koos rubiiniga kui korundi rühma erimit. Safiir oli rikkuse sümbol ning see kõrvaldas inimese seesmised vastuolud ja valud. Safiiri leiukohti on mitmeid. Aafrikas asuvad need Kamerunis, Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Namiibias. Venemaal leidub safiire Uuralite ja Koola poolsaare süeniit- pegmatiitides. Primaarsed lasundid asuvad veel Tai, Vietnami ja Laose basaltides. Sarnased mineraalid safiirile on nt. tsirkoon, topaas ja spinell. Safiiril on mõju ka organismile. See alandab vererõhku, vähendab unetust ja mõnikord kasutatakse kasvajate raviks. (Dud'a, Rudolf. Rejl, Lubos 1998. Väike vääriskiviraamat. Tallinn: Sinisukk) 5 KIVIMID Kivimid on maakoore peamine koostisosa
pikaks ajaks endiseks. Alles siis, kui kraavitamisest on möödunud 50 või enam aastat, võib see eutroofsetes ja mesotroofsetes turvasmuldades tõusta võrreldes kuivenduseelse sisaldusega 20…35 %, meie oludes ka enam. Toitainetesisaldus tõuseb ka pikka aega kuivendatud rabamullas. 27. Sooturismi probleemid tallamine (katteta radadel ja laudteede ääres) häirimine reostamine (prügi) 28. Turbaliigid ja lasundid Põhitüübid: Madalsoo turvas Siirdesoo turvas Raba turvas Alltüübid: Metsa Metsa - märe Märe Seni on Eestis määratud 55 turbaliiki. Turbalasundid – soo turbamass. Soo areng on seotud turbalasundi kasvuga nii vertikaalses kui horisontaalses suunas. Turbalasundi välis- e. nullkontuur on 30cm. Lasundi turbavaru arvutatakse kas 1000 m³ või 1000 tonnides ja seda 40% niiskuse juures
(fütoplankton). Ränimudad on iseloomulikumad kõrgematele laiuskraadidele, kuid ulatuvad hoovuste piirkonnas ka madalamatele laiustele. Koos ränimudadega eristatakse nn fosfaatseid mudasid, mille moodustuvad mitmesuguste loomorganismide Ca-fosfaatsed skeletiosad (haihambad nt). Omaette nähtus on ookeani keskahelike vulkaanilistes orgudes toimuv intensiivne hüdrotermaalne mineralisatsioon kus moodustuvad polümetallide sulfiidide ja kipsi/anhüdriidi lasundid, mis peale majandusliku tähtsuse omavad huvitavat rolli omapärase ökoloogilise nissi kujundajatena. Majandusest - nt Atlantis II süviku sulfiidne maagistumine Punases meres sisaldab hinnanguliselt 100 miljonit tonni Fe, Zn, Cu, Ag ja Au sulfiide, mis on samas suurusjärgus suurimate maiste leiukohtadega. 14. Liustike liikumise tüübid ja mehhanismid. Plastiline voolamine on iseloomulik külmadele liustikele (põhjakihi temperatuur <0°C, tavaliselt -2 - -4°C)
Sademeid keskm 650mm, aurumine 470mm, ära voolab 250mm. MS paiknevad servaaladel ja nõgudes, kõrgematelt aladelt langeb vesi madalamatele. MS põhjavesi, see toitainete rikkam kui rabast peale valguv vesi. Liikuvvesi on soodne rohttaimedele. Rabade veereziim on iseseisev, ei ole seotud põhjaveega. Veetase sõltub sademete hulgast ja äravoolust. Raba on mageveehoidla, veetase 4-8m, vesi on väheliikuv(hapniku-, toitainetevaene). Veereziim parem äärealadel TURVAS,TURBALIIGID JA LASUNDID. TURVAS - soodes tekkiv ja maapinnale ladestuv suure veesisaldusega orgaaniline aine. Turba teke on vee ja mikrobioloogiline protsess. Taimeosi lagundavad bakterid, surnud taimeosade mass väheneb lagunemise käigus. Turbaliigid: MS turbad metsa(puu), metsamäre(puurohu+puusambla), märe(rohusambla,sambla,rohu), SS turvas, R turvas(alljaotused samamis MS). Vähelagunenud turvas <24%, keskm.lag 25-44%, hästi üle 45%. Turbalasund- soo turba mass tervikuna
Nendes savides ulatub kaoliniidi sisaldus kuni 50% (tavaliselt 20-40%). Parimad kaoliniitsed savid esinevad läätseliste lasunditena Gauja lademes, eriti tema ülemises osas Lode kihistikus. Harvem on kõrgema kaoliniidi sisaldusega ka punasevärvilised savid. Devoni liivakivides esineb ka kirjuvärvilisi (hallist punaseni) illiitseid savisid, mis on kergsulavad. Lisaks on tehnoloogiliselt probleemiks suur rauaühendite sisaldus (hematiit). Devoni savide erilise tekkeviisi tõttu on nende lasundid sageli üpris muutlikud, väga erivärvilised ning neid ei õnnestu hästi leiukohtadena prognoosida. Oma väärtuslike omaduste, eelkõige avarama paakumisintervalli tõttu, on mitmed saviliigid neist kõlblikud nõudlikumate toodete, näiteks põrandaplaatide, valmistamiseks. Devoni rasksulav savi on kasutatav keraamikatööstuses (Siimusti Keraamikatehas) ning viimistlustelliste, keraamiliste plaatide jne. tootmisel. Suuremate maardlatena on arvel Joosu, Küllatova, Süvahavva ja Sänna
soode teke alanud madalamatel reljeefiosadel esamajoones seal, kus aluspõhja ja pinnakatte veeläbitavus on väike ja vee äravool peeagu puudub. Alati on soode teke seotud niiskuslembese taimkatega, mille surnud osadest moodustub liigniiskuse ja õhu takistatud juurdepääsu tingimustes turvas. Peamised turbamoodustajad turbasamblad, nad on adifikaatorid s.o liigid, mis tugevasti keskkonda mõjutades määravad taimekoosluse struktuuri. 2) SOODE ARENEMISKÄIK; TURBALIIGID JA LASUNDID igas elukoosluses toimub alaline muutumine, liikumine ja arenemine. Ühe teguri muutumine, soos näiteks turbalasundi pidev paksenemine, põhjustab ka teiste tegurite, mulla veerezhiimi, taimkatte, mulla loomastiku, mikrokliima muutumist. Seoses turba pideva tekkimisega pakseneb iga aastaga turbalasund ja ajapikku langeb mullaviljakus, mis muudab taimestiku liigilist koostist; soos kasvavad järjesr vähenõudlikumad taimeliigid, mille jäänustest mood toitesoolade poolest järjest vaesem
Praeguseks pole andmeid, et sellist merd või veekogu oleks Eestis olnud, mis oleks suutnud pika aja kestel tekitada 2 identset klinti. Samuti pole leitud vastust küsimusele, kuhu kadusid ärauhutud settekivimid. Erosioonilis-denudatsiooniline ehk Ürg-Neeva hüpotees arvatakse, et klindi ees voolas ida-lääne suunaline suur jõgi ehk Ürg-Neeva, mis kulutas ühte kallast rohkem. Samuti on leitud Taani väinade juurest ulatuslikud purdsetete lasundid, mis võivad olla Ürg-Neeva poolt toodud. Kuid ka siin on oma kahtlused. Balti ja Siluri klindi levik. 18 Balti klint Balti klint on 1200 km pikkune ning jaguneb 4 klindilõiguks. Ölandi klint pikkus 150 km, kõrgus kohati 100 m. Klint algab Ölandi saarest umbes 10 km lõuna pool merepõhjast ja kulgeb piki saare läänerannikut. Ölandi-Osmussaare klindilõik 500 km pikkune klint merepõhjas
22 Maateaduste alused I (25.okt) Eesti maavarad. Maavara maakoorest võetav mineraalne või orgaaniline aines, mida saab kasutada inimese majandustegevuses otseselt või kaudselt temast inimtegevuseks vajalikke aineid ja materjale tootes. Maavara aine, mille kaevandamine on majanduslikult kasulik ja mis seetõttu on ressursina arvel ning mis vastab etteantud nõuetele. Vaid uuritud ja arvele võetud lasundid. Maa-aines kivim või setend, mida kasutatakse ja võidakse ka kaubastada, kuid mis koguse ja nõuete poolest ei vasta otseselt maavara kriteeriumile. Põlevad maavarad: Põlevkivi(kukersiit), turvas Ehitusmaterialid: Lubjakivi, dolomiit, kristalne ehituskivi(graniit), liiv, kruus, savi Maagid: Rauamaak Keemiatoore: Lubjakivi, fosforiit Muud: Järvemuda, meremuda, järvelubi, turvas Eesti põlevkivimaardla on tekkinud ühe vetikaliigi jäänustest
· Üleriigilise tähtsusega maavara-Keskkonnaministeerium; · Kohaliku tähtsusega- maavalitsuse keskkonnateenistus · Uuringu teostaja kooskõlastab tegevuse kohaliku omavalitsuse, kinnisasja omaniku(valdaja), side-,elektri-,õhu- ja kaabliliinide ning maa-aluste torustike omaniku ja haldajaga Maavara kaevandamise luba · Dolomiidi ,fosforiidi, järvelubja, järvemuda, ehituskivi,kruusa,liiva,lubjakivi,meremuda,põlevkivi, savi, turba lasundid, mis on arvele võetud maavarade kadastris · Määratletakse piirid ja tingimused · Üleriigiline tähtsusega KM · Kohaliku tähtsusega - maavalitsus Kalapüügiluba · Kalalaeva kalapüügiluba annab õiguse kalapüügiks omavalt laevalt Läänemeres alates 20 m sügavusjoonest kuni majandusvööndi välispiirini ja teiste riikide vööndites riikidevaheliste lepete alusel(Keskkonnaministeerium)
Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4
annaabi.ee 
