Meetmed tööpuuduse vähendamiseks 2010 (Riik ja koh. OM) (0)

Riigi ja kohaliku omavalitsuse meetmed tööpuuduse vähendamiseks
Kiire reageerimine suurematele koondamistele
Koondatavate töötajate nõustamine ning neile uue töö leidmiseks ja töölesaamiseks vajaliku abi osutamine. Tööandjate teavitamine ja nõustamine koondamise läbiviimisel.
Töökaotuse riskis töötajate toetamine
Töömahu vähenemise tõttu sundpuhkusele saadetud või osalisele tööajale viidud töötajaid ning makseraskustes ettevõtete töötajaid teavitatakse nende õigustest ja võimalustest
(koolitused, tööturuteenused ja tööotsingualane nõustamine).
Karjääriteenuse arendamine ja karjääriinfotubade avamine
Tööturuteenuste ja - toetuste seaduse alusel on karjäärinõustamist võimalik osutada vaid
registreeritud töötutele ja tööotsijatele, kes on saanud teate töösuhte lõpetamisest. Samas tuleb töötuse ennetamiseks ja tööpuuduse vähendamiseks karjäärinõustamist laiendada ka töötavatele inimestele. Karjäärinõustamise laiendamiseks ning teenuse kvaliteetsemaks pakkumiseks avatakse Töötukassa osakondades karjääriinfotoad. Karjääriinfotubadesse on võimalik pöörduda karjääriinfo vastu huvi tundval inimesel olenemata sellest, kas ta on töötu või tal on kehtiv töösuhe. Lisaks esmasele infole (teave elukutsete, töövaliku ja -otsingu,
tööturusituatsiooni ja -võimaluste kohta) on karjääriinfotubades võimalik kasutada arvutit
karjääriinfo otsimiseks ja tööotsinguks vajalike dokumentide vormistamiseks.
Koolituskaardi rakendamine
Koolituste tavakorras hankimise kõrval on üksikisiku vajadustest lähtuvate spetsiifilisemate täiendkoolituste puhul kavas pilootida täiendkoolituste rahastamist isikustatud koolituskaardi alusel. Töötute ja koondamisteate saanud töötajate (edaspidi koolituskaardi sihtrühm) konkurentsivõime suurendamiseks tööturul annab isikustatud koolituskaart neile suurema valikuvõimaluse sobiva koolituse ja koolitaja leidmisel, mis omakorda motiveerib koolitusel osalema ja tagab selle tulemuslikkuse. Koolituskaardi raames võimaldatakse koolitust kuni 15 000 krooni ulatuses ühe isiku kohta. Isikustatud koolituskaardi rakendamine võimaldab tõsta koolituskaardi sihtrühma oskuste taset ning reageerida kiiresti ja paindlikult spetsiifilisematele tööjõuvajadustele. Koolituskaart on välja töötatud Töötukassa ja Sotsiaalministeeriumi koostöös ning Töötukassa rakendab skeemi programmi „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2007–2013” raames.
Õpipoisikoolitus madala kvalifikatsiooniga töötutele
Töötutele, kellel on ainult põhiharidus või üldkeskharidus või kelle haridustee on jäänud
pooleli ning puudub kutsealane kvalifikatsioon , pakutakse ühe koolitusvõimalusena
õpipoisikoolitust ehk töökohapõhise õppevormi rakendamist. See tähendab, et kutse-, eri- jaametialasel ettevalmistusel moodustab praktika ettevõttes või asutuses vähemalt kaks kolmandikku õppekava kogumahust.
Tööpraktika rakendamine
Tööpraktika on töötule praktilise töökogemuse saamiseks tööandja juures osutatav
tööturuteenus, mille eesmärk on täiendada töötu tööks vajalikke teadmisi ja oskusi. Ühtlasi võimaldab tööpraktika tööandjal lühikese aja jooksul välja õpetada endale sobiv töötaja.
Tööpraktika kestab kuni 4 kuud ning praktika pikkus sõltub omandatavate tööülesannete
raskusest. Tööandjale makstakse tööpraktika juhendamise eest juhendamistasu.
Juhendamistasu makstakse töötu tööpraktikal osaletud iga tunni eest esimesel kuul 100%, teisel kuul 75% ning kolmandal ja neljandal kuul 50% töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast.
Tööturukoolituse, tööpraktika ja tööharjutuse stipendiumide maksmise
lihtsustamine ning stipendiumimäärade suurendamine
Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel makstakse stipendiume järgmiselt.
Tööturukoolitusel (kestusega vähemalt 40 tundi) osalevale isikule makstakse stipendiumi iga koolitusel osaletud tunni eest. Tunnimääraks on riigieelarvega kehtestatud 3.75 krooni.
Tööpraktikal osalejale makstakse stipendiumi iga osaletud tööpraktikatunni eest. Esimese tööpraktikakuu jooksul on tunnimääraks 3.75 krooni, teisel kuul 5.63 krooni ning kolmandal ja neljandal kuul 7.50 krooni.
Tööharjutusel osalejale makstakse stipendiumi iga osaletud tunni eest määras 1.88 kr/tund. Stipendiumide maksmise aluseks olev tunnimäär on püsinud muutumatuna alates 90ndate lõpust ning kindlasti ei kata teenusel osalemisega kaasnevaid lisakulutusi. Samas kaasnevad lisakulud hoolimata meetmes osalemise tundidest päevas. Lisaks eeldab tunnipõhine arvestus osalusgraafikute võrdlemist tundide lõikes ning andmete käsitsi kokkuarvutamist osavõtugraafikute alusel. Seetõttu on administratiivne kulu stipendiumide maksmisel tunnipõhise arvestuse korral suur.
Kuna tööturuteenusega seotud lisakulutused ei sõltu teenuse liigist (tööturukoolitus,
tööpraktika, tööharjutus), siis ei ole põhjendatud tööharjutusel osalejatele väiksema
stipendiumi maksmine.
Eelnevat arvesse võttes kehtestatakse stipendiumi ühtne määr 60 kr/päev. See võimaldab paremini hüvitada teenusel osalemisega seotud lisakulusid ja kohelda võrdselt erinevates meetmetes osalejaid ning vähendab stipendiumi arvutamise ja maksmisega seotud halduskoormust. Kui tööharjutusel on tagatud toitlustamine , vähendatakse stipendiumi 70% võrra, kuna peamine stipendiumiga hüvitatav kulu on toitlustamine.
Ettevõtlusega alustamise toetamine
Töökohtade loomiseks ja nende säilimiseks ettevõtlusega alustamise teel koostatakse
2010. aastal tervikpakett, mis sisaldab toetuse taotleja koolitamist, nõustamist, toetusega loodud ettevõtte järelnõustamist ning vajadusel toetuse saaja erialast täiendkoolitust. Järelnõustamist ja erialast koolitust võimaldatakse toetuse saajale kahe aasta vältel pärast ettevõtte loomist. Samuti on 2009. aastal loodud mentorklubid toetust saanud ettevõtjatele kogemuste vahetamiseks ning nende tegevustega jätkatakse 2010. aastal. Ettevõtlusega alustamise toetust antakse kuni 70 000 krooni.
Tööandja toetamine töökohtade loomisel
Palgatoetus on tööandjale töötu töölerakendamiseks makstav toetus. Kehtiva
tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel saab palgatoetusega tööle rakendada töötu, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vabanenud vanglast, ning töötu, kes on olnud Töötukassas töötuna arvel järjest üle 12 kuu ega ole tööd leidnud. 16–24-aastase töötu saab palgatoetusega tööle rakendada, kui ta on olnud töötuna arvel järjest üle kuue kuu ega ole tööd leidnud. Sellisel kujul palgatoetuse rakendamine on suurenenud töötuse tingimustes jäik ning ei soodusta pikaajaliste töötute töölerakendumist.
Seetõttu on kavas programmi „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine” raames
palgatoetuse andmise tingimusi ajutiselt 2010. aastal leevendada. Erinevalt kehtivast
seaduse sõnastusest on kavas palgatoetusega tööle rakendada töötu, kes ei ole tööga
hõivatud olnud vähemalt 9 kuud ning sellest vähemalt viimased kolm kuud on olnud
Töötukassas töötuna arvel. 16–24-aastase töötu saab palgatoetusega tööle rakendada, kui ta ei ole tööga hõivatud ega õppinud vähemalt 6 kuud ning sellest vähemalt viimased kolm
kuud on olnud töötuna arvel. Sellisel juhul oleks võimalik pikemat aega tööta olnud inimesel palgatoetusega tööle rakenduda juba 3 kuud pärast töötuna arvelevõtmist. Samas võimaldaks arveloleku nõude säilitamine hinnata töötu vajadusi teiste teenuste (näiteks karjäärinõustamine, tööharjutus, tööturukoolitus jne) järele ja neid talle ka osutada.
Palgatoetust makstakse 50% töötaja palgast, kuid mitte rohkem kui töölepingu seaduse § 29
Nõustamisteenuste laiendamine
Psühholoogilise nõustamise, võlanõustamise, sõltuvusnõustamise ja sotsiaalse nõustamise osutamine vastavalt töötu vajadustele.
Konsultantide arvu suurendamine
2009. aasta 1. maist likvideeriti Tööturuamet ning aktiivsete ja passiivsete tööturumeetmete osutamine koondati Eesti Töötukassasse. Tööturuametis oli 30.04.2009 seisuga 360 teenistujat. Töötute kiiremaks teenindamiseks suurendas Töötukassa töötajate arvu. 30. juunil 2009 oli Töötukassas kokku 431 ametikohta ja tööhõiveprogrammi „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2007–2009” rakendamiseks 40 Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest rahastatavat ametikohta. 30. juuni 2009. a seisuga oli täidetud 372 ametikohta (86,3%) ja 32 Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest rahastatavat ametikohta (80%), kokku 404 töötajat. Töötutega tegelevate konsultantide arvu on suurendatud kolmandiku võrra. Konsultantide arvu suurendamine võimaldab töötute paremaks teenindamiseks pikendada klienditeenindusaega.
Mobiilsete tööturuteenuste osutamine
Töötute parema teenindamise tagamiseks piirkondades, kus transpordiühendus keskustega on piiratud või puudulik, on kavas 2009. aasta III ja IV kvartalis kasutusele võtta töötute teenindamiseks mobiilne nõustamine. Mobiilsete teenuste raames lähevad Töötukassa konsultandid piirkonda ning annavad tööturuteenuste ja -toetuste kohta esmast teavet koha
peal.
E-teenuste arendamine
Teenuste kättesaadavuse ja kasutajamugavuse tõstmiseks luuakse e-töötukassa. Hetkel on e-töötukassa kaudu võimalik taotleda koondamishüvitisi. Samuti on e-töötukassa vahendusel kättesaadavad kõik isiku kohta tehtud kindlustushüvitise määramise otsused. Kavas on elahenduste loomine töötuna arvelevõtmise ja toetuse taotlemise avalduse esitamiseks.
Töötute paremaks ja kiiremaks teenindamiseks on Töötukassa alustanud kaasaegse
infosüsteemi ja töövahendusportaali loomisega , mille täies mahus kasutuselevõtmine on
planeeritud 2010. aastasse. Kavas on luua kiire ning tööotsijate ja tööandjate vajadustele vastav portaal interaktiivset töövahendust toetava informatsiooni ja nõustamise pakkumiseks.
Lisaks töövahendusportaalile pööratakse tähelepanu muudele töövahendust edendavatele võimalustele (tööotsijate eelvalik, tööandjatele võimaluste loomine kandidaatide intervjueerimiseks ja testimiseks Töötukassas ning tööandjate ja potentsiaalsete töötajate kohtumiste (sh ettevõtete külastuste) korraldamine).