..........................13 Kokkuvõtte.......................................................................................16 Kasutatud kirjandus.............................................................................17 Sissejuhatus Käesoleva töö autor on kirjutanud referaadi teemal ,,Sotsiaalpoliitika: miks, kellele ja kuidas". Kuigi antud küsimus tundub esmapilgul väga lihtne, siis lähemal uurimisel ei olegi sellele nii kerge vastata. Kellele ja miks me üldse vajame sotsiaalpoliitikat? Kui sellele saaks isegi pealiskaudselt vastata, et ühiskonna nõrgematele liikmetele, siis küsimusele kuidas, on juba raskem vastata. Kes peaks üleval hoidma ühiskonna nõrgemaid ja kuidas ressursse jagada? Üldisemalt tegeleb antud probleemiga sotsiaalministeerium. Üldiselt võiks ju öelda, et sotsiaalset riigi tuge vajavad lastega pered, töötud, kodutud, vanurid. Kuid ka kõigil nendel on oma erinevad tahud ja probleemid.
1974. aastal astusid nad Liberaalse Internatsionaali ja kuuluvad Euroopa Parlamendis Demokraatide ja liberaalide fraktsiooni. 3) Kolmandaks parteiks on Sotsiaaldemokraadid. (vasakpoolsed) Neid iseloomustab: a) Sotsialismi peab ehitama demokraatlike põhimõtteid järgides. b) Propageerib sotsiaalset õigust ja riigi aktiivset sekkumist majandusse. c) Suuremale brutotulule kehtib suurem maksumäär ( protsent ). d) Riik peaks tunnustma eraomandit ja korraldama sotsiaalpoliitikat e) Heaoluühiskond, sotsiaaltagatiste kaudu vaesemate elanikekihtide toetamine.
· Toetavad 5%-lise ettevõtte tulumaksu kehtestamist. Pragusel hetkel on see 0%. · Madal käibemaks. · Luksuskaupade kõrgem maksustamine. · Tasulise hariduse vastu. · Vanemahüvitis peab olema kõigile võrdne. · Soosib eri rahvuseid, ainus partei, kellel on eraldi venelaste jaoks poliitika. Sotsiaaldemokraatide programm: · Maailmavaade on sotsiaaldemokraatia, näevad Eestit sotsaal e. heaoluriigina. · Rõhutavad solidaarsust e. aktiivset sotsiaalpoliitikat, mis tegeleb kriiside ennetamisega. · Sotsiaalsed töökohad. · Toetavad riigi sekkumist majandusse. · Tulumaksu langetamise vastu. · Kaugemas perspektiivis toetavad astmelist tulumaksu. · Toetavad ettvõtte tulumaksu taaskehtestamist. (Kaotati kunagi ära, et Eesti oleks aktiivne investeerimiskoht ja väliskapitali voolaks juurde.) · Haridus on investeering, ning riiklik haridustellimus peab olema tagatud. · Tolerantsus vähemuste suhtes.
*õigus korrakohasele õigusemõistmisele *õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest *õigus perekonnale ja eraelule Poliitilised õigused ja vabadused e kodanikuõigused seotud eelkõige demokraatliku valitsemiskorraga. *õigus rahvusele ja kodakondsusele *usu- ja mõttevabadus *sõnavabadus *liikumisvabadus *koosolekute- ja ühingutevabadus *hääleõigus majanduslikud/sotsiaalsed nende õiguste täitmine eeldab arenenud majandust, piisavalt töökohti ning tugevat sotsiaalpoliitikat. *õigus tööle ja puhkusele *õigus kvaliteetsele toidule ning joogiveele *õigus inimväärsele elutasemele *õigus sotsiaalsele kindlustatusele *õigus tervise kaitsele ja arstiabile kultuurilised (leiate põhiseadusest). *õigus haridusele ja kultuurile *õigus rahvuskultuurile ja keele säilitamisele *õigus teabele 5. Millised on kodakondsuse saamise võimalused? (pole põhiseaduses) kahel viisil
veelgi enam jne. Selleks, et kriisist välja tulla, hakati ülejääke lihtsalt hävitama. Inflatsioon-raha ostujõu langus Konveier-jooksev lint", pidevalt liikuv transpordiseade kokkuseatavate masinaosade edasitoimetamiseks ühe töölise juurest teise juurde "New Deal" e "Uus Kurss" -selle nimega nimetatakse reforme, milliseid viis USA-s 1930. aastatel ellu president Franklin Delano Roosevelt. Need reformid hõlmasid nii rahandust, põllumajandust, tööstust kui ka sotsiaalpoliitikat ning tähendasid riikliku sekkumise suurendamist USA majandusse. Reformide eesmärgiks oli USA majanduse väljaviimine 1929-1932. a. majanduskriisist.
juurde veel kohustuslike alusaineid, õppeained riigiteaduste ja õigusteaduste valdkonnas, nagu"ühiskond ja õigus" ning "riik, poliitika ja valitsemine". Sotsiaaltöötaja on kui poliitika kujundaja, kellel on vaja teadmisi ja oskusi, et muuta poliitilis tegevusi, mis võivad olla kahjulikud töötajale, kliendile või teistele inimestele. Et sotsiaalala ekspert saaks analüüsida ja arendada sotsiaalpoliitikat, on vaja teha ja kasutada tõenditel põhinevaid uurimusi. (Heinonen & Spearman, 2001) 1 Tõenditel põhinev praktika Tõenditel põhinev praktika tähendab lähenemist otsustusprotsessi, mis on läbipaistev, vastutustundlik ja põhineb praeguste tulemuste arvestamisel, eelkõige indiviidide, gruppide kogukonna heaolu sekkumise mõju kohta. Uurimustulemuste kasutamine sotsiaaltöös on oluline
stabiilsemat tulevikku. Millise tee valib Eesti läbi oma poliitiliste otsuste sõltub ühelt poolt rahvast ja teiselt poolt euroopa poliitikast. Me võime kaduda oma murredega euroopa katlassde, kuid teisealt mida rohkem me suudam ise panustada ja olla aktiivsed, seda enam saame ka ise euroopa abi. Üheks heaks näiteks on siinkohal Eurroopa Sotsiaalfondide ressursid, mdia eesti saanb kasutada kuni 2013 aastani summas 53, 4 miljardit krooni, mis aitab meie sotsiaalpoliitikat kujundada ja meie riigi majandust ja teadust arendada. Enamus riike maailmas on praeguseks juba mõjutanud ülemaailmne majanduskriis. Kõige rohkem võib seda näha küll meie naaberriigis Lätis, kus on probleeme valitsusel olnud juba tükk aega, et hoida tasakaalus oma riigieelarve. Samad probleemid on ka Eestis ja teistel maailma riiklidel. Ma arvan, et suurem probleem on aga meil veel ees, kuna arvatakse, et majanduskriis saab läbi alles aastaks 2011
Thatcherismi tunnuste ilmnemine Eesti majanduses Thatcherism kirjendab poliitika tõekspidamisi, majandus- ja sotsiaalpoliitikat ning Briti konservatiivi Margaret Thatcheri poliitikat, kes oli liider oma parteis 1975-1990. Thatcherismi tunnuseid on tunda ka Eesti majanduses, nii suuremal kui vähemal määral. Esimeseks tunnuseks, mis ilmneb Eestis hetkel kõige rohkem, on tööpuuduse suurenemine. 2011. aasta seisuga on suurima tööpuudusega linnad Narva (10,7% elanikkonnast töötud), Haapsalu (9,95%), Paldiski (9,67%), Valga(9,34%), Kiviõli (9,26%), Narva-Jõesuu(9,05%) ja Kohtla-Järve(8,95%) Need on vaid
igasuguste täiendavate tingimusteta. (õigus elule; vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele; korrakohasele õigusemõistmisele) 2) Poliitilised õigused(kodanikuõigused) ja vabadused seotud eelkõige demokraatliku valitsemiskorraga. (õigus rahvusele ja kodakondsusele; usu ja mõttevabadus; sõnavabadus) 3) Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused eeldab arenenud majandust, piisavalt töökohti, tugevat sotsiaalpoliitikat. (õigus tööle ja puhkusele; kvaliteetsele toidule ja joogiveele; inimväärsele elatustasemele) 4) Kultuurilised õigused (õigus haridusele ja kultuurile; rahvuskultuuri ja keele säilitamisele; teabele) Kodanikkond elanikud, kes asuvad riigi territooriumil seaduslikult ning omavad riigiga õiguslikku sidet. Kodanik ühiskonna elus aktiivne isik, kes omab seadustega sätestatud õigusi ja kohustusi. Kodakondsuse omandamise viisid:
primaarselt sotsiaalriigi põhimõtet, ennetatakse, vähendatakse või kõrvaldatakse individuaalseid hüvede puudusi ja neist lähtuvaid vajadusi avalik-õigusliku teostaja eesmärgistatud hüvitiste kaudu. Sotsiaalõigust klassikalises tähenduses mõistetakase soodustuste, mitte piirangute õigusena. Sotsiaalseadustiku piiritlemisel võib kõige laiemaks piiritlemisaluseks pidada poliitikat. Euroopa Liidu õiguses defineeritakse sotsiaalpoliitikat avaralt, sisustades seda püüdluste summana, mis avalike meetmetega tõstab kodanike töö- ja elamistingimuste kvaliteeti. Selle hulka loetakse nii tööhõive, tööohutuse ja –tervishoiu, kutseõppe, sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalse tõrjutuse, tervishoiu ning ka tööõiguse küsimusi. Sotsiaalõigus ei ammendu siiski meetmetes, mis eranditult ühte eesmärki silmas peavad! Poliitikast tulenev piiritlemisprobleem tõusetub eriti sotsiaalseadustiku suhte määratlemisel tervisevaldkonna
Noortel peredel on probleemiks eluaseme kõrge hind ja samas pole saadaval odavamaid üürikortereid. Lasterikastes peredes ja üksikvanematega peredes on probleemiks madal sissetulek ja üsna suured ülalpeetavate kulud. Eakate mureks on toimetulekuraskused ja sotsiaalhoolduse teenuste nappus. Maal elavatel peredel on probleemiks tööpuudus, kui ka kehv infrastruktuur, et kaugemal tööl käija. Kõik need mured näitavad, et Eesti vajab süsteemset, järjepidevat ja tõhusat sotsiaalpoliitikat. Käsitletud artikel seostub loengu sotsiaalse ebavõrdsuse teemaga. Muutuva Eesti perekonna teemalist artiklit lugedes hakkasin rohkem mõtlema sellele milliseks kujunevad perekonnad tulevikus, kuidas mõjutab majanduskriis erinevaid leibkondi? Artiklist sain teada, et erinevates riikides toimus kohanemine muutuva perekonnaga erinevalt, ning et Eestis mõjutaas seda okupatsioon. 1 -3-
Kuna USA-l alustasid inimesed proteste siis pidid USA hakkama läbirääkimisi tegema. USA pidi taganema ning kahe aasta pärast oli Lõuna- Vietnam kommunistlik riik. Saksamaa Liitvabariigi sotsiaalne vabaturumajandus - See tähendab et riike ei teguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima. Tähtsamaks põhimõtteks sai ettevõtjate vaba konkurents. Selle tagasid avatud turg, eraomand, raha stabiilsus.Need põhimõtted tugevdasid sotsiaalpoliitikat, mis tagasid ebavõrdsuse inimeste vahel. Sotsiaalne vabaturumajandus töötas edukalt ning tööpuudus oli vähenenud, elatustaseme tõus jne jne. Jaapani majandusime - Jaapanis algas tänu ümberkorraldustele kiire majandusareng. Majanduslikuks suurriigiks hakkas Jaapan muutuma Korea sõja päevil, mil USA armeele tarniti sõjavarustust. 1960. Oli riik tõusnud juba tööstustöödangu mahu poolest top3 maailmas. 1980 tõusis tööstustoodang 24 korda
lapsetoetus, eluasemetoetus, töötutoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus, matusetoetus, transporditoetus puudega inimesele, koolitoetus, paljulapseliste perede toetus, elluastumistoetus, lapsendamistoetus. 3. Sotsiaaltöötaja pädevus ja oskused eetikakoodeksi ära tundmine ja kasutamine, eesti ühiskonna ja oma tööpiirkonna tundmine, kohalike ja rahvusvaheliste ressurside tundmine, võime hinnata sotsiaalpoliitikat, suutlikus teha koostööd, projektitööd, probleemi lahendamise oskus, koostöövalmidus, õppimisvõime, motivatsioon, enesedistsipliin, otsustusvõime, loovus, suhtlemisoskus, psühholoogiline küpsus eetiline tundlikkus, kõlbeline küpsus 1. Sotsiaalabi ülesanded leida kodu vanemlike hooleta lastele, 2 rehabiliteerida sõltuvushaiged, sekkuda emotsionaalsete raskuste korral, toetada elu mõttekust eakatel, rehabiliteerida
neist ka maksimaalset kasu. Esimene kokkupuude Kohaliku Omavalitsuse sotsiaaltööga oli minul kolmandal kursusel LVRKK ametniku praktikal. Tutvusin siis erinevate spetsialistite tegevustega. Seal taipasin, kui väärtuslik on iga inimese lugu ja kui suurt vastutust kannavad spetsialistid kellegi ellu sekkudes. Sotsiaaltöötajal peab olema tugev õiglustunne, empaatiavõime ja kindlasti hea haridus, sest teadmised aitavad ära tunda ühiskonna valupunkte, mõista sotsiaalpoliitikat, hinnata inimeste abivajadust ja valida sekkumisviise. Mulle sai selgeks, et ei tasu selles töös loota kergeid võite ja kõrget kuupalka, aga eneseteostust ja võimalusi oma ideede eest välja astuda kindlasti saab kuhjaga. Näen sotsiaaltööd, kui põnevat väljakutset ning võimalust inimeste jaoks midagi tõesti ära teha, olla neile nende teekonnal toeks ja suunanäitajaks. Iga päev õpetas midagi uut: kuidas paremini mõtteid juhtida, kuidas end selgelt ja
oma lastele ei paku. Tagamaks ka sellistele lastele tervet arengukeskkonda, lahendab riik peamiselt seadusandluse kaudu lastekaitse- ning hoolekande alaseid küsimusi. Laste heaolu ja turvalisuse tagamiseks on Eesti riik 1991.aastal ühinenud ÜRO lapse õiguste konventsiooniga, milles on kirja pandud lapse inimõigused. Sotsiaalhoolekande seaduse alusel korraldavad hoolekannet sotsiaalminister, maavanemad ja kohalikud omavalitsused. Riigi ülesandeks on koordineerida ja kujundada sotsiaalpoliitikat ning seadusandliku raamistiku väljatöötamisega tagada laste heaolu. Sotsiaalministeerium koordineerib laste kaitset ja hoolekannet, sh korraldab rahvusvahelist lapsendamist. Maavalitsused koordineerivad ja korraldavad lastele vajalike riiklike teenuste osutamist, järelevalvet nende üle ning lapsendamist. Lapse elukohajärgsel omavalitsusel tuleb valida lapsele sobiv teenus: asenduskodu, hoolduspere või eestkoste seadmine
Ühtsus eu tähenda ühetaolist. Lisaks erinevatele väärarusaamadele mitmekesistab inimõigustealast olukorda ka riikide majanduslik arengutase ja valitsemisrezhiim. Euroopalik arusaam inimõigustest Tavaliselt seostatakse inimõigusi kodanlike revolutsioonide ning vabariikide kujunemisega. Teise maailmasõja lõpuaastatel hakkas inimõiguste ideoloogiat mõjutama heaoluriigi kujunemine. Marshalli idee sotsiaalsest kodakondsusest omandas laia populaarsuse ning mõjutas mitmete riikide sotsiaalpoliitikat. Sotsiaalse kodakondsuse põhimõte tähendab, et igaühele peab ilma lisatingimusteta olema tagatud inimväärne elatustase, õigus tasuta haridusele ning tervishoiule. Kuigi 5 tänapäeval ei poolda Euroopa riigid enam nii ulatuslikku ja tingimusteta sotsiaalhüvede pakkumist, nähakse väärika elatustaseme tagamist endiselt riigi ülesandena. Lähtutakse tõdemusest, et sotsiaalseid riske tekitab ühiskond ning neist
mitte igat osa ühe indiviidi puhul. Inimesed vajavad enam hämaraid ja looduslikke teadmisi kui õpikutarkust. Võiksime otsida avaramaid vaatevälju loodusele, et seda paremini mõista ja paremini hoida. Inimene vajab kaastunnet kõigest muust tarkusest enam. ,,Kodanikuallumatus" Thoreau ,,Civil disobedience" esindab seisukohta, et inimesed peaksid käituma vastavalt oma südametunnistusele, mitte valistuse poolt ettekirjutatud seadustele. See kritiseeribAmeerika sotsiaalpoliitikat, eriti orjapidamist ja Mehhiko sõda. Filosoofilised seisukohad Essees ,,Civil disobedience" alustab ta väitega, et valitsusest praegusel kujul on rohkem kahju kui kasu ning et enamuse võim ei eksisteeri mitte selle pärast, et nad oleksid kõige legitiimsemate vaadetega, vaid selle pärast, et nad on tugevaim grupp. Ta rõhub sellele, et inimesed peaksid käituma nagu nad ise õigeks peavad, mitte järgima enamuse seisukohti. Kui
absoluutne vaesus olukord, kui inimesel ei jätku vahendeid hädavajalike kulutuste katmiseks aktiivne tööpoliitika tööpuuduse teket ennetav tööpoliitika Amnesty International rahvusvaheline survegrupp, mis toob avalikkuse ette inimeste poliitilistel põhjustel tagakiusamisi maailma eri piirkondades Amsterdami leping leping aastast 1997, milles sätestati ELi koostöö justiitsasjades ja siseasjades; tähtsustati ühendusesisest demokraatiat ja sotsiaalpoliitikat asotsiaal ühiskonna õigusi, huve ja tavasid mittearvestav inimene, heidik apoliitiline poliitikast hoiduv; väljastpoolt poliitikat seisev asüülitaotleja varjupaigataotleja, tavaliselt poliitilistel põhjustel mõnes välisriigis avalik haldus poliitiliste otsuste elluviimine riigiasutuste ja omavalitsuste poolt avatud ühiskond ühiskond, milles arvestatakse võimalikult palju inimeste kultuurilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke eripärasid
· Kollektiiv ja kogukond on üksikisikust tähtsamad · Väärtustatakse traditsioonilist peremudelit ja usul põhinevat moraali 2. Sotsiaalliberalism · Riigi sekkumine majandusse on suurem · Sotsiaalpoliitika, mis tagab heaolu kõigile 1 3. Kristlikud demokraadid · Konservatiivide mõõdukas haru · Pooldavad mõõdukat heaoluriiki ja korralikku sotsiaalpoliitikat Vasakpoolsus e. sotsialism · Eesmärgiks sotsiaalne võrdsus · Levinuim vool sotsiaaldemokraatia · Kõigile võrdsed võimalused · Tugev sotsiaalkindlustussüsteem e. panustamine avalikku sektorisse · Tulude ja kulude ümberjaotamine e. rikkamad peavad maksma kõrgemaid makse, et vaesematele tagada toetused · Segamajandus · Palju riigiettevõtteid Äärmusideoloogiad · Kindlate põhimõtete pealesurumine kõigile ühiskonnaliikmetele
andnud SDE, kes näevad ka perepoliitikat prioriteetse suunana oma valitsemisplatvormis. Teiste erakondade valmislubadused on aga vähemkonkreetsed, mistõttu on kulu raske hinnata või klausliga ,,kui eelarve võimaldab". (Valmislubaduste...2011) Referaadi koostaja tutvus Eesti nelja (4) suurima erakonna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Reformierakonna, Isamaa ja Res Publika Liidu ning Keskerakonna kodulehekülgedel avaldatud sotsiaalpoliitikat tutvustavate materjalidega. Kõige konkreetsemalt ning eesmärgipäraselt olid sõnastanud enda tegevussuunad sotsiaalpoliitika valdkonnas Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Isamaa ja Res Publika Liit. Üldsõnalisem ja demagoogilisem oli Keskerakonna ning Reformierakonna väljendus antud teemal. Valitsuse pere- ja rahvastikupoliitika peamine eesmärk on saavutada positiivne iive.
ostetakse veelgi vähem, järelikult tuleb vallandada veelgi enam jne. Selleks, et kriisist välja tulla, hakati ülejääke lihtsalt hävitama. "New Deal" e "Uus Kurss" - selle nimega nimetatakse reforme, milliseid viis USA-s 1930. aastatel ellu president Franklin Delanoe Roosevelti administratsioon. Need reformid hõlmasid nii rahandust, põllumajandust, tööstust kui ka sotsiaalpoliitikat ning tähendasid riikliku sekkumise suurendamist USA majandusse. Reformide eesmärgiks oli USA majanduse väljaviimine 1929-1932. a. majanduskriisist. neutraalsus - erapooletus NSDAP (Nationalsozialistische Deutche Arbeiterpartei) - Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei SA (Sturmabteilung) - rünnakurühm, keda nende pruunide särkide tõttu hüüti ka pruunsärklasteks. SA loodi 1921. a., tema ülesandeks oli terroriseerida NSDAP poliitilisi vastaseid
Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile. See tähendab, et ühiskond peab igale oma liikmele inimõigused tagama, võimaluse saada haridust, arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. Pooldavad segamajandust, ksu on palju riigiettevõtteid; suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. 30. Millised on Milles sarnanevad sotsiaalliberaalide ja kristlik demokraatide seisukohad? Riik peaks looma sotsiaalpoliitikat, mis toeataks inimese arengut. 31. Mille poolest erineb sotsiaalliberalism klassikalisest liberalismist? Sotsiaalliberalistid tõlgendavad vabadust kui isiksuse arengu tingimust, mitte kui omaette eesmärki. 32. Mis on äärmusideoloogiad? Tooge näide! Äärmusideoloogiad pooldavad oma vaadete vägivaldset pealesurumist kõigile ühiskonnaliikmetele.Äärmusideoloogiad on nt anarhism, fashism, natsism jmt 33. Milleks on vaja ideoloogiaid?
eeskätt inimese tervise ja heaolu tagatisena. Keskerakond näeb Eesti keskkonna tervise tulevikku mahepõllumajanduse, loodushoidliku eluviisi, alternatiivenergeetika ja keskkonnahariduse arendamises./8/ 3 Sotsiaalpoliitika Eesti Keskerakond toetab Euroopa Liidule omast sotsiaalse heaoluriigi mudelit, mis tagab kõigile kõrge elukvaliteedi. Euroopa sotsiaalharta põhimõtteid tuleb rakendada kõrvalekaldumatult. Pooldame sotsiaalpoliitikat, mis pakub reaalset katet harta lubadustele sotsiaaltagatiste ja tervishoiu osas. Töösuhete paindliku põhimõtte rakendamine seadusandluses ei tohi halvendada töötaja turvalisust ja tagatisi töösuhetes. Toetame töötaja kaitsele suunatud töösuhete regulatsiooni. Seisame selle eest, et edendada kõigi aktiivset osalemist tööturul ning võitleme ühiskonnas kõrvale jäänud rühmade vaesuse ja tõrjutuse vastu. Peame oluliseks, et
aastate keskpaigani. Selle ajani peeti töötervishoidu ja tööohutust Euroopa Majandusühenduse turu ühtlustamise ja majanduspoliitika lisaväärtuseks. Näiteks võeti sellel alusel vastu töökohas ohutusmärkide kasutamist sätestavate riiklike õigusaktide ühtlustamise direktiiv 77/576/EMÜ ja vinüülkloriidi monomeeridega kokkupuutumise piirmäärade ühtlustamise direktiiv 78/610/EMÜ. 1987. aasta ühtne Euroopa akt oli suureks sammuks edasi, kuna sellega lisati lepingule uus sotsiaalpoliitikat käsitlev säte, mille eesmärk oli pöörata ,,eriti töökeskkonnas erilist tähelepanu töötajate ohutuse ja tervise kaitsele". Selle sätte lisamine lepingusse andis tunnistust ohutute töötingimuste olulisusest. Lisaks volitas uus sotsiaalpeatükk Euroopa Komisjoni edendama tööandjate ja töövõtjate esindajate vahelist sotsiaalset dialoogi Euroopa tasandil. 1997. aasta Amsterdami leping tugevdas veelgi Euroopa sotsiaalpoliitika õiguslikku alust,
aastate keskpaiku hakkasid arenenud lääneriigid nn heaoluühiskonnani jõudma, heaoluühiskond tähendas sotsiaalse turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatavat kasvu, inimestel hakkas järjest rohkem tekkima võimalusi, aega meelelahutuse jaoks, püüti pakkuda soodustusi ja toetusi, rõhutada sotsiaalset õiglust, ajastu sümboliks kujunes perekondlik väljasõit isikliku autoga, sotsiaalse õigluse nõue, mis läbis olulise joonena lääneriikide 1960. aastate majandus- ja sotsiaalpoliitikat, tunnused: riik sekkus majandusse, võrdsus, ressurside ümberjagamine vaesematele (sotsiaaltoetused), elanike kindel elukvaliteet, kõrge elatustase, suurenevad sissetulekud, sotsiaalse turvalisuse kasv, väike tööpuudus. 12. Inglismaa Ühendatud Kuningriik, parlamentaarne monarhia, leiboristide ja konservatiidide regulaarne võimu vahetus, 1950. 1960. aastatel võimul konservatiivid, juhtpositsiooni langus maailmas (Suessi kriis), koloniaalimpeeriumi järkjärguline kadumine,
industrialiseeritust, sotsiaalset stabiilsust ning loodusvarasid, tehes võimalikuks majanduse arenemise, et aidata Euroopa ülesehitust, tehes Rootsist ühe rikkama riigi maailmas aastaks 1960. Rootsi osales Marshalli plaanis, kuid jäi neutraalseks Külma sõja ajal ning ei ole praegugi ühegi sõjalise liidu liige. Pärast sõda juhtis riiki peamiselt Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei, mis lõi heaoluriigi. Pärast majanduslangust 1990. aastate alguses kujundati sotsiaalpoliitikat veidi ümber. Kuigi Rootsi on ametlikult neutraalne, liituti 1995.aastal Euroopa Liiduga. 2003. aasta rahvahääletusel keeldusid Rootsi kodanikud Euro kasutuselevõtust. Rootsi jääb oma rahvusvahelises suhtluses neutraalseks ega ole sarnaselt naaberriigi Soomega liitunud NATOga. Majandus Väliskaubandus Rootsi impordib (rahalises vääringus) kõige rohkem naftat, seda peamiselt Norrast ja Iirimaalt. Tähtsamad impordiartiklid on veel mootorsõidukite
industrialiseeritust, sotsiaalset stabiilsust ning loodusvarasid, tehes võimalikuks majanduse arenemise, et aidata Euroopa ülesehitust, tehes Rootsist ühe rikkama riigi maailmas aastaks 1960. Rootsi osales Marshalli plaanis, kuid jäi neutraalseks Külma sõja ajal ning ei ole praegugi ühegi sõjalise liidu liige. Pärast sõda juhtis riiki peamiselt Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei, mis lõi heaoluriigi. Pärast majanduslangust 1990. aastate alguses kujundati sotsiaalpoliitikat veidi ümber. Kuigi Rootsi on ametlikult neutraalne, liituti 1995.aastal Euroopa Liiduga. 2003. aasta rahvahääletusel keeldusid Rootsi kodanikud Euro kasutuselevõtust. Rootsi jääb oma rahvusvahelises suhtluses neutraalseks ega ole sarnaselt naaberriigi Soomega liitunud NATO-ga. Kultuur Rootsist on pärit palju maailmamainega kirjanikke, sh August Strindberg ja Astrid Lindgren ning Nobeli kirjandusauhinnaga pärjatud Selma Lagerlöf ja Harry Martinson. Kokku on rootsi
mõjutavad. Ülioluline on kõrvaldada takistused, mis tõkestavad täna tööjõu vabalt liikumist Euroopa tööturule. Aina olulisemaks muutub täiendavate kindlustuspensionite siirdamise võimalikkus erinevate töökohtade vahel seda eriti juhul, kui uus töökoht asub välismaal. Tööjõu vaba liikumisega seotud probleemid ja nende kõrvaldamine on üks peamisi prioriteete aastal 2006. Euroopa Komisjon jätkab nõupidamisi ka Euroopa sotsiaalpartneritega sotsiaalpoliitikat puudutavates küsimustes ja ettepanekutes. Nõupidamistel on plaanis arutada ümberstruktureerimisega ja Euroopa Töönõukogu direktiivi kontrollimisega seonduvat. Komisjonil on plaanis võimaluse korral pidada ka riikidevahelisi mittekohustuslikke läbirääkimisi tööandjate ja töövõtjate esindajate vahel. 2006. aastal plaanib Komisjon esitada analüüsi muutuvas majanduses esile tõusvatele uutele
ning see ei leevenda mitte üksnes naise enda kannatusi, vaid mõjutab ka järgmist põlvkonda. 9 Artikkel seostub 3.detsembril käsitletud perekonna teemaga. Uuring ise on küll valdavas osas psühholoogiline, kuid selle tulemused näitavad, et naiste depressiooni mõjutavad just nimelt sotsiaalsed tegurid, nendeks riskifaktoriteks on tööpuudus, sotsiaalse turvatunde puudumine, partneri puudumine ja jne. Kuna õpin sotsiaaltööd, sotsiaalpoliitikat ning minu kõrvalerialaks on psühholoogia, siis see uuring seostub täielikult minu õpingutega. Kindlasti saaksin valdkonda veel avardada, kuna panin tähele, et uuringus ei olnud kordagi mainitud, kas pideva depressiooni all kannatavad naised said ka medikamentoosset ravi ning uuringust ei tule välja, kas ravimite kasutamine võis kuidagi mõjutada laste arengut. 10 KASUTATUD KIRJANDUS Deave, T., Heron, J., Evans, J., Emond, A. (2008). The impact of maternal depression in
maksude abil seda vajavatele inimestele. Pendionieas tarbime väärtusi, mida oleme kogunud säästude või kinnisvara näol ja mida ühiskond eraldab riiklike toetuste ja pensionide näol. Sellega tagatakse rahvastiku ja tööjõu taastootmine ühiskonnas. Sotsiaalpoliitika ülesandeks on tagada ühiskonna areng ehk jagada väärtusi neile, kes seda ei tooda (lapsed, vanurid, haiged jt). Eristatakse kolme tüüpi riiklikku sotsiaalpoliitikat: 1. Konservatiivne - palgad suhteliselt suured, maksud ja toetused väikesed. Palgapoliitika soodustab meeste töölkäimist. Naine sageli kodune. Riik toetab perekonda. Perekond kannab hoolt nõrgemate liikmete eest. (Saksamaa) 2. Liberaalne - tugevam jääb ellu. Inimene ise vastutab oma heaolu ja õnne eest, riigi toetus on minimaalne. Maksud ja toetused väikesed. (Eesti) 3. Sotsiaal - demokraatlik - maksud suhteliselt suured, toetusrahad samuti. Riik vastutab inimese heaolu eest
Elatustase ebavõrdne. Heaoluühiskond: a) tähendas sotsiaalse turvatunde b) lihtinimese ostujõu märgatavat kasvu c) inimestel hakkas järjest rohkem tekkima võimalusi ja aega meelelahutuste jaoks Ajastu sümboliks kuj perekondlik väljasõit isikliku autoga, mis muutus nüüd tarbeesemeks. Sotsiaalse õigluse nõue heaolu peaks laienema ka ülejäänutele, mitte vaid rikastele ja keskklassile läbis lääneriikide 1960.a maj- ja sotsiaalpoliitikat. Eriti jõulisel käis selle välja USA president Lyndon Johnson, kes seadis 1964.a eesmärgiks rajada nn suur ühiskond(võrratu ühiskond) Sots.õigluse tagamiseks pidi maj.ellu otsustavalt sekkuma riik John Maynard Keynes, Inglise majandusteadlane, nõudis sama aastakümnete eest. 1960-70 domineerisid maailmas Keynsi ideed, mis rõhusid võrdsusprintsiibile ja seadsid eesmärgiks sotsiaalsete vastuolude leevendamise.
Euroopa Liit kasutab maksumaksjate raha liikmesriikide ja parlamentide poolt asutamislepingutes kokku lepitud tegevuste rahastamiseks. Väike summa umbes 1% liidu rahvuslikust rikkusest ehk ligikaudu 235 eurot inimese kohta suunatakse Euroopa Liidu aastaeelarvesse. Liikmesriigid rahastavad Euroopa Liidu eelarve raames põllumajandust, kalandust, infrastruktuuri (teede, sildade ja raudteede ehitus), haridust ja koolitust, kultuuri, tööhõivet ja sotsiaalpoliitikat, keskkonnapoliitikat, tervishoiupoliitikat ning tarbijakaitset, uurimistegevust. Samuti toetatakse Euroopa Liidu piires kodanike vabaduse, turvalisuse ja õiguse alaseid tegevusi. Osa eelarvest kulub ülemaailmse majandusarengu finantseerimiseks ja humanitaarabiks, et aidata loodusõnnetustes kannatanud riike ning lahenda Viimase sajandi vältel on Maal täheldatud mitmeid tõsiseid kliimamuutusi, mille põhjuseks peetakse inimtegevust, peamiselt intensiivset fossiilsete kütuste põletamist
kodumaa piire. Neid inimesi on ligi 35 miljonit (võrdluseks: hiinlaste puhul on see arv 30, juutide puhul 13,6 ja armeenlastel 5 miljonit). Seega elab iga viies venelane kodust eemal. Viies riigis – Kasahstanis, Lätis, Eestis, Ukrainas ja Kirgiisias – moodustavad venelased enam kui 20% elanikkonnast. Hetkeseisuga on Venemaal umbes 143 miljonit elanikku, kellest 1,1 miljonit on töötud. Venemaa sotsiaal-ja tööpoliitika pole välismaailmale väga nähtav ega tuntav. Sotsiaalpoliitikat meie mõistes ei eksisteeri ning tööpoliitika kui abstraktne mõiste, pole venelastele teada. Venemaa on maailma suurim riik, seega on seal ka väga erinevaid mooduseid tööliste ja töötute juhendamiseks ja ohjamiseks. Töölepingud, -tasud ja –lepingud on vastavalt piirkondade järgi reguleeritud, kuid keskmine palk ja elatusmiinimum on samad üle Venemaa. Venemaa tööpoliitikat mõjutavad suuresti ülejäänud maailma sanktsioonid peale Krimmi annekteerimist 2014. aastal
võimalikuks majanduse arenemise, et aidata Euroopa ülesehitust, tehes Rootsist ühe rikkama riigi maailmas aastaks 1960. Rootsi osales Marshalli plaanis, kuid jäi neutraalseks Külma sõja ajal ning ei ole praegugi ühegi sõjalise liidu liige. Pärast sõda juhtis riiki peamiselt Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei, mis lõi heaoluriigi. Pärast majanduslangust 1990. aastate alguses kujundati sotsiaalpoliitikat veidi ümber. Kuigi Rootsi on ametlikult neutraalne, liituti 1995.aastal Euroopa Liiduga. 2003. aasta rahvahääletusel keeldusid Rootsi kodanikud Euro kasutuselevõtust. Rootsi jääb oma rahvusvahelises suhtluses neutraalseks ega ole sarnaselt naaberriigi Soomega liitunud NATO-ga. 5 1.2 Haldusjaotus Rootsi on jagatud 21 lääniks, mis jagunevad omakorda kokku 290 kohaliku omavalitsuse üksuseks (vallaks)
peaaegu polnud,tunduvalt tõusis inimeste elatustase. Kõike seda hakati nimetama Saksa majandusimeks. Kuid juba 1960.aastate teisel poolel ilmnesid raskused : riigis puhkes majanduskriis,tugevnes konkurents maailmaturul. Väljapääsu raskustest üritasid pakkuda sotsiaaldemokraatide valitsused. Sotsiaaldemokraadid tulid võimule 1969.aastal ja püsisid seal 1982.aastani. Nende kava nägi ette riigi aktiivsemat sekkumist majandusse ning senisest veelgi tugevamat sotsiaalpoliitikat. Saksamaa Liitvabariigi välispoliitikas oli 1950.-1960.aastail peamine rõhk tihedal koostööl USA ja teiste lääneriikidega. Konrad Adenauer ei nõustunud NSV Liidu juhtide ettepanekuga rajada kahest Saksa riigist üks neutraalne riik. Lääne-Saksamaa asus NATOsse ja muutus selle tähtsaimaks liikmeks Euroopas. Keerulised suhted olid Ida-Euroopaga.Üheks pingeallikaks oli Ida-Saksamaa. U 15 aasta jooksul lähtus Lääne-Saksa välispoliitika nn Hallsteini
infrastruktuur (teed, laevateh, tööstettev) põhiliseltterved, samas sõjavõlad tohutud, finatsilistest raskustest ei saadud üle 25 aasta jooksul, aga Saksa marga seisund oli väga stabiilne. Saksa majandusime taustaks tagasipöördumine 1930.nd aast. Saksamaa. Judt järgi- maj.min L.Erhardi sotsiaalse turumaj juured olid A. Speeri majanduspoliitikas (lk 376). 1957a.raam Heaolu kõigile, eestik tõlge 1998. Erhardi kreedo: tõelist sotsiaalpoliitikat ei saa lahutada pürgimisest rahapoliitilise stabiilsuse suunas. Saksamaaoli piiramatus koguses vaba tööhõudu, s põgenikud Ida-Saksam. S ärikulutused hoiti madalad mõõdukate investeeringutega uudsetesse ja efektiivsetess tootmisviisidesse -autotööst võimas edasiareng konveirtootm. Saksa tööviljakus kõrgeim Maj üh riikidest, madal aga Suurbrit+ Ametiüh tug.. EMÜ Rooma lepingu ajajärgul 1958-1985, sh 1981-84 Ühenduse stagnatsiooniperiood:
Peab muutma suhtumist eelarvesse teatud suuruses puudujääk on lubatud. Peab juurde trükkima paberraha, aga riigi kontrolli all teatud ulatuses seda raha saab kasutada abiraha andmiseks. 16) Monetarism kui kriisiennetusvahend? Monetaristliku poliitika põhisisu (nn kõva raha poliitika) ja selle ellurakendamine? Too näiteid lähiajaloost? Monetarism - eelistab vähem sekkumist ja väiksemat avalikku sektorit, kitsamates piirides sotsiaalpoliitikat. * vähendada makse väiksem maksukoormus *suurem säästmine *vaba raha investeeringuteks * uued investeeringud = tootmise kasv * tootmise kasv = uued töökohad Monetarism peab majandusarengu põhiteguriks ringluses oleva raha stabiilsust. Tähelepanu keskmes on raha hulga mõju hindadele ja tootmisele. Monetaristide arvates on raha samasugune kaup nagu kõik muugi: kui kauba pakkumine (ringluses oleva raha hulk) kasvab, siis hind (ostujõud) langeb
Tahetakse, et objektiivsetel põhjustel või ka täiesti enda süül raskesse (majanduslikku) olukorda sattunud inimesed riigivõimu vastu mässama ei hakkaks. Euroopa demokraatlik riik on mingi isegi väga väikesearvulise grupi vastuhaku korral äärmiselt abitu ega söanda üldjuhul mõjusaid (resoluutseid) vastumeetmeid rakendada. Poliitilisele stabiilsusele suunatud sotsiaalpoliitikat toetavad ka alalhoidlikud ettevõtjad, kes on ära hirmutatud Marxist, 1930. aastate alguse ülemaailmsest majanduskriisist, omaaegsest NSV Liidust, Põhja-Lõuna vastuoludest, islamifundamentalismist, terrorismist ning sotsiaalsetest pingetest üldse. Ettevõtjad teavad, et vaesed on alati olnud oma tegutsemistes väga radikaalsed. Majanduslikud (majandusliku arengu toetamine). Harimatu ja haige töötu ei tooda
ühtsuse suurendamine). Tahetakse, et objektiivsetel põhjustel või ka täiesti enda süül raskesse (majanduslikku) olukorda sattunud inimesed riigivõimu vastu mässama ei hakkaks. Euroopa demokraatlik riik on mingi – isegi väga väikesearvulise – grupi vastuhaku korral äärmiselt abitu ega söanda üldjuhul mõjusaid (resoluutseid) vastumeetmeid rakendada. Poliitilisele stabiilsusele suunatud sotsiaalpoliitikat toetavad ka alalhoidlikud ettevõtjad, kes on ära hirmutatud Marxist, 1930. aastate alguse ülemaailmsest majanduskriisist, omaaegsest NSV Liidust, Põhja-Lõuna vastuoludest, islamifundamentalismist, terrorismist ning sotsiaalsetest pingetest üldse. Ettevõtjad teavad, et vaesed on alati olnud oma tegutsemistes väga radikaalsed. Majanduslikud (majandusliku arengu toetamine).
20 *From the past – crowding out-fenomen *At the supranational level – EL, kes nii piirab kui ka soosib HORi arengut; nn semi-suveräänsed rahvusriigid *Precarious political context – keskklassi paaniline hirm oma järglaste nn downward mobility pärast, valimisväsimus, rahvusšovinism VÄLJAKUTSE 1- From outside: Interconnectedness- HORid pole suletud süsteemid, vaid sotsiaalpoliitikat tingivad mitmed parameetrid, mis on seotud teiste maade olukordadega. Trade competition- vajadus kõrgelt haritud tööjõu ja kõrge lisandväärtusega töökohtade järele. Global financial markets- alates 80ndatest finantsturgude dereguleerimine; veendumus, et vabadus aitab kaas investeeringutele ning raha liigub sinna, kus selle tasuvus kõige parem; libises riikide kontrolli alt välja ja sai litsentsi ja võime teha rahast raha
teeme nad haavatavaks ja kuidas saame teha, et nad seda ei oleks! Sotsiaalpoliitika: poliitikutel pole “tavaliste inimeste” probleemidest head ülevaadet, sest nad pole ise sellise tööga tegelenud. Sotsiaaltöötajate ülesanne on abivajajatega suhtlemine, nende kodudes käimine; neil on täpsem ja sügavam pilt inimeste argielust. Sotsiaaltöötaja peab märkama, sõnastama, uurima ning edastama sotsiaalseid probleeme avalikkusele. Nõnda saab mõjutada sotsiaalpoliitikat ja edendada ennetavat sotsiaaltööd. Sotsiaaltöö toetub: sotsioloogia; sotsiaalpoliitika; psühholoogia; eetika; majandus; õigus; filosoofia: haridus ja kasvatus; õendus; arstiteadus jne Sotsiaaltöötaja oskused: nõustamine ja abistamine (individuaalne, pere- ja grupinõustamine; praktiline abistamine, abi korraldamine); ennetustöö; töö kogukonnas (kogukonna aktiveerimine, vastastikuse abi soodustamine); sotsiaaltöö korraldamine ja juhtimine;
põllumajandusmaa juurde loomiseks. Selleks loodi maaparanduskavasid ning loodeti suurendada sündide arvu. 1939. aastaks oli teraviljatoodang tõusnud 100%. Kuna kultuurid nagu oliivid ja tsitruselised, millelt maad võeti, olid Itaalia peamised ekspordiallikad, kaotas riik suure osa oma välisturust. Edasiminekuks tehti suuri pingutusi ning valituses osa majanduses suurenes pidevalt. Samas tõi see kaasa konflikte ja mõjutas suuresti sotsiaalpoliitikat. 2.6 Fasistlik välispoliitika Mussolini välispoliitika tulenes peamiselt kolmest aspektist. Esimeseks oli jätkata Itaalia mõju suurendamist Euroopas, millega oli algust tehtud juba enne I maailmasõda. Teiseks oli Pariisi rahukonverentsi järgne pettumus, sest Itaalia oli saanud enda arvates juurde liiga vähe maad. Kolmandaks soovis Mussolini aga taastada Rooma impeeriumi aegset hiilgust. 1922-1929 Esimesed suured sammud välispoliitikas toimusid juba 1923
Stratifikatsioon. Liberalismi ideaalid maksimeerivad vaba turu toimimist vähese või ilma riigi sekkumiseta eesmärgiks säilitada see vaba turg. Liberalism eeldab, et kõik indiviidid on võimelised selles süsteemis osalema. See viib ühiskonna kihistumiseni (stratifikatsioon), sest on eelduseks omavahelisele võistlusele ning igas võistluses on nii võitjaid kui kaotajaid. Heaolureziim - institutsionaalne korraldus, reeglid ja arusaamad, mis suunavad ja kujundavad sotsiaalpoliitikat, kulude mahtu, probleemide püstitamist ning isegi ,,kodanik- heaolu tarbija"suhteid. Kui kommodifitseerimine tähendab ennekõike indiviidide olukorda, kus nad on ellujäämiseks sunnitud oma tööjõudu müüma, siis dekommodifitseerimine leiab aset, kui heaoluteenuseid pakutakse kui õigusi ning indiviid säilitab oma elatise sõltumata turust. Kolm era/avaliku süsteemi segu mudelit: · Liberaalne heaoluriigi reziim, kus domineerivad varem ära proovitud
Tööinspektsioon asub tallinnas, kuid tal asuvad ka kohalikud inspektsioonid. Rakendatakse turvalise paindlikkuse põhimõtet(flexsecurity). Töösuhete regulatsiooni alusel on võimalik välja kujutada töösuhe, mis arvestab mõlema poole huve. Töölepingu seaduse normid laienevad ainult töölisele või teenistuja. Ta ei laiene avaliku asutustele, välisesindusele, kaitseväele jne. Neid reguleerib avaliku teenistuse seadus. Euroopa sotsiaalharta, el direktiivid. Es teostab euroopa sotsiaalpoliitikat ja alus põhimõtteid. Töösuhte reguleerimine euroopa liidus on vajalik ühtse siseturu toimimise huvides. Tööleping on kestvusleping, sest enamasti seovad töölepingu pooled end pikaajaliselt ja töö on kestev ja jätkuv. Eeldatakse, et tööd tehakse teise inimese kasuks ja isiklikult. Töölepingu mõiste : tööleping on võlaõiguslik leping, mille alusel teeb füüsiline isik(töötaja), teisele isikule tööandjale tööd alludes tema juhtimisele ja kontrollimisele
kannab positiivse õiguse tähendust avalikud huvid määrab kindlaks seadusandja, kes otsustab, mis on avalikes huvides. Teesid kattuvad kahes olulises punktis: 1. avalik kord moodustab osa avalikest huvidest. Avalik kord on aga määratletav mõiste. 2. mõlemad teesid kinnitavad, et seadus, haldusakt vms abinõu, mis kaitseb üksnes eraisiku huve, ei teeni avalikku huvi. Avalikku huvi kaitsevad näiteks seadused, mis käsitlevad majanduspoliitikat, sotsiaalpoliitikat, rahapoliitikat, tervishoiupoliitikat. Näiteks riigivara suurendamine ei kuulu avaliku huvi hulka, vaid on era- või fiskaalhuvi. Kitsamas tähenduses on seisund, mis sisaldab endas avalikku tervishoidu, julgeolekut, kõlblust, rahu, heausksust. Avalik tervishoid elanikkonna või selle osa kaitse nende tervist ohustavate ohtude eest (tervise, toiduainete, ravimite, töötingimuste kontroll, tööohutuseeskirjad, keskkonnakaitse ja meetmed keskkonnareostuse vastu).
oldi nendega nõus, kuid püüdis aidata ka teisi valitsusi, aidati põgenikke. Pärast sõda kasutati ära industrialiseeritust, sotsiaalset stabiilsust ja loodusvarasid, majandus arenes ning aidati Euroopa ülesehitust. Rootsi oli maailma üks rikkamaid riike aastal 1960. Osales Marsalli plaanis, neutraalne Külm sõja ajal, ei ole sõjalise ühingu liige. Peamiselt juhtis riiki sotsiaaldemokraadid, loodi heaoluriik. 90ndatel majanduslanguse järel kujundati natuke sotsiaalpoliitikat ümber. Liitus 1995 Euroopa Liiduga. 35. Leedu XX sajandil Sajand algas Leedus paljude streikidega, relvastatud kokkupõrked politseiga. Esimese maailmasõja ajal muutus revolutsiooniliikumine suuremaks. 1917 moodustati saksa okupatsioonivõimude toel Leedu Nõukogu, 1918 võttis see Leedu riigi moodustamise deklaratsiooni vastu. Neil oli kuningas juulist novembrini. 1918 tekkis seal ka tööpartei ning Vene SFNV tunnustas Leedu NSV iseseisvust. Punaarmee hõivas Leedu, kuulutati välja
Briti sotsioloogi Thomas H. Marshalli arvates on igal sajandil esiplaanil olnud teatud liiki inimõigused. 18. sajand tõi Lääne-Euroopas kaasa peamiste kodanikuõiguste (vabadus, võrdsus seaduse ees) tunnustamise, 19. sajandil võideti kätte poliitilised õigused (meeste hääleõigus, sõna-, trüki- ja ühinemisvabadus), 20. sajand kujunes aga sotsiaalsete õiguste võidukäiguks. Marshalli idee sotsiaalsest kodakondsusest omandas laia populaarsuse ning mõjutas mitmete riikide sotsiaalpoliitikat. Sotsiaalse kodakondsuse põhimõte tähendab, et igaühele peab ilma lisatingimusteta olema tagatud inimväärne elatustase, õigus tasuta haridusele ning tervishoiule. Nii nagu kodanik ei pea iga kord riigilt paluma õigust hääletada või astuda ametiühingusse, nii ei peaks ta täitma pabereid ja tõestama oma õigust sotsiaaltoetuse saamiseks. Kuigi tänapäeval ei poolda Euroopa riigid enam nii ulatuslikku ja
paralmentaarset riigivormi/korda. Presidentaalne- rahvas valib parlamendi ja presidendi ning presidesnt nimetab ametisse/ tagandab valitsuse.(USA) Poolpresidentaalne- Võimu jagavad president ja peaminister. Rahvas valib presidendi ja parlamendi. President nimetab ametisse peaministri, kes koos juhuvad valitsust. Parlament omakorda hääletab ametisse/ tagandab valitsuse. (Prantsusmaa, Soome). President kureerib välis-kaitsepoliitikat, peaminister sise- ja sotsiaalpoliitikat. Parlamentarism- rahvas valib parlamendi, kes omakorda valib presidendi ning samuti tagandab/ hääletab ametisse valitsuse. Valitsus omakorda on kohustatud aru andma parlamendile. 3. Katoliku kirik Katoliku kirik tunnistab kõiki seitset sakramenti (pühatoiming). Seitse sakramenti:ristimine, salvimine, abielu pühitsemine, armulaud, preestriks pühitsemine, pihtimine, viimne võidmine. 16. saj toimus katoliku kiriku raames reformatsioon, sest paljud katoliiklased ei olnud
vaimsustamise. Üksikisikud on vastutavad iseenda ümberkujunemise eest, kuid sotsiaalsete olevustena on nad ka vastutavad oma ümbruskonna muutmise eest. Baha'id peavad maailma erinevate usundite ühiskonnakäsitlusi ühiskonna sotsiaalse arengu põhjuseks. Selle arengu järgmine aste peaks olema Bahá'u'lláh' õpetuse abil ja ülemaailmse rahu kehtestamine. (Partridge 2006: 428) Bahaide pühad tekstid esitavad põhimõtted, kuidas tuleks korraldada kogu sotsiaalpoliitikat ja seadusandlust kui tahetakse luua uut ühiskondlikku tegelikkust. Üks seisukoht on see, et inimeste eneseteadvus tuleb tõsta ülemaailmsele tasandile, et nad ei määratleks end enam kitsalt rassi-, usu-, rahvus- vöi klassikuuluvuse järgi, vaid maailmakodanikena, kes tunnevad ühtsust ja solidaarsust sel määral, et ükskõik millises maailma piirkonnas elavate inimeste kannatused oleksid neile nagu venna või õe kannatused. Selle aluseks on inimkonna orgaaniline ühtsus.
raha tuleviku pensioni jaoks. Riik ei pea tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vid peab motiveerima inimesi rohkem töötama. 2) Sotsiaalliberaalid nemad tõlgendavad vabadust kui isiksu arengu tingimust, mitte kui omaette eesmärki. On oluline et inimestel oleks oma vabadust võimalik mõistlikult millegi jaoks kasutada. Sellest tulenevalt peaks riik ikkagi majandust reguleerima ja looma sotsiaalpoliitikat, mis toetaks inimese arengut. Riik peab aitama luua töökohti. 3) Konservatism kujunes välja liberalismi vastandina 18. sajandil. Neneda arvates tugineb ühiskond traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Seepärast pooldavad nad stabiilsust ja ettevaatlike järkjärgulisi reforme. Kuigi kollktiiv(rahvus,kogukond,suguvõsa) on tähtsam kui üksikisik, ei tähenda see sugugi võrdsuse ülistamist. Pigem vastupidi
annaabi.ee 
