- võimude lahususe põhimõte. PS § 4 - õigusnormi täpne kujunemine - proportsionaalsuse põhimõte (mõõdupärasus) - õiguskindluse ehk usalduse kaitse põhimõte - halduse üle teostatava kontrolli olemasolu - isikute õigusliku kaitse lai ulatus (§ 15) 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 12 4 16.03.2010 sotsiaalriigi põhimõte - normaalsete elamistingimuste tagamine, - sotsiaalse julgeoleku tagamine, - üksikisikute individuaalsete vajaduste rahuldamine (õppimisvõimaluste tagamine, kultuuriliste vajaduste rahuldamine, tervisekaitse süsteemi kujundamine), - keskkonnakaitse, - riigi ja majanduse teatud põimumine, mis väljendub nii riigipoolses interventsioonis kui ka subventsioonis, - planeerimine. 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 13
alus, mis kujutab endast mingi seisukoha üldistust ja laiendamist kõigi selle valdkonna nähtustele, millest tähendatud printsiip on abstraheeritud Põhiseaduse I peatükk sätestab Eesti riikluse ja riigi õigusliku ülesehituse põhiprintsiibid ning normid. Põhiseaduse I peatükis sisalduvad printsiibid määravad ära riigivõimu organisatsiooni põhialused. Samas ei sisalda I peatükk kõiki põhiseaduse olulisi printsiipe. Nii näiteks on sotsiaalriigi ja demokraatliku õigusriigi põhimõte sätestatud põhiseaduse II peatükis (§ 10) Põhiseaduse paragrahv 10 sätestab: ,,Käesolevas peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele." Demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi põhimõtete kehtivus tähendab, et Eestis
süsteemkäsitlused äärmiselt harvad. Siseriiklikel eeldustel põhineva sotsiaalõiguse mõiste kõrval on väärtuslikuks teadmiste allikaks ka erinevate riikide mõistekäsitlused, mis loovad aluse vastava õiguskorra sotsiaalõiguse piiritlemisele. Sotsiaalõigusena laiemas tähenduses mõistetakse kõige laiemal kujul seda osa õigusest, mille aluseks on sotsiaalpoliitilised eesmärgid. Sotsiaalõigus on sotsiaalses õigusriigis esmaseks instrumendiks, mille kaudu viiakse ellu sotsiaalriigi põhimõtet ning realiseeritakse sotsiaalseid põhiõigusi. Üha enam klassikaliselt riigi poolt tagatud sotsiaalsest kaitsest on nihkumas eraõiguslikult teostavate meetmete suunas – st. sotsiaalõigus hõlmab seega ka eraõiguslikke ning kolmanda sektori suhteid. Prantsusmaal ja Šveitsis mõistetakse terminit „sotsiaalõigus“ väga laias tähenduses. Seda kasutatakse üldmõistena sotsiaalkindlustuse, sotsiaalhoolekande ning ka tööõiguse tähistamiseks
Sotsiaalpoliitika Eksamiküsimused Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 1.Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused.................................................................2 2.EV Põhiseaduse eesmärgid......................................................................................................2 PS §10 sätestab Eesti riigi kui sotsiaalriigi olemuse:..............................................................2 3.Heaoluriik (sotsiaalriik) ja selle põhimõtted............................................................................4 Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet................................................................4 Heaoluriigi ideoloogia mudelite järgi:....................................................................................4 Heaoluriigi tunnused Catherine Jones Finer, 1999..
probleeme põhjustab vaesus,abitus,hälbivus(kas majanduslik, vaimne või füüsiline) Kaks põhjuste ringi, mis tekitavad inimeste vahel ebavõrdsust: inimeste võimed ja oskused inimeste valikud (kui hästi ta oskab oma võimeid tööturul realiseerida) 2. EV Põhiseaduse eesmärgid Põhiseadus loob raamistiku, millele peavad vastama kõik alamal seisvad seadused, Põhiseadus annab seadusandjale siduvad suunised riigi põhikorra aluste kohta. Eesti põhiseaduse üks alusprintsiipe on sotsiaalriigi põhimõte: riik peab looma eeldused selleks, et siin elavad inimesed saaksid võimalikult suurel määral kõiki oma põhiõigusi realiseerida ja täisväärtusliku liikmena ühiskondlikust elust osa võtta. PS §10 sätestab Eesti riigi kui sotsiaalriigi olemuse: Riik ei tohi oma kodanikku hätta jätta ning peab hoolitsema nende kodanike eest, kes ei suuda ise endale elatist teenida ja tagama nende äraelamise.
Kuidas riigiorganeid liigitatakse? Riigiaparaat- riigiorganite systeem,mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorgan-riigiaparaadi struktuurne element,selle funktsionaalne osa. Liigitus-seadusandliku,täidesaatva ja kohtuvõimu oraniteks. 7. Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos? Riik annab õigusele vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu.õiguses väljendub riigi tahe. 8. Mis on õigusriik, seadusriik, politseiriik, haldusriik, totalitaarriik? Mis on sotsiaalriigi printsiip? Millisel alusel eristatakse liberaalset ja sotsiaalriiki? Õigusriik-riigivõimu selline õiguslik korraldus,mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Politseiriik-selline riigivõimu korraldus,mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi,pole tagatisi politsei ega muude sunniorganite omavoli vastu,inimeste eraelu on ykskiasjalikult reglementeeritud. Haldusriik-kus kõige tähtsamat osa etendavad riigi
Ühiskonnaõpetuse kontrolltöö küsimused. 1. Sõnastage sotsiaalriigi ja liberaalriigi peamine erinevus. Sotsiaalriik pooldab, et ühiskonnaliikmed oleksid võrdsed, riik kehtestab ka rohkem makse, kuid liberaalriik pooldab seevastu vabadust majanduses ning riik sekkub vähe. 2. Miks on sallivus ehk tolerantsus ühiskondlik väärtus? Kas tolerantsusel on piirid? Põhjendage oma seisukohti eluliste näidete varal. Väärtus sellepärast, sest kui sallivust ei oleks siis ei saaks ühiskonnas toimuda õiglane
ajavahemiku möödumisel, kui midagi on otsustatud, siis seda küsimuste enam üles ei tõesteta. Õigusriigis on proportsionaalsuse põhimõte juhtiv/vedav- kõik abinõud, mida on kehtestatud, peavad olema vastavuses kavandatud eesmärgiga. Nt: tahame, et lasteaia piirkonnas autod ei kihutaks- võimalus panna kiirust piirav silt, lamav politseinik. Sotsiaalriigi printsiip- Tähendab avaliku võimu üha laiemat sekkumist majanduslikku ja sotsiaalsesse valdkonda. Sisu element: normaalsete elamistingimuste tagamine, mis tähendab ka vanurite, invaliidide, haigete, töötute elutegevuse enam kui minimaalne tagamine. See seiseneb ka valikus korra sja julgeolekus, et kardaks hämaras linnas liikuda. Üksikisikute individuaalsete vajaduste üha laialdasem tagamine
osundatud suurest õigussüsteemist. Konkreetsemalt mõjutasid Eesti Vabariigi õiguskorra kujundamistalg aastail (19 18-1940) ühelt poo lt endis e Vene imp eer iumi seadus and lus e alus ning õig us e koo lko nnad (tuginesid ise paljuski romaani-germaani alusele!) ning teiselt poolt eriti saksa ja austria (nn Viini koolkond)koolkonnad. Näiteks esimese, 1920.a. põhiseaduse koostamisel oli vahetuks eeskujuks Weimari Vabariigikonstitutsioon. Sotsiaalriik, politseiriik, haldusriik Sotsiaalriigi printsiip (heaoluriik)on sarnaselt õigusriigi printsiibiga sätestatud §-s 10. Sellest printsiibist tulenevad kaks põhimõttelise tähendusega järeldust. Esiteks annab sotsiaalriigi põhimõte igaühele õiguse ning paneb riigile vastava kohustuse tagada vähemalt minimaalselt inimväärikas äraelamine. Sotsiaalriigi printsiibiga kaasnevad nn sotsiaalsed põhiõigused. Riik on kohustatud tegelema selliste probleemidega nagu vaesus, tööpuudus, tervishoid ja keskkonnakaitse.
Konkreetsemalt mõjutasid Eesti Vabariigi õiguskorra kujundamist algaastail (1918-1940) ühelt poolt endise Vene impeeriumi seadusandluse alus ning õiguse koolkonnad (tuginesid ise paljuski romaani-germaani alusele!) ning teiselt poolt eriti saksa ja austria (nn Viini koolkond) koolkonnad. Näiteks esimese, 1920.a. põhiseaduse koostamisel oli vahetuks eeskujuks Weimari Vabariigikonstitutsioon. 34. Sotsiaalriik, politseiriik, haldusriik (Taavi Annuse Riigiõigus) Sotsiaalriigi printsiip (heaoluriik) on sarnaselt õigusriigi printsiibiga sätestatud §-s 10. Sellest printsiibist tulenevad kaks põhimõttelise tähendusega järeldust. Esiteks annab sotsiaalriigi põhimõte igaühele õiguse ning paneb riigile vastava kohustuse tagada vähemalt minimaalselt inimväärikas äraelamine. Sotsiaalriigi printsiibiga kaasnevad nn. sotsiaalsed põhiõigused. Riik on kohustatud tegelema selliste probleemidega nagu vaesus, tööpuudus, tervishoid ja keskkonnakaitse
kleepida sinise kotka embleemi oma toodetele ning neid hakati reklaamima. Luuakse sotsiaaltagatiste süsteem, mis tähendab töötuabiraha ja vanaduspensioni jagamist.( Õ lk 87 muudatused SKP-s.( Pärast kriisi ületamist riigi sekkumine väheneb. Majandust hakatakse suunama põhiliselt rahanduspoliitika kaudu. Soodustatud valdkondadesse jagatakse krediit. USA läheb sotsiaalriigi poole, aga kõik on rangelt demokraatlik. · VÄLISPOLIITIKA: Kogu kahe sõja vaheline aeg on isolatsionistlik. Põhiküsimus, mis ameeriklasi huvitab on sõjavõlad. Euroopaga sidumine tekib ainult tüli. Eurooplased on ebausaldusväärsed. 1935. aastal võeti vastu neutraliteedi seadus: ei müüda relvi sõjakolletesse. 1935. aastal sõlmitakse diplomaatilised suhted Nõukogude Liiduga, kuna kerkis esile võlgade küsimus
huviteooria subordinatsiooni teooria subjekti teooria Haldusõiguse reguleerimise eripärasused seisnevad: 1) haldussuhtele on omane käsu olemasolu ja kohustatud subjektil on kohustus seda täita Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid 1) õigusriigi printsiip (võimude lahususe eksisteerimine, õigusnormi täpne kujundamine, õiguskindlus (kord vastuvõetud kord jääks kehtima, taandkuupäevaga koormaga ülesandeid ei tohi kehtestada) 2) sotsiaalriigi printsiibi järgimine (riik ei tohi kodanikku hätta jätta) 3) demokraatia printsiip (kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas) 4) õiguspärasuse printsiip (riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel) Haldusõiguse süsteem - eristatakse haldusõiguse üldosa ja eriosa. Üldosas need mõisted ja printsiibid, mis on põhimõttelise tähtsusega ja eriosa normid reguleerivad mingit
eluaastast) b) haldusorganisatsiooni ülesehitust ja avaliku halduse teostamist. keelavad normid (nt. sissesõidukeeld, peatumiskeeld, alaealine ei Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid: õigusriigi printsiip, tohi öö tööd teha, alkoholi osta) c) õigustavad ehk lubavad sotsiaalriigi printsiip, demokraatia printsiip, õiguspärasuse normid (nt. roheline tuli valgusfooris, nimeseadus kuni 3 nime, printsiip. peretoetuse laekumine, vanaduspension, valimisõigus jne.) II. Territoriaalse kehtivuse järgi: a) üleriigilised õigusnormid (nt. Haldus õiguse allikad: põhiseadus, seadus, seadlus, määrus, perekonnaseadus, VÕS) b) lokaalsed õigusnormid keht
riigiõigusteoreetilised aluspõhimõtete teemalised käsitlused." Järgneb liigendatud sisuosa ja kokkuvõttes: "...Põhiseaduse aluspõhimõtted on põhiseaduse muutmatu tuum. "Aluspõhimõtete ülimuslikkus tuleneb nende kui põhiseaduse kesksete väärtuste kõrvaldamatust õigusjõust." (Maimann 2006, 430.)..." "Lähtudes maksiimist, et vähem võib olla rohkem, identifitseerib siinkirjutaja põhiseaduse aluspõhimõtetena niisiis inimväärikuse, demokraatia, õigusriigi, sotsiaalriigi ja rahvusriigi põhimõtte..." Võtab püstitatud uurimuse kokku: "Teema lõpetuseks on oluline märkida, et põhiseaduse aluspõhimõtete kataloog jääb avatuks ja sõltub alati ka ümbritsevast tegelikkusest. Näiteks ei saa välistada, et keskkonnatingimuste olulise halvenemise korral tunnustatakse tulevikus keskkonnakaitset põhiseaduse aluspõhimõttena. Kuid praeguseks välja töötatud süsteemi võib pidada õnnestunuks ja oma tuumikus meie aegruumis ehk koguni ainumõeldavaks."
Nimetage sätted ja põhjendage! Põhiseaduse aluspõhimõtted on põhiväärtused, ilma milleta Eesti riik ja selle nimel kehtestatud põhiseadus kaotavad oma olemuse. Põhiseaduse aluspõhimõtted on paljuski universaalse iseloomuga samadele või sarnastele printsiipidele tuginevad ka kõigi teiste demokraatlike riikide põhikorrad. Riigi aluspõhimõtted: inimväärikus, vabadus, võrdsus. Põhiseaduse aluspõhimõted inimväärikuse, demokraatia, õigus- ja sotsiaalriigi järgimine. Põhiõiguste tagamist kontrollides on võimalik omakorda hinnata õigustloovate aktide kooskõla põhiseaduse ja seadustega. 5. Demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi põhimõte: Õigusriik riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad. Demokraatliku riigi esimeseks tunnuseks on võimuorganite saadikute valimine rahva poolt. 6. Kuidas mõistate demokraatiat? Demokraatia tähendab rahva võimu
o ÕK o KOV Eesti pank: o Asutatud 1919.a. o EP nõukogu o EP president Rahareformid: o 1928 (margalt kroonile) o 1992 (rublalt kroonile) o 2011 (kroonilt eurole) Võimude lahusus: o Seadusandlik võim o Täidesaatev võim o Kohtuvõim Põhiseaduse printsiibid: o Demokraatia printsiip o Õigusriigi printsiip o Sotsiaalriigi printsiip o Muud printsiibid Põhiõiguse liigid ajaloolise kujunemise järgi: o inimõigused ja poliitilised õigused o sotsiaalsed ja majanduslikud õigused o solidaarsusõigused Põhiõiguste liigid sisu järgi: o vabadusõigused o võrdsusõigused o õigused riigi positiivsele tegevusele Põhiõiguse kandjad ja adressaadid: o Põhiõiguste kandjad füüsilised isikud
haldusorganisatsiooni ülesehitust ja avaliku halduse teostamist. peretoetuse laekumine, vanaduspension, valimisõigus jne.) II. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid: õigusriigi printsiip, Territoriaalse kehtivuse järgi: a) üleriigilised õigusnormid (nt. sotsiaalriigi printsiip, demokraatia printsiip, õiguspärasuse perekonnaseadus, VÕS) b) lokaalsed õigusnormid keht. printsiip. üleriigiliste organite poolt, kuid ainult teatud paikkonna jaoks nt. maastikukaitsealad. c) kohalikud normid keht. KOV (nt. Haldus õiguse allikad: põhiseadus, seadus, seadlus, määrus, parkimisekord linnas) III
Nimetage sätted ja põhjendage! Võib öelda, et alusõhimõteteks on PS preambula, I ja II peatükk, kus on ära toodud üleüldised sätted ja põhiõigused, vabadused ja kohustused. Need peatükid on aluseks ülejäänud PS-le 5. Demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi põhimõte: a) Kuidas mõistate demokraatiat? "Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides b) Millised kohustused tekivad riigile sotsiaalriigi põhimõttest? Riigil on kohustus tagada igaühele vähemalt minimaalne väärikas äraelamine, kaitsta isikuid hättasattumise eest ja pakkuda hättasattumisel abi. Sotsiaalriigi põhimõttest tuleneb mh, et riik peab kaitsma üksikisikute suhete reguleerimisel nõrgemat poolt nt. koondamishüvitis, sotsiaalabi, ravikindlustus, pensionikindlustus. c) Õigusriigi põhimõtet elemendid. · põhiõiguste tagamine
3) humanistlik jurispudents- 16. saj 4) usus modernus pandecatarum- 17. saj 5) ratsionalistlik loomuõigus- 18. saj 6) ajalooline koolkond- 19. Saj 33 Sotsiaalriik, politseiriik, haldusriik (Taavi Annuse Riigiõigus) Sotsiaalriik - sisaldab ideed abist ja hoolest neile, kes ei ole suutelised iseseisvalt end piisavas ulatuses kindlustama, ning sotsiaalriigi põhimõte on tagatud, kui riik tagab puudustkannatavate inimeste esmavajaduste rahuldamise. Sotsiaalriigi põhimõtte järgi on riigil kohustus kaitsta nõrgemaid ka eraõiguslikus suhtes. Politseiriik – on selline riigivõimu korraldus, mille puhul ei tunnustata inimeste isiklike õigusi, pole tagatisi politsei ega muude sunniorganite omaoli vastu, riigivõim on bürokraatlik.
3) humanistlik jurispudents- 16. saj 4) usus modernus pandecatarum- 17. saj 5) ratsionalistlik loomuõigus- 18. saj 6) ajalooline koolkond- 19. Saj 33 Sotsiaalriik, politseiriik, haldusriik (Taavi Annuse Riigiõigus) Sotsiaalriik - sisaldab ideed abist ja hoolest neile, kes ei ole suutelised iseseisvalt end piisavas ulatuses kindlustama, ning sotsiaalriigi põhimõte on tagatud, kui riik tagab puudustkannatavate inimeste esmavajaduste rahuldamise. Sotsiaalriigi põhimõtte järgi on riigil kohustus kaitsta nõrgemaid ka eraõiguslikus suhtes. Politseiriik on selline riigivõimu korraldus, mille puhul ei tunnustata inimeste isiklike õigusi, pole tagatisi politsei ega muude sunniorganite omaoli vastu, riigivõim on bürokraatlik.
seadustest ja lepingutest 2) kohtulahendid 3)täiendavad allikad-õigusteaduslik arvamus ja vastused riigikohtu järelepärimisele Õigusriigi põhimõte: *eeldab isikute põhiõiguste,vabaduste ja kohustuse süsteemi olemasolu *võimudelahuses põhimõte(PS paragraf 4) *õigusnormi täpne kujunemine *proportsionaalsuse põhimõte (mõõdupärasus) *õiguskindluse ehk usalduse kaitse põhimõte *halduse üle teostatava kontrolli olemaolu *isikute õigusliku kaitse lai ulatus (§15) Sotsiaalriigi põhimõte: *normaalsete elamistingimuste tagamine *sotsiaalse julgeoleku tagamine *üksikisikute individuaalsete vajaduste rahuldamine (õppimisvõimaluste tagamine,tervisekaitse süsteemi kujundamine) *keskkonnakaitse *riigi ja majanduse teatud põimumine,mis väljendub nii riigipoolses interventsioonis kui ka subventsioonis *planeerimine Demokraatia põhimõte: *legitimatsioon (rahvas valib,teeb ja toimetab) *legitimatsioon ei ole
Eksternse kontrolli vormideks on poliitiline kontroll, arvestuskontroll, õiguskantsleri kontroll ja kohtulik kontroll. Seitsmendaks tähendab õigusriigi printsiip ka isikute õigusliku kaitse laia ulatust. PS-i § 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mistahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Sotsiaalriigi printsiip 4 elementi Sotsiaalriigi printsiibi olemus lähtub kaasaja ühiskonna tehnilisest, majanduslikust ja sotsiaalsest arengust ning sellest tulenevatest ülesannetest, mis on õiguslikult determineeritud. Sotsiaalriigi printsiip praktikas tähendab avaliku võimu üha suuremat sekkumist majanduslikku ja sotsiaalsesse valdkonda, ühiskonna arengu prognoosimist ning planeerimist jne. Sotsiaalriigi printsiibi sisu elemendid on: - normaalsete elamistingimuste tagamine. Nt KOKS § 6 1. lõike kohaselt on valdade ja
o võimalus ette näha, eeldada avaliku administratsiooni sekkumise võimalust ja määra tema erahuvidesse. ii. Õigusaktid ei tohi omada tagasiulatuvat jõudu. iii. Legitiimne ootus isikul on õigus tegutseda mõistlikus lootuses, et rakendatav õigusakt jääb kehtima. iv. Aegumine · Halduse üle teostatav kontroll o Riiklik järelevalve o Teenistuslik järelevalve o Eksterne kontroll (poliitiline, arvestuskontroll, õiguskantsleri ja kohtulik) 2. Sotsiaalriigi printsiip avaliku võimu sekkumine majanduslikku ja sotsiaalsesse valdkonda, ühiskonna prognoosimine ning planeerimine. Sotsiaalriigi printsiibi sisu elemendid on: · Normaalsete elamistingimuste tagamine · Sotsiaalse julgeoleku tagamine · Üksikisikute individuaalsete vajaduste rahuldamine (haridus, kultuuriliste vajaduste rahuldamine, tervisekaitse) · Keskonnakaitse · Planeerimine 3. Demokraatia printsiip PS par 1, demokraatia väljendub legitimatsioonis,
o võimalus ette näha, eeldada avaliku administratsiooni sekkumise võimalust ja määra tema erahuvidesse. ii. Õigusaktid ei tohi omada tagasiulatuvat jõudu. iii. Legitiimne ootus isikul on õigus tegutseda mõistlikus lootuses, et rakendatav õigusakt jääb kehtima. iv. Aegumine · Halduse üle teostatav kontroll o Riiklik järelevalve o Teenistuslik järelevalve o Eksterne kontroll (poliitiline, arvestuskontroll, õiguskantsleri ja kohtulik) 2. Sotsiaalriigi printsiip avaliku võimu sekkumine majanduslikku ja sotsiaalsesse valdkonda, ühiskonna prognoosimine ning planeerimine. Sotsiaalriigi printsiibi sisu elemendid on: · Normaalsete elamistingimuste tagamine · Sotsiaalse julgeoleku tagamine · Üksikisikute individuaalsete vajaduste rahuldamine (haridus, kultuuriliste vajaduste rahuldamine, tervisekaitse) · Keskonnakaitse · Planeerimine 3
156 lg 2), sotsiaalriiki ka sotsiaalsed põhiõigused (PS § 28) ja Eesti identiteeti ka kohustus kaitsta Eesti iseseisvust (PS § 54 lg 1). Eesti põhiseaduse vaim koosneb tänu argumentatsioonile elavast printsiipide ja normide süsteemist, mille tuuma moodustavad need seitse põhiprintsiipi. Esimesed kuus printsiipi leiduvad kõigi Euroopa põhisseadusriikide põhiseadustes, kusjuures erinevaid rõhuasetusi on märgata just sotsiaalriigi printsiibi puhul. Eesti põhiseaduse eritunnuseks on Eesti identiteedi printsiip. Otsustavaks on see, et kõik seitse printsiipi hoitakse tasakaalus. 4. Demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi põhimõte: a) Kuidas mõistate demokraatiat? Demokraatlikes põhiseadusriikides etendavad põhiõigused keskset osa. b) Millised kohustused tekivad riigile sotsiaalriigi põhimõttest?
on suunatud õigusemõistmise häirimisele (§ 2 lg 3). Need sätted kaitsevad õigusemõistmist otsese välise sekkumise eest. Kohtute institutsionaalne 9 sõltumatus on seotud esmajoones kohtuhalduse ja kohtute tegevuse rahastamisega. Sõltumatus otsuse tegemisel eeldab kohtuniku erapooletust kohtuasja lahendamisel. Kohtuniku vaimset sõltumatust mõjutavad tema kompetentsus, moraalsus ja julgus. 29. Sotsiaalriigi põhimõte Sotsiaalriigi aluspõhimõtte oluline sisu on lühidalt, et riik ei tohi oma kodanikku hätta jätta. Riik peab hoolitsema nende kodanike eest, kes ei suuda endale ise elatist teenida, ja tagama ka neile äraelamise. Sotsiaalriigi põhimõte (PS § 10) kohustab riiki võtma meetmeid, et tagada kõigile ühiskonnaliikmetele vähemalt inimväärseks eluks vajalik miinimum. Sotsiaalriik taotleb eelkõige järgmisi eesmärke: Sotsiaalne õiglus. Riigi ülesanne on sõltuvate ja vähemkindlustatud
Ajalooline tõlgendamine. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine. Tõlgendamine ulatuse järgi. Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse järgi. 23. Lüngad õiguses. Analoogia. Kollisioon. 24. Riigi tunnused: territoorium; rahvas; avaliku võimu organisatsioonid. 25. Riigi materiaalne ja formaalne määratlus. 26. Riigiõiguse allikad. 27. Põhiseaduse muutmise algatamine. 28. Põhiseaduse muutmise protseduur. 29. Õigusriigi mõiste. 30. Sotsiaalriigi mõiste. 31. Proportsionaalsuse põhimõte. 32. Võimude lahususe põhimõte. 33. Õiguspärase ootuse printsiip. 34. Seaduslikkuse printsiip. 35. Legaalsus. 36. Egaalsus. 37. Avaliku halduse erinevad definitsioonid ja nende puudused. 38. Avaliku halduse määratlemine 3 aspektis. 39. mis on haldus organisatoorses mõttes 40. mis on haldus formaalses mõttes 41. mis on haldus materiaalses mõttes. 42
riigi positiivset tegevust, lähtumist väärtuskategooriatest, eelkõige inimväärikuse mõistest. Inimväärikus kuulub lahutamatult inimelu juurde ning tähendab iga inimese olemuslikult vaimset ja kõlbelist väärtust tema enese pärast, väljendades inimese õigust areneda puutumatult ja iseenesest määratuna loomuliku inimesepildi ja vaimsuse alusel (Sootak 1997:37). Materiaalne õigusriik seondub sotsiaalriigi mõistega, mis tähendab riigi tegevust sotsiaalse õigluse realiseerimisel, seega elanike heaolu, arstiabi, pensionite jms tagamisel, 4 tulude ja kulude õiglasel jaotamisel ning majanduse suuremal või vähemal määral reguleerimisel (Sootak 1997:38). Ülim kõikidest seadustest on iga riigi jaoks põhiseadus, mis sõna sõnalt võikski tähendada kõige kõrgemat seadust, millele rajaneb kogu õigussüsteem
kõrgemal astmel oleva õigusnormiga (seadus, PS). Selle põhimõtte keskne säte on PS § 3 lg 1 I lause. 38. kohtute sõltumatus Sõltumatute kohtute poolt tagatava õiguskaitse keskne norm on üldine põhiõigus tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele (§ 15 lg 1 koosmõjus §-ga 14), mis annab igaühele õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.(Vt ka § 146 II lause) 39. Sotsiaalriigi põhimõte Sotsiaalriigi põhimõtte eesmärgiks on luua eeldused selleks, et põhiõiguste kandjad saaksid võimalikult suurel määral kõiki oma põhiõigusi realiseerida ja täisväärtusliku liikmena ühiskondlikust elust osa võtta. Ülesandeks on ka sotsiaalse sidususe (ühtekuuluvustunde ja solidaarsuse) edendamine. IV VALIMISED 40. Majoritaarse ja proportsionaalse valimissüsteemi vahe Majoritaarse valimissüsteemi puhul osutub valituks isik, kes oma
Haldusmenetluse efektiivsus ja eesmärgipärasus Haldusmenetlus peab olema eesmärgipärane ja efektiivne ning selle peab viima läbi võimalikult lihtsalt ja kiiresti , vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. 2.3.6 RIIGIVÕIMU KOHTULIK KONTROLL Riigi tegevuse seaduslikkuse nõue ei omaks olulist rolli kui selle üle ei otsustaks sõltumatud kohtud. 2.4 SOTSIAALRIIKLUS Sotsiaalriikluse põhimõttest tuleneb 2 põhimõttelise tähendusega järeldust: 1. Sotsiaalriigi põhimõte annab igaühele õiguse ning paneb riigile vastava kohustuse tagada vähemalt minimaalselt inimväärikas äraelamine. 2. Riigi objektiivsemat laadi kohustus:riik ei tohi olla pime riigis eksisteerivate sotsiaalsete probleemide suhtes.(vaesus,tööpuudus,tervishoid,keskkonnakaitse). Võrdsus inimestele vahel. Sotsiaalkaitsesüsteeme jagatakse kolme mudeli alusel: 1. Liberaalsed sotsiaalkaitsesüteemid- rõhutab turumehhanismide toimimist ja isikute
Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele Põhiseaduslikud institutsioonid isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), Riigikogu, Vabariigi President, Vabariigi Valitsus laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või Riigikohus, Eesti Pank, Riigikontroll, Õiguskantsler Kohalik omavalitsus Põhiseaduse printsiibid Demokraatia printsiip, Õigusriigi printsiip, Sotsiaalriigi printsiip, Muud printsiibid EV NORMATIIVAKTIDE SÜSTEEM Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõrgeimaks aktiks on seadus. Seadus on normatiivakt, mis on vastuvõetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt PEREKONNAÕIGUS või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Parlamendi Perekonnaõiguse all mõistetakse eeskätt nende õigusnormide
nimetatavates ametites ning ta peatab ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse.§ 147 lg 3 järgi ei tohi kohtunikud olla peale seaduses ettenähtud juhtude üheski muus valitavas ega nimetavas ametis. 7) Inimväärikuse printsiip Inimväärikuse printsiip on tuletatud põhiseaduse § 18 järgi. Vastavalt sellele ei tohi kedagi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Põhiseaduse põhiprintsiibid Põhiseaduse § 10 nimetab inimväärikuse, sotsiaalriigi, demokraatia ja õigusriigi printsiipi. Kõik need printsiibid kuuluvad Eesti Vabariigi põhikorra tuumikusse. Samas ei ole see loetelu täielik ega hõlma kõiki printsiipe, mis säärase tuumiku moodustavad. Lisada tuleb vabaduse (§ 19 lg 1), võrdsuse (§ 12 lg 1 lause 1) ja rahvusriigi (§ 1 lg 2) põhimõte. 2.1. Inimväärikus Inimväärikuse printsiibil on selja taga rohkem kui kahe tuhande aasta pikkune ajalugu
a. Osaliselt puudutab politseifunktsiooni (Tänavate ohutus), b. Liiklusohutus (tänavate, teedeehitus), c. Keskkonnakaitse d. Võitlus epideemiate vastu e. Tervisekaitse f. Tööohutus g. Jne. 2. Üksikisiku sihipärane toetamine ja elanikel normaalsete töötingimuste tagamine. Need ülesanded olenevad paljuski PS-st (nt igal-ühel on õigus riigiabile töötuse, vanaduse, toitjakaotuse jne korral (PS § 28)). See ülesanne tuleneb sotsiaalriigi kontseptsioonist inimese ees pole riigil kohustusi, kuni inimene on võimeline ise enda eest hoolitsema, kui juhtub vastupidi, peab riik tema eest hoolt kandma. 3. Kogu sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise valdkonna arengu soodustamine ja juhtimine. Riik peab vaatama, millised harud on tema jaoks prioriteetsed ning ta saab neile nt soodustusi teha. TA peab toetama avalikule üldsusele vajalikke asutusi, nt teatrid. 4. Riigile vajalike rahaliste vahendite kindlustamine. 5
Õigusriigi mõiste. Õigusriik on definitsiooni kohaselt riik, kus inimese üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused. Õigusriigi tunnused: · Riigi allutatus õigusele · Kodanik & riik on võrdsed õigussubjektid · Seaduse ülimuslikkus · Õigusloome demokraatlik iseloom. Seadusloome parlamendi kaudu. · Seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme). · Kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele) 30. Sotsiaalriigi mõiste. Riigil on kohustus tagada igaühele vähemalt min. Inimväärikas äraelamine. Samuti pöörama tähelepanu ühiskonnas eksisteerivale sotsiaalsetele probleemidele. 31. Proportsionaalsuse põhimõte. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ning piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. 32. Võimude lahususe põhimõte.
on piiritletud maa-, vee- ja/või õhuala, mida institutsioon, isik ja isikute kollektiiv või elusolend kontrollib, haldab ja/või kasutab. Tänapäeval on riigi territooriumiks maa-ala, mis on kindla riigivõimu jurisdiktsioonile allutatud. Suveräänsuse all mõistetakse suveräänset riigivõimu (valitsust). Riik on suveräänne institutsioon, õigusega kasutada ülemvõimu oma territooriumi ja sellel asuvate isikute suhtes. Eesti riigiõigus tunneb muuhulgas demokraatia, õigusriigi, ja sotsiaalriigi põhimõtet. Üldises plaanis tähendab demokraatia rahva võimu, ehk siis seda, et riigivõim lähtub rahvast. Kui rahvas teostab oma kõrgeimat riigivõimu otse ja vahetult rahvahääletuse kaudu, on tegemist otse- või vahetu demokraatiaga. Riigikogu, ehk siis rahva esindusorgani valimiste puhul on tegemist esindusdemokraatiaga. Õigusriik on üldine ettekujutus sellest, et riigivõimu teostatakse kooskõlas õigusega. Riik ei riku seadust
28. Kohtute sõltumatus Sõltumatute kohtute poolt tagatava õiguskaitse keskne norm on üldine põhiõigus tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele (§ 15 lg 1 koosmõjus §-ga 14), mis annab igaühele õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. (PS § 146 „Õigust 8 mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega.“) 29. Sotsiaalriigi põhimõte Sotsiaalriigi põhimõtte eesmärgiks on luua eeldused selleks, et põhiõiguste kandjad saaksid võimalikult suurel määral kõiki oma põhiõigusi realiseerida ja täisväärtusliku liikmena ühiskondlikust elust osa võtta. Ülesandeks on ka sotsiaalse sidususe (ühtekuuluvustunde ja solidaarsuse) edendamine. IV VALIMISED 30. Majoritaarse ja proportsionaalse valimissüsteemi vahe Majoritaarse valimissüsteemi puhul osutub valituks isik, kes oma valimisringkonnas kogub
28. Kohtute sõltumatus Sõltumatute kohtute poolt tagatava õiguskaitse keskne norm on üldine põhiõigus tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele (§ 15 lg 1 koosmõjus §-ga 14), mis annab igaühele õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. (PS § 146 ,,Õigust 8 mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega.") 29. Sotsiaalriigi põhimõte Sotsiaalriigi põhimõtte eesmärgiks on luua eeldused selleks, et põhiõiguste kandjad saaksid võimalikult suurel määral kõiki oma põhiõigusi realiseerida ja täisväärtusliku liikmena ühiskondlikust elust osa võtta. Ülesandeks on ka sotsiaalse sidususe (ühtekuuluvustunde ja solidaarsuse) edendamine. IV VALIMISED 30. Majoritaarse ja proportsionaalse valimissüsteemi vahe Majoritaarse valimissüsteemi puhul osutub valituks isik, kes oma valimisringkonnas kogub
Õiguses väljendub riigi tahe. Samas ei saa riik läbi ilma õiguseta, kuna õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Kehtestades riigile vajaliku käitumise reeglid ja keelates käitumise, mis on riigile kahjulik või ohtlik, suunab riik ühiskonna arengut temale vajalikus suunas. Mis on õigusriik, seadusriik, politseiriik, haldusriik, totalitaarriik? Mis on sotsiaalriigi printsiip? Õigusriik Riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Õigusriiki iseloomustab: võimude lahusus, üksikisik ja riik on võrdsed subjektid, riigi allutatud põhiseadusele ja teistele seadustele, õiguste ja vabaduste
Seega ei saa õigus tekkida ilma riigi vastava tahteta. Õiguses väljendub riigi tahe. Samas ei saa riik läbi ilma õiguseta, kuna õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Kehtestades riigile vajaliku käitumise reeglid ja keelates käitumise, mis on riigile kahjulik või ohtlik, suunab riik ühiskonna arengut temale vajalikus suunas. Mis on õigusriik, seadusriik, politseiriik, haldusriik, totalitaarriik? Mis on sotsiaalriigi printsiip? Õigusriik – Riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Õigusriiki iseloomustab: võimude lahusus, üksikisik ja riik on võrdsed subjektid, riigi allutatud põhiseadusele ja teistele seadustele, õiguste ja vabaduste reaalne tagamine, seaduslikkuse põhimõte, õiglusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõue, demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt
ei ole tagandatavad. Nad ei allu ametiisikutele ega riigiasutustele. Kohtute seaduse sätestab kohtukorralduse ja kohtuteenistuse õiguslikud alused. Õigust mõistab ainult kohus ja kellelgi ei ole õigust sekkuda õigusmõitmisesse. Kokkuvõtteks - pôhiôiguste ja vabaduste garanteerimine tähendab seda, et isikuvabadus on printsiibis piiramatu ning riigivôimu sekkumine isiku ellu on pôhimôtteliselt piiratud. 22. Demokraatia printsiip ja sotsiaalriigi printsiip Demokraatia tähendab rahva võimu. See tähendab, et riigivõim lähtub rahvast. Riigi juhtimine toimub rahva osavõtul kas otseselt või kaudselt. Rahvas teostab kõrgeimat riigivõimu: · Otse ja vahetult rahvahääletuse kaudu otsene e vahetu demokraatia; · Vahendatult esindusorgani (parlamendi) kaudu esindusdemokraatia. Selle, et kogu rahvas saab osaleda riigivõimu teostamisel, tagab üldine ja ühetaoline hääleõigus. Ka eeldab demokraatia
õiguse rakendamise prioriteet. VII Õiguskaitse sõltumatute kohtute poolt § 15 lg 1, § 146 lause 2, § 147 lg 4 1.Õiguskaitse garantii 2.Kohtuniku sõltumatus (prgf 147, 146 l. 2) 3.Riigi vastutus (prgf 25- väga läi ja sisuliselt sõnastatud eraõigusliku normina) 21 § 11 Sotsiaalriik I Sätestus § 10, § 28 lg 2 lause 1, § 27 lg 5 II Sotsiaalriigi struktuur 1) juriidiline/ poliitiline dimensioon 2) minimalistlik/maksimalistlik käsitlus 3) tegevus/ tegevusetus III Sotsiaalriigi õigulik tähendus RKPJKo 21.01.2004 3-4-1-7-03 p.14 § 28 lg 1 1) subjektiivne õigus 2) õigus eksisteerimismiinimumile (toit, riietus, elementaarne meditsiiniline abi, elementaarne haridus) 3) piir teistele põhiõigustele 4) objektiivne dimensioon § 12 Rahvusriik I Sätestus Preambula lg 2, 4, 5
Mida kõrgemal seisab, seda prioriteetsem on. Mida madalamal on õigus, seda suurem on õiguse rakendamise prioriteet madalama õiguse rakendamise prioriteet. VII Õiguskaitse sõltumatute kohtute poolt § 15 lg 1, § 146 lause 2, § 147 lg 4 21 § 11 Sotsiaalriik I Sätestus § 10, § 28 lg 2 lause 1, § 27 lg 5 II Sotsiaalriigi struktuur 1) juriidiline/ poliitiline dimensioon 2) minimalistlik/maksimalistlik käsitlus 3) tegevus/ tegevusetus III Sotsiaalriigi õigulik tähendus RKPJKo 21.01.2004 3-4-1-7-03 p.14 § 28 lg 1 1) subjektiivne õigus 2) õigus eksisteerimismiinimumile (toit, riietus, elementaarne meditsiiniline abi, elementaarne haridus) 3) piir teistele põhiõigustele 4) objektiivne dimensioon § 12 Rahvusriik I Sätestus Preambula lg 2, 4, 5
aasatka etc.). 3. õigusselgus kehtiv õigus peab olema arusaadav ja mõistetav. 4. avaldamiskohustus kõik vastuvõetud õigusaktid peavad olema avaldatud ehk õigusesubjektidele kättesaadavad, inimene peab teadma, mis kehtib. e. Võimu teostamise õiguspärasuse kontroll sõltumatute kohtute poolt. 3. sotsiaalriigi printsiip. Sotsiaalriigi printsiibist tuleneb, et riigil on kohustus tagada igaühele vähemalt minimaalne inimväärikas äraelamine. Samuti peab riig üldisemalt tegelema ühiskonnas eksisteerivate sotsiaalsete probleemidega (vaesus, tööpuudus, tervishoid, haridus, keskkonnakaitse). Riik ei saa eeldada/loota, et need küsimused iseenesest lahenevad või et turujõud need lahendavad. Sotsiaalriikluse printsiibiga seonduvad sotsiaalriikluse põhiõigused: a. haridus b. õiguskaitse
Selle järgi ei saa riik tekkida teisiti kui võimu haaramise teel. Sellel teoorial rajaneb ka marksistlik teooria. Riikliku tegevuse ulatuse järgi eristatakse liberaalset riiki ja sotsiaalriiki. Liberaalses on esiplaanil indiviid ja tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Sellele vastavalt peab riik oma tegevust piirama. Sotsiaalriik sekkub ühiskonnaellu. Tegutseb kui sotsiaalse õiguse ja avaliku heaolu kaitsja. Sotsiaalriigi põhimõtete realiseerimine võib heaoluriigini. Riigi tegevuse iseloomu põhjal õiguslikesse alustesse jaotatakse riigid totalitaarseteks ja õigusriikideks. Riiki saab iseloomustada ühiskonna juhtgruppide (eliidi) alusel. Omariiklus pole Eestit alati saatnud. Enne iseseisvumist oli meil õiguslikult autonoomne ühtsus. 1918. a sündinud uus Eesti kujutas endast muinasaja riigi taassündi. Omariiklus tekkis 24.02.18.
Mida kõrgemal seisab, seda prioriteetsem on. Mida madalamal on õigus, seda suurem on õiguse rakendamise prioriteet madalama õiguse rakendamise prioriteet. 20 VII Õiguskaitse sõltumatute kohtute poolt § 15 lg 1, § 146 lause 2, § 147 lg 4 21 § 11 Sotsiaalriik I Sätestus § 10, § 28 lg 2 lause 1, § 27 lg 5 II Sotsiaalriigi struktuur 1) juriidiline/ poliitiline dimensioon 2) minimalistlik/maksimalistlik käsitlus 3) tegevus/ tegevusetus III Sotsiaalriigi õigulik tähendus RKPJKo 21.01.2004 3-4-1-7-03 p.14 § 28 lg 1 1) subjektiivne õigus 2) õigus eksisteerimismiinimumile (toit, riietus, elementaarne meditsiiniline abi, elementaarne haridus) 3) piir teistele põhiõigustele 4) objektiivne dimensioon § 12 Rahvusriik I Sätestus Preambula lg 2, 4, 5
riigivõimu seotud põhiseaduse ja õigusega halduse seaduslikkus, seaduse reservatsiooni põhimõte õiguskindlus: 52. - õigusselgus 53. - avaldamiskohustus 54. - tagasiulatuva jõu keeld 55. - õiguspärase ootuse põhimõte sõltumatute kohtute poolt tagatav õiguskaitse · Sotsiaalriigi printsiip - riigil on kohustus tagada igaühele vähemalt minimaalselt väärikas äraelamine. Samuti peab riik pöörama tähelepanu ühiskonnas eksisteerivatele sotsiaalsetele probleemidele vaesusele, tööpuudusele, tervishoiule, haridusele, keskkonnakaitsele. Riik ei saa loota nende sotsiaalsete probleemide lahenemisele iseenesest või ainult turumajanduse mehhanismide abil. Sotsiaalriikluse
seisva suhtes, mis on seadusega vastuolus ei saa kehtida – kõrgema õiguse kehtimise prioriteet. Mida kõrgemal seisab, seda prioriteetsem on. Mida madalamal on õigus, seda suurem on õiguse rakendamise prioriteet – madalama õiguse rakendamise prioriteet. VII Õiguskaitse sõltumatute kohtute poolt § 15 lg 1, § 146 lause 2, § 147 lg 4 23 § 11 Sotsiaalriik I Sätestus § 10, § 28 lg 2 lause 1, § 27 lg 5 II Sotsiaalriigi struktuur 1. juriidiline/ poliitiline dimensioon 2. minimalistlik/maksimalistlik käsitlus 3. tegevus/ tegevusetus III Sotsiaalriigi õigulik tähendus RKPJKo 21.01.2004 3-4-1-7-03 p.14 § 28 lg 1 1
halduskohtumenetluse seadustiku §le 5 võib igaüks, kes leiab, et täidesaatvat võimu 17 teostava organi, asutuse või ametiisiku õigusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, enda kaitseks pöörduda kaebusega halduskohtusse. Isikute ühendus, sealhulgas ühendus, mis ei ole juriidiline isik, võib halduskohtusse pöörduda ka oma liikmete või muude isikute huvides, kui ühenduse asutamisakt, põhikiri või seadus talle sellise õiguse annab. 2. Sotsiaalriigi printsiip Sotsiaalriigi printsiibi olemus lähtub kaasaja ühiskonna tehnilisest, majanduslikust ja sotsiaalsest arengust ning sellest tulenevatest ülesannetest, mis on õiguslikult determineeritud. See tähendab, et nende elluviimine tagatakse õiguslike vahenditega (meetoditega). Sotsiaalriigi printsiip praktikas tähendab avaliku võimu üha suuremat sekkumist majanduslikku ja sotsiaalsesse valdkonda, ühiskonna arengu prognoosimist ning planeerimist jne
halduskohtumenetluse seadustiku §le 5 võib igaüks, kes leiab, et täidesaatvat võimu 17 teostava organi, asutuse või ametiisiku õigusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, enda kaitseks pöörduda kaebusega halduskohtusse. Isikute ühendus, sealhulgas ühendus, mis ei ole juriidiline isik, võib halduskohtusse pöörduda ka oma liikmete või muude isikute huvides, kui ühenduse asutamisakt, põhikiri või seadus talle sellise õiguse annab. 2. Sotsiaalriigi printsiip Sotsiaalriigi printsiibi olemus lähtub kaasaja ühiskonna tehnilisest, majanduslikust ja sotsiaalsest arengust ning sellest tulenevatest ülesannetest, mis on õiguslikult determineeritud. See tähendab, et nende elluviimine tagatakse õiguslike vahenditega (meetoditega). Sotsiaalriigi printsiip praktikas tähendab avaliku võimu üha suuremat sekkumist majanduslikku ja sotsiaalsesse valdkonda, ühiskonna arengu prognoosimist ning planeerimist jne
kaasamine: õigus olla ära kuulatud õigus menetlusele mõistliku aja jooksul Õigusnormi täpne kujundamine (optimaalne üldisuse-täpsuse suhe) Avaliku võimu tegevuse piiratus (kahtluse korral kodaniku kasuks lisaks seadusliku aluse põhimõttele) Objektiivsus: ametnik peab tegevuses olema erapooletu ja asjale keskenduv Õiguskindlus: a) õiguse kaudu loodud kindlus, b) kehtiva olukorra püsivus 66. Iseloomusta lühidalt demokraatia, sotsiaalriigi ja rahvusriigi põhiõiguseid. Võimu peab teostama rahva heakskiidul Isikuline legitimatsioon: riigivõimu teostajad peavad olema otseselt või kaudselt rahva valitud Sisuline legitimatsioon: riigi tegevus saab toimuda ainult parlamendi õiguspäraselt kehtestatud seaduste ning neist tulenevate aktide alusel Olulisus: mida olulisema otsusega tegemist, seda tugevam ja otsesem peab olema
annaabi.ee 
