraatiaga, millel oli juhtiv positsioon Saksamaal kuid tähtsal kohal oli ka Inglismaa.
Saksamaa oli sellel perioodil Euroopa moodsaim maa ja Inglismaa kõrval ka üks demokraatlikumaid. Konservatiivses riigipäevas oli tugev sotsiaaldemokraatlik opositsioon .
Venemaal lõppes igasugune kimutustöö olgu ta liberalistlik või kommunistlik siberi sunnitöölaagriga.

Maalima majandus

Üksikud suurtootjad püüdsid kindlustada endale tooraine leiukohti ja turge ja kehtestada oma tootmismanus monopoolse seisuga. Seega tunnused on monopoolne riigikord ; kapitali väljaveo võimalus s.t. teiste maade majanduste sekkumine laenude ja investeeringutega; protektsionism s.t. siseturu kaitseks püüti sulgeda import kaupade kaitseks (saksamaa oli esimene riik kes seda rakendas Bismarcki valitsemise ajal) peagi tegid seda ka teised riigid ja nähti, et see poliitika ei toimi.
1913.a möödus Saksamaal tööstustoodangu mahult Suurbritanniast seega esikoht Euroopas, Saksamaa toodang oli kvaliteetsem ja odavam kui Briti toodang.
Prantsuse-Preisi sõda (1870-1871) võimaldas Saksamaale väga suure kontributsiooni (tasu sõja eest) ja Elsass ja Lothring idaosad.
19. saj lõpul tekivad imperialistlikud vastuolud NN vanade koloniaalriikide(Prantsusmaa, Hispaania , Suurbritannia ) ja noorte kiitesti arenevate tööstusriikide(Saksamaa, USA, Jaapan) vahel.
1894 saavtab USA tööstustoodangu mahult esikoha maailmas .
Viimati nim riigid hakkavad taotlema

Esimesed imperialistlikud sõjad

Need on sõjad, mida suurriigid peavad väljaspool oma teritooriumi.

Hiina-Jaapani sõda 1894- 1895

Võiduks sõja tulemusena sai Jaapan Hiinalt Taiwan ja Penghu saared ning Hiina pidi tunnustama Korea iseseisvust.

Hispaania – USA 1898

Sisetülidest vapustatud Hispaania kaotab kontrolli oma asumaade üle Vaikses ookeanis ja Kariibimeres ja USA omandab Kuuba Puerto Rico, Filipiinid ja Guami. Ülejäänud saared müüb Hispaania Saksamaale (1899).

Inglise – Buuri 1899 – 1902

19. ja 20. sajandi vaheldusel alustavad koloniaalrahvad kolonistidele vastupanu.
1910 loodi Briti dominioon(autoniimne liikmesriik, millel on oma parlament , valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus ) Lõuna- Afrika Unioon.

Vene – Jaapani sõda 1904 -1905

On Venemaa ja Jaapani sõda, mis on peetud Mandžuuria ja Korea pärast.
Vladivastoki sadam oli kastutatav ainult suvel ja seetõttu soovis Venemaa, kellel oli Harbiini raudtee ehitamisega tekkinud head suhted Hiinaga , endale Port Arturi sadamat ja Liaodogini poolasaare. Venemaa asus sadama ümber ehitama sõjasadamaks, mis ärritas Jaapanit, kuna soovis seda enadle.
Sõda, milles venemaa kaotab oma laevastiku ja suurema osa jalaväest, koos sõjainvaliidide ja vangi langenutega u 400000 meest. Portsmonth rahu, mille korraldas USA.

Venemaa ei saa mingeid alasid selles piirkonnas.

Venemaa peab loovutama Jaapanile Liaodogini ps koos Port Arturi sadamaga.

Venemaa pidi loovutama Jaapanile lõunapoolse osa Sahaliini saarest , mille oli okupeerinud 1878 aastal.
Venemaa pidi tunnustama Koread ja Jaapani mõjusfääri maana.
USA ei soovinud Jaapani liigset tugevnemist, misstõttu võtiski rahulepingu sõlmimise oma ülesandeks, sest vastasel korral oleks Jaapan saanud oma võimu alla kogu Mandžuuria. Sellepärast jagas USA esimest korda.

Sõjaliste liidete tekke

Suurbritannia oli sõjaliselt (sõjalaevastik) maailma võimsain riik. 19. Ja 20. Saj vahetusel tekkisid konfliktid koloniaal valduste pärast Saksamaa, Prantsusmaa ja Venemaaga. Venemaa ja Suurbritannia huvid ristusid Afganistaanis. Vastuolud Venemaa ja Prantsusmaaga Aasias ja Afrikas lahendata 1904 sõlmitud lepingutega. Nii kujunes SB, Venemaa ja Prantsusmaa sõjalispoliitiline blokk (Antant). Antant oli suunatud Saksamaa vastu, kes oli asunud ehitama sõja laevastikku ja raudteeliini, mis on tuntuks saanud BBB – Berliin , Fosforus, Bakdat. Kavatsusega laiendada raudteeliine Egiptusesse ja Indiasse.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 14 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Idieh111 Õppematerjali autor

Õpetaja materjal maailm 20.sajandil

kommunism suurbritannia hispaania koloniaal sotsiaaldemokraatia väljarändamine jaapani sõda afrika konveier manduuria imperialistlikud

Sarnased õppematerjalid

docx

Ajalugu KT 1

töölisliikumises.Tsentristid inimesed, kes üritavad jääda vasakpoolsete ja parempoolsete vahepeale Anarhistid kodanlik kord kukutada, klassivastuolud likvideerida. Ei poolda diktatuuri, lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. Kõik valitsemisvormid mõttetud.Taheti töölisklassile rohkem õiguseid. Sotsiaaldarwinism maailm tugineb looduslikule valikule, üksnes tugevamad jäävad ellu. Seega oli võimalus alla jääda. Imperialismi tekkimise põhjused: # Olid tekkinud rahvusriigis (saksa, itaalia), levisid rahvusluse ideed kõigi rahvuste võrdsusest. # Levis shovinism, kus oma rahvust peeti teistest väärtuslikumaks. # Tugevad maad muutsid vähem arenenud maad oma tööstuse toorainebaasiks ja turuks

Ajalugu

doc

Maailm 20.sajandi algul

KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm 20. sajandi algul 1. Millal algas ja mis oli nn imperialismiajastu? (Selgitus näidetega). Selgita sovinism, imperialism, Euroopa tsivilisatsioon, koloniaalimpeerium, koloonia, dominioon. Suuremad koloniaalimpeeriumid, nende tähtsamad kolooniad, dominioonid (kaart!). - 19. saj lõpp, sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). *Sovinism marurahvuslus; oma rahvuse teistest paremaks pidamine. *Imperialism suurriikide püüa saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. *Euroopa tsivilisatsioon rohkem arenenud (majandus, kultuur, jne.) *Koloniaalimpeerium emamaa ja tema kolooniad kokku. *Koloonia poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille mingi teine, harilikult

Ajalugu

doc

Ajaloo kiirkursus

AJALUGU Õppematerjal: Eesti ajalugu: 1. A. Mäesalu, T. Lukas "Eesti ajalugu" I ja II Üldajalugu: 1. K. Jaanson "Üldajalugu XX sajandi algusest kuni 1938. aastani" 2. K. Jaanson "Üldajalugu 1939-1991" 3. Lähiajaloo õpik XII klassile SISUKORD MAAILM XX SAJANDI ALGUL..................................................................................................4 USA................................................................................................................................................. 5 Ameerika poliitiline süsteem 1900a............................................................................................ 5 SAKSAMAA...................................................................................................................................6 Koloniaalpoliitika........................................................................................................................

Ajalugu

doc

Maailm 20. sajandi algul

Maailm 20. Sajandi algul Imperialismiajastu Sovinism e marurahvuslus- Oma rahvuse teistest paremaks pidamine. Kuulus suurtele rahvustele. Imperialism Suurriikide püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas Suurriigid põhjendasid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi

Ajalugu

doc

Lähiaeg 1914-1945

1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina) imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas >sovinism, rahvuslus =>imperialism >koloniaalvallutused, majandusliku võimu laiendamine

Ajalugu

docx

Ajalugu konspekt 20. sajandi l osa

Maailma majanduse põhijooned: Tööstustoodangu kiire kasv, eriti uutes tööstusharudes (keskmine juurdekasv 5% aastas). Monopolide teke, eelõige USA-s. Monopol- ettevõte (või ettevõtete ühendus), mis kontrollib tootmist ja turustamist ühes või mitmes tootmisharus. Probleemiks kujunevad: konkurentsi vähenemine, hindade kasv, dumpingu kasutamine - välisturul kauba müümine madalate hindadega, et konkurente pankrotti ajada, väikeettevõtete laostumine. Näiteks: 1913 teenivad 2% ameeriklastest 60% rahva tulust, jõukamad perekonnad on Morganid ja Rockefellerid, kes kontrollivad 341 suurettevõtet e 20% rahva varast. Teaduse ja tehnika saavutuste aktiivne rakendamine tootmises Kapitali väljavedu rikastest tööstusriikidest vähem arenenud maadesse ja kolooniatesse, et kasutada sealseid loodusrikkusi ja odavat tööjõudu. Kasvab rantjeede arv. Rantjee- inimene, kes elatub oma pangaprotsentidest (Pr-l eriti levin

Ajalugu

odt

20. sajandi algus kuni esimene maailmasõda

vana. Saksamaal oli ,,uus tehniline baas", sest masinad olid uued. Inglismaa vedas kapitali välja, aga raha paigutati kolooniatesse tööstuse arendamiseks. Kolooniad, kuhu raha läks, olid Austraalia, India, Kanada. Oli kaks olulist probleemi. Esimene oli Buuri sõda. Buurid ehk afrikanderid olid Lõuna-Aafrika valged elanikud. Nad olid suures osas pärit Hollandist, aga oli ka mõned sakslased, prantslased ja teised rahvused. Buurid asusid Lõuna-Aafrika lõunaossa juba 17. sajandil, kui lõunatipp ehk Kapimaa hõivati Hollandi Ida-India kompanii poolt. Prantslastest läksid sinna hugenotid. 19. sajandi alguses tõrjuti buurid Kapimaalt välja, sest kohale saabusid inglased. Buurid pidid minema sisemaale, sest inglased soovisid kindlustada teed Inglismaalt Indiasse ja see tipp oli oluline koht. Buurid läksid sisemaale, ajasid ära pärismaalased ja rajasid kaks vabariiki Oranje ja Transvaal. Oranje Hollandi Oranje, Transvaal Transi jõgi

Ajalugu

docx

Ajalugu: imperialism kuni külm sõda

2) 1806 Reini liidu rajamine (väikeste Saksa riikide liit, aitas vähendada Saksamaa killustatust) 3) Napoleoni sõdade tulemusena reformiti mitmeid riike (juutidele anti kodanikuõigus) Viini kongress 1814-1815 ● Euroopa valitsemine peale Napoleoni surma(1821) ● Kõik euroopa riigid va Türgi ● Bourbonite dünastia taastamine Prantsusmaal ja Hispaanias Imperialismiajastu ● 19saj lõpul kujuneb imperialism - maailm jaguneb impeeriumiteks, suurriik proovib võimalikult suurt mõjuvõimu saavutada, vaikeriigid suurte riikide toorainebaasid ● Eurotsentristlik - väljaspool euroopat suurriike polnud va Jaapan ja USA ● Rahvusluse levik ja rahvusriigi teke (Saksa ja Itaalia) ● Šovinism e marurahvuslus - üks rahvas teistest parem ● Euroopa tsivilisatsioon - isikuvabadus, eraomand, demokraatia (teisi ideoloogiaid peeti mittetsiviliseerituks)

12. klassi ajalugu

Rohkem sarnaseid