Põllumajanduslikuks kasutamiseks sobivad need väljad, kus maapinnale on jäänud madalsooturba kiht. Põllumajandusele sobimatud alad kantakse metsamaade hulka. Erandjuhtudel, kui veerežiim on reguleeritav, kasutatakse marjaistandike (peamiselt jõhvika) rajamiseks. Kui liigvett ei ole võimalik ära juhtida, jäetakse ala lihtsalt taassoostumisele. 19. Soode teke veekogude kinnikasvamisel On kaks põhilist soostumisviisi: 1) kas arumaa soostumise või 2) veekogude kinnikasvamise tagajärjel. Viimase puhul võib eristada järvetekkelisi ehk limnogeenseid, soodi- ja laguunitekkelisi soid. Esimesed sood tekkisid valdavalt arumaade soostumise tagajärjel. 20. Kuivendusvõrgu ja –süsteemi mõisted ja koosseis Kuivendusvõrgu all mõistetakse teatud territooriumil kuivendamise otstarbel reguleeritud looduslike ja kaevatud tehisveejuhtmete kogumit koos neil asuvate ehitistega
vene koolide õpilaste kaastööd, stipendiaatide kogud, venelaste kaastööd (vene intelligentsid). Materjal: küladest ja linnadest kirjapandu, folkloristide juhukirjapanekud venelastest tuttavatelt, oluline on olnud tekstide esitajate rahvus ja esitamise keel. Materjal oli pärit paljuski Petserimaalt, lisaks Narva- tagusest ja Pepsi-äärest. Leedu- Kogutud Leedus. Redlichi kogutu. Leonhard Masingu loovutatu. Peeter Arumaa kogutu. (veel on Ingeri-, Vadja-, Mustlase -ja Juudikogud ning ERA, Mitmesugused rahvad) 24. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. Avatud-kontekstikesksed uurimused, mõistete sõnastamine, teooria mõtestamine, teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus.(1927-40 ja alates 1991) Alates 1990.aastatest –Avatud perioodil leidis rahvaluule teoorias koha ka
annaabi.ee 
