Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vaegnägija õpilase õpetamise eripära (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vaegnägija õpilase õpetamise eripära. Maie Oppar AÜ eriped II 08.04.2011 Eestis on seadusega tagatud tasuta kohustuslik põhiharidus ning võimalus õppida kodulähedases koolis. Koolil on omakorda ülesanne kaasata õpilased õppeprotsessi ja kohandada õpikeskkond selliseks, et iga õppija (sh erivajadusega) saab õppida ja oma võimeid maksimaalselt arendada. Kuna Eestis on lapsevanemal valikuvabadus otsustada, kas tema erivajadusega lapsele sobib paremini tavakool või erivajadusega laste kool, keskendun on lühikeses arutluses vaegnägijate õpetamise eripäradele tavakoolis. Alates 2009.aastast tegutseb Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Õppenõustamissüsteemi arendamine" raames Tartu Emajõe Kooli Õppenõustamiskeskus, kus koostöös maakondlike keskustega pakutakse nõustamist nägemispuudega lastele ja õpilastele, nende vanematele ja pedagoogidele üle kogu Eesti. Esimeseks tingimuseks vaegnägija õpilase tavakoolis õpetamiseks võikski seada, et eripedagoogilise nõustamis- ja tugikeskuse asjatundjad juhendavad ning toetavad tavakoolide õpetajaid. Spetsialistid koostavad koostöös tavakooliõpetajatega õpilase individuaalsed arenguplaanid, annavad nõu õpetamise didaktika ja metoodika modifitseerimiseks tunnis ning muude koolitegevuste raames. Nõustamis- ja tugikeskuse spetsialistid juhendavad sobivate õpetamis- ja õppevahendite valikut, samuti sobiva õpikeskkonna loomisel ja rakendamisel. Kuna nägemine koosneb erinevatest aspektidest: nägemisteravus, vaateväli, kontrastitundlikkus, värvuste eristamine, binokulaarne nägemine, adaptatsioon ning kahjustatud võib neist olla üks või mitu aspekti tuleb esmalt määratleda millisel tasemel abi ja abivahendeid õpilane vajab. Vaegnägijate nägemine on reeglina isikuti väga erinev. Teiseks tuleks kindlasti määratleda ja prognoosida, kas ja missugust mõju avaldab õppeedukusele õppimine tavakoolis. Kolmandaks oluliseks tingimuseks oleks abiõpetaja või tugiisiku võimalus koolis. Vähetähtis ei ole ka määratleda kodu oskused last abistada.
Koostöös spetsialistidega peaks esmalt vaatama üle ja kohandama õpilase jaoks 1. sobiliku õppekeskkonna 1.1. valgustus 1.1.1. Ühtlane ja piisav 1.1.2. Vältida valguskiirte peegeldumist 1.1.3. Tööpinnale langev valgus peaks tulema selja tagant või küljelt 1.1.4. Vajadusel reguleeritav kohtvalgusti Õpetaja ei tohiks seista akna eesIstekoht vastavalt nägemispuude eripärale 1.2.2. Tööpind peaks olema kontrastse värvusega ja mitteläikivast materjalist 1.2.3. Laud sobiva kõrgusega, et mitte rikkuda lapse rühti 1.2.4. Abivahendina kasutada raamatualusttahvel 1.3.1. hästi valgustatud, puhas (et oleks tagatud kontrastsus ), tahvlile tuleb kirjutada suurelt 1.3.2. kriit silmapaistva värvusega 1.3.3. nägemispuudega õpilasega klassis kasutada tahvlit minimaalselt 1.3.4. vaegnägija peaks istuma tahvlile võimalikult lähedal 1.4. muud reeglid 1.4.1. Nägemispuudega õpilasele tuleb klassiruumi tutvustada, näidata potentsiaalseid ohuallikaid 1.4.2. Laps peab hästi orienteeruma nii koolimajas kui selle ümbruses 1.4.3. Varakult tuleb alustada orienteerumis- ja liikumisõpetusega ja igapäevaste toimingute õppimisega 2. sobilikud õppematerjalid 2.1. matt paber, kontrastsed materjalid, vajadusel suurendada kirja töölehel 2.2. Rea alguse märgistamine, joonlaud rea all, lugemisraam 2.3. Võimalusel heliraamatute kasutamine 2.4. Raamatualuse kasutamine 2.5. kontrastsete joontega vihikud, vähem kasutada ärakirja, 2.6. sobilikud õpikud- vähem kirevaid pilte ja mitteläikivad materjalid 2.7. keelte õppimisel kasutada elektroonseid sõnaraamatuid 3. sobilikud abivahendid 3.1. kohtvalgustus 3.2. lugemise abivahendid (lugemisteler, luubid, lugemise aknad, jm) 3.3. ARVUTI koos sinna juurde kuuluvate programmide ja lisaseadmetega 3.4. jm Üha tähtsamat rolli hakkab nägemispuudega sh vaegnägijate laste õpetamisel mängima arvuti. Arvuti, nägemispuudeliste õpilaste jaoks sobiliku tark- ja riistvara oskuslik kasutamine loob järjest paremaid tingimusi kaasava õppe põhimõtete reaalseks rakendamiseks. Kaasaegse infotehnoloogia kasutamisoskus teeb üha tõenäolisemaks ka nägemispuudeliste kõrgkooliõpingud. Väikese nägemisjäägiga õpilastel on arvuti kasutamisel oluline suur, vähemalt 17-tolline monitor ja spetsiaalsed suurendusprogrammid, mis võimaldavad suurendada infot vastavalt kasutaja nägemisjäägile ja muuta ekraanil oleva teksti erinevate osade suurust ja kontrastsust. Kui kõik õpikud oleksid olemas arvutifailina (e-raamatuna), mida üha enam ka on, saaksid nii pimedad kui ka vaegnägijad õpilased arvutit kasutades lugeda. Arvuti abil nägemispuudeliste õpilaste õpetamine võimaldab kasutada õppetöös uusi õppematerjale ning tõstab seega õpilaste huvi õppeaine ja kogu hariduse suhtes. Kaasaegse infotehnoloogia kasutamine vaegnägijate ja teiste nägemispuudega laste õpetamisel on väga kulukas , aga ka väga tähtis ja oluline, sest tihti on see ainus võimalus, kuidas need lapsed saavad suhelda üksteistega, omandada haridust, et selle kaudu saada positiivne ellusuhtumine võrdselt teiste ühiskonnaliikmetega. (Kõiv, Pille; Arvuti kasutamise võimalustest nägemispuudeliste õpilaste õpetamisel)
Vaegnägija õpilase õpetamise eripära #1 Vaegnägija õpilase õpetamise eripära #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 53 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor martao Õppematerjali autor
Konspekt

Sarnased õppematerjalid

Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis
19
doc

Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis

Üha enam lapsevanemaid kaaluvad oma kuulmislangusega last panna kuulmise erikooli asemel tavakooli. Tavakooli õpetajate valmisolek kuulmislangusega õpilasi oma klassis õpetada pole aga veel nii positiivne, kuna ettevalmistus selleks on vähene. Tavakooli õppima asunud kuulmislangusega last ootab lisaks õppimisele ka õpetajate ja kaasõpilaste hoiakud tema suhtes. Hoiakud võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed, igal juhul mõjutavad need õpilase sotsiaalset edukust tavakoolis. Antud seminaritöö eesmärk on tutvustada kuulmislangusega laste probleeme tavakoolis. Peamine rõhk on suunatud uurimustulemuste kirjeldamisele, mis kajastavad hoiakuid kuulmislangusega õpilase suhtes. Lisaks annab see seminaritöö ülevaate kuulmislanguse põhjustest ja tagajärgedest lapse arengule. Töö tulemusena jõuti järelduseni, et hoiakuid kuulmislangusega õpilaste suhtes on uuritud

Haridusteaduskond
Vaatluspraktika teine kodutöö
11
doc

Vaatluspraktika teine kodutöö

õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. (2) Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel. (3) Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste. § 37. Õpilase arengu toetamine (1) Õpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet õpilase vajaduste kohaselt. Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde.

Vaatluspraktika
Erivajadusega õpilane ja kaasav haridus
4
docx

Erivajadusega õpilane ja kaasav haridus

Erivajadusega õpilane ja kaasav haridus Mis on kaasav haridus? Kaasava hariduse praktika põhineb filosoofial, mis käsitleb erisusi, võimeid ja vajadusi loomulikena ning annab võimaluse õppimiseks ja arenguks kõikidele ning väärtustab sealjuures iga kogukonna liikme rolli. Kaasavad koolid eeldavad, et kõik õpilased õpivad koos. Õpilaste erinevaid vajadusi nähakse kui suurepärast võimalust arendada õpetamise ja õppimise käsitusi, et saavutada kõikide õpilaste suurepäraseid saavutusi. Kaasava hariduse eesmärk ei ole erisuste kõrvaldamine, vaid anda õpilastele võimalus olla kogukonnas, kus väärtustatakse nende individuaalset eripära. Kool on kaasava praktika rakendamise ja juurutamise lähtealus. Erivajadusega õpilane ja kaasav haridus Igal lapsel on õigus minna kodulähedasse kooli Individuaalne lähenemine Õpilase toetamine Erivajadusega õpilase vajaduste märkamine

Pedagoogika alused
Jõukohase õppe alused konspekt
2
docx

Jõukohase õppe alused konspekt

Kooli ülesanne on tagada igale õpilasele tema individuaalsetest võimetest lähtuv jõukohane õpe ja areng. Jõukohase õppe ja vajaduspõhise toe tagamiseks on oluline koondada ühiseks meeskonnaks erinevad osapooled (õpilane, õpetaja, lapsevanem, hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija (edaspidi: HEVKO), tugispetsialistid), kes saavad ühises infoväljas olles välja selgitada ja kõigile osapooltele teadvustada õpilase abivajaduse olemuse, et seejärel leida õpilast toetavad lahendused, mille rakendamisse panustavad ühiselt kõik osapooled. HEV õpilaste toimetulekut koolis saab toetada mitmel viisil: • Toetades õpilase õpet tavaklassis, rakendades abiõpetajat vm toetavat personali. • Viies osaliselt õpet läbi ajutiselt või püsivalt rühmades (nt õpiabi- või tasemerühmad) või individuaalselt. • Osutades tugispetsialistide (eri- ja sotsiaalpedagoog, logopeed, psühholoog) teenuseid.

Eripedagoogika
ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1
48
docx

ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1

Sobitusrühmas on neil lastel lihtsam hakkama saada, sest tavarühmaga võrreldes on seal laste arv väiksem – iga erivajadusega last loetakse kolme lapse eest. Sageli ei ole lihtne veenda ka erivajadusega lapse vanemaid, et just see rühm on lapsele parim. On vanemaid, kes ei taha probleemi tunnistada, sest sellest teada saada on valus. Lisaks kardetakse, et laps saab sildi külge. Sobitusrühma lastega tegelevad sobitusrühmas rühmaõpetajatele lisaks logopeed ja eripedagoog, laste eripära arvestavad nii muusika- kui ka liikumisõpetaja. Diagnoosiga lapsed vajavad muidugi lisatähelepanu. Mõnele lapsele on hästi oluline füüsiline kontakt, ta suudab keskenduda siis, kui tal käest kinni hoitakse. Mõnda ei haaratagi grupitegevusse, vaid tegeletakse temaga pärast individuaalselt. http://opleht.ee/25305-kaasavast-haridusest-ja-sobitusruhmadest/ h. Muusikaline lisategevus erirühma lastele

Alushariduse pedagoog
Liitpuue
9
pdf

Liitpuue

Oluline on tugi teistelt inimestelt ning abivahenditelt. Õppetöö planeerimine peaks toimuma koostöös lapse, kodu, kooli ja vajadusel arstide vahel. Kuulmis- ja nägemispuude esinemisel on oluline kasutada abivahendeid suhtluse lihtsustamiseks (Braille, kuulmisaparaat jm.) Õpetamisel tuleb, lisaks akadeemilistele teadmistele keskenduda ka igapäevaste oskuste parandamisele (nt riietumine, hügieen, söömine jne). Vaimupuudega laste õpetamise olulisemad eripärad: varajane sekkumine- ennetava iseloomuga, tähtis on arenguliste erivajadustega lapse võimalikult varajane/õigeaegne märkamine. Erivajaduste olemasolu korral on mistahes abinõud üksnes sel juhul piisavalt varajased, kui neid rakendatakse kohe pärast sündi või kahjustuse avaldumist. igale vaimupuudega lapsele on vaja koostada individuaalne arenduskava- arvestada

Meditsiin
Kehalise kasvatuse ja spordi alused eksami küsimused
6
docx

Kehalise kasvatuse ja spordi alused eksami küsimused

tunduvalt rohkem aega. 2. Inimesed omandavad oskusi väikeste koguste , ühikute abil. ( näit. kuidas kodeerida üht tähte.) ja seejärel kuidas neid ühendada suurde ühikusse kogumikku. Viimast nimetatakse ka etapiviisiliseks õppimiseks. See on ka senini kasutusel ja omab suurt tähtsust ka praegu Õpetaja teadmiste reproduktsioonis kasutatavad meetodid? *Käsumeetod-õpilase reageering juhistele, õpilase kuuletumine *Harjutamise meetod-õppimine läbi korduva harjutamise *Vastastikune meetod-võrdlemine *Konvergentne meetod-suunatud avastamine(suunavad küsimused) *Divergentne meetod-vaba uurimine(õpilased otsivad ise lahendusi) Retsiprookne õpetamismeetodite lähtepunktid(4) 1. kaasõpilaste tegevuse või õpitu võrdlemine ja vastandamine õpetaja poolt etteantud kriteeriumide abil 2. kaasõpilaste võime analüüsida harjutuse sooritamist. 3

Sport/kehaline kasvatus
Sotsiaaltöö eksami küsimused-vastused
11
odt

Sotsiaaltöö eksami küsimused-vastused

· Valgekepp · punktkiri · valgusfooridel on helisignaal · juhtkoer · kollaseks värvitud piirded (teeääred, bussis ) 3. Mida tuleb silmas pidada, kui kuulmispuudega laps õpib tavakoolis? 4. Milline on nägemispuude liigitus? · Nägemis teravus · Nägemisväli · Ajutalituse häire · Värvus nägemishäire · silma liikuvus 5. Kuidas kergendada vaegnägija õpitööd? · Julgustada õpilast kasutama optilisi vahendeid · rääkida selgesti ja kuuldavalt · aidata lapsel arendada eneseteeninduse oskusi · jälgida, kuidas õpilane istub tahvli ja valguse suhtes · sobiva kõrgusega laud, tool, lugemislaud · töökohal peab olema valgustus, valgustus ei tohi paista otse silma · asjade asukoht kindel, asjad korras, hästi ligipääsetavad · tahvlile kiri loetavalt j aselgete tähtedega

Sotsioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun