Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ideoloogiad (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline ideoloogia on kõige enam mõjutanud 20sajandi ajalugu ?
IDEOLOOGIAD Marite Pilv, 12e
1)Milline ideoloogia on kõige enam mõjutanud 20.sajandi ajalugu ? Põhjenda
Liberaalid tekkisid opositsioonina konservatiivsele poliitikale, mis pooldas muutusi. Liberalism ehk vabameelsus on poliitiline filosoofia, mille eesmärkideks on isikuvabaduse, kodanike poliitiliste vabaduste ja inimõiguste konstitutsiooniline kaitsmine. Algselt tähendas liikumisvabadust ja mõttevabadust. Liberalism on suund majanduses, poliitikas ning filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadustest ja õigustest, mida kaitseb riik. Liberalistidel olid uued mõtted, mille hiljem konservatiivid üle võtsid. Sellega jäid Liberaalid kriisi. Sellegipoolest on kõik see mõjutanud meie tänapäevast poliitikat, see on see, mida me täna tunneme ja teame.
2) Kas peamised diktatuuriideoloogiad on tänapäevaks hääbunud ? Põhjenda.
Me kindlasti kõik tahame uskuda , et diktatuuriideoloogiad on tänapäevaks hääbunud, aga tegelikult see nii ei ole. Meie arusaamadesse ei mahu enam diktatuur. Et keegi võiks olla nii vägivaldne ja haarata omale jõuga võimu. Et riik kontrollib kõike, eesotsas türanniga ja et inimestel ei ole liikumis - ja sõnavabadust. Näiliselt sellist korda enam pole, aga tegelikult maailm teab, mis Põhja- Koreas toimub.
3)Selgita Eesti erakondade ja nende poliitika näitel parem- ja vasakpoolsust . ( liberaalid, konservatiivid, sotsiaaldemokraadid )
Vasakpoolsust iseloomustab püüd riigi kaudu teostada sotsiaalset ja majanduslikku võrdsustamist. Majanduspoliitikas on vasakpoolsete eesmärk: riigi sekkumine majandusse.
Parempoolsust iseloomustab põhimõte, mille kohaselt iga ühiskonna liige on ise vastutav oma sotsiaalse ja majandusliku heaolu eest. Majanduspoliitikas on parempoolsete eesmärk: minimaalne riik.
20. sajandi algusest alates on olnud konservatiivid, liberaalid ja sotsiaaldemokraadid. Nii parem- kui vasakpoolsed jagunesid meetodi järgi demokraatideks ja diktatuuri pooldavateks jõududeks.
1) 20. sajandil olid kõige mõjukamad konservatiivid. Neid iseloomustab:
  • Väärtuspõhisus ja traditsioonide tähtsustamine – olulised on usk, moraal , patriotism, rahvuslus .
  • Isikuvabaduse kaitsmist peetakse ühiskondlikuks hüveks.
  • Olulisel kohal on ka demokraatia, õigusriik ja institutsioonid .
  • Soovisid, et ühiskonnas toimuksid muudatused, aga seda järk-järgult suuri pöördeid vältides.
  • Pooldati rohkem kodumaist majandust kaitsvat poliitikat.
    2) Tekkisid liberaalid opositsioonina konservatiividele. Neid iseloomustab:
  • Muutuste pooldamine,kodumaist majandust kaitsva poliitika ja tollipiirangute kaotamine.
  • Vabaturumajanduse toetamine .
    Kuna konservatiivid võtsid üle suure hulga nende mõtteid, jäid liberaalid kriisi ning 1974. aastal astusid nad Liberaalse Internatsionaali ja kuuluvad Euroopa Parlamendis Demokraatide ja liberaalide fraktsiooni.
    3) Kolmandaks parteiks on Sotsiaaldemokraadid. (vasakpoolsed) Neid iseloomustab:
  • Sotsialismi peab ehitama demokraatlike põhimõtteid järgides.
  • Propageerib sotsiaalset õigust ja riigi aktiivset sekkumist majandusse.
  • Suuremale brutotulule kehtib suurem maksumäär ( protsent ).
  • Riik peaks tunnustma eraomandit ja korraldama sotsiaalpoliitikat
  • Heaoluühiskond, sotsiaaltagatiste kaudu vaesemate elanikekihtide toetamine.
  • Ideoloogiad #1 Ideoloogiad #2
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-03-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 45 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor robla Õppematerjali autor
    III kursus ajalugu

    Sarnased õppematerjalid

    Ühiskonnaõpetus II kursusele
    32
    doc

    Ühiskonnaõpetus II kursusele

    ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Sa

    Ühiskond
    Nimetu
    64
    pdf

    Nimetu

    Põhjamaade ajalugu II, kevad 2010 Alates 1792--- Põhjamaad 18.sajandil Põhjamaade ajalookronoloogia Põhjamaad: Taani, Norra, Island, Rootsi, Soome Keskaeg: (1050-1520) Taani, Norra, Rootsi kuningriikide algus ja ristiusu vastuvõtmine umbest a. 1000 pk. Rootsi inkorporeerib Soome (u 1155-1293). 1380 Taani-Norra personaaluniooni algus. Põhjamaine Kalmari unioon (1397-1523), mida juhib Taani. Rootsi proovib vabaneda unioonist ja Rootsi- Taani suhete halvenemine. Omapära: talurahvavabadused ja ting-institutsioonide ehk rahva esinduskogude algus. Varauusaeg (1520-1721) Rootsi (-Soome) vabaneb unioonist (1520/23). Rootsi riigi peavaenlased on Taani ja Venemaa (kes on omavahel liitlased) ja jätkuvad sõjad. Norra (koos Islandi, Gröönimaa ja Fääri saartega) jäi Taani koosseisu ja kaotas oma kunagise iseseisvuse riismed. Põhjamaades viivad Rootsi ja Taani kuningad läbi re

    Kategoriseerimata
    Kodanikuõpetuse kursus
    54
    doc

    Kodanikuõpetuse kursus

    Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ­ ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)

    Ühiskonnaõpetus
    Lääne-Euroopa Suurriigid
    52
    docx

    Lääne-Euroopa Suurriigid

    Lääne-Euroopa Suurriigid Kirjandus: ,,Prantsusmaa Ajalugu", ,,Briti Saarte Ajalugu", ,,Saksa Ajalugu", ,,Kahel Pool Kanalit" Eksam: tavaline kirjalik eksam ilmselt. Paar mahukat küsimust. (nt: Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Suur Britannias/Saksamaal/Prantsusmaal jne). Saab läbi loengu konspektidega! (?) Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Moodne rahvuslik identiteet vs varasem. Varasema perioodi rahvusliku identiteedi kohta võib öelda, et patriotism, rahvustunne jne on alati olemas olnud, aga enne 19.saj muutub enese identifitseerimisel oluliseks just keel. Keskajal kiriku, kultuuri jms keeleks oli ladina keel, siis nüüd 19saj hakatakse tähelepanu pöörama just oma keelele. Alguse saab see ca Napoleoni sõdade ajal. Ka Saksamaal. See üleminek on ajaloos pöördeline muutus. Suurbritannial ja Prantsusmaal on rohkem ühist, võrreldes Saksamaaga. Nad on palju pikema koondatud tsentraliseeritud ajalooga riigid. Kui nad hakkavad konsolideeruma (keskajal oli põ

    Ajalugu
    Eksami küsimused
    21
    doc

    Eksami küsimused

    1.1 Antiikmaailma poliitilised ideed. 1.2 Poliitilised ideed keskajal 1.3 Uute ideede tekkimine poliitilises mõtlemises. 1.4 Ideoloogiate sünd XVIIIsajandil 1.5 Poliitiliste teooriate tekkimine XIX sajandil 1.6 Tänapäeva teooriate kujunemine ja areng 2. Poliitilise mõtte areng Eestis Kirjandus T. Vallak Poliitika ja riigiteadus, Tallinn, Külim, 2001.a. Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile, Tal.,1996. 2000 M. Hagopjan Reziimid, liikumised, ideoloogiad.Tal.1993 T.Vallak Üldine poliitikateadus Tal.1998 P. Dunlevy, B.O`Leary Riigiteooriad Tal.1995 N.Peder Klassikalise politoloogia raudvara EMA 1999 T.Varrak Poliitika- ja riigiteadus T. 2001.a. B.B. Hess, E.W.Markson, P.J.Stein.Sotsioloogia, T.2000.a. V.P. Pugatsov, A.I.Solovjov Vvedenije v politologii,M. 2000 Sissejuhatus 1. Poliitika olemus ja mõiste Poliitika on inimtegevuse spetsiifiline valdkond, mis seotud võimuga. Võim, valitsev

    Politoloogia
    Riik ja erinevad organid
    25
    docx

    Riik ja erinevad organid

    täitev organ. Omavalitsusel on kehtestada makse (nt reklaamimaks, teede sulgemise maks) ja peale panna koormisi inimestele. volikogu suurus sõltub elanike arvust ja ulatub seitsmest kuni 31 liikmeni, sõltuvalt sellest, kas elanikke on vähem kui 2000 või üle 50 000. Volikogu valimised toimuvad iga 4 aasta tagant ja võivad hääletada ka mittekodanikud, kes on elanud vallas või linnas elamisloa alusel vähemalt 5 aastat. Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia mõiste ja roll Ideed ühiskonnaelu korraldamisest ja hinnangud sellele mängivad olulist rolli ühiskonna arengus. Nad võivad ühiskonna arengut kiirendada ja ka pikendada. nt: kommunistlik ideoloogia NS Liidus. Nad võivad jagada inimesi vastasleeridesse ja vastupidi, võivad ka kokku liita. nt laulva revolutsiooni ajal eesti. See kui tugeva mõju mingi ideedesüsteem omandab oleneb sellest kuidas ta sobib oma aegruumi ja sõltub ka sellest kuidas need ideoloogiad taeavitatakse

    Riigiõpetus
    Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine
    128
    docx

    Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine

    Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, avalik haldus. Politoloogid ta

    Politoloogia
    Politoloogia konspekt
    126
    doc

    Politoloogia konspekt

    1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada

    Politoloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun