Tööhõivepoliitika Eesti Vabariigis (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

18

doc

Alusõppe uurimistöö

vahetada elukohta. Regiooniti erineb tööpuudus üle kolme korra, maakonniti koguni üle 5 korra. Keskmine töötuse määr varieerub 5,1 %-st Kesk-Eestis 16,2 %-ni Kirde- Eestis. Kirde-Eesti on ainuke regioon, kus töötuse määr ulatub üle keskmise. Endistes kõrge tööpuudusega Lõuna-Eesti maakondades on viimastel aastatel aset leidnud tööpuuduse langus, mis on seotud mitte niivõrd hõive suurenemisega, kui töötute liikumisega mitteaktiivsusesse. Eesti tööturul võib välja tuua mitmed riskirühmad, kellel tööturule integreerumine on ühel või teisel põhjusel raskendatud. Nendeks on noored, pikaajaliselt töötud, puudega inimesed, mitte-eestlased, kes ei valda eesti keelt, vangist vabanenud ja üle 55 aastased tööotsijad. Kahjuks puuduvad täiesti usaldusväärsed andmed vakantside kohta, kuna suur osa vabadest töökohtadest ja tööotsijatest jääb tööturuametis registreerimata, seda

Avaliku sektori ökonoomika

20

pdf

Noorte tööpuudus referaat

................................... 18 Lisa 1. Töötuse määr Eestis aastatel 1995-2009, vanuserühmades 15-24 ja 15-74 ............ 18 Lisa 2. 15-24 aastased töötusperioodi järgi aastatel 2000-2009; tuhat inimest ................... 19 Lisa 3. Tööpoliitika kulutused Euroopa Liidu liikmesriikides aastal 2007, protsentides .... 20 2 SISSEJUHATUS Noorte tööpuudus on väga suur probleem terves maailmas. Eesti noored on aga võrreldes teiste Euroopa Liidu noortega suhteliselt halvas olukorras, sest meie riigis on noorte tööpuudus üks kõrgemaid. Valisin enda referaadi teemaks just "Noorte tööpuudus", sest probleem on täna väga aktuaalne ning mind isiklikult huvitab, mis toimub tööturul ja tööpoliitikas nii Eestis kui Euroopas. Esimeses peatükis annan ülevaate noorte tööpuudusest kui probleemist,

Majanduspoliitika

100

ppt

Sotsiaalpoliitika

RIA 6004 Sotsiaalpoliitika (3AP) lektor: Mai Luuk, MA kontakt: [email protected] Loeng 2 (Hoolekande- ja pensionisüsteem, tööturg)  Sotsiaalministeeriumi haldusala institutsioonid · Tööturuamet ­ likvideeritakse 01.05.2009, muutub Töötukassa struktuuriüksuseks · Tööinspektsioon · Sotsiaalkindlustusamet · Ravimiamet · Tervishoiuamet · Tervisekaitseinspektsioon  SP küsimused EL poliitikavaldkonnas Põhisisu: tööhõive, sotsiaalküsimused ja võrdsed võimalused · Rohkem ja paremaid töökohti · Töötamine välismaal (sotsiaalsed garantiid) · Sooline võrdõiguslikkus · Mitmekesisus ja mittediskrimineerimine · Puuetega inimeste probleemid · Sotsiaalsed ja demograafilised suundumused (statistika, uuringud)  SP küsimused EL poliitikavaldkonnas · Sotsiaalne kaasamine · Sotsiaalkaitse · Pensionid · Tööõigus · Töötervishoid ja tööohutus · Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise

Sotsioloogia

25

docx

Tööturu ja hõive probleemid Eestis

.......................................................9 1.3.2. Töö ostmine ................................................................................................10 1.3.3. Töö hind .....................................................................................................11 2. Põhilised muutused tööturul ........................................................................................11 2.1. Eesti tööturgu mõjutanud tegurid .......................................................................11 2.2. Tööhõive vähenemine ja töötuse suurenemine ...................................................12 2.2.1. Tööpuuduse liigid ......................................................................................15 2.2.2. Tööpuuduse põhjused ...............................................................................

Makroökonoomika

12

pdf

Arengu-uuringud ja arenguhindamine arvestustöö

20 ­ 64 eluaastates inimeste hulgas aastatel 2008 ­ 2012 ............................ lk 9 Kokkuvõte ................................................................................... lk10 - 11 Kasutatud allikad ........................................................................... lk 12 2 SISSEJUHATUS Õppeaine arengu-uuringud arvestustöö eesmärgiks on vaadelda, võrrelda ja analüüsida tööhõive määra Euroopa Liidus (edaspidi EL) soo järgi 20 ­ 64 eluaastaste inimeste seas aastatel 2008 ­ 2012. Tööhõive määra leidmiseks tuleb 20 ­ 64 -aastaste tööga hõivatute arv jagada sama vanuserühma elanike koguarvuga. Antud arvestustöös esitatud näitajad on arvutatud ELi tööjõu-uuringu andmete põhjal. Uuringusse kuulusid kõik tavaleibkondade elanikud, v.a need, kes elasid antud uuringu perioodil institutsioonis (nt pansionaadis, ühiselamus) või olid haiglas

Sotsiaalteadused

7

doc

Tööturu ülevaade

............................................................................................................7 2 Sissejuhatus Pealkirjastasin oma iseseisva töö turu ülevaateks, kuna selles töös tahaksin välja tuua tööjõus osalemise, tööealise elanikkonna ja tööpuuduse statistikad, kuna need teemad pakuvad mulle enim huvi ning pean neid teemasid oluliseks. Tööealine elanikkond Rahvaarvu langus on terve Eesti peale kardetust väiksem, väikemaakondade rahvaarv kahanes siserände tõttu märksa rohkem, keskmiselt 10%, samal ajal kui Harjumaa elanikkond osutus jooksvast arvestusest suuremaks. Samuti ilmnes suuremaid erinevusi vanusegruppide ja sugude arvestuses. Tööealiste naiste arv oli 4,3% ja meeste arv 2,7% väiksem kui arvestuslik rändega korrigeerimata rahvaarv. Kõige suurem oli erinevus 25­29 aastaste seas, kelle arv oli arvestuslikuga võrreldes 10,8% madalam

Majandus alused

5

doc

Tööhõive poliitika Eesti Vabariigis

1 Tartu Raatuse Gümnaasium Tööhõivepoliitika Eesti Vabariigis Referaat Koostaja: Merilyn Martis Juhendaja: Lea Hanni 11.B klass Tartu 2009 2 TÖÖHÕIVEPOLIITIKA ELLUVIIMISE KONVENTSIOON 15.juulil 1966 kutsuti kokku Tööbüroo haldusnõukogu,mis asus arutama täistööhõive saavutamise ja elatumistaseme tõstmise ülemaailmseid kavasid nii töötuse vältimiseks kui

Majandus

27

docx

EESTI VANEMAEALISTE OLUKORD TÖÖTURUL SHARE-EESTI UURINGU NÄITEL

ettenähtud ülesannete rahastamiseks. Noorte, tööeas inimeste väljavool Eestist tingib samuti vajaduse vanemaealisi kauem tööturul hoida. Samal ajal võimaldavad paindlikumad töövormid (olgu selleks osaline koormus või kaugtöö) vanemaealiste kogemusi ja oskusi pikema perioodi vältel tööturul hoida. SHARE uuring on interdistsiplinaarne rahvusvaheline projekt, mis koondab andmeid vanemaealiste tervise, töötamise ja pensionile siirdumise kohta Euroopa Liidu liikmesriikides. Eesti liitus SHARE- uuringutega 2010. aastal uuringu neljandas laines, mille tulemustel käesolev töö põhinebki. Käesolevas töös ei ole kasutatud uuringu tulemusi tervikuna, vaid on keskendutud moodulitele, mis sisaldavad andmeid peamiselt vanemaealiste tööhõive kohta. Vähemal määral on kasutatud ka tervishoiualaseid alapunkte uuringus (vt täpsemat infot: www.share-project.org). 4

Majandus

Meedia

Kommentaarid (0)