Rooma eraõiguse alused: Vanemlik võim perekonnasuhetes muistses Roomas ja tänapäeva Eestis (0)

TARTU ÜLIKOOL
ÕIGUSTEADUSKOND
Õiguse ajaloo õppetool
Robert Paal
VANEMLIK VÕIM PEREKONNASUHETES MUISTSES ROOMAS JA TÄNAPÄEVA EESTIS
Essee
Rooma eraõiguse alused
Juhendaja :
Mag. iur. Katrin Kiirend- Pruuli
Tartu 2015
Perekonna ajalugu küündib niivõrd kaugesse ajalooperioodi, et tänapäevalgi on inimestel võrdlemisi vähe informatsiooni leibkonna kui ühiskondliku nähtuse kohta. Harilikult perekonna ajalugu käsitledes tuginetakse Vahemere idakaldal Vana- Rooma kultuuriruumis tõepõhja leidnud andmetele.1
Rooma ühiskond jagunes väga laias plaanis poliitiliste õigustega kodanikeks, õigusteta orjadeks ning isandate poolt vabakslastud orjadeks. Vana-Rooma riigi tekkeaegadel kujunes ühiskonnas välja aga priviligeeritud , täieõiguslik osa ehk patriitsid ning plebeid. Kirjeldatud protsessist kujunes välja ka patroonide ning klientide suhe, mis seisnes jõukamate sugukondade liikmete poolt madalametest ühiskonnakihtidest inimeste enda kaitse alla võtmine, saades seeläbi vastutasuks viimaste ustavuse, toetuse ning sõnakuulelikkuse ühiskondlikul tasandil. Kuivõrd uute kihtide tekkega muutus Vana-Rooma riigis sugukondlik ühiskonnakorraldus, säilis perekonna patriarhaalne ülesehitus.2
Vana-Rooma perekonna (ld k familia) patriarhaalsus seisnes olukorras, kus leibkonna võimutäius kuulus ainuisikuliselt pereisale, kelle eestkoste all olid lisaks naissoost pereliikmetele ka täiskasvanud pojad oma peredega ning orjad . Naised olid õiguslikult isa, abikaasa või vanema meessugulase eestkoste all.3 Vana-Rooma naistel puudusid poliitilised õigused. Kuivõrd Rooma naine oli tol ajal täielikult kas oma isa või abikaasa võimu all, polnud ta siiski avalikust elust täielikult kõrvale jäetud. Leibkonna pereema osales kodus korraldatud pidustustel ja tegi abikaasaga koos vastuvisiite.4
Laste kasvatamine ja õpetamine perekonnas toimus Vana-Rooma varasematel aegadel kodus pereisa käe läbi ning seisnes eelkõige praktiliste ja meessoost järeltulijate puhul sõjaoskuste pärandamises. Hiljem aga kreeka kommete levimise ajal hakati üha suuremat tähelepanu pöörama laste vaimsele haridusele. Selle vorm sõltus aga suuresti perekonna materiaalsest kindlustatusest. Nimelt kasutati rikkamates perekondades selleks koduõpetaja teenuseid. Keskpärased perekonnad said saata oma järeltulijad aga koolidesse, kus omandati kirjatarkuse aluseid, õpiti lugema, arvutama ning kirjutama. Sellise haridustasemega enamiku rooma elanike koolitee ka piirdus.5
Aja möödudes on muutunud nii perekonna kui koosluse mõiste ning piiritletus kui ka sellega seonduvad hierarhilised tunnused. Tänapäeval polegi üheselt selge, mis on perekond ning kes sinna kuuluvad.
Tänapäevase sotsiaalseadusandluse kohaselt on sageli lähtutud niinimetatud "külmkapiteooriast", mille kohaselt moodustavad perekonna samasse majapidamisse kuuluvad inimesed ehk teisisõnu need, kes ühest ja samast külmkapist toituvad. Samas ei saa kuidagi katergoriseerida samas tudengikorteris elavaid noori perekonna alla. Vastukaaluks eelkirjeldatud käsitlusele , soovitatakse sotsiaal- ja tervishoiministeeriumi perekonna määratlemise töörühma memorandumis, et pereliikmeks võiks pidada abielus või vabaabielusolevaid ühises majapidamises elavaid inimesi ja kõiki nende kuni 18-aastaseid lapsi, kelle eest hoolitseb ja vähemalt ühe abikaasa või elukaaslasega veresuguluses on. Praktikas tundub aga idee, et täisealiseks saanud laps enam perekonda ei kuulu siiski mõistetamatu.6
Perekonnasisene lastekasvatus on samuti aastatega muutunud äärmiselt palju lõdvemaks ning vähem reguleerituks, kuivõrd naiste õigused on märkimisväärsel tasemel kasvanud ja kasvatust nähtakse kui iga pereliikme praktilist tegevust. Sellise käsitluse kohaselt on kõik pereliikmed nii kasvatuse objektid kui ka subjektid . Sellele vaatamata on näiteks Talkott Parsoni rolliteooria kohaselt jagunenud vanemlik roll kaheks: isa rolli peetakse enamasti ülesandekeskseks, samal ajal kui ema roll on hoolitseda perekonna emotsionaalse õhustiku eest. Kaudselt implementeerib selline käsitlus ka seisukohta, et laste hoidmine on eelkõige ema roll, isale jääb aga materiaalse kindlustaja ning "aineõpetaja" ülesanne.7
Paljud sotsioloogid käsitlevad vanemlust kui ühiskonna homogeenset nähtust, mida tihti arvatakse koguni loodusseaduste hulka kuuluvaks. See on normaalne vaimne seisund, milleläbi väljendatakse soolist identiteeti ning muudetakse paarisuhe täiuslikumaks. Järelikult on vanemlus tavadele ja teatud seadustele toetuv sotsiaalne institutsioon , mis on alati olnud ja alatiseks ka jääb inimeste jaoks loomulikuks ning ainuvõimalikuks elemendiks.8
Vaatamata eelnevalt kirjeldatud drastilistele erinevustele Vana-Rooma ja tänapäeva vanemliku võimu tähtsuses perekonnasuhetes, on töö autori hinnangul säilinud siiski printsiibid , mis on ja jäävad toimiva peresuhte peamiseks eelduseks . Selle kohaselt peab sugupõlvedevaheline interaktsioon algama võimalikult vara, olema vanema poolse kavatsuse näol järjekindel ja pidev, toetuma sügavale austusele ning kiindumusele ja mis kõige tähtsam - olema loomulik.
Kasutatud materjalid

I. Peil. 2011. Rooma ühiskond ja eluolu. Saaremaa Ühisgümnaasium. http://www.syg.edu.ee/uus/syg/index.php?option=com_content&view=article&id=334&Itemid=9 (18.05.2015)

M. Jõgiste. 2008. Rooma perekond ja esivanemate kultus . Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna maalikunsti õppetool. http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/referaatROOMA.doc (18.05.2015)

M. Kagadze, I. Kraav , K. Kullasepp . Perekonnaõpetus . Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile. Koolibri. http://www.koolibri.ee/download/?action=binary&id=3554 (18.05.2015)

P. Reimer . Vana-Rooma antiikaeg . www.yle.edu.ee/wp-content/uploads/2011/08/2.-Vana-Rooma.docx (18.05.2015)

S. Hirsjärvi , J. Huttunen . Sissejuhatus kasvatusteadusesse. Sisukokkuvõte . Tallinna Ülikool. http://www.tlu.ee/~rreinup/Kasvatusfilosoofia/Sissejuhatus%20kasvatusteadusse.doc (18.05.2015)
1 M. Kagadze, I. Kraav, K. Kullasepp. Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile. Koolibri. http://www.koolibri.ee/download/?action=binary&id=3554 (18.05.2015)
2 M. Jõgiste. 2008. Rooma perekond ja esivanemate kultus. Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna maalikunsti õppetool. http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/referaatROOMA.doc (18.05.2015)
3 P. Reimer. Vana-Rooma antiikaeg. www.yle.edu.ee/wp-content/uploads/2011/08/2.-Vana-Rooma.docx (18.05.2015)
4 I. Peil. 2011. Rooma ühiskond ja eluolu. Saaremaa Ühisgümnaasium. http://www.syg.edu.ee/uus/syg/index.php?option=com_content&view=article&id=334&Itemid=9 (18.05.2015)
5 Ibid .
6 S. Hirsjärvi, J. Huttunen. Sissejuhatus kasvatusteadusesse. Sisukokkuvõte. Tallinna Ülikool. http://www.tlu.ee/~rreinup/Kasvatusfilosoofia/Sissejuhatus%20kasvatusteadusse.doc (18.05.2015)
7 Ibid .
8 Ibid.