Tööjõu koolitusse süstitakse 350 miljonit Tänavu tuleb Euroopa Sotsiaalfondi kaudu Eestisse kokku 350 miljonit krooni, mis on mõeldud tööjõu kvalifikatsiooni suurendamiseks. Elukestva Õppe Sihtasutuse Innove poolt vahendatavaid ja ühele projektile maksimaalselt 10 miljonit krooni võimaldavaid toetusi saavad taotleda kõik riigiasutused, omavalitsused, ettevõtted ja MTÜd. Novembri jooksul toimuva tänavuse teise, 200 miljoni kroonise rahalise mahuga taotlusvooru raames saab taotleda toetusi tegevustele, mis aitavad inimestel tööturule naasta või töötust
lastest vähemalt 95%. IRL-i eesmärgiks on korraldada tasuta kõrgharidus, mis kehtestatakse avalik- õiguslikes ülikoolides. IRL varustab koolid vajaliku õppevaraga. Sotsiaal- ja perepoliitika IRL toetab Eesti emasid rahaliselt(320 kuus), samuti toetab IRL kunstlikke viljastamisi. Suurelapselisi peresid toetatakse eluasemetoetusega. Igale lapsele huviringid tasuta. IRL toetab pensionide suurendamist. Töötutele on loodud erinevad projektid Euroopa Sotsiaalfondi toel. Välis- ja julgeolekupoliitika IRL-i eesmärgiks on välispoliitika ja majandussuhete arendamine ning koostöö edendamine Euroopa Liidu, Ameerika Ühendriikide ning Aasia riikidega. IRL tegutseb kommunismi ja natsismi kuritegude teadvustamisel ning hukkamõistmisel. IRL aitab kaasa rahvusvahelise kommunismi kuritegusid uuriva keskuse loomisele ja toetavad selleteemaliste uurimuste, filmide ja näituste rahastamist.
Konsultantide arvu suurendamine 2009. aasta 1. maist likvideeriti Tööturuamet ning aktiivsete ja passiivsete tööturumeetmete osutamine koondati Eesti Töötukassasse. Tööturuametis oli 30.04.2009 seisuga 360 teenistujat. Töötute kiiremaks teenindamiseks suurendas Töötukassa töötajate arvu. 30. juunil 2009 oli Töötukassas kokku 431 ametikohta ja tööhõiveprogrammi ,,Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 20072009" rakendamiseks 40 Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest rahastatavat ametikohta. 30. juuni 2009. a seisuga oli täidetud 372 ametikohta (86,3%) ja 32 Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest rahastatavat ametikohta (80%), kokku 404 töötajat. Töötutega tegelevate konsultantide arvu on suurendatud kolmandiku võrra. Konsultantide arvu suurendamine võimaldab töötute paremaks teenindamiseks pikendada klienditeenindusaega. Mobiilsete tööturuteenuste osutamine Töötute parema teenindamise tagamiseks piirkondades, kus transpordiühendus
nunik abi Siseauditi Siseauditi nunik nunik igusnunik Avalike suhete nunik Tturuteenuste Vlissuhete- ja Euroopa Haldusosakond ja ttu personali- Sotsiaalfondi sotsiaalse kaitse osakond osakond osakond Registribroo Eures broo Raamatupida- mise broo 16 t- hiveametit Joonis 1. Eesti Tööturuameti struktuur 2004. aastal Allikas: /4/ 2 5000
EAS Eesti masinatööstuse sektoruuring purustab müüte Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja Tartu Ülikool 22. september 2011 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja Tartu Ülikooli (TÜ) rakendusuuringute keskus esitlesid täna Eesti masinatööstuse sektoruuringu tulemusi. Uuring näeb Eesti masinatööstusel tulevikupotentsiaali, kuid peab valdkonna peamiseks väljakutseks eelseisvatel aastatel lisandväärtuse suurendamist. Uuringut rahastas EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Masinatööstus on juhtiv töötleva tööstuse valdkond Eestis, mis annab kolmandiku riigi ekspordikäibest ning hõlmab üle 30% töötlevas tööstuses hõivatutest. Samas, Soomes, Rootsis, Saksamaal ja teisteski ELi liikmesriikides töötab selles valdkonnas enam kui 50% tööstuses hõivatutest. Areng on siiski positiivne - masinatööstuse osatähtsus hõive, müügitulu, kasumi ja lisandväärtuse loojana Eesti majanduses on viimasel viiel aastal selgelt kasvanud.
kodulähedases koolis. Koolil on omakorda ülesanne kaasata õpilased õppeprotsessi ja kohandada õpikeskkond selliseks, et iga õppija (sh erivajadusega) saab õppida ja oma võimeid maksimaalselt arendada. Kuna Eestis on lapsevanemal valikuvabadus otsustada, kas tema erivajadusega lapsele sobib paremini tavakool või erivajadusega laste kool, keskendun on lühikeses arutluses vaegnägijate õpetamise eripäradele tavakoolis. Alates 2009.aastast tegutseb Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Õppenõustamissüsteemi arendamine" raames Tartu Emajõe Kooli Õppenõustamiskeskus, kus koostöös maakondlike keskustega pakutakse nõustamist nägemispuudega lastele ja õpilastele, nende vanematele ja pedagoogidele üle kogu Eesti. Esimeseks tingimuseks vaegnägija õpilase tavakoolis õpetamiseks võikski seada, et eripedagoogilise nõustamis- ja tugikeskuse asjatundjad juhendavad ning toetavad tavakoolide õpetajaid
Riiklikku lastekaitsetööd kordineerib Sotsialministeerium. Omavalitsuslik lastekaitse on lapse kaitse ja abi korraldamine ning järelvalve kohaliku omavalitsuse sotsiaaltalituses. Sotsiaaltalituses peavad lastekaitsetööd tegema vastava erialase etevalmistusega ja selleks tööks sobivad inimesed. Ühiskonndlik lastekaitse toimub koostöös sotsiaaltalitusega ning käesoleva seduse ja sotsiaaltalituse põhimääruse sätteid arvestavalt. 3.Riiklik lastekaitse on riigaeelarveline ja sotsiaalfondi vahenditest finantseeritav õigusloome ning investeerimis- ja järelvalvetegevus laste tervishoiu, hariduse, töö, puhkuse, huvitegevuse ja hoolekande korraldamisel. 4. a) Võrdlus ÜRO lasteõiguste konventsiooniga. Kõigil lastel on võrdsed õigused. Kõik lapsed on võrdväärsed ning neil on õigus võrdsele kohtlemisele. Igal lapsel on sünnipärane õigus elule, ellujäämisele ning võimalikule maksimaalsele arengule. Lapsel on õigus väljendada oma vaateid
suhteprobleemide lahendamisel, koolidistsipliini järgimisel jne. Iseseisvalt ei tule nad oma probleemidega toime, sageli ei ole ka nende vanematel piisavalt sotsiaalseid oskusi. (Naarits- Linn, Pettai & Proos 2012, 5.) Järgnevalt lisan koolist väljalangemise otsesed põhjused, mis on välja selgitatud projektiga “Koolist väljalangemise ennetamine õpilaste sotsiaalse toimetuleku tõstmise kaudu“. Projekt viidi läbi INNOVE ja Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toetusel perioodil 01.09.2009 kuni 31.05.2012. (Naarits-Linn, et al., 2012, 5.) Põhjusteks on: Koolist ja kooliskäimisest väsinud ning tüdinenud, eduelamuse puudumine Konfliktsed suhted eakaaslastega ja/ või õpetajatega, erinevad käitumisprobleemid Kõrge stressi tase Madal usk täiskasvanutesse, nende abisse ja iseendasse Halb õppeedukus Sagedane koolide vahetamine Põhjuseta puudumised
· edendada infouhiskonna teket kõigi jaoks; · parandada ligipääsu vajalikele finantsidele. Ka on väga tähtis lihtsustada struktuurivahendite rakendussüsteemi. See on vaja selleks, et vähendada vahendite haldamisega kaasnevat halduskoormust. Olulisemad muudatused: · Muudetud on struktuurivahendite üldmäärust 1083/2006 alla 1 miljoni euro suurused projektid ning kõik Euroopa Sotsiaalfondi projektid vabastati väga ulatuslikust finantsanalüüsi kohustusest EK metoodika alusel. Probleem seisnes eeskätt selles, et enamus taotlejatest ei oleks olnud suutelised seda finantsanalüüsi ilma konsultantide abita tegema, samuti oleks enamus rakendusüksused suutnud seda kõrvalise abita kontrollida. Muudatus võimaldab riigil paindlikumalt läheneda väikestele projektidele, mille eeldatav tulusus ei ole väga suur
Kujunenud on mõjus kolmas sektor, mis pakub mitmeid avalikke teenuseid ning osaleb poliitiliste otsustuste kujundamisel. Kodanike osalusprotsent valimistel on vähemalt EL riikide keskmisel tasemel. Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid Sihipärane eelarvepoliitika, sh ka tõukefondide vahendite kasutamine. Regionaalset tasakaalustatust suurendatakse perioodi esimesel poolel lisaks Eesti enda eelarvevahendite-põhistele sihtprogrammidele ka EL regionaalprogrammide ja EL Sotsiaalfondi rahaliste vahendite toel. Selle tulemusena arendatakse regioonides välja neile sobiv majandustegevus ning piisavalt tugev infrastruktuur, vähendatakse indiviidide ja perede majanduslikku ebavõrdsust ja sotsiaalset tõrjutust. Oluliseks eesmärkide saavutamise vahendiks on tulupoliitika, mille kujundamisel lähtutakse võrdsete võimaluste ideoloogiast, kuid mida täiendatakse ümberjaotamise põhimõttega selliselt, et Gini
Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia homogeensed riigid nii majanduse arengult kui sotsiaalse taseme poolest puudus vajadus SP koordineerida Euroopa Ühenduse asutamisleping (Rooma leping, 1957) SP-st määratletud järgmised valdkonnad: · töötajate vaba liikumine · koordineeritud kindlustussüsteemid · ühtsed tervishoiunõuded · meeste ja naiste võrdne tasustamine · sotsiaalne dialoog töötajate ja tööandjate vahel · Pandi alus Euroopa Sotsiaalfondi asutamisele olulisim sotsiaalsete programmide rahastaja EL-s Neoliberalismiperiood (1957-1972) Liitumine EL-ga : · 1973.a. Taani, Iirimaa ja Suurbritannia · 1981.a. Kreeka · 1986.a. Hispaania ja Portugal · 1995.a. Austria, Soome ja Rootsi · 1957 Rooma lepingu seadusandlus ühtse SP edasiarendamiseks oli ebapiisav ja sisaldas vähe inimestele laienevaid otseseid õigusi. Valitses üldine arvamus, et SP ja tööseadusandlus on liikmesriikide
Määrusega kehtestatakse samuti ERFi ülesanded ja ERFist antava abi ulatus ajavahemikuks 2007-2013 muudetud ühtekuuluvuspoliitika lähenemise, piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alusel. KOKKUVÕTE Käesoleva määrusega kehtestatakse ja määratakse kindlaks ka ERFi ülesanded ja ERFist antava abi ulatus. ERFist antava abi kohaldamisala on sätestatud Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi käsitlevate üldsätetega määratletud lähenemise, piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi kontekstis. Eesmärk ERFi eesmärk on aidata kaasa majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisele, vähendades piirkondlikke erinevusi. See kaasaaitamine põhineb arengu ja piirkondade majandusliku arengu struktuurilise kohandamise - sealhulgas taandarenevate tööstuspiirkondade ümberkorraldamise - toetamisel.
märkimisväärse vähenemise ja stabiliseerumise 3 kuni 5% tasemel. Eesti töötuse näitajate madalaim tase oli (15 kuni 74-aastaste töötuse määr ligikaudu 4%) 2007. aasta kolmandast kvartalist kuni 2008. aasta teise kvartalini (Luuk, 2009). Tööpuuduse vähendamisel oli osa mitmel teguril, millest olulisematena võib nimetada majanduskasvu mõju tööturule, 2004.aastal avanenud võimalust kasutada 11 Euroopa Sotsiaalfondi toetusi ja eestimaalaste avardunud võimalusi välismaal töötada. Euroopa Sotsiaalfondi projektiraha rakendati Eesti Riikliku Arengukava prioriteetide kaudu. Abi rakendamise põhieesmärk oli inimressursi arendamine ja tööalase konkurentsivõime suurendamine. Alates 2003.aastast on Eesti kulutused tööpoliitikale olnud väga tagasihoidlikud ja seejuures veel järjekindlalt vähenenud. Kui enne Euroopa Liiduga liitumist hõlmasid tööpoliitika kulutused
* Kindlama suundumuse arendamine olenevalt tööhõive poliitika regionaalaspektidest, tihedam keskendumine regioonidele, mis on kõige rohkem mõjutatud töötusest. * Edu kiirendamine meetmete juurutamiseks sotsiaalpartnerite toetamiseks ja tööhõivepoliitika aktiviseerimiseks ja juurutamiseks. * Jätkuv meetmete elluviimine tööturu tegelike erinevuste suunamisel. * Jätkuv valitsuse töö institutsiooniliste struktuuride loomisel, mis on vajalikud Euroopa Sotsiaalfondi teostamiseks, võttes arvesse Eesti tööhõivepoliitika üldhinnangus väljatoodud prioriteete. Liikmesriikide eesmärgiks täieliku tööhõive saavutamisel on laiahaardelise poliitika rakendamine, nõudmiste ja varustatuse kõrvalmeetmete ühendamine, tõstes seega tööhõive määra vastavalt Lissabonis ja Stockholmis seatud sihtidele. Poliitika teeb koostööd Euroopa Liidu keskmise saavutamise nimel: - Üldine tööhõive määr 67% 2005. aastal ja 70% 2010. aastal.
tingimused sätestab Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus. Tööturuteenused Tööturuameti eesmärk on pakkuda tööotsijatele nõuannet, tuge ja tööturuteenuseid sobiva töö saamisel ning tööandjatele infot ja abi tööjõu leidmisel. Tööturuamet tegutseb sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Tööturuametil on 19 osakonda: tööturuteenuste ja -toetuste osakond. Euroopa Sotsiaalfondi osakond, personali ja koolitus-osakond, haldus- ja finantsosakond ning 15 osakonda maakondades. Tööturuameti esindused asuvad igas maakonnas ja Tallinnas ning vajadusel asuvad bürood või klienditeenindused väiksemates linnades ja valdades. Tööturuameti peamine ülesanne on korraldada tööturuga seonduvaid tegevusi: * võtta Isikuid töötuna ja tööotsijana arvele; · hallata töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste
krooniga. Erilist tähelepanu pööratakse regionaalse arengu ühtlustamisele. Teadus- ja arengutegevust toetatakse Euroopa sotsiaalfondist 1,60 miljardi krooniga. Tervishoiu- ja hoolekandesüsteemi ülesandeks on toetada inimeste iseseisvat toimetulekut ning luua kõigile ühiskonnaliikmetele võrdsed võimalused. Antud valdkonda toetatakse 2,646 miljardi krooniga. Riik toetab EL struktuurivahendite abil transpordi valdkonda 9,7 miljardi krooniga. Euroopa Sotsiaalfondi rakendamist reguleerib inimressursi arendamise rakenduskava, milles on määratletud toetatavad tegevusvaldkonnad ning toetuse eelarve. Töövaldkonna tegevuste kogum kannab nimetust ,,Pikk ja kvaliteetne tööelu". Toetuse kogusumma on 2,36 miljardit krooni. Eesti peab laienemist Euroopa Liiduga üheks edukamaks poliitikaks. See on olulisel määral suurendanud rahu, stabiilsust ja jõukust Euroopas ning laienemisprotsessi jätkumisega on seda võimalik veelgi suurendada
o regioonid, kus toimuvad ulatuslikud majanduslikud ja sotsiaalsed muudatused o inimressursside arendamine väljaspool kahte esimest sihtala 33. EL struktuurifondid. Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF): o Investeeringud tootmisse uute töökohtade loomiseks o Varieeruva ulatusega investeeringud infrastruktuuridesse o Investeeringud haridusse ja tervishoidu o Uurimis ja arendustegevuse alane toetus o Keskkonnaalased investeeringud Euroopa Sotsiaalfondi (ESF): o Pikaajaliselt töötute isikute kaasamine tööhõivesse o Tööd otsivate noorte kaasamine tööhõivesse o Tööturult tõrjutud isikute kaasamine tööhõivesse o Võrdsete võimaluste tagamine tööturul o Töötajate kohanemine majanduslike muutustega o Tööhõive stabiilsuse ja kasvu tagamine o Haridus ja koolitussüsteemide tugevdamine o Inimpotentsiaali tugevdamine Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond (EAGGF):
Aastate teise poole suure tööpuuduse tingis olukord, kus Eesti ühiskond oli siirdeprotssessis ja majanduses toimusid suured struktuursed ümberkorraldused. 2000. aastate alguses hakkas struktuursetest muutustest tingitud tööpuudus vähenema. Töötuse määr vähenes iga aastaga jõudes 4,7%-ni 2007. aastal. Tööpuuduse vähendamisel oli osa mitmel teguril, millest olulisematena võib nimetada majanduskasvu mõju tööturule, 2004. aastal avanenud võimalust kasutada Euroopa Sotsiaalfondi toetusi ja eestimaalastele ilmselt tähtsaim, võimalus töötada välismaal. Enne ülemaailmset majanduskriisi olid Eesti kulutused tööpoliitikale väga tagasihoidlikud. Kui enne Euroopa Liiduga liitumist hõlmasid tööpoliitika kulutused SKP-st 0,27%, siis 2007. aastal olid kulutused vähenenud 0,15%-ni SKP-st, mis jättis Eesti Euroopa Liidu liikmesriikide seas viimasele kohale. Samal ajal näiteks kulutasid stabiilselt madala töötusega
töökohtade paremaks muutmist, inimeste propageerimist koolitamistele jmt. Ühesõnaga abirahade süsteemid pidid motiveerima inimesi tööle naasma. Statistika näitab, et nende 6 tööturu reformide tagajärjel on võrreldes varasemate majanduslangustega töökohtade kaotamine oluliselt vähenenud. Euroopa tööhõive eesmärkide saavutamiseks oli Euroopa Sotsiaalfondi eelarves ette nähtud 62,5 miljardit eurot ajavahemikuks 2000-2006. See raha oli mõeldud aktiivsete tööhõivepoliitikate tarbeks, eelkõige aga inimeste koolitamisse ja töömudelite kaasajastamisse investeerimiseks. Samuti oli nimetatud raha mõeldud sotsiaalselt haavatavate inimestega nt. mustlaste ja sotsiaalselt tõrjutud inimestega seotud programmide läbiviimiseks, eesmärgiga tuua eelpool nimetatud inimesi aktiivse tööjõu hulka tagasi.
b. poleks vaja töölepinguid sõlmida ning see võimaldaks hoida kokku paberit c. töötajate madalamad palgad ei tekitaks tarbimisbuumi d. ei võimalda omanikel kiiresti rikastuda 26 Rootsi innovaatiline fiskaalpoliitika puhul on firmadel lubatud: Vali üks: a. 20% oma kasumist kanda amortisatsioonifondi b. 20% oma kasumist kanda maksuvabalt spetsiaalsesse investeerimisfondi c. 20% oma kasumist kanda maksuvabalt sotsiaalfondi d. 20% oma kasumist kulutada oma parema äranägemise järgi 27 Jaapani industriaalpoliitika mudeli kohaselt suunavad vastavat poliitikat: Vali üks: a. Jaapani kommertspangad b. Jaapani valitsus Väliskaubanduse ja Tööstuse Ministeeriumi kaudu c. Jaapani valitsus oma hinnapiirangute kaudu d. vabaturu seadused 28 Maksudel põhinev tulupoliitika seisneb: Vali üks: a. maksuameti õiguste laiendamises ja maksupolitsei loomises b
P r o p o r t s i o n a a l n e tulumaks tähendab, et maksuprotsent on kõigil ühesugune. P r o g r e s s e e r u v tulumaks tähendab aga, et tulude suurenedes maksuprotsent kasvab. 4. Makse makstakse mitte ainult riigile, vaid ka kohalikele omavalitsustele. 5. Mitmed laekumised on aga üldisest riigieelarvest lahutatud ning antakse otse vastavaile sihtkapitalidele ( ravikindlustusmaks haigekassadele, sotsiaalmaks sotsiaalfondi jne.) 8.6. VABAKAUBANDUS JA PROTEKTSIONISM Juba 18. sajandi lõpul hakkasid levima riigivõimu majandusellu mittesekkumise ja riikidevahelise v a b a k a u b a n d u s e ideed. Riikidevahelise vabakaubanduse nõude põhjendusena toodi see, et ainult rahvusvaheline konkurents sunnib igat rahvast keskenduma neile majandusaladele, milleks tal on kõige soodsamad eeldused. Esimesele maailmasõjale järgnenud ebastabiilsus ja raskused põhjustasid aga vabakaubanduse põhimõtetest tagaemise 1930
logopeedi teenust. • Abivahendite vajaduse hindamine ja määramine. Abivahendite müük, laenutamine ja hüvitamine. • Lapsehoiuteenuse rahastamine raske ja sügava puudega lastele. • Vanemliku hoolitsuseta puudega laste riiklik ülalpidamine ja hooldamine hoolekandeasutustes. • Puuetega inimeste organisatsioonide ja teiste mittetulundusühingute rahastamine hasartmängumaksu vahenditest. • Hooldusteenuste osutamine ja teenuste arendusprojektide rahastamine Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Kohalike omavalitsuste abi: • Sotsiaalnõustamine • Tugiisik perele • Tugiisik lapsele • Isiklik abistaja lapsele • Psühholoogiline nõustamine 14 • Rehabilitatsiooniteenuse täiendav rahastamine • Abivahendite täiendav rahastamine • Lapsehoiuteenus sh hoolekandeasutustes • Invatransport • Päevakeskused • Hooldajatoetus ja sellega kaasnev sotsiaalkindlustus
d. ei võimalda kasutada monetaarpoliitikat 58. Milline alljärgnevatest ei ole fiskaalpoliitika vahend: a. kohalike omavalitsuste dotatsiooni suurendamine b. maksude muutmine c. pankade kohustusliku reservi suuruse muutmine d. avaliku sektori kulutuste suurendamine 59. Rootsi innovaatiline fiskaalpoliitika puhulon firmadel lubatud: a. 20% oma kasumist kanda kuludesse b. 20% oma kasumist kanda maksuvabalt spetsiaalsesse investeerimisfondi c. 20% oma kasumist kanda maksuvabalt sotsiaalfondi d. 20% oma kasumist kulutada oma parema äranägemise järgi 60. Väljatõrjumine fiskaalpoliitikas on: a. tüütute ajakirjanike väljaviskamine rahandusministeeriumist b. fiskaalpoliitika poolt põhjustatud erainvesteeringute vähenemine tänu intressimäärade tõusule c. fiskaalpoliitika poolt põhjustatud kapitali kiire väljavool riigist d. monetaarpoliitiliste otsuste kõrvaletõrjumine või nende mõju vähendamine majanduses 61
riigiasutuste paigutamine; kaitsealade rajamine; kohalike omavalitsuste arengut stimuleeriva tulubaasi edasiarendamine; haldusterritoriaalne korraldus. 36. EL struktuurifondid. Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF) Investeeringud tootmisse uute töökohtade loomiseks; Varieeruva ulatusega investeeringud infrastruktuuridesse; Investeeringud haridusse ja tervishoidu; Uurimis- ja arendustegevuse alane toetus; Keskkonnaalased investeeringud Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) eesmärgid: pikaajaliselt töötute isikute kaasamine tööhõivesse; tööd otsivate noorte kaasamine tööhõivesse; tööturult tõrjutud isikute kaasamine tööhõivesse; võrdsete võimaluste tagamine tööturul; 8 töötajate kohanemine majanduslike muutustega; tööhõive stabiilsuse ja kasvu tagamine; haridus- ja koolitussüsteemide tugevdamine; inimpotentsiaali tugevdamine.
eu/education/doc/official/keydoc/actlang/act_lang_et.pdf 7 · anda täiskasvanutele rohkem võimalusi tõsta oma haridustaset vähemalt ühe astme võrra; · oskuste ja sotsiaalsete pädevuste hindamise ning õpitulemustena kinnitamise ja tunnustamise kiirendamine; · täiskasvanuharidussektori jälgimise parandamine. Meetmete rakendamist saab toetada Euroopa Sotsiaalfondi ja elukestva õppe programmi vahendeid kasutades. 3.1. Analüüs: kõigis hariduse ja koolituse valdkondades tehtud reformide mõju täiskasvanuharidusele Täiskasvanuharidus on seotud kõigi teiste haridusvaldkondadega. Seega on oluline analüüsida teistes haridusvaldkondades, nii formaalses kui mitteformaalses hariduses asetleidvate muutuste tulemusi ning nende seost täiskasvanuhariduses toimuvaga. Paljud
--- Question 48 (1 point) Viiteaeg monetaarpoliitikas jaguneb: a. infotehnoloogiline viiteaeg b. aratundmise viiteaeg c. eelmise monetaarpoliitika labiviijate kritiseerimise viiteaeg d. ootamise viiteaeg ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 49 (1 point) Rootsi innovaatiline fiskaalpoliitika puhulon firmadel lubatud: a. 20% oma kasumist kanda kuludesse b. 20% oma kasumist kanda maksuvabalt sotsiaalfondi c. 20% oma kasumist kanda maksuvabalt spetsiaalsesse investeerimisfondi d. 20% oma kasumist kulutada oma parema aranagemise jargi ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 50 (1 point) Moodunud aastal olid harra Kase tulud 300'000 krooni ja tarbimiskulutused 210'000 krooni. Kaesoleval aastal kasvasid tema sissetulekud 350'000-le kroonile, kusjuures tema saastmise piirkalduvus on 0,3. Mitme krooni vorra suurenesid hr
eksisteerivad juba pikka aega. Kuigi komisjon ja liikmesriigid on võtnud nende takistuste kõrvaldamiseks mitmeid meetmeid, püsivad need endiselt. V. Liikmesriigid on oskuste ja tööjõu tasakaalustamatust kajastavate andmete küsimuses nii piirkondlikul kui riiklikul tasandil erineval arengutasemel. Komisjon teeb liikmesriikidega jätkuvalt koostööd nende andmete täiustamiseks. VI. EL toetab tööjõu liikuvust Euroopa Sotsiaalfondi kaudu liikmesriikide jaoks, kes on selle vajaduse kindlaks teinud. Tööjõu liikuvust ei ole siiski eraldiseisva investeerimisprioriteedina määratletud ning ESFi praeguse programmitöö perioodi heakskiitmismenetluse käigus sellealast tegevust ei jälgitud. Seetõttu ei ole teada, millises ulatuses kasutatakse sellel eesmärgil Euroopa Sotsiaalfondi. VII. Tööjõu liikuvust toetava teadaoleva rahastamise peamine allikas on komisjoni Euroopa
· Ehitus - - 39,3% · Kaubandus - + 15,4% · Finantsvahendus - + 14,9% · Avalik haldus - + 7,9% VÄHENEMINE 5 AASTAGA - 15,7% Töötuse vähenemise põhjused 2005-2007 (oli tööjõupuudus!) · Majanduse kiire kasv (SKP kasv 2001 7,7%; 2002 8%; 2003 7,1%; 2004 8,1%; 2005 10,5%; 2006 11,4%) · Uute töökohtade tekkimine · Eesti tööjõu siirdumine välismaale tööle · Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahendite kasutamine (alates 2004) töötute tööalaseks aktiviseerimiseks · Eelpensioni võimalused Mitte-eestlaste töötuse põhjused · Eesti keele oskuse puudumine · Tööturunõudmistele vastava eriala puudumine · Kogukondlik isoleeritus Ida-Virumaal, elatakse ja töötatakse venekeelses keskkonnas, sõbrad ja tuttavad on mitte- eestlased · Puuduvad tutvused · Eestikeelsed tööandjad ei soovi venekeelseid töötajaid tööle võtta
C. ootamise viiteaeg 0%
D. infotehnoloogiline viiteaeg 0%
45.
Rootsi innovaatiline fiskaalpoliitika puhul on firmadel lubatud:
Student Response Value Correct Answer
A. 20% oma kasumist kulutada oma parema äranägemise järgi 0%
B. 20% oma kasumist kanda kuludesse 0%
C. 20% oma kasumist kanda maksuvabalt sotsiaalfondi 0%
D. 20% oma kasumist kanda maksuvabalt spetsiaalsesse 100%
investeerimisfondi
46.
Sõltumata rahastamise allikast on raha hinnaks:
Student Response Value Correct Answer
A. raha pakkuja kalkuleeritud soov 0%
B. reaalne intressi määr 100%
C. kaupade keskmine turuhind
0%
D
krooniga suunatuna teadusprogrammidesse ning kõrgkoolide ja teadusasutuste kaasajastamisse. · Tervishoiu ja hoolekande infrastruktuuri suunatakse Euroopa Regionaalarengu fondist 2,3 miljardit krooni. · Transporti ühtekuuluvusfondist 9,8 miljardit krooni, see suunatakse suuremahulistesse infrastruktuuri projektidesse. Lisaks Euroopa Regionaalarengu Fondist 2 miljardit krooni. · Tööturgu Euroopa Sotsiaalfondi kaudu ligi 2 miljardit krooni. (Riigi Raha Veeb) Korraldusasutusena vastutab rahandusministeerium Euroopa komisjoni ees struktuurivahendite rakendamise eest tervikuna. Rahandusasutused on Eestis peamiselt ministeeriumid. Rakendamine on valdavalt proektipõhine ning suur osa toetustest jagatakse avatud taotlusvoorude kaudu. (Riigi Raha Veeb) Kokkuvõte Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarve näitab, kuidas
on oma lapsepõlve varastel aastatel kogenud hingelist või kehalist vägivalda või halvustamist. Sellist kohtlemist võib ette tulla juba varakult ja igas ühiskonnakihtides. Psüühilist abi ei vaja need lapsed, kellele on lapsepõlves osaks saanud rohkelt armastust ja mõistmist ning ei ole kogenud vägivalda nii füüsilist ega vaimset. Kuid nendel kellel on psühhiaatrilist abi vaja saavad seda läbi erinevate teraapiate ja sotsiaalfondi abil. Kuid ka siin tuleb silmas pidada seda, et terapeudid on inimesed ja tihti ei pruugi nad tähelepanu pöörata kliendi tegelikele probleemidele ega lasku sügavuti. Teraapiaid on erinevaid pikemaajalised ja lühiajalised. Pikaajalised teraapiad võivad kesta mitmeid kuid , samas kui lühiajalise puhul võib piisata juba esimesest korrast. Ravi aitab ja toetab patsienti, et too võiks oma raskustega hakkama saada, kuid see ei paranda olnut, sest seda ei saa muuta. 3
9. Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) leping: peamised eesmärgid 1957/58 Rooma lepingud: Euroopa Majandusühenduse asutamise leping Lepingu eesmärgid * Ühisturu loomine -Vabakaubanduspiirkonna loomine -Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele - Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine - Konkurentsipoliitika * Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse - Ühine põllumajanduspoliitika - Ühine transpordipoliitika - Euroopa Sotsiaalfondi loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 10. EMÜ institutsioonid Institutsionaalse struktuuri loomine * Euroopa Komisjon (European Commission) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) * Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) * Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC)
moodustamise viisist. Valimi suurendamisel valimiviga väheneb. Valimivea vähendamiseks võiks ju valimi mahtu tõsta, kuid see toob kaasa mõõtmis ja analüüsimahu kasvu. 1 Lembit Õunapuu, PhD, dotsent Tartu Ülikool Tabel 11 Näide valimivigadest Küsitluse eesmärgiks oli uurida: 1) Teadlikkust Euroopa Sotsiaalfondist ja selle toetusvaldkondadest; 2) Teadlikkust Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Liidu toetuste eesmärkidest 3) Milliste infokanalite kaudu saadakse teavet ESF-i projektide kohta. Küsitluse sihtrühmaks olid Eesti elanikud vanuses 15-74 (ESA 01.01.2009 andmetel 1 034 752 inimest). Valimi suurus on 1000 inimest, mille puhul on küsitlustulemuste laiendamisel üldkogumile maksimaalne valimiviga 95%-lisel usaldusnivool 3,10%. Küsitluse sihtrühmaks olid Eesti elanikud vanuses 15-74 (ESA 01.01.2009 andmetel 1 038 848 inimest)
9. Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) leping: peamised eesmärgid 1957/58 Rooma lepingud: Euroopa Majandusühenduse asutamise leping Lepingu eesmärgid * Ühisturu loomine -Vabakaubanduspiirkonna loomine -Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele - Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine - Konkurentsipoliitika * Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse - Ühine põllumajanduspoliitika - Ühine transpordipoliitika - Euroopa Sotsiaalfondi loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 10. EMÜ institutsioonid Institutsionaalse struktuuri loomine * Euroopa Komisjon (European Commission) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) * Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) * Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC)
9. Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) leping: peamised eesmärgid 1957/58 Rooma lepingud: Euroopa Majandusühenduse asutamise leping Lepingu eesmärgid * Ühisturu loomine -Vabakaubanduspiirkonna loomine -Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele - Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine - Konkurentsipoliitika * Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse - Ühine põllumajanduspoliitika - Ühine transpordipoliitika - Euroopa Sotsiaalfondi loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 10. EMÜ institutsioonid Institutsionaalse struktuuri loomine * Euroopa Komisjon (European Commission) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) * Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) * Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC)
9. Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) leping: peamised eesmärgid 1957/58 Rooma lepingud: Euroopa Majandusühenduse asutamise leping Lepingu eesmärgid * Ühisturu loomine -Vabakaubanduspiirkonna loomine -Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele - Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine - Konkurentsipoliitika * Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse - Ühine põllumajanduspoliitika - Ühine transpordipoliitika - Euroopa Sotsiaalfondi loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 10. EMÜ institutsioonid Institutsionaalse struktuuri loomine * Euroopa Komisjon (European Commission) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) * Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) * Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC)
ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) - Konkurentsipoliitika 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist. * Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist - Ühine põllumajanduspoliitika * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid - Ühine transpordipoliitika * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) - Euroopa Sotsiaalfondi loomine * 1949 NATO loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ 10. EMÜ institutsioonid asutamist Institutsionaalse struktuuri loomine
· Teaduspõhised ehk toetuvad teatud metoodikatele, kogemustele ja vajavad väljaõppinud personali. Nnii puudespetsiifilised, kui üldised. · Sotsiaalhoolekande vastutusalas ning ei kaeta teistest allikatest (ravi-, tööhõive-, hariduse kaudu). Programmide piloteerimine: ·Astangu KRK projekt "Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide osutamine" on alapunkt Euroopa Sotsiaalfondi raamprogrammist "Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2010-2013". ·Ajavahemikul 2010-2011 on töölesaamist toetavaid reh.programme läbiviidud 16 asutuse poolt. ·Tänastele rehabilitatsiooniteenuse osutajatele esitati kutse rehabilitatsiooniprogrammide piloteerimiseks, (sh eelhindamise läbiviimiseks), kasutades kindlat programmi kirjeldamise vormi, programmi kulumudelit ning prognoosides, kui mitu erivajadusega
miinimumi tõstmine, käibemaksu tõstmine ja pidevalt erinevate aktsiiside tõstmine. Viimaste aastate muudatuste eesmärk on olnud eesmärgiga tagada riigieelarve tasakaal, et täita erinevad euronõuded. Eesti riik saab suurema osa oma tuludest maksudest (ligi 83%). Sageli peetakse Eesti maksukoormust madalaks, kuid madal on ta eelkõige Põhjamaadega võrreldes. Eestis üheks olulisimaks maksuks on sotsiaalmaks, mis jaguneb kaheks: 20% läheb sotsiaalfondi pensionite maksmiseks praegustele pensionäridele (kohustusliku pensionikindlustuse valinuil 16%) ja 13% ravikindlustuseks, millest finantseeritakse Eesti tervishoiusüsteemi. Sellest rahast makstakse nii ravikulud kui ka haigusrahad. Lisaks kehtib Eestis töötuskindlustus, mille puhul töötaja maksab 2,8% palgalt ja tööandja 1,4%. Teiseks oluliseks maksuks on käibemaks, mille tavaline määr on Eestis 20%, lisaks veel erinevad aktsiisid ning isiku ja ettevõtte tulumaks. Viimasel
kõigile ettevõtetele võrdsed võimalused sõltumata nende omandivormist ja toodetava kauba liigist. Muudatused olid tingitud ka kiirest inflatsiooniprotsessist, mille tagajärjel tegelik eelarvesse laekuv maksutulu vähenes ning enam ei olnud kindlalt tagatud nendest tuludest saadavad sotsiaalrahad ja ka summad eelarveliste asutuste ülalpidamiseks. Kuni seni eraldati pensioniteks raha riigieelarvest, siis uus sotsiaalmaks laekus otse sotsiaalfondi, mille raha ei tarvitatudeelarvekulude katteks. Uute tulumaksumääradega nihutati maksukoormat suurema sissetulekuga inimestele, vähendades samaaegselt väikese sissetulekuga inimeste makse. Uute maksudega taheti kindlustada ka püsivad tuluallikad kohalikele omavalitsustele. Kuigi uute maksuseaduste väljatöötamine ei ole üldse lihtne, oli tollase ülemnõukogu töö suhteliselt kerge. Arenenud riikides, kus maksuseaduste muutmine oli äärmiselt tülikas,
Euroopa Sotsiaalfondi meetme 1.1.7 alameede 1.1.7.5 "Kaasav, mitmekesine ja turvaline üldharidus" Projekt TehnoTiiger+ Solid Edge 1 3d modelleerimine Sisukord Sisukord ....................................................................................................................................................... 1 1. Solid Edge ........................................................................................................................................... 4 1.1 Akadeemilise versiooni installeerimine ja käivitamine ........................................................................................... 4 1.2 Installeerimine ja häälestamine ............................................................................................................................. 4 2. Modelleerimine PART moodulis ................
5 · Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele ehk kolmadatele riikidele · Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine · Konkurentsipoliitika Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse · Ühine põllumajanduspoliitika · Ühine transpordipoliitika · Euroopa Sotsiaalfondi loomine · Euroopa Investeerimispanga loomine · Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine Institutsionaalse struktuuri loomine · Euroopa Komisjon (European Commission) · Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) · Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) · Euroopa Kohus (Court of Justice) · Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank)
Väikekoolis hoitakse alati kokku ja väärtustatakse olulisimat üksteist. Seepärast nad hakkama saavadki. Kooli sulgemist takistab suures osas ka see, kui palju on koolil vaimu ja tahtejõudu olla külaelu mootor. Kui õpilased end bussiliiklusestki mõjutada ei lase, siis on sellel koolil veel pikk tulevik ees. Nad suudavad raskustest hoolimata hakkama saada. 88. Põltsamaa Ametikoolis on juba mitmendat hooaega läbi viidud mitmesuguseid täiendkoolituskursusi, mis on toimunud Euroopa Sotsiaalfondi projekti ,,Täiskasvanute tööalane koolitus kutseõppeasutustes" raames. Kursus on kasulik, sest igaüks müüjatööga kvaliteetselt hakkama ei saa. Kui ühes kaupluses on ebaviisakad klienditeenindajad, siis võib ostukohta vahetada, mida on väga lihtne Põltsamaal ja Jõgeval teha (Põder: 2008). Haridust peetakse üha tähtsamaks, sest tööpuuduse aegu polegi muud teha, kui ennast harida. Praegused täiskasvanud kasutavad üha enam võimalusi täiendkursusteks ja
levinud elustiilide kirjeldused, küsimustiku nõustatava huvide kaardistamiseks, töölehe eluhoiakute käsitlemiseks. ISBN: 978-9985-9859-8-4 Karjääri nõustamine Nõustaja käsiraamat Tallinn 2014 Sihtasutus Innove Koostajad: Piret Jamnes, Fontes OÜ Mare Väli, SA Innove Käsiraamatu esmatrükk ilmus 2009 Keeleline korrektuur: Katrin Hallas Raamat on välja antud SA Innove poolt Euroopa Sotsiaalfondi programmist “Karjääriteenuste süsteemi arendamine” Sisukord Sissejuhatus..................................................................................5 I OSA Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine ��������������������������������7 Nõustamise teooriad..........................................................................7
milline on maksuvaba miinumum ning milliseid maksusoodustusi teha. Tulumaksu võib määrata 3 moodi: a. Proportsionaalselt b. Regresseeruvalt 8 c. Progresseeruvalt 4) Mitmed laekumised on aga üldisest riigieelarvest lahutatud ning antakse otse vastavaile sihtkapitalidele (ravikindlustusmaks haigekassadele, sotsiaalmaks sotsiaalfondi, kohustuslikud kindlustusmaksed liikluskindlustusfondi). 4. pilet Poliitilised ideoloogiad- natsionalism Võib öelda, et natsionalismi ei ole järjekindlalt välja töötatud, vaid pigem on see ideede kogum või doktriin. Lisaks on natsionaalsotsialism aja jooksul pidevalt muutunud ning erinevusi on ka riigiti ja regiooniti
pöördumiste arv aastas on ca 600-700, võib arvata, et see on kõikidest KOV-dest suurim maht. Registreeritud töötud saavad võlanõustamist Eesti Töötukassa pakutava teenusena, suurusjärguks on seni olnud kuni 2000 pöördumist aastas (mahud on aasta-aastalt kasvanud). Teenust osutatakse Tööhõiveprogrammi 2012-2013 alusel ning teenusega on plaanis jätkata ka 2014-2015 programmist. Lisaks viib Sotsiaalkindlustusamet Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest ellu projekti „Multiprobleemidega inimestele vajaduspõhiste teenuste pakkumine juhtumipõhise võrgustikutöö piloteerimise kaudu“, mille raames on plaanis 2017. a lõpuks osutada teenust kokku kuni 4000 kliendile, kuid selle sees on erinevad teenused, s.t. mitte ainult võlanõustamine. Ajavahemikus aprill 2012 - detsember 2013 on projekti vahendusel võlanõustamise teenust kasutanud 740 klienti.
(käibemaks, aktsiis, tollimaks). 3. Otsemaksu peamine liik on tulumaks. Tulumaksu võib määrata kolme moodi: proportsionaalselt, regresseeruvalt või progresseeruvalt. Tulumaksu juures on oluline lahendada küsimus, milline on maksuvaba miinimum ning milliseid maksusoodustusi teha. 4. Mitmed laekumised on aga üldisest riigieelarvest lahutatud ning antakse otse vastavaile sihtkapitalidele (ravikindlustusmaks haigekassadele, sotsiaalmaks sotsiaalfondi, kohustuslikud kindlustusmaksed liikluskindlustusfondi jne) Mis on riigieelarve? Eesti 2015. aasta eelarve tulude pool on planeeritud 8,445 miljardit eurot (kasv eelmise aastaga võrreldes 7%) ning kulude pool 8,543 miljardit eurot (kasv 6% eelmise aastaga võrreldes). Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarve näitab, kuidas raha jagada (nt haridusele, meditsiinile ja paljude teiste avalike teenuste osutamiseks)
Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine)
© Bill Rogers 2011 Classroom Behaviour / Third Edition A Practical Guide to Effective Teaching, Behaviour Management and Colleague Support Bill Rogers Käitumine klassiruumis / Kolmas väljaanne Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat Tõlkija Katrin Mägi Toimetaja Berk Vaher Küljendus ja trükk AS Ecoprint ISBN 978-9949-481-23-1 Raamatu väljaandmist toetab Euroopa Sotsiaalfondi kaasabil Eduko programm 2 3 Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ / (esimene ja teine väljaanne) „Bill Rogers pakub igale õpetajale laialdast suhtluskorralduse võttestikku. Ta annab selgeid juhtnööre, kuidas kohaldada kutsealast õiglustunnet ja emotsionaalset pädevust varajasest, minimaalsest sekkumisest kuni
annaabi.ee 
