Suur Depressioon, Uus Kurss. (0)

Majandus “pea peal”
- vanad majandussidemed katkenud
- alles jäänud tööstus- sõjatööstus
- sõdivate riikide kullavarude vähenemine (v a USA)
- töövõtjate tegevusvabaduse kitsenemine
- naiste töö osatähtsuse kasv ´

• Prantsusmaa
  

- kõige suuremad purustused (lahingud)
- kõige kiirem areng peale sõda: reparatsioonid, Elsass -Lothring

• Suurbritannia
  

kaotas lõplikult oma juhtpositsiooni maailmas

• USA
  

Euroopa võlglasest Euroopa võlausaldajaks

• Saksamaa
  

majandusmuredega üksi:
- ülikiire inflatsioon
- segadus a-ni 1924: võitjad teevad järelandmisi- Dawesi plaan jt
Saksa lapsed mängimas rahapakkidega, mis olid muutunud väärtusetuks inflatsiooni tõttu.
Majandusliku õitsengu ajastu

• Majanduslik tõus- inimesed võimelised rohkem ostma- saab rohkem toota ( konveier )
  
• Tõus eriti kiire USA-s- USA autostub+ Euroopa turg
  
• Ohud
  

- USA-s 1% käes 2/3 tuludest
- üliagar laenamine (valitsus soodustas)
Suur ülemaailmne majandus-kriis. Suur depressioon 1929-1933

• Börsikrahh
  

- “Must neljapäev” (24. okt 1929)
suurinvestorid kiirustavad müüma väärtpabereid ( laenuintress tõusis)
- “Must reede” (25. okt 1929)
NY börsi kokkuvarisemine
- “Must teisipäev” (29. okt 1929)
üleriigiline paanika - ameerika ärimehed hakkasid oma raha Euroopast ära tooma
Börsikrahh ei olnud Suure Depressiooni põhjus.
Majanduskriisi põhjused

• Ületootmiskriis
  
• Struktuurne kriis
  
• Majanduse riikliku regulatsiooni puudumine
  
• Euroopa majanduse nõrkus
  
• USA impordi-poliitika(sisse tuua kallis)
  
• USA immigratsiooni-poliitika
  

Suur ülemaailmne majanduskriis . Suur depressioon 1929-1933
Kriisist väljumiseks kasutati kahte teed:
- riik teeb reforme st . sekkub osaliselt majandusse (USA)
- riik sekkub täielikult: totalitaarsed riigid (Itaalia, Saksamaa)
Uus kurss ehk New Deal

• Uue presidendi Fr. D. Roosevelti kriisist väljumise kava
  
• Oma poliitika kujundamisel lähtus president Roosevelt 1930. aastatel välja töötatud uuest majandusteooriast. Selle autroriks oli Briti majandusteadlane JOHN MAYNARD KEYNES (1883-1946), kelle Ameerika ajakiri Time valis 1999. aastal XX sajandi kümne kõige geniaalsema inimese hulka.
  
• J.M. Keynesi väitel ei suuda majandus end ise reguleerida, et vältida kriise (varasem majandusteooria uskus turu ise- regulatsiooni võimesse).
  
• Järelikult peab riik teatud määral majandusse sekkuma.
  

• Pangandus
  

kõik pangad kinni
avati vaid elujõulised + riigi kontroll= suudeti taastada inimeste hoiused

• Põllumajandus
  

ettepanek põllumehele: vähend tootmist- riik maksab hüvitist= hinnad tõusevad, farmerite sissetulekud kasvavad

• Tööstus
  

- uued töökohad
- reguleer tööjaotust, sissetulekuid
- korraldati hädaabitöid = kasvas inimeste ostujõud

• Abivajajad
  

- töötute abiraha
- vanaduspension
- vaesemate perede toetus = suurenes vaesemate ostujõud
Suur depressioon-maailmamajanduse kriis (1929-1933), mille kutsus esile krahh Wall Streetil
ületootmiskriis –majanduskriisi vorme, mis tekib siis, kui toodetakse rohkem, kui ühiskond tarbida suudab. Kui kaubale ostjaid ei leidu jäävad ettevõtted seisma, töölised vallandatakse, langeb elatustase ja ostujõud, järelikult ostetakse veelgi vähem, järelikult tuleb vallandada veelgi enam jne. Selleks, et kriisist välja tulla, hakati ülejääke lihtsalt hävitama.
Inflatsioon-raha ostujõu langus
Konveier- jooksev lint ”, pidevalt liikuv transpordiseade kokkuseatavate masinaosade edasitoimetamiseks ühe töölise juurest teise juurde
“New Deal” e “Uus Kurss” -selle nimega nimetatakse reforme, milliseid viis USA-s 1930. aastatel ellu president Franklin Delano Roosevelt. Need reformid hõlmasid nii rahandust, põllumajandust, tööstust kui ka sotsiaalpoliitikat ning tähendasid riikliku sekkumise suurendamist USA majandusse. Reformide eesmärgiks oli USA majanduse väljaviimine 1929-1932. a. majanduskriisist.