Tööhõivepoliitika Eesti Vabariigis (0)

Tööhõivepoliitika Eesti Vabariigis
Tööhõivepoliitika on poliitika, mis saab reguleerida riigi tööhõivet, Tegeleb inimestele töökohtade leidmise soodustamisega.
Rahvastiku vananemisega seoses soovitatakse riikidel rakendada järgmisi
poliitika meetmeid:
1. Panna suuremat rõhku perepoliitikale ja lastega perede toetamisele;
2. Soodustada kõrgemat tööhõivet;
3. Viia läbi reforme, mis suurendavad töö efektiivsust;
4. Rakendada immigratsiooni ja lõimumispoliitikaid;
5. Kindlustada nendeks tegevusteks jätkusuutlik riigipoolne finantseerimine
Osaajaga töötajate osa alates 25. eluaastast
Kuna Eestis on juba kuni 69aastaste inimeste tööhõive suhteliselt kõrge, nagu ka
naiste osalus tööturul (Joonis 8) ning osaajaga töötajate osatähtsus väike, jäävad
lahendusteks eelkõige perepoliitika ja rändepoliitikaga seotud variandid. Tööhõive
suurendamiseks on asjakohased tervisele suunatud investeeringud , mis vähendaks haiguste
ja töövõimetusega seotud probleeme. Eakate arvukuse suurenemine ühiskonnas võib kaasa
tuua siiski üldise innovatiivsuse taseme vähenemise. Selle vältimiseks on oluline anda
inimestele võimalikult mitmekülge ning parem haridus , sest parema haridusega inimesed
säilitavad aktiivsuse ning innovatiivsuse kauem ning saavad ka isiklike probleemidega
paremini hakkama.
15-64 aastaste tööhõive
15-64 aastaste inimeste tööhõive Eestis on mõnevõrra kõrgem kui Euroopa Liidus keskmiselt. See tuleneb eelkõige siiski Eesti naiste keskmisest kõrgemast tööhõivest
15-64 aastaste naiste tööhõive
Naiste tööhõive näitajad on tänapäeval palju seotud perekultuuriga ning hoiakutega ühiskonnas.
Uueks tendentsiks on, et kõrge sündimus ja tööhõive on pigem teineteist toetavad , kui
välistavad. Eesti naised on suhteliselt kõrge tööhõivega, seda vaatamata suurele hariduse
omandajate arvule, suhteliselt pikale lapsehoolduspuhkuse perioodile ning suurenevale
sündimusele. Lasteaiakohtade puuduse vähendamisel, töökohtade olemasolul oleks naiste
valmisolek tööturul osaleda ilmselt isegi suurem. Selleks tuleb järjekindlalt siiski toetada meeste
ja naiste ühiskonnas võrdse osaluse soodustamist ja kodu- ja tööelu stressivaba ühendamise
võimalusi. Eesti meeste tööhõive on Euroopa keskmiste seas.
15-64 aastaste meeste tööhõive
50aastaste ja vanemate pensionil olevate naiste tööjõus osalemise määr
Pensionile jäänud inimeste seas näeme Eestis, et naiste ja meeste tööhõive
on suhteliselt sarnane. Eestis ei ole tavaks töötada üle 70 eluaasta , kuid kuni selle vanuseni
ollakse, vaatamata vanusele, suhteliselt aktiivsed. Eriti tähelepanuväärne on naiste kõrge
tööhõive.
50aastaste ja vanemate pensionil olevate meeste tööjõus osalemise määr
19. märtsil 2001. aastal allkirjastati Euroopa Komisjoni sotsiaal- ja tööhõive voliniku ja Eesti sotsiaalministri poolt Eesti Tööhõive Prioriteetide Ühishinnang: Joint Assessment of Employment Priorities in Estonia (JAP). Dokumendi ettevalmistamist alustati ühiselt Euroopa Komisjoni ja Eesti Sotsiaalministeeriumi poolt 2000. aastal ja see viimistleti lõplikult 2001. aasta alguses. Dokumendi eesmärk on anda ülevaade sellest, kuidas kandidaatriigi tööturusüsteem on valmis ellu viima Euroopa tööhõive strateegiat. Dokument hindab tööturu hetkesituatsiooni, toob välja sellega seonduvad peamised probleemid ja soovitab vastavaid meetmeid olukorra lahendamiseks. Ühtlasi on tegemist dokumendiga, mis valmistab ette Euroopa Sotsiaalfondiga ühinemist. Ühishinnang on avastanud rida meetmeid, mille abil võiks muuta tööhõivepoliitikat jõulisemaks tööturuga seotud probleemide suunamisel. Koos üldisemate majandus- ja struktuuripoliitikatega võivad need meetmed kaasa aidata Eesti edasisele majanduslikule ja sotsiaalsele arengule. Peamised väljatoodud prioriteedid sisaldavad:
* Kutsealase koolituse ja väljaõppe reformide täielik teostamine koos meetmetega suurendada keskhariduse omandamise võimalust.
* Kestva väljaõppe laiendamine täiskasvanutele ümberõppe võimaldamise teel, kaasa arvatud võimaluste pakkumine, mis on seotud informatsiooniühiskonna vajaduste rahuldamisega.
* Maksu- ja toetussüsteemi koordineerimise kindlustamine tööhõive ja töökohtade loojatele ja töötute ning tegevuseta inimestele töö alustamiseks.
* Aktiivsete tööturuprogrammide laiendamine, nende sihituse kindlustamine kõige ebasoodsamatele tööotsijatele.
* Avaliku tööhõiveteenistuse varustamine vajalike ressursside ja struktuuridega aktiivsete programmide tõhusaks juhtimiseks ja töötute aktiivsemaks kaasamiseks.
* Kindlama suundumuse arendamine olenevalt tööhõive poliitika regionaalaspektidest, tihedam keskendumine regioonidele, mis on kõige rohkem mõjutatud töötusest.
* Edu kiirendamine meetmete juurutamiseks sotsiaalpartnerite toetamiseks ja tööhõivepoliitika aktiviseerimiseks ja juurutamiseks.
* Jätkuv meetmete elluviimine tööturu tegelike erinevuste suunamisel.
* Jätkuv valitsuse töö institutsiooniliste struktuuride loomisel, mis on vajalikud Euroopa Sotsiaalfondi teostamiseks, võttes arvesse Eesti tööhõivepoliitika üldhinnangus väljatoodud prioriteete.
Liikmesriikide eesmärgiks täieliku tööhõive saavutamisel on laiahaardelise poliitika rakendamine, nõudmiste ja varustatuse kõrvalmeetmete ühendamine, tõstes seega tööhõive määra vastavalt Lissabonis ja Stockholmis seatud sihtidele.
Poliitika teeb koostööd Euroopa Liidu keskmise saavutamise nimel:
- Üldine tööhõive määr 67% 2005. aastal ja 70% 2010. aastal.
- Naiste tööhõive määr 57% 2005. aastal ja 60% 2010. aastal.
- Eakate töötajate tööhõive määr 50% 2010. aastal.
Liikmesriigid püstitavad vastavad riiklikud eesmärgid kooskõlas Euroopa Liidu tasandil prognoositavate tulemustega.
Eestis olid vastavad numbrid 61,1% ning 57,3%. Seega on naiste tööhõive määr kõrgem Euroopa keskmine ja ületab juba praegu aastaks 2005 seatud sihid. Kolmandaks eesmärgiks on Euroopa Liit seadnud vanemaealise elanikkonna (55-64- aastased) tööhõivemäära tõstmise aastaks 2010 50%-ni. Aastal 2001 oli Euroopa Liidus vanemaealiste tööhõive määr 38,6%, Eestis – 45,6%. Seega ületab Eestis ka eakate inimeste tööhõive Euroopa Liidu keskmist. Tänu pensioniea tõusule on oodata ka edaspidi selles vanusegrupis tööhõive tõusu.
Selleks, et jõuda 67% tööhõive määrani, peaks Eestis märgatavalt langema nii tööpuudus kui ka vähenema mitteaktiivsus. Kuna mitteaktiivsete seas on suur hulk õppureid, kes suunduvad lähiaastate jooksul tööturule, on edaspidi loota tööhõive kasvu. Tööhõive määra tõusule aitab ka kaasademograafilise situatsiooni muutus, kuna aastail 2005-2010 tööealiseks saavad vanusegrupid on tunduvalt väiksearvulisemad kui praegu.
Võrdluseks Euroopa Liidu keskmisega (7,6%), on töötuse tase Eestis (11,2%) tunduvalt kõrgem; Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega võrreldes jääb aga keskmisele tasemele.
Peamiste riskigruppidena Eesti tööturul võib välja tuua noored, pikaajalised töötud, puuetega inimesed ja mitte-eestlased, kes ei valda eesti keelt. Noored moodustasid 2001. aastal töötutest 21% ning tööpuudus nende seas oli tunduvalt kõrgem kui teistel vanusegruppidel. Noorte töötuse määr, mis oli kasvanud 1997. aastast alates ja ulatus 2000. aastal 23,8%-ni, langes 2002. aasta alguses kuni 17,2%-ni, kuid on endiselt kõrgem Euroopa Liidu keskmisest. Kui töötute hulgas tervikuna on rohkem mehi, siis noorte töötute seas on olukord vastupidine . 2002. aasta I kvartalis ulatus noorte naiste töötuse määr 25,8%-ni, noortel meestel aga 12,3%-ni.
Töökvaliteedi ja eaka tööjõu väärtustamine
Et sotsiaalkapitali kui rahvusliku rikkuse hindamise üheks mõõdupuuks on elukvaliteet, on üldteada. Teisest hindamise alusest – töö kvaliteedist -, Euroopa sotsiaalmudeli liikumapanevast jõust, on seevastu kõneldud kahetsusväärselt vähe. Samas on selge, et töö kvaliteet (töökorraldus, töökeskkonna- ja koolitustingimused, ettevõttekultuur, töö- ja perekonnaelu ühitamise võimalused) mängib suurt osa meie füüsiliste, vaimsete ja sotsiaalsete võimete täielikul ärakasutamisel. Uute töökohtade loomisel tuleb silmas pidada, et ebakvaliteetne töökoht pakub vaid vähetootlikku tööd ning lisaks saadab ebakvaliteetsel töökohal töötajat oluliselt suurem töötuks jäämise risk.
Euroopa Liidu tööhõivestrateegia esimeseks ja tähtsamaks sambaks on tööjõu tööhõivevõime suurendamine . Tööhõivevõime ( employability ) on mõiste, mis hõlmab peamiselt töö-, pensioni ja hariduspoliitilisi tegevusi, sätteid ning hoiakuid ühiskonna ja üksikisiku tööhõivekõlblikkuse tõstmiseks. Et ühiskonna tööhõivevõimet täielikumalt ära kasutada, vältida olukorda, kus üheaegselt eksisteerib nii tööpuudus kui ka tööjõupuudus, tuleb rõhk panna põhiprotsessile – inimese töövõime edendamisele. Erilise tähenduse omandab töövõime ja tööhõivevõime tõstmine vananeva tööjõu olukorras.
Nagu kogu Euroopas, vananeb ja muutub järjest väiksemaks ka Eesti tööjõud. Hetkel moodustavad 50-74-aastased meie tööjõus osalejatest umbes veerandi, järgmisel kümnendil aga selgelt rohkem. Meie nappiva tööjõu ja suhteliselt kesise töövõime taustal ei pääse mööda ühest järeldusest: töötaja ja eriti eaka (45+ aastased) töötaja töövõimet tuleb erimeetmeid appi võttes säilitada ja edendada, neile tuleb anda võimalus ja motiiv tööturul jätkamiseks. Enneaegne tööjõust lahkumine toob pea alati kaasa hulgaliselt tõsiseid tagajärgi nii üksikisikule, ettevõttele kui ka ühiskonnale. Pensionile siirdumise mõne aasta võrra edasilükkamisega, eelduseks töövõime edendamine ning piisav töövõime, võidavad kokkuvõttes kõik pooled – ühiskond säästab kulutusi pensionisüsteemi ülalpidamisele, töövõimelisel eakal inimesel tekib võimalus paindlikult valida pensionile siirdumise hetke, tõsta või vähemalt säilitada elukvaliteeti.
Sagedased on etteheited eakatele töötajatele, et nad pole küllalt valmid ümberõppeks, ei kohane kiiresti tehnoloogiliste muudatustega, ei vääri tõusu ametiredelil, et nende töömotivatsioon on madal. Loomulikult kipuvad ealised muutused eeskätt tervise halvenemise ja füüsilise võimekuse vähenemise näol põhjustama töövõime langust. Samas tuleb märgata ka plusse – eakate usaldusväärsus, koostöövalmidus, kohusetundlikkus , informeeritus.
Eaka tööjõu teema Eestis ei ole iseenesest uus. Selle tähtsusest annab märku 1999. aasta septembris Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud “Eesti vanuripoliitika alused”, mis muuhulgas puudutab tööhõivega seonduvat; samuti on riik astunud täiendavaid samme õigusraamistiku loomiseks, mis soodustaks pensionieas töötamist. Omalt poolt käivitas Sotsiaalministeerium tänavu jaanuari lõpus rahvusvahelise õpikoja eaka töötaja töövõime ja tööhõivevõime valdkonnas, millele vahetult eelnes Tallinna Tehnikaülikooli poolt korraldatud, väidetavalt maailma esimene vananeva tööjõu probleemidele pühendatud rahvusvaheline teaduskonverents. Paraku nõuab elu enamat – koostöös Soome ja Rootsi asjatundjatega on algust tehtud eakate töötajate töövõime ja tööhõivevõime edendamise riikliku programmi väljatöötamisega.
Töövõime edendamisele suunatud tegevused on kajastatud põhisuuna Aktiivset vananemist toetava seadusraamistiku loomine all.
Heiki Nestor nentis, et selle aasta lõpuks prognoositakse 10protsendilist tööpuudust, järgmise aasta lõpuks veelgi suuremat protsenti. Nestor märkis, et kogemused näitavad, et tööpuudus ei lange alla 10 protsendi enne nelja-viie aasta möödumist.Nestor ütles, et lähiajal pole tingimata tarvis vastu võtta suuri seadusemuudatusi, ümber tuleks aga vaadata mitmed senised sammud. Näiteks tööhõivepoliitikas keskendutakse Eestis põhiliselt eurorahadele.Samas koostati tööhõive plaanid majandustõusu aastatel. Nestori sõnul tuleks arutada, kas ei peaks plaane ümber tegema. Lisaks tuleks tema hinnangul arutada, kuidas vähendada ümberõppe süsteemis bürokraatiat, mis muudab protsessi aeglaseks.Positiivse sammuna tõi Nestor esile tööturuameti ja töötukassa ühendamise selle aasta maist . Nestor lisas , et ühendamise teema on üleval olnud aastaid, kuid majandustõusu tingimustes levisid isegi mõtted, kas töötuskindlustusmaksu üldse vaja on.
Kasutatud kirjandus :
Ajaleht „ Postimees ”
www.rahvastikuminister.ee
www.ies.ee
www. riigiteataja .ee
OSI Tööhõive