Maailma areng kujundab igale põlvkonnale erinevaid maailmavaateid (0)

Maailma areng kujundab igale põlvkonnale erinevaid mailmavaateid
Siim-Markus Post, 12.D
Maailmavaade on mõtted ja arusaam siin maailmas toimuvast, mis on inimestel välja kujunenud pikkade aastatega. Igal inimesel on omad tõekspidamised ja maailmavaated, millest lähtuvalt langetab ta otsuseid. Erinevaid maailmavaateid esindavad erinevad religioonid , filosoofiad ja rahvused . Maailmavaade on üsna püsiv, kuid seda võivad kõigutada kiired muutused ühiskonnas. See tähendab, et 20-30 aastaga võib ühiskond kardinaalselt muutuda ning umbes sama pikk on ka aeg, kui tuleb uus põlvkond peale ja hakkab elama selles uues ühiskonnas. Sellest võime järeldada, et erinevatel põlvkondadel on erinevad tõekspidamised .
Kui võtta käsitlusse näiteks 15. sajand, siis tol ajal elanud inimeste maailmavaated olid hoopis teised võrreldes praegusega. Sel ajal oli põllumajandusühiskond ning inimeste eesmärk oli teha hästi palju rasket füüsilist põllutööd, et ära elada. Mida suurem põllu maa-ala põllumehel oli ning mida rohkem ta töötas, seda rikkamalt ja mugavamalt ta elas, kuna, mis põllul kasvas, sai peremees endale söögiks või müüs maha ja teenis raha. Kui tuua näiteks Andrus Kivirähki jutt „Ugrilane“, siis seal oli põliseestlane, kes rügas päevad läbi tööd teha ning ei puhanud enne kui oli öö kätte jõudnud. Samas tema vennapoeg, kes on juba uuemast põlvkonnast , ei mõistnud, miks ugrilane nii palju töötab. Tema maailmavaated olid teised kui ugrilase omad, sest tema nautis elu ja keskendus kunstile, mitte raskele füüsilisele tööle.
Võrreldes 15. sajandi noori ja tänapäeva noori, siis nende maailmavaated on põllumajanduse suunalt teinud hüppelise sammu tehnikamaailma. Tänapäeva noori on kutsutud nuti- ja tehnikapõlvkonnaks, sest nende lapsepõlv on tiirlenud ainult arvuti taga ning sellest kaugemale pole mindud . Tänase päeva noored elavad ümber tehnika ja on ümbritsetud erinevatest nutiseadmetest ning öeldakse, et see on noored ära rikkunud. Karm reaalsus on see, et tehnika ei kao kuhugi , vaid aina uueneb ning isegi kaheaastased lapsed suudavad omapäi avada nutiseadme ning mängida seal erinevaid mänge. Nutipõlvkonna noorte suunas loobitakse pidevalt palju kriitikanooli, kuid paljud sotsioloogid on leidnud, et noored on lihtsalt paremates tingimustes üles kasvanud ning käituvad rikaste lastena.
Kolmandaks põlvkonnaks võtaks tehnikapõlvkonna noorte emad ja vanaemad , kes on sündinud 20. sajandi keskpaigas. Isegi nende maailmavaated erinevad üpriski palju oma järglaste omadest. Nende nooruspõlv möödus aktiivselt õues mängides , nad ei osanud isegi arvutitest, 3D teleritest, Iphone ´idest, Apple watch´idest ega millestki taolisest unistada . Nõukogude liidu käest vabaks saanud riigi noortena oli pigem nende siht omandada hea haridus ja nautida elu oma enda vabas riigis. Kui tehnikavidinad peale tulid, siis nendel olid suured raskused nendeg tööd teha ja nendest aru saada. Nemad on pigem inimesed, kes sõltuvad endast ja hindavad oma vaba aega. Tom Peters , kirjanik ja turundus guru, on öelnud , et nemad, kui x-põlvkond, paistavad silma oma ettevõtliku mõtteviisiga ja on edukad olukordades , kus avaneb võimalus iseseisvalt mõelda.
Sellest kõigest võib järeldada, et erinevate põlvkondade maailmavaated on väga erinevad ning mõnekümne aasta möödudes võib nii paljugi ühiskonnas muutuda. Maailm areneb iga aastaga ning järgmistel põlvkondadel on juba omakorda uuemad maailmavaated, mida meie, kui praegune põlvkond ei pruugi mõista. Kõik see on elu käik, see on loomulik, et uus põlvkond mõtleb omamoodi ning tänu sellele kohtabki maailmas palju põnevaid ning omamoodi isiksusi.