Kodanik ja Tööturg (0)

Kodanik ja tööturg
Töötervishoid, tööohutus ja töösuhted
Tööinspektsioon teeb riiklikku järelevalvet töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid sätestavate õigusaktide nõuete täitmise üle töökeskkonnas.
Tööinspektsioon on sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis:
• teostab riiklikku järelevalvet tõõtervishoidu. tööohutust ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide täitmise Ole töökeskkonnas ning rakendab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses;
• teeb turujärelevalvet töökeskkonnas kasutatavate isikukaitsevahendite ohutuse ja kaitseomaduste tagamise üle nende valmistamisel ja müümisel;
• teeb järelevalvet tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimise ning nende ennetamiseks abinõude rakendamise üle;
• uurib surmaga lõppenud ja vajaduse korral raskeid tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi. analüüsib nende põhjusi;
• teeb tööõnnetuste statistikat ja analüüsi;
• teeb järelevalvet geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise üle seaduses sätestatud piires;
• teeb otsuseid seaduses ettenähtud juhtudel nõusoleku või kooskõlastuse andmise või andmisest keeldumise kohta;
• korraldab haldusmenetlusi. annab välja haldusakte Ja lahendab haldusaktile esitatud väite;
• menetleb väärteoasju kohtuväliselt seaduses ettenähtud juhtudel ja korras;
• alustab kriminaalmenetlust ja teeb edasilükkamatuid uurimistoiminguid;
• vaatab läbi ja lahendab isikute avaldusi töökeskkonna küsimustes;
• lahendab individuaalseid töövaidlusi seaduses ettenähtud korras.
Tööinspektsioon juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi saadustest, rahvusvaheliste konventsioonidest ja lepingutest, millega Eesti Vabariik on ühinenud, nõuetest, valitsuse määrustest ja korraldustest, sotsiaalministri määrustest ja käskkirjadest ning tööinspektsiooni põhimäärusest, samuti teiste ministrite asjassepuutuvatest määrustest
Tööinspektsiooni juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist sotsiaalminister .
Tööinspektsiooni kohalikud Inspektsioonid asuvad kõigis maakonnakeskustes.
Tööinspektsiooni struktuuriüksust juhib juhataja, kes vastutab struktuuriüksusele pandud ülesannete õiguspärase, õigeaegse ja asjatundliku täitmise eest.
Tööinspektsiooni kohaliku inspektsiooni koosseisus on ka töö- vaidluskomisjon. mida juhib juhataja ja mis juhindub oma töös .Individuaalse töö vaidluse lahendamise seadusest.
Tööinspektsiooni struktuuris on 2008. aastal kavas muudatused, mille tulemusel kavandatakse kohalike inspektsioonide regio¬naalset juhtimist nelja keskuse mudeli alusel.
Töökeskkond
Töökeskkonna tähtsus üha suureneb. Töötingimustest ei sõltu ainult töötajate tervis, vaid ka nende töö tulemused, sh toodangu või teenuse maht ja kvaliteet Töötingimusi parandades vähenevad töötajate haigestumistest ja tööõnnetustest põhjustatud tööajakaod ning hoitakse kokku vahendeid haigushüvitisteks.
Ettevõtte töökeskkonna seisund oleneb suures osas töötervishoiu ja tööohutusalase töö korraldamise tasemest ettevõttes, st äriühingu juhatuse või asutuse juhi tegevusest ohutute ja tervislike töötingimuste loomisel. Oluline on koostöö arendamine töötajate esindajatega, sh seaduses sätestatud töökeskkonna- struktuuride moodustamine ja töölerakendamine.
Lähtudes töötervishoiu Ja tööohutuse seaduse (TTOS) ja selle rakendusaktide nõuetest, soovitab tööinspektsioon kõigil äriühingute juhatustel ja asutuste juhtidel (tööandjatel) kontrollida. kas töötervishoiu ja tööohutusalase töö korraldus ettevõttes (asutuses) vastab järgmistele nõuetele ning rakendada konkreetsed abinõud avastatud puuduste kõrvaldamiseks.

Kas on määratud ametisse töökeskkonnaspetsialist ning korraldatud tema täiendõpe ja töö? Kas määratud töökeskkonnaspetsialistist on kirjalikult teavitatud tööinspektsiooni kohalikku asutust? Kui tööandja (äriühingu juhatus, asutuse juht) ei ole määranud töökeskkonnaspetsialisti. vaid on otsustanud ise täita töökeskkonna- spetsialisti ülesandeid, peab korraldusliku dokumendiga määrama, kes juhatuse liikmetest või tegevjuhtidest täidab neid ülesandeid, ning veenduma , et neid ülesandeid ka tegelikult täidetakse. Töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid täitev juhatuse liige või asutuse juhataja on kohustatud läbima täiendõppe.

Kas vähemalt 50 töötajaga ettevõttes on moodustatud töökeskkonnanõukogu ja korraldatud selle töö? Kas kõik nõukogu liikmed on saanud väljaõppe? Kas töökeskkonnanõukogu moodustamisest on kirjalikult teavitatud tööinspektsiooni kohalikku asutust? Kas töökeskkonnanõukogu on iga aasta 1. detsembriks teavitanud kirjalikult tööinspektsiooni kohalikku asutust oma viimase 12 kuu tegevusest?

Kas ettevõttes, kus töötab 10 või rohkem töötajat, on valitud üks töökeskkonnavolinik või kas ettevõttes, mis koosneb mitmest allüksusest või kus vahetuses töötab korraga üle 10 töötaja, on igasse allüksusesse või vahetusse valitud üks töökeskkonnavolinik ning korraldatud nende töö? Kas kõik töökeskkonnavolinikud on saanud väljaõppe nõuete kohaselt? Kas töökeskkonnavolinike nimed ja ametid on teatatud tööinspektsiooni kohalikule asutusele?

Kas ettevõttes on tehtud töökeskkonna riskianalüüs õigusaktide nõuete järgi?
Riskianalüüsi käigus või alusel on vaja:
• mõõta töökeskkonna füüsikalisi ja keemilisi ohutegureid;
Ohutu töö tegemise tagamiseks peab iga töötaja tööandja kehtestatud reegleid ja kordasid järgima ning kandma talle eraldatud isikukaitsevahendeid.
Töösuhted
Töö tegemine tööandja juhtimise ja kontrolli all saab toimuda ainult töölepingulise suhte alusel. Töötamisel töölepingu alusel on peavad pooled juhinduma Eesti Vabariigi töölepingu seadusest (TLS), töö ja puhkeaja seadusest, palgaseadusest, puhkuseseadusest ja teistest õigusaktidest.
Tööleping: Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd. alludes tema juhtimisele, ja kontrollile , tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused.
Tööleping sõlmitakse kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale, teine tööandjale. Ainult sellise töö tegemiseks, mis ei kesta üle kahe nädala, võib töölepingu sõlmida suuliselt.
Tööandja: Tööandja võib olla juriidiline isik või teovõimeline füüsiline isik,
Seadusega ettenähtud juhtudel peab tööandja olema vanem kui 18 aastane.
Töötaja Töötaja saab üldjuhul olla 18 aastaseks saanud teovõimeline või
piiratud teovõimega füüsiline isik. Töölepingu võib sõlmida ka välismaalasega, kellel peab töötamiseks olema tööluba. Nõue ei kehti, kui töötaja on Euroopa Liidu kodanik. Eestis alaliselt elavatel välisriigi kodanikel ja kodakondsuseta isikutel on Eesti kodanikuga võrdsed tööalased õigused.
Töölepingu kohustuslikud tingimused
Töölepingus peavad olema järgmised tingimused ja andmed
1) poolte andmed (nimi, isikukood vöi registreerimisnumber, elu- või asukoht);
2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg:
3) tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus;
4) ameti vöi kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus;
5) töö tegemise koht või piirkond;
6) palgatingimused;
7) tööaja norm;
8) töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks ;
9) töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad või nende tähtaegade määramise alused;
10) viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule.
Töötaja töötamise korral välisriigis üle ühe kuu sisalduvad töölepingus ka välisriigis töötamise kestus, palga maksmise vääring, välisriigis viibimisega seotud lisatasud, hüvitised ja erisoodustused , töötaja välisriiki tööle suundumise ja välisriigist tagasipöördumise tingimused. Töölepingus võib täiendavalt kokku leppida ka muudes küsimustes.
Üldjuhul sõlmitakse tööleping määramata ajaks. Määratud ajaks võib töölepingu sõlmida: 1) teatud töö tegemise ajaks;
2) ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks;
3) tööde mahu ajutisel suurenemisel;
4) hooajatööde tegemiseks;
5) kui töölepingus nähakse töötajale ette erisoodustused (nt väljaõpe tööandja kulul);
6) seadusega, samuti Vabariigi Valitsuse määrustega ettenähtud juhtudel.
Töölepingu muutmine ja lõpetamine
Töölepingu muutmine on lubatud vaid poolte kokkuleppel, välja arvatud seaduses ette nähtud juhtudel, kui töötajal või tööandjal on õigus nõuda töölepingu ühepoolset muutmist Töölepingu
tingimuste muutmine tuleb vormistada kirjalikult töölepingus. Muudatustele kirjutavad alla nii tööandja kui ka töötaja.
Töölepingu lõpetamist reguleerivad TLS §-d 71-119. Töölepingu lõpetamisest on tööandja ja töötaja kohustatud teineteisele ette teatama kirjalikult (§-d 77.79.80.82.85 ja 87). Poolte kokkuleppel võib töölepingu lõpetada igal ajal, kui üks pooltest esitab sellekohase kirjaliku taotluse ja teine pool annab lepingu lõpetamiseks kirjaliku nõusoleku.
Alaealine töötaja
Üldjuhul alla 15aastased ja koolikohustuslikud alaealised töötada ei tohi. Eesti Vabariigi haridusseaduse järgi on alaealine koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17aastaseks saamiseni.
Alaealisega töölepingu sõlmimiseks nõutakse alaealise seadusliku esindaja kirjalikku nõusolekut. 13-14aastase alaealisega töölepingu sõlmimiseks taotleb tööandja oma elu või asukohajärgse tööinspektori kirjalikku nõusolekut. Kõik alaealised peavad enne tööleasumist läbima arstliku kontrolli.
13-14aastastel alaealistel ja 15-16aastastel koolikohustuslikel alaealistel on lubatud teha töid, kus täidetavad tööülesanded on lihtsat laadi ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Kergete tööde loetelu , mida alaealisel on lubatud teha kehtestab valitsus määrusega. Tööandja ei tohi alaealist tööle võtta ega rakendada tööl, mis ohustab alaealise tervist töö laadi või töökeskkonnas toimivate ohutegurite tõttu. Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud, kehtestab valitsus määrusega.
Alaealisele ei rakendata katseaega, samuti ei ole lubatud saata alaealist töölähetusse.
Kui probleemid tekivad töökeskkonna või töösuhete tõttu, on isikul õigus pöörduda abi saamiseks tööandja asukoha või töötaja elukoha järgsesse tööinspektsiooni kohalikku asutusse.
Töövaidluskomisjon
Tööandja ja töötaja vahet tekkinud erimeelsused tuleks üldjuhul lahendada läbirääkimiste teel. Kui pooled omavahel kokkuleppele ei jõua, on neil võimalus pöörduda töövaidlusi lahendava organi poole.
Töötaja ja tööandja vahel tekkinud individuaalse töövaidluse lahendamise korra ja tingimused sätestab Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus.
Tööturuteenused
Tööturuameti eesmärk on pakkuda tööotsijatele nõuannet, tuge ja tööturuteenuseid sobiva töö saamisel ning tööandjatele infot ja abi tööjõu leidmisel.
Tööturuamet tegutseb sotsiaalministeeriumi valitsemisalas.
Tööturuametil on 19 osakonda : tööturuteenuste ja - toetuste osakond . Euroopa Sotsiaalfondi osakond, personali ja koolitus-osakond, haldus- ja finantsosakond ning 15 osakonda maakondades. Tööturuameti esindused asuvad igas maakonnas ja Tallinnas ning vajadusel asuvad bürood või klienditeenindused väiksemates linnades ja valdades.
Tööturuameti peamine ülesanne on korraldada tööturuga seonduvaid tegevusi:
* võtta Isikuid töötuna ja tööotsijana arvele;
• hallata töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise riiklikku registrit koostöös sotsiaalministeeriumiga:
* korraldada riikidevahelise EURES (European Employment Services ) võrgustiku raames pakutavaid teenuseid:
• täita Euroopa Sotsiaalfondi ning Euroopa ühenduse algatuse EQUAL rakendusüksuse ülesandeid.
Tööturuteenused töötule
Tööturuteenuste pakkumist reguleerib tööturuteenuste ja toetuste seadus.
Tööturuteenust osutatakse töötule ja tööotsijale töö leidmiseks ja Tööturuteenus
tööalase arengu soodustamiseks ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks.
Töötu on isik, kes ei tööta, on tööturuametis arvele võetud ja otsib tööd (täidab tööotsimiskava, on valmis vastu võtma sobiva töö ning on valmis kohe tööle asuma).
Tööturuamet pakub ennast töötuna arvele võtnud inimesele järgmisi teenuseid:
* teave tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja toetustest;
* töövahendus:
* tööturukoolitus;
* karjäärinõustamine:
* tööpraktika;
* avalik töö;
* toetus ettevõtluse alustamiseks;
* tööharjutusi
* palgatoetus;
* tööruumide ja -vahendite kohandamine;
* töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine;
* abistamine tööintervjuul;
* tugiisikuga töötamine.
Tööturuteenused puudega inimestele
Viimased kaks aastat on tööturuamet pakkunud eraldi tuge puudega inimestele. Puudega inimestele on välja töötatud 4 tööturuteenust.
Puudega töötu on töötu, kellel on puue või kes on tunnistatud osaliselt või täielikult töövõimetuks. Teenused, mida tööturuamet pakub ainult puudega töötule või tema tööandjale.:
* Tööruumide ja vahendite kohandamine. Töökoha muutmisel puudega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks hüvitab tööturuamet tööandjale pärast puudega isiku tööandja juures tööle või teenistusse asumist töökoha ja -vahendi kohandamise maksumusest 50%. kuid mitte rohkem kui 30 000 krooni.
* Töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine töötajale, kellel puudest tulenevalt ei ole võimalik tööülesandeid täita. Abivahendi vajalikkus selgitatakse välja individuaalses tööotsimiskavas. mille koostavad tööturuameti konsultant ja töötu üheskoos. Abistamine tööintervjuul, kui isik on näiteks kuulmis - või kõnepuudega. samuti ka muude suhtlemisprobleemidega puudega töötu puhul, kui ta loob esmast kontakti tööandjaga. Tööturuamet leiab abilise, kes on toeks tööintervjuu).
Tugiisikuga töötamine. Teenust osutatakse töötule, kes vajab puudest tulenevalt töötamisel abi ja juhendamist, kui tööandja võtab puudega töötu tööle või teenistusse määramata tähtajaks. Inimesele leitakse abiline , kes teda esimese tööaasta jooksul juhendab ja kohaneda aitab.
Tööturuteenused tööotsijale
Inimene, keda ei saa töötuna arvele võtta, võib ennast võtta tööturuametis arvele tööotsijana. Tööotsija on isik, kes otsib tööd ja on tööotsijana arvele võetud. Tööotsija otsib tööd. kui ta pöördub vähemalt kord 30 päeva jooksul töövahendusteenuse saamiseks tööturuametisse.
Samuti on tööotsijal võimalik saada teavet tööturu olukorrast, tööturuteenustest ja toetustest ning karjäärinõustamist, kui ta esitab teate töö või teenistussuhte lõpetamise kohta.
Inimeselt kes ei ole töötuna või tööotsijana arvele võetud, teavitatakse ainult tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja –toetustest.
Töötuna arvele võtmine
Töötuna arvelevõtmiseks pöördub taotleja isiklikult tööturuameti esindusse (asuvad maakonna keskustes). Taotleja võib valida, millises esinduses on tal kõige sobivam ennast arvele võttavaliku võib teha selle järgi, millises piirkonnas inimene soovib tööd leida või koolitustel osaleda.
Arvele võtmiseks tuleb esitada:
• kehtiv isikut tõendava dokument
• tööraamat;
• töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku leping.
Kui taotlejal on vastunäidustusi või piiranguid, mis takistavad teatud töö tegemist tuleb esitada sellekohane arstitõend.
Puudega töötuna arvelevõtmiseks tuleb esitada lisaks eelnimetatule dokumendid töövõime kaotuse protsendi ja puude raskusastme kohta. Esitada võib ka rehabilitatsiooniplaani.
Alates 2007. aastast tagab riik tööturuametis arvel olevatele aktiivselt tööd otsivatele inimestele ravikindlustuse alates 31. töötuna arveloleku päevast.
Töövahendus
Töö vahendus on töötule ja tööotsijale sobiva töö ning tööandjale sobiva töötaja leidmine.
Töövahenduse käigus suunab tööturuamet töötuid ning tööotsijaid sobivatele tööpakkumistele ning otsib tööandjale tema esitatud nõuete järgi sobivat töötajat Tööturuamet ei sekku tööandja ja töövõtja vahelistesse läbirääkimistesse.
Töö vahendust kui teenust tuleb osutada tööotsijale tasuta. Ka eraõiguslik juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja ei tohi nõuda tema poole tööleidmise sooviga pöördunud inimeselt tasu töövahendusteenuse eest. Seda võib nõuda üksnes tööandjalt või teiselt eraõiguslikult juriidiliselt isikult või füüsilisest isikust ettevõtjalt.
Sobiv töö
Sobivaks tööks peab seadus tööd, mis ei ole tööotsijale tervislikult vastunäidustatud rong mille puhul transpordiks elukoha ning töökoha vahel ei kulu üle 2 tunni päevas ega 10% palgast.
Kui töötu sobivat tööd vastu ei võta, kaotab ta saadava rahalise toetuse.
Esimese 20 nädala jooksul alates töötuna arvele võtmisest on sobiv töö selline, mis vastab töötu haridusele, erialale ning koge - mustele ning mille eest pakutav töötasu on vähemalt 60% isiku senisest töötasust, kuid mitte alla valitsuse kehtestatud kahe kuupalga alammäära. Pärast 20ndat nädalat alates töötuna arvelevõtmisest, peetakse sobivaks ka tähtajalist tööd. ning see ei pea enam vastama isiku haridusele, erialale ega kogemustele . Palk tehtava töö eest peab olema vähemalt üks valitsuse kehtestatud palga alammäär ning peab olema suurem samal perioodil saadavast töötuskindlustushüvitisest. Tööotsijale peetakse sobivaks iga töö, mida ta ise endale sobivaks peab.Sobivast tööst keeldumise puhul võib tööturuamet lõpetada töötuskindlustushüvitise maksmise või peatada töötutoetuse maksmise 10 päevaks. Teisel põhjendamata keeldumisel lõpetatakse ka töötutoetuse maksmine ning kolmandal korral lõpetatakse töötuna arvelolek.
Tööturukoolitus
Tööturukoolituse eesmärk on kutseoskuste täiendamise või ümberõppega tõhustada töötu konkurentsivõimet tööturul ehk parandada töö leidmise võimalusi. Peale erialaste oskuste on töökoha leidmiseks vajalikud ka teadmised tõõotsingu üldist¬est põhimõtetest ning ootustest, mis tulevasel tööandjal on juba elulookirjeldusest (CV) või tööintervjuust alates.Tööturukoolitus jaguneb töö ning kohanemiskoolituseks. Töö koolitus on otseselt seotud ametioskuste omandamisega, kas esmase-, ümber- või täiendõppe teel. Kohanemiskoolituse eesmärk on tutvustada tööturu nõudeid ja valmistada klient psühholoogiliselt ette tööotsinguteks. Töötu suunatakse töö turu koolitusele individuaalse tööotsimiskava alusel. Tööturukoolituse pikkus on kuni 1 aasta.
Soovitused tööturukoolituse taotlejale
• Tutvuge ajalehtede, interneti, meediakanalite ja tööturu¬ameti tõöpakkumistega. Kujundage endale ülevaade, keda vajatakse tööturul ja millise pakutava töö vastu tunned huvi.
• Kaalutlege, kas pakutav töö sobib teile ja milliseid lisa- oskusi vajate.
• Vajadusel abistab teid karjääri planeerimisel või õppe soovi täpsustamisel karjäärinõustaja. Soovitused koolitusel osalejale
• Osalege kõigis õppetundides ja omandage õppekavas ettenähtud oskused.
• Mõjuval põhjusel, näiteks haiguse tõttu puudumisest teatage kohe kursuse korraldajale ja tööturuameti konsultandile.
• Haiguse tõttu puudumise kohta esitage tööturuameti konsultandile arstitõend.
• Pöörduge tööturuametisse konsultandi määratud ajal. Pärast kursuse lõpetamist esitage konsultandile koolituse läbimist tõendav dokument.
• Täitke kursuse lõpetamisel küsitlusleht.
Tööturu koolitusel osalemise toetused
Stipendiumi on õigus saada töötul, kes osaleb vähemalt 40 tundi kestval tööturukoolitusel. Stipendium arvutatakse koolitaja esitatud andmete alusel iga õppetööl osaletud tunni eest. Ühe osaletud tunni eest saab stipendiumi 3,75 krooni. Stipendiumi makstakse kord kuus töötu soovi alusel tema pangakontole või posti teel.
Sõidu ja majutustoetuse saamiseks esitab tööturukoolitusel osaleja iga kuu kohta avalduse. Toetust makstakse koolitaja esitatud osavõtutabeli alusel. Sõidu ja majutustoetust ei maksta päevade eest, mil töötu tööturukoolitusel ei osalenud.
Ühes kuus hüvitatakse nii sõidu- kui majutuskulusid kokku kuni 1200 krooni eest. Ühe päeva eest hüvitatakse kas sõidu või majutuskulud .
Sõidukulude hüvitamine
Sõidukulude arvutamisel arvestatakse lühimat teed töötu elukoha ja koolituskoha vahel. Toetust makstakse läbitud kilomeetrite alusel. Vahemaad alla 500 meetri ei arvestata ning vahemaa 500 meetrit ja üle selle ümardatakse kilomeetrini. Sõidukulusid hüvitatakse iga läbitud kilomeetri kohta 0.10 eurot, kuid mitte rohkem, kui kuu päevamäär. Kuu päevamäär leitakse kuu ülemmäära jagamisel tööpäevade arvuga vastaval kalendrikuul.
Majutuskulude hüvitamine
Majutusteenuse osutaja võib turismiseaduse järgi olla registreeritud majutusettevõte või majutust pakkuv õppeasutus. Majutus kulusid hüvitatakse tasutud arve alusel, kuid ühe päeva kohta mitte rohkem kui kuu päevamäär. Kuu päevamäär leitakse sarnaselt sõidukulude päevamäärale. Ühe päeva kohta hüvitatakse ainult kas sõidu- või majutuskulusid. Mõlemat kulu sama päeva kohta ei hüvitata.
Karjäärinõustamine
Kiiresti arenev töömaailm nõuab inimeselt pidevate valikute ja otsuste tegemist läbi kogu elu. Teadlikkus töö- ja õppimisvõimalustest, iseenda eeldustest ja vajadustest tõstab inimese suutlikkust kohaneda toimuvate muutustega ning võimaldab teha asjakohaseid otsuseid, seada eesmärke ja nende nimel tegutseda. Nendele probleemidele lahendusi otsides tekib inimesel sageli vajadus asjatundlike nõuannete järele. Töö valiku, tööalase karjääriga ning töö saamise või kaotamisega seoses tekkinud küsimustele võib lahendusi leida karjäärinõustamise käigus.
Karjäärinõustamine on haridusele, tööoskustele ja isiku-omadustele vastava haridustee, töö, tööalase valiku või töölesaamiseks vajaliku koolituse soovitamine.
Karjäärinõustamist tehakse kõikides tööturuameti esindustes, kus töötavad spetsiaalse ettevalmistusega karjäärinõustamiskonsultandid.
Karjäärinõustamist osutatakse siis. kui inimene on end arvele võtnud tööturuametis
• töötuna;
• töölepingu lõpetamise kohta teate saanud tööotsijana.
Karjäärinõustamise kasulikkus
Karjäärinõustamine võib kasulik olla eelkõige siis, kui:
• puudub tööks vajalik väljaõpe;
• puudub varasem töökogemus ja teadmised töömaailmast on vähesed;
• ei ole pikemat aega töötanud ja kutseoskused on vananenud;
• tervislikel või teistel olulistel põhjustel ei saa enam töötada oma kutsealal;
• ei leia tööd oma kutsealal, sest tööturul puudub selle järele nõudlus;
• soovitakse hinnata oma eeldusi kutsevaliku tegemiseks, sobiva koolituse ja töö leidmiseks;
• vajatakse nõuandeid tulemuslikumaks tööotsimiseks.
Individuaalne ja grupinõustamine
Individuaalne vestlus toimub koostöös karjäärinõustajaga. Üldjuhul on nõustamisvestluse pikkus üks tund. Soovitud tulemuse saavutamine võib võtta aga vähem või rohkem aega. Kui tulemuse saavutamine võtab rohkem aega. kujuneb nõustamine mitmeks järjestikuseks konsultatsiooniks.
Grupinõustamisest võtab osa rohkem inimesi (tavaliselt 8-16). Grupis suheldes saab õppida teiste kogemustest ja jagada oma kogemusi, arendada koostöö- ja eneseväljendusoskust ning leida tuge grupikaaslastelt.
Tegevused karjäärinõustamisel
Karjäärinõustamise käigus on võimalus:
• saada teavet tööturul toimuvast, õppimisvõimalustest, elukutsetele esitatavatest nõuetest ja tööotsimisallikatest;
• täpsustada oma töö ja õppesoove;
• hinnata enda olemasolevaid ja edasiarendamist vajavaid teadmisi ja oskusi;
• saada nõuandeid kutse-, õppe- ja töövaliku otsuste tegemiseks;
• saada juhtnööre edasiste tegevuste kavandamiseks ja töö otsimiseks;
• hinnata oma kutsesobivust testimise teel.
Kutsesobivuse testimine aitab selgusele jõuda enda tugevamates külgedes - võimetes, isiksuseomadustes ja huvides. Testimine on siiski vaid nõustamist toetav tegevus ja selle vajaduse otsustab karjäärinõustaja.
Karjäärinõustamise tulemusena:
• osatakse paremini hinnata enda tööalaseid eeldusi ja võimalusi tööturul;
• orienteerutakse õppimisvõimalustes ja osatakse selle põhjal teha enda jaoks sobiva valiku;
• suudetakse teha sobivamaid kutse ja töövaliku otsuseid;
• osatakse koostada elulookirjeldusi (CV) ja avaldust töökoha taotlemiseks ning valmistuda tööintervjuuks;
• osatakse kavandada oma tööalast karjääri pikemas perspektiivis.
Tööpraktika
Teenus on mõeldud eelkõige noortele töötutele, kes on omandanud eriala, kuid kellel puudub töö leidmiseks vajalik praktiline töökogemus. Tööpraktika teenus annab tööandja juures praktiseerimise ja õppimise võimaluse ka nendel erialadel , kus puudub koolitusvõimalus koolitusasutustes. kuid samas on vabu töökohti. Tööpraktika jooksul omandab töötu asjaomasel töö või ametikohal töötamise oskused. Tööandja juures tööpraktikal viibimine suurendab töötu võimalusi pärast teenuse lõppemist saada tööd sama tööandja juures. Tööpraktika kestab kuni 4 kuud. Töötu osaleb tööpraktikal kuni 8 tundi päevas ehk kuni 40 tundi nädalas. 16-17aastane töötu osaleb tööpraktikal kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas.
Tööpraktikal osaleja on kohustatud; osalema tööpraktikal kokkuleppe alusel tööturuameti ja tööandjaga; pidama praktikapäevikut, mis sisaldab täidetud tööülesannete kirjeldust ning esitama selle tööturuameti esindusele hiljemalt iga kuu 5. kuupäeval: teatama kohe mõjuvast põhjusest, näiteks haiguse tõttu puudumisest, tööandjale ja tööturuameti esindusele. Haiguse tõttu puudumise kohta tuleb esitada tööturuameti esindusele arstitõend; pöörduma tööturuameti konsultandi poole määratud ajal.
Avalik töö
Avalik töö on ajutine tasuline töö, mis ei eelda töötul kutse, eri- ega ametialase ettevalmistustuse olemasolu. Avalik töö on mõeldud peamiselt pikaajaliste töötute tööharjumuse taastamiseks ja nende sotsiaalseks kaasamiseks. Avalikule tööle ei kohaldata tööõigusakte, välja arvatud tööter- vishoiu ja tööohutuse seadus ning töö- ja puhkeaja seaduse §-d 1-5 ja 12-35. Avalikku tööd korraldab tööturuamet koos avaliku töö korraldajaga, milleks võib olla kohaliku omavalitsuse üksus (linna või vallavalitsuse ), mittetulundusühing või sihtasutus.
Avalikul tööl osalemise aeg
Avalik töö asendab senised hädaabitööd. Avalik töö parandab töötu toimetulekuvõimalusi, sest osalejale tuleb maksta kehtestatud tunnipalga alammäära. Avalikule tööle suunatakse töötu tema nõusolekul kümneks tööpäevaks, kuid mitte kauemaks kui 50 tunniks ühe kuu jooksul. Töötu osaleb avalikus töös kuni 8 tundi päevas. 16-17aastane töötu osaleb avalikus töös kuni 7 tundi päevas. Kui avaliku töö korraldaja soovib töötut tööle võtta pikemaks ajaks kui tööturuteenuste ja -toetuste seaduses ette nähtud, peab ta sõlmima töötuga lepingu. Töötu on kohustatud sellest teavitama tööturuametit ja tema töötuna arvelolek lõpetatakse. Pärast töö lõppemist saab isik uuesti taotleda töötuna arvelevõtmist.
Ettevõtluse alustamise toetus
Tööotsing pole sugugi ainuke võimalus tööd leida. Ettevõtlikud töötud võivad saada oma hea äriidee teostamiseks tagastamatut toetust ning töö otsimise asemel luua endale või mitmele inimesele võimalus töötamiseks. Stardiraha suurus on maksimaalselt 1278 .30 eurot. Õigus ettevõtluse alustamise toetust saada on tööturuametis arvele võetud töötul, kes on vähemalt 18aastane ja kes on läbinud ettevõtluskoolituse või kellel on kutse- või kõrgharidus majanduse alal või kellel on ettevõtluskogemus. Toetuse saamiseks tuleb tööturuametile esitada avaldus, äriplaan ning dokumendid, mis tõendavad ettevõtluskoolituse läbimist või ettevõtluskogemust. Otsus toetuse saamise kohta tehakse 30 tööpäeva jooksul arvates avalduse esitamisest. Kui otsus on positiivne, kannab tööturuamet toetuse töötu pangakontole 10 tööpäeva jooksul pärast otsuse langetamist. Toetuse laekumisega pangakontole kaasneb töötuna arveloleku lõpetamine ning töötutoetuse maksmise lõpetamine.
Ettevõtluse alustamise toetust saanu peab:
• alustama majandustegevusega 6 kuu jooksul toetuse saamisest;
• kasutama toetust sihtotstarbeliselt esitatud äriplaani järgi;
• tagastama toetuse täies ulatuses, kui majandustegevuse alustamata jätmine või lõpetamine ei ole seotud mõjuvate põhjustega.
Tööharjutus
Tööharjutuse eesmärk on aidata tööelust pikalt eemal olnud töötutel omandada või taasomanda esmast tööharjumust. Rõhk ei ole selle teenuse puhul mitte kindlate tööoskuste õppimisel, vaid pigem tööalase vastutuse ja kohusetunde ning kaastöötajatega arvestamisoskuse kujundamisel. Tööharjutuse teenus on eelkõige suunatud töötule, kes pole pikka aega töötanud, kellel puudub töökogemus ning kes ei ole valmis töötama iseseisvalt avatud tööturul. Tööharjutus on esimene samm uuesti tööturule tulemisel. Selle käigus tehakse kergemaid tõid, mis ei nõua erialaseid teadmisi või milleks vajalikud oskused on omandatavad tööharjutuse käigus juhendaja nõustamisel. Tööharjutuse kestus on kuni kolm kuud. Tööharjutuse teenuse osutaja võib olla nii eraõiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja kui kohaliku omavalitsuse üksus. Tööharjutuses osaleval töötul on õigus stipendiumile. Stipendiumi makstakse kord kuus töötu soovi järgi tema pangakontole või posti teel. Pärast tööharjutuse läbimist võib taotleda teisi tööturuteenuseid nagu tööturu koolitus ja tööpraktika.
Toetused
Palgatoetus
* Palgatoetusega toetatakse tööandjat kuue kuu jooksul poole töötajale makstava palga ulatuses (kuid mitte rohkem kui miinimumpalga ulatuses). Palgatoetust makstakse riskirühma kuuluva töötu tähtajatu töölepinguga rakendamise eest. Palgatoetust makstakse tööandja pangaarvele esitatud palgatõendi alusel kord kuus. Tööandja peab tagastama palgatoetuse täies ulatuses, kui töö- või teenistussuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne ühe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või kui tööandja on teadlikult esitanud valeandmeid palgatoetuse saamiseks.
Töötuskindlustushüvitis
Esimesed 100 töötuks olemise päeva makstakse töötuskindlustushüvitist 50% töötaja varasemast töötasust. Alates 101. päevast langeb hüvitis 40% töötaja varasemast töötasust.Hüvitise suurus arvutatakse keskmisest ühe kalendripäeva töötasust viimasel 12 töötatud kuul. Seejuures ei võeta arvesse kindlustatule töölepingu või teenistussuhte lõpetamisel makstud hüvitisi, kuna koondamistasud on juba iseenesest üks hüvitise liik töö kaotamise korral. Töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust inimesel, kes lahkus töölt poolte kokkuleppel, omal soovil või kelle tööleping lõpetati töötaja vääritu teo, töökohustuste mittetäitmise või usalduse kaotuse tõttu.
Töötutoetus
Töötutoetust on õigus saada töötul kellel puudub sissetulek töötutoetuse ulatuses ja
* kes töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva:
1. töötas või oli hõivatud tööga võrdsustatud tegevusega või
2. muu tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 26 lg 4 loetletud hõivega.
Kui töötu oli hõivatud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul mitme tegevusega, liidab tööturuamet erinevate tegevustega hõivatuse ajavahemikud, kui need ei kattu.
Töötutoetust makstakse töötule, kes:
• täidab tööotsimiskavas kokkulepitud tegevusi ja
tuleb talle määratud ajal isiklikult tööturuametisse vastuvõtule. Kui tööotsimiskavas on kokku lepitud, et töötu võtab töõturukoolitusel või tööpraktikal osalemise ajal vastuvõtul käimise asemel ühendust tööturuametiga telefoni teel. võrdsustatakse telefoni teel ühenduse võtmine vastuvõtule tulemisega.
Töötutoetuse suurus ja arvutamine
Tööturuamet arvutab töötutoetust tagasiulatuvalt. Töötutoetuse arvutamisel korrutatakse töötutoetuse päevamäär töötu eelviimase ja viimase vastuvõtul käimise vaheliste päevade arvuga. Töötutoetuse arvutamise aluseks on töötoetuse päevamäär, mis kehtestatakse riigieelarve seadusega. 1. jaanuarist 2007. a on töötutoetuse päevamäär 2.10 eurot. Nt 30 päeva eest saab töötu 63 eurot töötutoetust. Tööturuamet maksab töötutoetuse töötu isiklikule pangakontole või posti teel. Posti teel maksmise korral lisandub Eesti Posti kehtestatud teenustasu. Toetuse arvutamisest kuni raha laekumiseni töötu pangakontole või postkontorisse kulub umbes 8 tööpäeva.
EURES
EURES (European Employment Services) on Euroopa tööturu- võrgustik, mis asutati 1993. aastal. EURES toetab töötajate vaba liikumist Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna (EL/ EMP) riikides ( Austrias , Belgias, Bulgaarias, Eestis. Hispaanias, Hollandis, Iirimaal. Islandil, Itaalias. Kreekas, Küprosel. Leedus, Liechtensteinis. Luksemburgis, Lätis. Maltal , Norras, Poolas. Portugalis, Prantsusmaal. Rootsis, Rumeenias , Saksamaal, Slo-vakkias. Sloveenias. Soomes, Suurbritannias, Šveitsis. Taanis, Tšehhis ja Ungaris).
EURES-e eesmärk on pakkuda:
• tööotsijale infot ja nõustamisteenust töövõimaluste ning elamis - ja töötingimuste kohta Euroopas;
• olla toeks tööandjatele töötajate värbamisel Euroopast; pakkuda informatsiooni piirialade elanikele töötamiseks naaberriigis.
Tööotsijatel, kes on huvitatud töötamisest mõnes teises EL-i liikmesriigis, soovitatakse kasutada EURES-e osutatavaid teenuseid. Need teenused on tasuta tööotsijatele ja tööandjatele ning neid osutatakse nii personaalnõustamis- kui ka intemetiteenusena. 5 EURES-e nõustajat tegutsevad Eestis alates Euroopa Liiduga liitumisest. EURES-e nõustajad töötavad tööturuameti Tallinna, Narv, Tartu ja Pärnu esindustes. Igas tööturuameti esinduses on EURES-e võrgustikuga kursis olev konsultant.