Küsitlus on spetsiaalsete küsimuste esitamine inimeste intervjueerimiseks. Andmete kogumine: Kvantitatiivsed meetodid: Kvalitatiivsed meetodid: · Ankeetküsitlus · Avatud intervjuu · Internetiküsitlus · Fookusgrupp · Näost-näkku intervjuu · Delfi meetod · Telefoniintervjuu · Vaatlus · Tekstianalüüs · Juhtumianalüüs ANKEETKÜSITLUS Eelised: mahukas ankeet; küsitlejal võimalus ankeedi olulisust selgitada ning inimese küsimustele vastata Puudused: aeganõudev; väga madal ankeetide laekumise %; ei saa kindel olla, kes ankeedi tegelikult täitis; vead ankeedi täitmisel, kui juhend on ebapiisav INTERNETIKÜSITLUS
Avastatud seadused võimaldavad konkreetseid tingimusi teisendades valida erisuguseid võimalusi ja esile kutsuda nähtusi seaduste määratud paratamatuse piires. 6 Eristatakse kahte liiki seadusi: a) dünaamilisi - seadus määrab üheselt iga ta valdkonda kuuluva objekti käitumise; b) statistilisi iseloomustavad suure hulga objektide käitumise keskmisi tulemusi. Statistilised seadused eeldavad uuritavate objektide variatiivsust, mis on omane bioloogilistele objektidele. Seetõttu on bioloogiliste objektide uurimisel sedastatavad üksnes statistilised seadused. See tähendab, et seaduse avaldumist saame oodata teatava tõenäosuse piires. Kriitiliseks tõenäosuse piiriks peetakse 95% (see tähendab, et 95-l korral 100-st avaldub seaduspärasus. Ülejäänud 5 juhtu võivad moodustada erandi. KONTSEPSIOON
.................... 3 Lihtne juhuvalim ............................................................................................................................. 4 Kihtvalim ........................................................................................................................................ 5 Klastervalim ................................................................................................................................... 5 Mitmetasandiline valim .................................................................................................................. 6 Kõikne valim................................................................................................................................... 6 Mugavusvalim................................................................................................................................. 6 Ettekavatsetud valim ........................................................
Üldkogum sisaldab sihtkogumit, mida uuritakse. Tunnus näitaja, mida mõõdetakse (vaadeldakse) ja mis võib omandada erinevaid väärtusi erinevail objektidel Kõikne uuring (census) - andmete kogumine kõigilt üldkogumi objektidest. On · väga kallis; · saadavate andmete hulk piiratud. Üldkogum II Võimalikud ka registripõhised uuringud. Register - olemasolev andmebaas mingi üldkogumi kohta. · piiratud andmed; · sobilik alusmaterjaliks uuritavate objektide hulga kitsendamisel. Freim (frame), loend üldkogumi nimekiri, mis võimaldab pääsemist üldkogumi elementide juurde Valik · Kui kõiki üldkogumi objekte üle mõõta pole võimalik (või siis otstarbekas), tuleb mõõta nii palju elemente, kui palju on võimalik ja vajalik. Mõõtmiseks valitud objektid moodustavad valimi. · Kuna valim on ainult osa üldkogumist, siis tehtud järeldused ei saa olla absoluutselt õiged.
tõlgendamisel Teisalt eeldatakse, et uurimisprobleemid on ühiskondlikult ja poliitiliselt olulised ja pole halb, kui saadud teadmisel on ka teatav praktiline väärtus Teooriate ulatus Teooriaid liigitakse vastavalt nende abstraktsuse astmele. USA sotsioloogi R. Merton'i klassifikatsioon: Suured teooriad (grand theory) Keskmise ulatusega teooriad (middle rage theory) BA-töös kasutage "keskmise ulatusega teooriad" Paradigma suured koolkonnad, mis eristuvad üksteisest oma reaalsuse tunnetamise ja analüüsimise viisides. Paradigma sees on palju erinevaid teooriad. Riigiteaduste põhiparadigmad Biheivorism Institutsionalism Interpretatiivne lähenemine, ehk konstruktivism Ratsionaalse valiku teooria Vahel eristatakse ka: Marksism Normatiivne lähenemine (poliitika filosoofias) Biheivorism ja ratsionaalne valik Biheiviorism:
Uurimisstrateegia ja üksikute uurimismeetodite valik sõltub valitud uurimisülesandest ja uurimuse probleemist. Kvalitatiivne uurimus · Uurimus on tervikut haarav teadmiste hankimine, andmed kogutakse tegelikus olukorras · Teadmiste kogumise instrumendina eelistatakse inimest · Kasutatakse induktiivset analüüsi järeldamine üksikult üldisele · Andmete kogumisel kasutatakse kvalitatiivseid meetodeid (intervjuu, vaatlus, dokumentide analüüs) · Uurimisobjektid valitakse eesmärgipäraselt, mitte juhusliku valimina · Uurimuse kava kujuneb uurimise käigus · Juhtumeid käsitatakse kui ainulaadseid, vastavalt sellele tõlgendatakse ka andmeid Kvalitatiivne naturalistlik (millegi jälgimine) andmete kirjeldamine (andmed enam sõnad ja pildid kui numbrid) tegelemine progressiga ei otsita andmetest tõendeid hüpoteesidele, mis püstitatud enne uuringut
uurimusega; - teoreetiline uurimus: selle käigus luuakse uusi ideid ja analüüsitakse olemasolevaid ideid; - ülevaateuurimus: vaheaste empiirilise ja teoreetilise uurimuse vahel, varem tehtud empiiriliste uurimuste tulemuste analüüsimine. Metaanalüüs (meta-analysis) ülevaateuurimuse kõige rangem vorm, varasemate empiiriliste uurimuste statistiline analüüs. Kuna teoreetiline ja ülevaateuurimus on vähem standardiseeritud ja raskemini etappidesse jaotatavad, siis käib järgnev jutt eelkõige empiirilise uurimise kohta. Empiirilise uurimise etapid Võib välja tuua järgmised etapid probleemi püstitamine, hüpoteesi püstitamine, andmete kogumine, andmete analüüs ja järelduste tegemine. Selline on empiirilise uurimuse käik ideaalis, tegelik uurimine ei käi alati just sellises järjestuses. 1. Probleemi püstitamine. Teaduslik probleem on uurija arvamus selle kohta, mida
SOTSIAALSED FAKTID JA TEOORIAD • Sotsiaalne fakt: püsiv (sageli statistiline) seaduspära. Haridustase positiivses korrelatsioonis sissetulekuga, frustratsioon suurendab agressiivse käitumise tõenäosust … • Teooria: faktide ja seoste seletusviis. Kognitiivse dissonantsi teooria, sotsiaalsete representatsioonide teooria … • Teooria = konstruktsioon. Tegelikkuse sotsiaalne konstrueerimine. • Positivistlik paradigma ja kvalitatiivne alternatiiv SOTSIAALTEADUSTE RAKENDUSED • Alus- ja rakendusuuringud sotsiaalteadustes • Uurimistulemuse praktilise kasutamise viisid: publitseerimine, ettepanekud, avalik arutelu, • Levinud rakendusvaldkonnad: turu-uuringud, personalivalik, juhtimisotsused, strateegiakujundus, haridustehnoloogiad … • Üliõpilastööde rakendused UURIMISPROBLEEM JA UURIMISKÜSIMUS
töötab, kuidas toimivad poliitilised süsteemid). Empiiriliselt raske või võimatu kontrollida (nt. Weber, Marx, Easton, Habermas, jt). – Keskmise ulatusega teooriad (middle rage theory) – pole nii abstraktne, võimalik empiiriliselt testida, fokuseeritum (nt. sotsiaalse mobiilsuse teooriad, valimiskäitumise teooriad, Putnam’i sotsiaalse kapitali teooria, agenda setting’u teooria, ratsionaalse valiku teooria, jne). • BA-töös kasutage “keskmise ulatusega teooriad” • Paradigma – suured koolkonnad, mis eristuvad üksteisest oma reaalsuse tunnetamise ja analüüsimise viisides. Paradigma sees on palju erinevaid teooriad. Riigiteaduste põhiparadigmad • Biheivorism • Institutsionalism • Interpretatiivne lähenemine, ehk konstruktivism • Ratsionaalse valiku teooria • Vahel eristatakse ka: – Marksism - teatud struktuurid (majanduslikud, ühiskondlikud, poliitilised) piiravad võimalusi või vastupidi hoopis soodustavad neid. Sotsiaalse ebavõrdsuse uurimine
ajaga, eriti anketeerimisega. Küsitluse liik. Kvalitatiivne küsitlus pehme -, suhteliselt vähe formaliseeritud küsitlus, mille eesmärgiks on : - genereerida hüpoteese; - uurida suhteliselt erandlikke olukordi/ objekte; - saada eksperthinnanguid. Kvalitatiivse intervjuu tulemustele ei rakendata tavalisi statistilisi meetodeid ja saadavad tulemused ei ole standardsete meetodite abil üldistatavad. Kvantitatiivne küsitlus , mille korral kasutatakse standardiseeritud küsitlusvormi ankeeti ning tulemused üldistatakse üldkogumile. Sellise küsitluse puhul tuleb jälgida terve rea eelduste täidetust, et tulemused oleksid üldistatavad. Küsitluse vastuste ja tulemuste puuduseks ei ole 100 protsendiline objektiivsus ( vastused ei ole alati õiged vasatakse huupi; ei saa kõiki küsitluslehti tagasi ), kuid üldjuhul annavad nad ammendavaid tulemusi vajalikul tasemel. Küsitlusmeetodi
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise instituut Annika Krutto ANDMEANALÜÜS SOTSIAALTEADUSTES Loengukonspekt Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................................3 1. ANDMEANALÜÜSI põhimõisted ......................................................................................... 3 1.1 Üldkogum ja valim............................................................................................................... 3 1.2. Valimi valikumeetodid.........................................................................................................4 1.3. Mõõtmismeetod ja mõõtmisvahend ....................................................................................5 1.4. Andmetabel.....................................................................................................
2015 plaan : • Vähendada kodutöö kirjaliku osa mahtu • Uurida ettevõtete asemel kaastudengeid • Alustame uuringu ettevalmistust kohe esimestes seminarides Kodutöö üldteema ‘innovatsioon/ õppimisvõime’ Kvantitatiivne küsimustik Kvalitatiivne case-study – intervjuud (avatud küsimused, läheb sügavuti) Kodutöös on kohustuslik leida 25 kontakti Kvantitatiivne küsimustik: statistiline analüüs, seosed kodutööti erinevad – valim 50 Kvalitatiivne intervjuu – trantskribeerimine, within-case analüüs, märksõnade leidmine. Psühholoogilised faktorid: • Values • Traits • Beliefs • Emotions • Cognitive bias Väärtused – saavutus, võim, traditsioonid Omadused – ausus, integrity Cognitive bias – tsempion, üleoptimism, tatus quo Emotisoonid – õnnelik – kurb, excited – calm, controlling - controlled Õppimisvõime: ACAP process: • Acquisition • Assimilation • Transformation • Exploitation
1 Valimid ja nende moodustamine........................................................................10 3.2 Valimvaatlus ......................................................................................................11 3.2.1 Valimvaatluse tüübid ..................................................................................11 3.3 Valimvaatluse meetodid ....................................................................................11 3.3.1 Mittetõenäosuslik valim ............................................................................. 12 3.4 Tõenäosuslik valim ............................................................................................12 3.4.1 Vaatlusvead ................................................................................................ 12 3.4.2 Mitte valimi vead.........................................................................................13 3.4.3 Vaatlusvead ............................
1. Küsitlusmeetod. Ankeetide tüübid. Küsimuste tüübid. Levinumad andmete kogumise meetodid infoteadustes on (ankeet)küsitlused, intervjuud, rühmaintervjuud ehk-arutelud, dokumentide analüüs, vaatlus. Küsitluseks nimetatakse andmekogumise meetodit, mis kasutab küsimustikke või intervjueerimist, et üles märkida vastajate sõnalist käitumist. See meetod on mitteeksperimentaalne, kirjeldav uurimismeetod. Küsitlus osutub vajalikuks, kui uurija soovib koguda andmeid nähtuse kohta, mida ei saa vahetult vaadelda, see sobib isiklike faktorite nagu arvamuste, hoiakute ja suhete uurimuslikuks analüüsiks, samuti põhjus-tagajärg suhte väljaselgitamiseks
Teadusliku uurimise eesmärgiks on saada usaldusväärset teadmist uuritava tegelikkuse objekti kohta Traditsioonilised teadusliku uurimise eesmärgid Mõista ja kirjeldada uuritavat objekti (mis ja missugune on see fenomen, nähtus või sündmus, mida uurime?) Selgitada välja uuritava fenomeni seoseid teiste fenomenidega, selle põhjusi (miks sündmus või nähtus on selline nagu ta on?) Prognoosida võimalike tuleviku arenguid (kuidas sündmus või nähtus edasi areneb?) TEOORIA (kr.k. – vaatlus, uurimus, õpetus) ♥ Inimtegevuse spetsiifiline valdkond ja selles valdkonnas toimuva tegevuse tulemus, mis kujutab endast ideede, vaadete, kontseptsioonide, seletuste, õpetuste kogumit ümbritsevast tegelikkusest. Mõttelise konstruktsioonina T. vastandub praktikale, kuid samas on sellega tihedas ja orgaanilises ühtsuses (Babbie 2004) ♥ Tõeste teaduslike teadmiste vorm, mis annab ühtset ettekujutust ümbritseva tegelikkuse seadusepärasustest ja objektide iseloomustustest
2. TURUNDUSUURINGU PROTSESS 2.1. Turundusuuring, kui teaduslik meetod. Turundusuuringut, kui teaduslikku meetodit iseloomustavad järgmised momendid : - teadlikkus probleemi situatsioonist, - alternatiivsete lahenduste leidmine probleemile (hüpoteesid), - alternatiivide põhjalik uurimine, - tulemuste analüüs, - ideede kontroll uurimistulemuste põhjal. Teadusliku meetodi rakendamisega on seotud kolm põhimõistet: kehtivus, usaldusväärsus ja objektiivsus: Kehtivus, valiidsus. Valiidsus tähendab seda, kui hästi turundusuuring mõõdab tulemust, mille mõõtmisele ta pretendeerib, kusjuures teisi näitajaid kontrollitakse. Näiteks huvitab turundajat reklaamikampaania mõju uurimine müügitulemustele. Valiidsus selles näites – kas ta ikka mõõdab seda, mis oli kavas – reklaamikampaania mõju müügitulemustele. Uuringute valiidsus on kriitiline probleem. Usaldusväärsus. Seda näitajat seostatakse uurimistulemuste stabiilsuse ja konsistentsiga.
enamasti eetiliste ja sotsiaalsete piirangute tõttu võimalik. Andmekogumine tähendab sageli olukorda sekkumist, tulemused sõltuvad uurimise läbiviimisest. - Sotsiaalteadused, eriti aga humanitaarteadused on seetõttu tugevasti erinevad loodusteadustest, ei kujuta endast teadusi selle sõna ranges tähenduses. - Uurimismeetodid ja lähenemisviisid sotsiaalteadustes · Loodusteaduslikud põhimeetodid eksperiment ja vaatlus on sotsiaalteadustes teisejärgulised. · Esile tõusevad küsitlus ja tekstianalüüs oma paljude alaliikidega, mida eristab põhiliselt kvantitatiivse või kvalitatiivse lähenemisviisi domineerimine. · Nõudlikumates uuringutes rakendatakse mitmeid meetodeid ja nii kvantitatiivset kui kvalitatiivset lähenemisviisi. · Kvantitatiivse (statistilise) lähenemisviisi põhitugevus seisneb võrreldavates
- annab ülevaate, mida ja kuidas uuriti ning milliste järelduste ja tulemusteni töö käigus jõuti. Sisaldab referaati (abstract), sisukokkuvõtet ja bibliograafiat (kasutatud allikate loetelu). 41. Reliaablus – mõõtmistulemuste korratavus. Mõõtmise või uurimuse reliaablus näitab, et saadud tulemused ei ole juhuslikud. Tulemust võib reliaabliks pidada näiteks siis, kui kaks hindajat jõuavad või uuritava korduval uurimisel jõutakse sama tulemuseni. 42. Valiidsus – mõõtvahendi või uurimismeetodi võime mõõta just seda, mille mõõtmiseks see on mõeldud. Mõõtvahendid ja meetodid ei pruugi alati anda teavet just selle kohta, mida uurija arvab end uurivat. Näiteks võib ankeedile vastaja mõista paljusid küsimusi teisiti, kui uurija seda on mõelnud. 43. Hüpotees – teaduslik oletus, mille tõesus ei ole kindlaks tehtud. 44. Kirjeldav statistika – pakub meetodeid (vaatlus)andmetest kokkuvõtete tegemiseks ja nende kirjeldamiseks
Andmeanalüüs Kordamisteemad 1) Uurimistsükkel: millised etapid eelnevad ja järgnevad andmeanalüüsile. Tuleb püstitada uurimisküsimused: mida ja kelle käest tahan teada saada; millistele küsimustele tahan vastuseid. Andmete kogumine. Enne kogumist kontrollida, ehk on andmed juba olemas ja arvestada aja- ning raharessursiga. Vaatlus: otsevaatlus, varjatud vaatlus, osalusvaatlus Eksperiment Intervjuu: struktureeritud, poolstruktureeritud või struktureerimata Küsitlus Kas uurida valimit või üldkogumit? Üldkogum ehk populatsioon. Valim on üldkogumist uurimiseks eraldatud osa, mille põhjal tehakse statistilisi järeldusi üldkogumi kohta. Valimi moodustamine: a)tõenäosuslik: 1. Lihtne juhu- nimekiri 2. Süstemaatiline juhu- nimekiri, millest iga 10. 3
Hüpotees ont eaduse teadaolevatel faktidel ja seadustel rajanev teaduslik oletus. Hüpotees on teadaolevatele faktidele toetuv, kuid tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse või muu kohta. Hüpotees võib olla ka väide, mida ei ole tõestatud. Igat hüpoteesi on vaja kontrollida. Hüpoteesi püstitamine on uurimustöö loov faas, mõtlemise resultaat, mille puhul uurija kujutab endale ette võimalikke seoseid uuritavate nähtuste vahel. Hüpoteesi sõnastamine on üks raskemaid etappe. Hüpoteesi seadmine nõuab laia silmaringi ja probleemi põhjalikku tundmist. Heaks hüpoteesiks tuleb pidada sellist, mis aitab astuda teaduses sammu edasi. Õigesti seatud hüpoteesi põhitunnused: 1) Hüpotees peab olema vastavuses faktiga, mille alusel ta sõnastati ning mille selgituseks koostati.
Nimeta vähemalt 2 nö katus-uurimisküsimust. Kui otsitakse esmajoones vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus uuritaval esineb v mitte. Andmete kogumine ja tõlgendamine toimub üheaegselt. Miks? Kuidas? 8. Millised kvantitatiivse uuringu jaoks valimi moodustamise viisid võimaldavad teha järeldusi üldkogumi kohta? Ehk teisisõnu, milline neist valimitest on representatiivne? Vali üks või enam: a. Mugavusvalim b. Lihtne juhuvalim c. Kihtvalim d. Süstemaatiline valim e. Juhuslik valim f. Lumepalli-valim I9. Induktiivse loogikaga tehtud uurimuses on teooria uuringu...vt punkt 6. ( Induktiivse lähenemise puhul uuritakse teatuid üksikjuhte ja liigutakse üldistamise suunas. See tähendab andmete kogumist, analüüsi ja interpreteerimist niisugusel viisil, mis lõppkokkuvõttes viib üldprintsiipideni ja teooriani. Enamus kvalitatiivseid meetodeid on oma olemuselt induktiivsed, sest üldistusi on väga raske teha kui
9/6/2011 Eesmärk · Kursuse läbinud üliõpilane: omab teadmisi teadusfilosoofia sissejuhatusest, äriuuringute spetsiifikast, uuringu ülesehitusest ja uurimisprotsessi etappidest; teadmisi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja Majandusalased uurimismeetodid
läbi viies. See on üldine ja ühine vaade uuritava tegelikkuse iseloomule ja selle uurimisviisidele. LISAKS: A typical example or pattern of something; a model. A worldview underlying the theories and methodology of a particular scientific subject. Paradigmad põhinevad filosoofilistel maailmavaadetel. Sellest tuleneb omakorda näiteks sotsiaalse tegelikkuse mõistmise viis. *Vahel näib, et igal semiootika suurkujul oleks kui oma paradigma. Andersoni (1990) kolm maailma käsitlust · Premodernne universum kui muutumata hierarhiline kord. Kõigel on eesmärk, inimene on struktuuri osa. Teadmine põhineb usul. · Modernne on olemas üks tõde, mis ei sõltu tõlgendustest. Väärtus sõltub lähedusest tõele. Eesmärk avastada uuritavast objektist seda ühtainust tõde, lähtudes objektist endast. Positivism arusaam, et ainuõige on teaduslik lähenemine.
kvaliteet. hind, intervjueerija mõjud; 2. Millised on telefoniintervjuu puudused? -kerge on toru ära visata; vastuseid on keeruline kirja panna intervjuu käigus; vastajad on ettevaatlikud; raske on suhelda inimesega telefoni teel võrreldes näost näkku; kõigil ei ole telefoni numbreid; ei teata tegelikult kellele helistatakse; intervjuu mõjud piirduvad esmase kontaktiga.( võimalikud vead valimis, telefoniomanike valim on piiratud; intervjueerija mõjud; visuaalseid abivahendeid ei saa kasutada; tehnilised probleemid vastuseprotsendi hindamisel. 3. Kuidas on võimalik intervjuu edukust tõsta? Oluline, et intervjueeritav hoiab intervjueeritavat motiveerituna. Sõbraliku atmosfääri loomine, kirjeldamine, küsimuste esitamise viis; oluline on esitata arusaadavaid ja selgeid küsimusi, sõnastuse ja küsimuste järjekord; korduse puhul
Normaaljaotus - Juhuslik suurus allub normaaljaotusele, kui see on mõjutatud paljude faktorite poolt, iga üksikfaktori mõju on väike, puudub domineeriv faktor. Normaaljaotuse jaotustihedus - Määratud ära kahe parameetriga: Keskväärtus µ määrab ära jaotuskõvera asukoha, standardhälbest σ sõltub, kui lai on jaotuskõver. Valem: Normaaljaotuse keskmised: aritmeetiline keskmine = mood = median 6. Valikuuringud Statistiline uuring võib olla: kõikne – uuritakse läbi terve üldkogum või valikuline – uuritakse läbi üldkogumit esindav osa : valim Valikuuring - eesmärgiks on valimi põhjal järelduste tegemine üldkogumi kohta. Kasutamise põhjused: Väiksem maksumus, Suurem kiirus, Suurem paindlikkus, Laiem rakendatavus • spetsiaalne aparatuur; • spetsiaalselt ettevalmistatud töötajad. • Suurem täpsus andmete kogumisel • suurema kvalifikatsiooniga tööjõud; • võimalik paremini kontrollida töötlemisvigu. • Mõnikord võib objekti
Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 1 VAATLUS Programm Kevad 2010 Jüri Uljas [email protected] Eesmärk: Praktika eesmärgiks on sotsiaalpsühholoogiliste teadmiste rakendamine igapäevaelu kontekstis, vaatlusoskuste ning sellealase uurimistöö oskuste arendamine. Tähtaeg: kevad 2010 1-2. Inimese uurimise tasandid. Eetika teaduses. Petmine teaduses. Uurimustele esitatavad nõuded: objektiivsus, seesmine ja väline valiidsus, reliaablus. Teooria ja uurimus
.. 200-300 200-300 250 28 7000 38 -179,5 32220,25 ... 300-400 300-400 350 42 14700 80 -79,5 6320,25 ... 400-600 400-600 500 50 25000 130 70,5 4970,25 ... Üle 600 600-1000 800 20 16000 150 370,5 137270,3 ... Kokku 150 64425 4822025 USALDUSINTERVALLID Usaldusintervalle on vaja selleks, et hinnata valimi ja üldkogumi vastavust. Valim on juhuslik,võib esineda erinevaid tulemusi. Tehes üldistusi üldkogumile,peame veaga arvestama. Usaldusintervalle kasutataksegi selle vea hindamiseks. Keskmine esindusviga. Valimi suurenedes esindusviga väheneb. Selle leidmiseks on erinevad valemid lähtuvalt sellest, kas üldkogumi suurus on teada või ei ole.(valimi mahu võtmisel ei arvestata missing lahtrit) Piiresindusviga. Jälle kaks valemit lähtuvalt üldkogumist. Kasutatakse t-jaotuse täiendkvantiili
Turundusuuring · Turu loodetav suurus tulevatel aastatel. Ülejäänud etappidega on juht seotud oluliselt vähem, kui uurija. 5. ANDMETE KOGUMISE MEETODID Tarbijatega suhtlemisel on võimalikud mitmed andmekogumise viisid, mille valik oleneb eesmärgist, finantsseisust ja kohast. Mõned neist on näiteks isiklik küsitlemine (intervjuu), telefonitsi küsitlemine, posti teel küsitlemine ning vaatlus. 5.1. Vaatlus. Kulukuse ja väärtuse poolest kõige madalamal kohal asub vaatlus. Philip Kotler ütleb, et vaatlus võib anda vihjeid ning olla abiks turu-uuringu läbiviimisel, kuid tavaliselt ei saada selle abil olulisi ja süstemaatilisi teadmisi. Seda meetodit kasutatakse sageli just abistavana küsitluste ettevalmistamisel. Vaatluse objektiks võib olla tarbija käitumine kaupluses, sööklas, näitusel või tema reageering reklaamile.Vaatlusi on kahte liiki: osalusvaatlus, kus
Hüpotees vöäljendab tihti seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahelist. Nt inimese haridus (sõltumatu muutuja) on positiivselt seotud tema sissetulekuga (sõltuv muutuja). Andmete kogumine alati ei ole uurijal vaja isiklikult uusi andmeid koguda. Mõnikord saab kasutada ka teiste poolt varem kogutud andmeid (on avalikke andmestikke nagu nt Euroopa sotsiaaluuring, Maailma väärtusteuuring ) . Peamised sotsiaalteaduslikud andmetekogumise meetodid: 1. Küsitlus 2. Vaatlus 3. Eksperiment 4. Dokumentide analüüs Küsitlus ankeetküsitlus (samade küsimuste esitamine suurele hulgale inimestele. Suletud küsimused (vastusevariandid ees). Intervjuu väiksema hulka inimeste põhjalikum küsitlemine, avatud küsimused. *populatsioon e üldkogum need inimesed kelle kohta tahame oma küsitlusega infot saada *valim see inimeste hulk, keda me reaalselt küsitleme *valimi esinduslikkus kui hästi valim populatsiooni esindab
rühmitades võimalikud väärtused klassidesse. Näiteks kaalukategooriad maadlusvõistlustel. Tulemuste statistilise töötlemisvõimaluste laiendamise huvides kasutatakse ka ordinaalskaala kodeerimist arvuliseks (kvantitatiivseks) tunnuseks (näiteks keskmise hinde leidmiseks). Nii saadud statistiliste tulemuste tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik (ei või näiteks väita, et keskmine hinne 4,0 on kaks korda parem kui 2,0). Üldkogum ja valim Üldkogum on objektide (nähtuste, isendite, protsesside) hulk, mille kohta soovitakse teha teaduslikult põhjendatud järeldusi. Valim on üldkogumist eraldatud objektide hulk, mille mõõtmise ja vaatlemise alusel tehakse järeldusi üldkogumi kohta. Nõuded valimile: 1. Valimi maht peab olema küllalt suur. 2. igal üldkogumi indiviidil peab olema võrdne võimalus sattuda valimisse. Neid kaht nõuet rahuldavat valimit nimetatakse representatiivseks e. esindavaks.
Hüpoteeside kontrollimise meetodid - küsitlus Küsitluse eelised: Suhteliselt kergelt on võimalik hankida suuri andmehulki. Tulemused on suhteliselt kergesti analüüsitavad. Võimaldab teha uuritava grupi kohta üldistusi. Võimaldab siduda inimeste arvamusi ja hoiakuid teiste näitajatega. Võimaldab uurida nähtusi, mida on raske teiste meetoditega uurida (nt vaatluse teel). Hüpoteeside kontrollimise meetodid - küsitlus Küsitluse probleemid: Valimi moodustamine valim peab olema esinduslik. Te soovite uurida kõigi HTG õpilaste arvamust mingis küsimuses. Moodustage valim! Tulemus võib sõltuda küsimuse püstitamisest. Tihti on sotsiaalse soovitavuse roll vastustes väga suur. Vastamisest on võimalik mööda hiilida. Hüpoteeside kontrollimise meetodid test ja intervjuu Test on küsitlus, kus vastusevariandid on ette antud ja kus võrreldakse kahte või enamat inimest mingi tunnuse suhtes.
halvaks panevad. Kes on dramaturgilise teooria autor ning milles seisneb selle teooria põhiideed? Autor on Georg Herbert Mead. Mead arvab, et individuaalne meel ja mina tekivad sotsiaalse protsessi käigus. Ta eristab siin kahte faasi: Zestide vestlus ning keel ehk tähendusrikaste, oluliste zestide vestlus. Huvitav on see, et Mead vaatleb keelt kui kommunikatsiooni läbi oluliste sümbolite. Mida tähendab paradigma? Kes on paradigma idee autor? Paradigma on algses tähenduses õpetlik näide, eeskuju, musternäide või näidis. Thomas Kuhn on oma teadusfilosoofilises kontseptsioonis hakanud paradigmaks nimetama teadusetegemise viisi, mida omandatakse eeskuju najal. Miks paradigma on oluline teaduses? Paradigma on oluline teaduses sellepärast, et ta annab pildi kõikidest erinevatest võimalikest (või vähemalt tuntud) paradigmadest ning loob loogika, mis aitab vaadelda
determinandid. Epidemioloogia on tõenduspõhise meditsiini kui täpsusega, iseloomustab hetkeseisu. Levimusmäär PR (prevalence 6 Andmete tüübid. Üldkogum ehk populatsioon objektid, tõenduspõhise rahvatervise põhialuseks.) Kiirhinnangu meetod- on rate)-arvväärtused 0 ja 1 (0% ja 100%) vahel. kellele või millele üldistatakse uurimuse tulemusi. Valim uurija intensiivne meeskonnapõhine uurimismetoodika, kasutatakse esmase Kumulatiivnehaigestumus ehk CIR- isikute propotsioon, kes mingil käsutuses olevate objektide hulk. Objekt uurimisalune ühik, ülevaate andmiseks (sh sekkumiste efektiivsuse hindamiseks) ja selleks ajavahemiku algul on haigusvabad, kuid selle ajajooksul haigestuvad / üksikindiviid. Tunnus objektil mõõdetav näitaja. Andmestik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
