· Inglise kodusõjas üks parlamendi vägede juhte, kes purustasid sõjas rojalistid · Kehtestas sõjaväes range distsipliini, eksimuste eest olid määratud ranged karistused k.a hukkamine · Pärast Charles I hukkamist (riigireetmise eest) juhtis lühiealist Inglise vabariiki · Vallutas Iirimaa ja Sotimaa · Valitses 1653-1658 (kuni surmani) Inglismaad lordprotektorina Cromwell (valitsusaeg 1653-1658) Cromwelli diktatuuur · Tema valitsusajal soositi puritaanlust, alles jäi ka anglikaani kirik, kuid kaotas riigikiriku positsiooni · Riigis oli rahulolematus, kuid see suudeti sõjaliste vahenditega vaos hoida Kasutatud materjal · http://en.wikipedia.org/wiki/File:Charles_I_(1 630s).jpg · http://www.slideshare.net/katrisilla/inglise- kodusda-1642-1660 · http://et.wikipedia.org/wiki/Inglise_kodus %C3%B5da · http://publicdomainclip- art.blogspot.com/2011/02/oliver- cromwell.html Aitäh kuulamast
sajandil oli saadud antiikkunsti kohta palju uusi teadmisi. Maalikunstis kujutati antiikseid kangelasi. Klassitsismi põhinõueteks olid ,,õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi ülistama voorusi, olema õpetlik ning võitlema pahede vastu. Klassitsism jaguneb kaheks: Esiteks, varaklassitsism, mis oli kuni 1800. aastani ning teiseks kõrgklassitsism, mis tuli pärast varaklassitsismi. See kunstivool juurdus ametliku kunstina ning seda soositi terve 19. sajandi jooksul. Klassitsism on ka viimane kunstistiil, mis võrdselt hõlmas kõiki kunstiharusid. Arhitektuuris jäljendati samuti antiikkunsti. Palju loodi praktiliselt otstarbeta ehitisi nagu auväravad ja võidukaared. Ehitised olid üldiselt sümmeetrilised ning fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge.Klassitsistliku arhitektuuriga on näiteks Valge Maja Washingtonis ning ka Kuressaare vanalinn.
Kunst pidi olema moraliseeriv.Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süzeesid. Need valiti tavaliselt antiikajaloost või mütoloogiast. Valitsevaks muutus ajalooteemaline maal. Inimestele anti tardunud poosid. Pilt ise oli tasakaalukas ja rahulik. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu. Klassitsismi mõju Euroopa maades oli ebaühtlane. Prantsusmaal, Venemaal ja Itaalias oli ta peaaegu ainuvalitsev. Selle lõppu on on raske määratleda, sest klassitsismi soositi terve 19 sajandi jooksul nii valitsusringkondades kui ka kunstiakadeemiates. Hilisemad kunstivoolud nagu romantism, realism, impressionism jt. on ühel või teisel moel mässs akadeemilise kunsti vastu. Klassitsism on viimane kunstistiil, mis võrdselt hõlmas kõik kunstiharud.
Sügiskuud Talvekuud: Kevadkuud: Suvekuud: alates 22. sept: ·Vandemjäär ·Nivoos lumekuu ·Zerminaal ·Messidoor viinamarjakuu ·Plüvioos idanemiskuu lõikuskuu ·Brümäär udukuu vihmakuu ·Floreaal ·Termidoor ·Frimäär külmakuu ·Vantoos tuulekuu õitsemiskuu kuumakuu Uus ellusuhtumine Ø Vooruse kultus: Ø Soositi kõrgemat moraali ja oldi vastu vana korra aegsele liiderdamisele (armukesed, prostitutsioon jms) Ø Uut moraali juurutati ka sõjaväes, kust surmanuhtluse ähvardusel aeti minema lõbunaised, kes olid traditsiooniliselt järgnenud sõjakäikudele. Ø Aatelised ideaalid: Ø Rõhutati patriotismi, eriti rojalistide mässu ja välisinterventsiooni olukorras rahvas läks vabatahtlikult võitlema.
iseenesestmõistetavaks, et naise puhul pole midagi loomulikumat ja mõistlikumat kui oma välimuse eest hoolitsemine. 1960ndad mõjusid pöördeliselt modellide kehakujule. Üleöö muutus nende silmatorkavalt elegantne ja kaheldamatult naiselik, varasemast küll pisut kõhnem figuur suurte pärani silmade ja vormitute jäsemetega kiitsaka ja pikakoivalise tüdruku omaks. Kuuekümnendate ideaaliks olid tohutu suured värvitud silmad, kahvatu nahk ja suured heledad pruntis huuled. Eriti soositi valeripsmete ja põnevalt helendavate kahvatute värvide kasutamist. Valik oli lõputu – alates pigmustast laineriga töödeldud silmakoopast kuni suurte nukusilmadeni ning hele-helepruunist huulepulgast aprikoosiroosade varjunditeni. Ripsmetušš oli algul suur uudis. Mustale värvile hakkasid lisanduma erinevad värvid. Siis hakati tutvustama ripsmepikendajaid, ja lõpuks, umbes aastal 1964 ilmusid valeripsmed. Tõeline murrang moes oli mini
5. Puust kultusesemed pühad pingid 6. Usundid: esivanemate ja erinevate jumalate kummardamine, animism ja sepakultus. Tähtis oli veel pealikukultus, kus valitsejad olid pühad ( ei tohtinud maad puudutada) Etioopia kultuuri renessanss 1. Eurooplased pagendati Etioopiast 1630. a ja see jäi muust maailmas suhteliselt isoleerituks ligi kaheks sajandiks. - Etioopia kultuuri taassünd. 2. Uueks vaimuelukeskuseks kujunes Gondar. 3. Eriti soositi teaduse, kirjanduse ja hariduse edendamist keiser Iyasu II valitsemisajal ( 18.saj) a. Kõik kes pühendavad ennast õppimisele, saavad tasuta toitlustuse osaliseks. b. Tänu keisrile liikus õukonnas palju õpetlasi. c. Keiser seadis sisse rahalise toetuse neile, kes tegelesid raamatute tõlkimisega. d. Püha Gabrieli raamatukogu 4. Maalikunstis kujutati rohkem ilmaliku temaatikat. 5
Klassitsism on ka viimane kunstistiil, mis võrdselt hõlmas kõik kunstiharud. Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism u. 1770-1800 2. Kõrgklassitsism u. 1800-1830 Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel: 1. 1760-1790 - Louis XVI stiil 2. 1790-1800 - Direktooriumi stiil 3. 1800-u. 1820 - ampiirstiil Lõppu on raske määratleda, sest klassitsism juurdus nö. ametliku kunstina, seda soositi terve 19. sajandi jooksul nii valitsusringkondades kui kunstiakadeemiates. Klassitsistlik arhitektuur Maksvusele pääses stiil, mis võttis enda eeskujuks antiikehitised, nii üldlahendustes kui ka üksikasjades. Klassitsism avaldus Euroopa arhitektuuris Itaalia renessansehituskunstist ja A.Palladio loomingust võrsunud palladionismina ehk palladinistliku klassitsismina. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte
Koole kas rajati selle pärast et saada mingit teatud tööjõudu mida oli riigis vähe, või tõsta lihtsalt rahva hariduse kvaliteeti. Enamasti õpetati koolides lastele lugemist. Valitsejad hakkasid nägema aadleid halvema pilgu läbi. Kui rahva hariduse tase tõusis said nad hakkata üle võtma aadlike positsioone valitsuses ja sõjaväes. Näiteks ametnike, ohvitseride ja poliiitikute positsioone. Mitteaadlikud olid töökamad kui aadlikud ja nägid rohkem vaeva. Maria Theresa ajal soositi ametnikeks pürgijateks mitteaadlike. Joseph II valitsuse võeti vastu inimesi olenemata sotsiaalsest klassist. Valitsejad hakkasid rohkem erinevaid rahvusi ja religioone taluma. Paljud kuningad hakkasid taluma erinevaid ristiusu voolu suunasi enda riikides ja erinevaid uskusi. Et rahva arvu tõsta või taaskoloniseerida sõjapoolt laastatud alad. Austrias näiteks tolerantsuspatent Joseph II poolt. Preisimaal võeti vastu erinevatest rahvustest ja erinevate uskumistega inimesi
õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu.Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism - kuni aastani 1800. 2. Kõrgklassitsism - pärast seda. Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel: 1. 1760-1790 - Louis XVI stiil 2. 1790-1800 - Direktooriumi stiil 3. 1800-u. 1820 - ampiirstiil (tuleneb prantsusekeelsest sõnast 'empire'- keisririik) Lõppu on raske määratleda, sest klassitsism juurdus nö. ametliku kunstina, seda soositi terve 19. sajandi jooksul nii valitsusringkondades kui kunstiakadeemiates.Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Palju loodi tol ajal täiesti praktilise otstarbeta ehitisi. Klassitsistlik stiil jõudis ka vastiseseisvunud Ameerika Ühendriikidesse, maailma tuntuim klassitsistlik hoone on ilmselt presidendi residents Valge Maja, samuti Kongressi hoone Kapitoolium Washingtonis.Peterburis: Admiraliteedihoone, ning palju teisi
poisikest, kes erilise füüsilise pingutuseta teeb endale vibu, väikese armastusjumala atribuuti. Levib pisiplastika (eriti portselanist), mis on enamasti koketeeriva maiguga nagu kogu rokokookunst. CLODION [klodi'o(n)] o Kujutas lõbutsevaid nümfe ja faune. o Üks tema kuulsamaid töid on "Saatür" Maalikunst Soositi mitte ainult värve, vaid ka uudsust ja spontaansust. ANTOINE WATTEAU [a(n)tuann vatoo] o Tema maalides võlub meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks. o Armastab õrnu, sageli läbipaistvaid värvitoone, sagedasemad on roosad, helesinised,
Kirjelda laste ENSVs soodustused/toetused laste Eestis nö ,,uued" sihtgrupid on hoolekande valdkonnas:*Tööalased hoolekande korraldust Eestis? kodutud, laste ja vanurite soodustused töötavale väärkohtlemine Laste hoolekande korraldus Eestis: emadele;*Lapsepuhkus*Soositi Lastekaitse küsimustest on vallasemasid*Soositi lasterikkaid aktuaalsemateks koolikohustuse 55. Kirjelda kodutute mittetäitmine, puudelaste peresid *Laste abirahad*Moraalne toetus*1944 määrus, millega hoolekande korraldust Eestis? rehabilitatsioon, nende
Prantsusmaa ja NSV Liidu vahel. Igas tsoonis oli võim vastavat riiki esindava ülemkomissari käes. Ülemkomissaridest moodustati Liitlaste Kontrollnõukogu. Potsdami konverentsil otsustati Saksamaa: · demonteerida · demilitariseerida · denatsifitseerida · demokratiseerida Probleemiks sai see, et lääneriigid ja NSV Liit mõistsid väga erinevalt Saksamaa demokratiseerimist. NSV Liidu tsoonis rikuti parteide vabadust, kommuniste soositi. Alustati majanduse natsionaliseerimist. Sellele vastuseks hakkasid lääneriigid oma tsoone majanduslikult ühendama. Konflikti ajendiks sai rahareform. Kuna lääneriigid NSV Liiduga kokkuleppele ei jõudnud, tegid nad rahareformi (21.juunil 1948) oma tsoonides ise ära ja panid kehtima täieliku turumajanduse. NSV Liit viis oma reformi läbi kaks päeva hiljem. Aga probleemiks sai, kumma raha hakkab kehtima Berliini läänesektorites (mis asusid Ida- Saksamaa ehk NSV Liidu tsooni pinnal)
1950. aasta oli Eestis oluline, kuna toimus EKP kaheksas pleenum. See tõi endaga kaasa selle, et need, kes varem Eesti EKP juhtimises olid osalenud, nemad Eesti NSV juhtimise juurest kõrvaldati ja võim läks Venemaa eestlaste ja Venemaal Eestisse saadetud tööjõu kätte. Käbin sai, oli Venemaa eestlane. Terve rea Eesti kultuuritegelaste tegevus mõisteti hukka. Nad kaotasid mõneks ajaks avaldamisvõimalused. Vaino – venestamine. Soositi vene keele kasutamist igati (tundide arvu suurendati, igati soositi venekeelset asjaajamist). Põllumajandus - Millal algas Eestis massiline kolhooside rajamine ja miks just siis? (1949 märtsis toimus küüditamine) Algas 49 aasta kevadel pärast märtsi küüditamist, sest see oli inimesed ära hirmutanud ja nad kartsid uut küüditamist. Mis ajast kolhoosid nn jalad alla said, hakkasid tegelema ka suurema tootmisega ja oli võimalik tasustada kolhoosnikele nende tööd? 50
Keskajal olid maal naise mureks tööd majas ja õues tule eest hoolitsemine, koduhoidmine, veekandmine, aia korrastamine, koduloomade eest hoolitsemine, harva aidati ka mehi raskematel põllutöödel. Naiste majanduslik positsioon oli aga siiski nõrk. Mõisate arvepidamine näitab, et naiste tööd alahinnati sihipäraselt ja et samasuguse töö eest maksti naistele vähem palka kui meestele. Lisaks sellele nõrgendas naiste positsiooni ka see, et pärimistavadest tingituna soositi poegi tütarde arvel, naised pärisid suuremaid varandusi väga harva. Linn oli aga hoopis uus elukeskkond, kuhu feodaalühiskonna köidikutest vabanenud talupoeg võis pääseda uut elu alustama. Aastal 1292 tegutsesid naised Pariisis 172-s ametis. Linnades töötasid naised näiteks kaupmeestena ning neilt nõuti lugemis- ja kirjutamisoskust ning teadmisi matemaatikas. Naisi töötas ka õpetajate, arstide, ämmaemandatena. Naisarstid olid
Keisririik kaitses võrdselt kõigi elanike huve. Caesar sai 27 eKr aunime Augustus- auväärseim senaatori tiitel(princeps-esimene).Provintside asevalitsejana tiitel imperaator(käskija). Imperator(=imperaator) Caesar(kaisar=keiser) Augustus. Itaalia ja provintsid. Tingimusi arvestav ülemvõimupoliitika=põhimõte ,,jaga ja valitse"(divide et impera), erinevate tingimuste tõttu ei saanud nad ühiselt vastu astuda.Ei muudetud inimeste elu. Soositi aristokraatlikku riigikorda-provintslased tunnistasid meeleldi Rooma ülemvõimu. Vallutatud maade sõjaväed olid Rooma käes ning ka 1/3 maast läks Rooma riigi maatagavaraks, makse ei makstud. Väljaspool Itaaliat alade vallutamiseks kasutati liitlaste vägesid+endi omi. Järjest enam linnu sai munitsiipiumi staatuse(elanikud kodanikeks, kuid kohalik omavalitsus säilis). Vabariigi lõpuperioodil 3 saj kuulutati kõik keisririigi vabad mehed kodanikeks
ja millest sõltuvad nii arhidektuuri kui ka muusika ilu Lk 62 h. 12. Mida kujutab endast kolossaalorder? Poolsambad ja sambad, mis ulatuvad üle mitme korruse (nn. Kolossaalorder). Lk 67 h. 2. Milliseks muutus kõrgrenessamsi perioodil kunstniku positsioon ühiskonnas? Kunstniku isiku tähtsus tõusis enneolematult. Rõhutati kunstniku erinemist tavalisest inimesest. Usuti geniaalsete kunstnike inspiratsiooni jumalikule päritolusse või koguni tema enda jumalasarnasusse. Soositi kunstnike individualismi, auahnust ja eneseteostuse otsinguid. Lk 67 h. 3. Millega tegeles ja millest huvitus Leonardo da Vinci? Ta töötas Milano hertsogi õukonnas sõjaväeinsenerina ja pidud korraldajana ja selle kõrvalt tegeles ta maalikunstiga, skulpruuri v arhitektuuriga. Kunsti loomisel toetus ta rohkem kogemusele ja nägemistajule kui matemaatikale. Tal oli harmoonia pildi terviku ja detailide vahel
Pluusi asemel kanti sportliku kostüümi all tihti kõrge kaelusega dzemprit. Ka kleitide juures eelistati lihtsat sportlikku joont. Kõige populaarsemaks sai lihtne ühevärviline kleit, mida kaunistasid sirged läbilõiked või tepingud. Naise loomulik ehe -- juus -- kaunistas teda ikkagi vaid siis, kui see on hoolitsetud ja moodsalt kammitud Kuuekümnendate ideaaliks olid tohutu suured värvitud silmad, kahvatu nahk ja suured heledad pruntis huuled. Eriti soositi valeripsmete ja põnevalt helendavate kahvatute värvide kasutamist. 1970-1980 1970ndad on saanud halva maitse sümboliks, sest nad sünnitasid trende, mis murdlainete kombel saabusid selleks, et kohe kaduda. Punk oli ajastu tõeline väljendaja.Provotseerivate T-särkide, kobakate saabaste, kettide ja neetidega nahkjakkide jurde käisid ainsa võimaliku soenguvariandina hullumeelsetes värvides sarvedeks, piikideks või mohikaanlase peaeheteks kujundatud juuksed. Kehaosade augustamine ja
sajandiks, neil mõlemal oli rikkalikult kaunistatud korpus ning lame, mõnikord marmorplaadiga kaas. 16. sajandi algul eelistati veel madala kapi sarnast vormi ja värvitud graveeringut., sajandi teisel poolel sai suurmoeks lõvikäppadele toetuv, antiikse sarkofaagi kuju imiteeriv nikerdatud ja poleeritud kirst. Nikerddekoor võis vahest kirstudel mõjuda peaaegu skulptuurina (Firenze mood), nii ümarplastiliselt oli see teostatud. Soositi pahklipuud, sest seda oli pehme nikerdada. Lihtsam mööbel tehti enamasti paplist, kastanist või muust vähem hinnalisest kohalikust puust. Käe ja seljatoe lisamine tegi sellisest nikerdatud kirstust puust sohva - cassapanca, mida kasutati enamasti rahkirstuna. Kirst oli seetõttu alati lukustatav. Cassone Tool Renessanssiaegse Itaalia istemööbel oli väga mitmekesine. Siin hakati toole eraldi polsterdama
ajal purustati rojalistid ka Sotimaal, kus kindral George Monck seadis sisse sõjalise diktatuuri. Viimased Soti rojalistid alistati 1652. aastaks. Kodusõja tagajärjed Inglise kodusõja tulemusena langesid Briti saared Inglise parlamendi võimu alla, kuid seal puhkesid peagi vastuolud, mida parlamendi sees ei suudetudki ületada. Seetõttu anti võim Oliver Cromwellile, kes 1653. aastast valitses Briti saari diktaatorina, ta nimetati Protektoraadi lordprotektoriks. Cromwelli võimu ajal soositi puritaanlust, kuid alles jäi ka anglikaani kirik, mis kaotas küll riigikiriku positsiooni. Sõjaliste vahenditega suudeti rahulolematust Cromwelli eluajal vaos hoida, kuid kui ta 1658. aastal suri, ei suutnud tema poeg Richard enam erinevaid fraktsioone vaos hoida. Ka sõjavägi lagunes ning Sotimaad valitsenud George Monck marssis 1660. aastal Londonisse ja kutsus kokku parlamendi (Convention Parliament), mis kutsus Charles II Inglismaa, Sotimaa ja Iirimaa troonile tagasi (restauratsioon).
,, Kord kahe aasta järel toimuv") iga 2. a tagant toimunud rahvusvaheline kunstide (kujutav kunst, teater, muusika) ülevaatus. / 2.a aasta tagant korraldatav kunstinäitus. 12. Boheemlane ebakorrapärase, muretu eluviisiga isik ( eriti näitlejate, kirjanike, kunstnike hulgast) 13. Dadaism 1. MS ajal NY, Berliinis ja Pariisis tekkinud mässumeelne sokeeriv, anarhismilähedane kunstisuund. Eitati ja rünnati seniseid ühiskondlikke väärtusi, sh. kunsti, soositi kunstniku vabadust, juhuse abi kasutamist ja absurdset huumorit. 14. Dekadentlik ( ehk deliadentne) dekadent dekadentsi (allakäigu) esindaja kirjanduses ja kunstis. Langus, (kultuuri) allakäik/ dekadentsile omane, mandunud, languslik. 15. Dogma õpetuslause, mida peetakse tõeks, arvestamata selle rakendatavuse konkreetseid tingimusi ning tunnistatakse muutumatuks hoolimata arenemise objektiivsete tingimuste muutumist. Teoloogias: usuõpetuse tõestamatu põhilause,
Edendas kultuuri. Levitas ristiusku, vallutas palju. Läks sõjaretkega paavsti vaenlaste vastu ja sai tänutäheks 800 a keisri tiitli. sai ka Bütsantsi keisriks aastal 812. Vallutuste tulemusena suurenes riik 1,2 miljoni ruutkilomeetri-ni.(18 miljonmit elaniku)riiki hoiti koos relva ja tugeva valitseja abil. Majandus süsteem oli maha jäätud, kuid kultuuriline panus oli suur(karolingide renessans.) 1)eesmärgiks antiikajaga samaväärsete teadmiste saamine 2)soositi filosoofide, luuletajate ja kunstnike tegevust. 3) rajati ilmalike õppeasutusi. 4)kloostrid täitsid kultuurikeskuste rolli(raamatukogud, käskkirjade ümber kirjutamine ja tõlkimine) V) Ludvig I Vaga päris võimu 814. juba 817 jagas riigi oma poegade vahel ära . 843 sõlmiti Verduni leping, millega Frangi riik lõplikult kolmeks jagati: 1)Ida-Frangi riik(Saksamaa) 2) Lääne-Frangi riik (Prantsusmaa) 3)Lõuna- Frangi riik(Itaalia) Feaodaal suhted
-segunesid Kreeka ja Idamaade kultuur -sõjavägi moodustus palgasõduritest -jalaväe faalanks + ratsavägi -kiviheitemasinad, piiramistornid, võimsam laevastik Hellenistlikud linnad: -rajati uusi linnu -suurim ja tähtsaim Egiptuses asuv Aleksandria -linnaarhitektuur muutus kreekapäraseks -rajati templeid, teatreid, staadione -jõuakd ja uhked -kaubandus elavnes -orjapidamine suurenes -linnad olid suhteliselt iseseisvad, kuigi kuulusid mõne riigi alla Kultuur hellenistlikes riikides: -soositi kultuuri > näitas tarkust ja suuremeelsust -kutsuti poeete ja õpetlasi tervest maailmast -eriti pöörati kultuurile rõhku Egiptuses -Aleksandriasse rajati Museion > raamatukogu Hellenistlik kirjandus: -luule > päärati tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile -luule eesmärk pakkuda meelelehutust -ainestik mütoloogiast, karjuste armastusest või valitseja perekonna ülistamisest -teater > peamiselt komöödiad -ainestik argielust Filosoofia:
Pikad sirged juuksed olid samavõrd populaarsed. Esimest korda võisid koolitüdrukud kanda samasuguseid soenguid kui modellid, lauljad ja moeinimesed. Tüdrukutel oli raha, et välja näha nagu staarid ja staarid tahtsid välja näha nagu tüdrukud, sest sealt tuli inspiratsioon. (Mulvey &Richards 1998) 1.3. Kosmeetika kuuekümnendatel Kosmeetikatooted olid 1960. aastatel väga olulised. Ideaaliks olid tohutu suured värvitud silmad, kahvatu nahk ja suured heledad pruntis huuled, eriti soositi valeripsmete ja põnevalt helendavate kahvatute värvidekasutamist.Huulepulga värvideks olid aprikoos ja roosa, kandes nimesid nagu Rannavirsik, Svingiv roosa ja Väike puna-punane. Punane huulepulk pidi olema väga erk,kuid kontrastiks väga tumedale silmameigile eelistati tavaliselt kahvatuid huuli. 1960Ndatel tuli tagasi põsepuna, mis oli asendamatu näokuju vormimisel ja mida peeti erititähtsaks. (Mulvey &Richards 1998)
Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism - kuni aastani 1800. J.L. David ,,Tapetud Marat" 2. Kõrgklassitsism - pärast seda. Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel: 1. 1760-1790 - Louis XVI stiil 2. 1790-1800 - Direktooriumi stiil 3. 1800-u. 1820 - ampiirstiil (tuleneb prantsusekeelsest sõnast 'empire'- keisririik) Lõppu on raske määratleda, sest klassitsism juurdus nö. ametliku kunstina, seda soositi terve 19. sajandi jooksul nii valitsusringkondades kui kunstiakadeemiates. Viimastelt on pärit ka hilisem nimetus "akademism". Klassitsismi tekkepõhjused Saja aasta pikkune ajajärk umbes 1750-1850 oli suurte muutuste aeg Euroopa kunstielus. Tekkisid kunstinäitused ja nende tagasiside, st kunstikriitika. Euroopa kultuuripilti mõjutasid 18. saj. lõpul ja 19. saj. Algul Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Teine põhjus antiikajastu matkimiseks oli see, et 18
alates 22. sept: Vandemjäär Nivoos lumekuu Zerminaal Messidoor viinamarjakuu Plüvioos idanemiskuu lõikuskuu Brümäär udukuu vihmakuu Floreaal Termidoor Frimäär -külmakuu Vantoos - tuulekuu õitsemiskuu kuumakuu Prerial - heinakuu Früktidoor viljak. 3. Uus ellusuhtumine a) Vooruse kultus: · Soositi kõrgemat moraali ja oldi vastu vana korra aegsele liiderdamisele (armukesed, prostitutsioon jms) · Uut moraali juurutati ka sõjaväes, kust surmanuhtluse ähvardusel aeti minema lõbunaised, kes olid traditsiooniliselt järgnenud sõjakäikudele. b) Aatelised ideaalid: · Rõhutati patriotismi, eriti rojalistide mässu ja välisinterventsiooni olukorras rahvas läks vabatahtlikult võitlema. 1792 Seadusandliku Kogu
süsteemsuse ja korraga. Funktsionalism toetus tihti geomeetrilistele vormidele, saades inspiratsiooni sõjaeelsest kubismist. "Bauhaus" üritas näidata progressi, seal õpetati kõiki visuaalseid kunste, kuid ühendav telg oli arhitektuur. Arvati, et skulptuur ja maal peavad olema elemendid arhitektuurilises tervikus. Loomingu eesmärk oli nende massiline tööstuslik toodetavus. Esemete vorm pidi lähtuma nende funktsioonist. Soositi isikupäratust, täpsust, selgust ja lihtsust. Natside tegevus lõpetas "Bauhausi" töö, kuid pärast II MS levis funktsionalism üle kogu maailma. Arhitektuur: Walter Gropius (Bauhausi asutaja) Ludwig Mies van der Rohe Konstruktivism - Sai alguse Venemaal, kus enamus avangardiste liitus pärast revolutsiooni uue võimuga. Olid veendunud, et kunst ei pea looduses olemasolevat kujutama vaid looma uusi vorme ja konstrueerima uut elukeskkonda
sügisel,suri 55 aastasena ning maeti Pariisi. Pilet 8 2.Eesti kunst II maailmasõja ajal. Kunsti vallas oli okupantide esmaseks eesmärgiks kindlustada kunstnike lojaalusus ja rahustada rahvast kunstielu õitsengu näitamisega.Mujal Nõukogude Liidus oli selleks ajaks juba ainuvalitsevaks ja kohustuslikuks saanud sotsialistlik realism.Eestis oldi esialgu üsna ettevaatlikud selle juurutamisega.Selle asemel kiideti kunstnikkonda .Riiklike tellimuste ja ostudega soositi uuele võimule sobiva temaatikaga kunsti,sealhulgas igasuguste miitingute ja ronkäikude kujundusi,raha jagus ka poliitiliselt neutraalsele kunstile.Esimesel okupatsiooniaastal ei tehtud üksikasjalisi ettekirjutusi. Uue võimu ühe esimese ettevõtmise hulka kuulus kunstnike üle-eestilise organisatsiooni loomise katse.Seda oli okupantidele vaja kunstielu kontrollimiseks.Samas tahtsid seda paljud kunstnikud kuna Vabariigiajal seda ei õnnestunud luua.Moodustati Kunstnike Liidu
1895.a. avasid nad Pariisis esimese kino mis näitas väga algelisi filme. 16 Kokkuvõte Valgustusaeg on periood, mis tõstis Euroopa, hiljem terve maailma välja keskaja tumeda loori alt. Inimeste igapäevane energia, mida seni kasutati usule, sai nüüd uue suuna. Maailm ei olnud enam nõnda usukeskne vaid ilmalik ja ühiskondlikum, kuigi soositi veel vagadust ja nö. madalat profiili. Hakati väärtustama inimest ja au sisse toodi teadus ja selle saavutused. Kuna teadlased avastasid uusi tehnoloogiaid ja esemeid, siis kasutati neid ka hoolsalt igapäevaelus ära kasutama, need tõid nii parandusi igapäevaellu kui ka surma sõjatandritel. 17 Olgugi, et kõigil valgustajatel ei olnud täpselt samad maailmavaated ja nad nägid
ja riigiametnikke . 23.5 Rooma võim vallutatud maades . Rooma pidas oma vastastega ühekaupa ja seadis neile erinevad sõltuvustingimused, et vallutatud rahvad ei leiaks ühte eesmärki ülestõusudeks. Puutumata jäeti aga piirkonna usk , elukorraldus, keel , kombed. Sekkuti ainult ülestõusude ja vastuhakkude puhul . Toetuti enamasti suurnikele ja soositi aristokraatliku korda . Itaalias võeti aga võidetult ära üks kolmandik maast , mis jäeti Rooma maatagavara ehk ühiskondlik maa , kust jaotati vaesematele maad , rikkad võisid seda rentida karjamaadeks ja ülesharimiseks . Strateegiliselt tähtsatesse kohtadesse rajasid nad kolooniad , mis olid sõjalised tugipunktid allaheidetud aladele . Osa vallutatud linnu sai munitsiipiumi staatuse- omavalitsus säilis , kuid kodanikud said Rooma kodanike õigused ja linn sai Rooma riigi osaks
Keisririik kaitses võrdselt kõigi elanike huve. Caesar sai 27 eKr aunime Augustus-auväärseim senaatori tiitel(princeps-esimene).Provintside asevalitsejana tiitel imperaator(käskija). Imperator(=imperaator) Caesar(kaisar=keiser) Augustus. Itaalia ja provintsid. Tingimusi arvestav ülemvõimupoliitika=põhimõte ,,jaga ja valitse"(divide et impera), erinevate tingimuste tõttu ei saanud nad ühiselt vastu astuda.Ei muudetud inimeste elu. Soositi aristokraatlikku riigikorda-provintslased tunnistasid meeleldi Rooma ülemvõimu. Vallutatud maade sõjaväed olid Rooma käes ning ka 1/3 maast läks Rooma riigi maatagavaraks, makse ei makstud. Väljaspool Itaaliat alade vallutamiseks kasutati liitlaste vägesid+endi omi. Järjest enam linnu sai munitsiipiumi staatuse(elanikud kodanikeks, kuid kohalik omavalitsus säilis). Vabariigi lõpuperioodil 3 saj kuulutati kõik keisririigi vabad mehed kodanikeks
Juuksevärvid oli ikka veel väga silmatorkavad. Šampoonide kvaliteet paranes, ilmusid ravitoimega proteiini- ja kõõmavastased šampoonid. Populaarne oli lühike jõmpsikasoeng, ka teismelised armastasid lühikesi juukseid. Pikad sirged juuksed olid samavõrd populaarsed, mis võisid olla salgulised ja väikese tukaga. Kosmeetika. Ideaaliks olid tohutu suured värvitud silmad, kahvatu nahk ja suured heledad pruntis huuled, eriti soositi valeripsmete ja põnevalt helendavate kahvatute värvide kasutamist nn "kaame" stiil. Dekaadi lõpus oli taas moes eksootika ning periood kulmineerus kehamaalingutega. Põsepuna oli asendamatu näokuju vormimisel. Ripsmetušš oli algul suur uudis, lisaks mustale hakkasid lisanduma erinevad värvid. 1964 ilmusid valeripsmed- kirjud, hõbedased, kuldsed. Meik muutus üha julgemaks- litrid piki silmalaugu, maaliti silma ümber liblikatiibu või laiendati maalingut üle terve näo
Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism kuni aastani 1800. 2. Kõrgklassitsism pärast seda. Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel: 1. 17601790 Louis XVI stiil 2. 17901800 Direktooriumi stiil 3. 1800u. 1820 ampiirstiil (tuleneb prantsusekeelsest sõnast 'empire' keisririik) Lõppu on raske määratleda, sest klassitsism juurdus nö. ametliku kunstina, seda soositi terve 19. sajandi jooksul nii valitsusringkondades kui kunstiakadeemiates. Viimastelt on pärit ka hilisem nimetus "akademism". Klassitsistlik arhitektuur Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas
esindussalongid tagasihoidlikumaks ja intiimsemaks. Erinevalt klassitsistlikele sümmeetrilistele siseplaneeringutele eelistati historitsistlikes hoonetes tubade vaba paigutust, ilmus koridorisüsteem, vaheesikud. Sisekujundus muutus vähem lineaarseks ja mitmekesisemaks, pandi rõhku maalilisusele ning kontrastidele. Tavaline oli iga ruumi kujundamine eri stiilis. Intiimsus avaldus tubade mõõtmete vähenemises ja hämardumises, soositi raskemaid, küllastunud toone. Kui väljast katsid majade seinu vääntaimed, siis interjöörides matsid elanikud end eesriiete, sirmide ja sametlinade varju. Kui varemalt oli mööbel asetsenud seinte ääres, siis nüüd paigutati see tubade keskele. Üldse oli iseloomulik mööbli kokku kuhjamine ja eklektilisus. Sinna, kuhu mööblit ei jätkunud, asetati toataimed. Lisaks mööblile eksponeeriti rohkelt nipsasjakesi, maale, kujukesi, vaase, topiseid jms.
mõningast betooni pudenemist. 23. Viige ennast kurssi erinevate Eestis ehitatud vundamendi tüüpidega. Tehke selgeks nende vead ja puudused. (konspektides sellest vähe juttu) Vundamentide materjalidena kasutati paekivi, betooni, kivikbetooni, raudbetooni, silikaatbetooni, keraamilisi telliseid ja pinnasbetooni. Lintvundamendid ehitati paneel,- suurplokk- ja tellishoonete kandvate seinte alla pideva lindina. Peamiselt kasutati monteeritavaid lintvundamente, sest nõukogude ajal soositi monteeritavate elementidega ehitamist. Peamisteks probleemideks vanade vundamentide puhul on nende ebaühtlane vajumine. Seda võib olla põhjustanud otsene inimese poolt põhjustatud asjaolud (Hoone kõrvale tehakse vundamendist sügavamaid kaeveid; vigased aluse uuringud; vead koormuste määramisel jne). Põhjused võivad olla ka looduse poolt tekitatud (hüdrogeoloogiliste tingimuste s.o pinnasevete olukorra muutumine; hoone lähedusse istutatud puude juurestike mõjud jne).
Määrati kaks uut kindralkuberneri - Liivimaale Zinovjev ja Eestimaale Sahhovskoi.Mõlemad olid äärmuslikud vene marurahvuslased.Ametlikus asjaajamises mindi üle lõplikult vene keelele. Maakonna tasandil seati sisse talurahvaasjade komissar. Iga kihelkonna peale oli 1 komissar. Ta ülesanne oli kontrollida vallavalitsuste tegevust. Tugevnes tsensuur - trükiste ilmumine käis läbi tugeva tsensori. Soositi õigeusu kiriku tegevust - Tallinnasse ehitati Aleksander Nevski katedraal. Ehitati ka Kuremäe nunnaklooster. Koolis mindi üle täielikult venekeelsele õppele (I klassis saadi eesti keeles ikka õppida). Õpilastel oli vaja ka tunnivälisel ajal vene keeles rääkida. Arenes venekeele oskus, mida kasutati ära praktilistel eesmärkidel. See võimaldas saada töökohtasid riigiasutustes. Kultuuriline venestumine jäi aga ära. Venestamise ajal jätkus rahvuslik tegevus.
Hitleri agressiooni tekitatud kahju korvamiseks ja Saksamaa sõjalis- tööstusliku potentsiaali vähendamiseks planeeriti demonteerida Saksa tööstusettevõtted ning võtta nende seadmed reparatsioonimaksete katteks. Peatselt alanud nn külm sõda muutis Saksamaa ida ja lääne vahelise vastuseisu tallermaaks. Probleemiks sai see, et lääneriigid ja NSV Liit mõistsid väga erinevalt Saksamaa demokratiseerimist. NSV Liidu tsoonis rikuti parteide vabadust, kommuniste soositi. Alustati majanduse natsionaliseerimist. Sellele vastuseks hakkasid lääneriigid oma tsoone majanduslikult ühendama. Konflikti ajendiks sai rahareform. Kuna lääneriigid NSV Liiduga kokkuleppele ei jõudnud, tegid nad rahareformi 21.juunil 1948 oma tsoonides ise ära ja panid kehtima täieliku turumajanduse. NSV Liit viis oma reformi läbi kaks päeva hiljem. Aga probleemiks sai, kumma raha hakkab kehtima Berliini läänesektorites, mis asusid Ida-Saksamaa ehk NSV Liidu tsooni
Vastandamine. Vabadusearmastus saab võitu. Suuremahuline poeem "Deemon". legend deemonist, kelle võlub ära gruusia vürstitari ilu. Võrgutab vürstitari. Deemon kui teadmise ja vabaduse kuningas. Aleksander Puskin (1799-1837) Moskva aadliperest pärit. Ema poolt neeger. Isa oli haritud aadel. Rahaline seis heitlik. Lapsena tagasihoidlik, hiljem avatum. Hea ratsutaja, julge riskialdis noormees. Perekond eriti ei hoia, koduõpetajad. 12selt lütseumi(eliitkool Tsarskoje Tselos). Soositi isetegevust. 15selt ilmus esimene luuletus ajakirjanduses. 18selt oli tal juba 30 luuletust. Õpetas nägema elu harjumuses peituvat halba. Näitas, et patrioodi kohus on kurjust ja ebaõiglust taunida, mitte sellega harjuda. Ood "Priius". Kirjutas ka epigramme. Vihastas tsaari, saadeti lõunasse. Enne lõpetas esimese suurema poeemi "Ruslan ja Ludmilla". - Kiievi Venemaa ajast. Pulmapeo ajal nõiad röövivad Ludmilla ja Ruslan läheb kaaslastega otsima. Seiklused, lõpp õnnelik.
Vanadeks traditsioonilisteks tööstusharudeks olid kalevi-, lõuendi- ja osalt metallitööstus. 18. sajandi teisel poolel tekkis nendes aga seisak. Uuteks arenevatek harudeks olid siidi- ja puuvillatööstus, metallitööstuses relvatööstus. Siiditööstuse suurem keskus oli Lyon, mille toodangust umbes pool müüdi Pariisis, teine osa läks välismaale. Relvade ja muude raudesemete tootmiseks rajati riiklikke manufaktuure, kuid soositi ka eraettevõtlust. Tekkisid ka mitmesaja töötajaga suurettevõtted. Tähtsaim tööstuskeskus oli Pariis, kus 1780.a. elas umbes 600 000 inimest, nendest 75 000 manufaktuuritöölist. 18. sajandi keskel tehti Prantsusmaal esimesi katsetusi masinatega. 1747 leiutas J. de Vaucanson kangasteljed, mis aga ei leidnud püsivat rakendust, sest vabrikus kootud riide järele puudus nõudlus. Kaubanduses puududs tasakaal sise- ja väliskaubanduse vahel. Sisekaubanduse
1936 37 koolihoone Tallinnas (praegune Prantsuse Lütseum) 1936 39 Tuletõrjehoone Tallinnas 1935 37 Pärnu Rannahotell Kunst II maailmasõja ajal. 17.juunil 1940.a. okupeeriti Eesti Nõukogude Liidu poolt (väed olid Eestis juba 1939.a.) Kunsti vallas oli okupantide esmaseks ülesandeks kindlustada kunstnike lojaalsus ja rahustada rahvast kunstielu õitsengu näitamisega. Eestis hakati ettevaatlikult juurutama sotsialistlikku realismi. Riiklike tellimuste ja ostudega soositi uuele võimule sobiva temaatikaga kunsti, sealhulgas igasuguste miitingute ja rongkäikude kujundusi. Uue võimu esmaste ülesannete hulka kuulus kunstnike üle-eestilise organisatsiooni loomise katse. See oli okupantidele vaja kunstielu kontrollimiseks. Loodi Kunstnike Liidu organiseerimistoimkond.1940.a. loodi Kunstnike Kooperatiiv, mis pidi aitama korraldada kunstnike majandustegevust., sealhulgas materjalidega varustamist. ,,Pallas" nimetati
1936 37 koolihoone Tallinnas (praegune Prantsuse Lütseum) 1936 39 Tuletõrjehoone Tallinnas 1935 37 Pärnu Rannahotell Kunst II maailmasõja ajal. 17.juunil 1940.a. okupeeriti Eesti Nõukogude Liidu poolt (väed olid Eestis juba 1939.a.) Kunsti vallas oli okupantide esmaseks ülesandeks kindlustada kunstnike lojaalsus ja rahustada rahvast kunstielu õitsengu näitamisega. Eestis hakati ettevaatlikult juurutama sotsialistlikku realismi. Riiklike tellimuste ja ostudega soositi uuele võimule sobiva temaatikaga kunsti, sealhulgas igasuguste miitingute ja rongkäikude kujundusi. Uue võimu esmaste ülesannete hulka kuulus kunstnike üle-eestilise organisatsiooni loomise katse. See oli okupantidele vaja kunstielu kontrollimiseks. Loodi Kunstnike Liidu organiseerimistoimkond.1940.a. loodi Kunstnike Kooperatiiv, mis pidi aitama korraldada kunstnike majandustegevust., sealhulgas materjalidega varustamist. ,,Pallas" nimetati
Museion ,,muusade pühamu", seal tegutsesid poeedid ja õpetlased. · Museioni raamatukogu kogu kreeklaste kirjasõna, mida koguti, korrastati, ümber kirjutati jm. Erastosthenes juhatas raamatukogu. Geograaf, ajaloolane, astronoom. Maaümbermõõdu arvutaja. · Teine suur keskus Pergamon. · Ateena säilitas samuti oma tähtsuse hellenistliku maailma tähtsa filosoofiakeskusena. Kirjandus: · Luule soositi Egiptuses. · Pöörati tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile, mitte enam elufilosoofiale ja moraalile. · Luule pakkus valitsejale meelelahutust. · Ainest otsiti mütoloogiast. · Teater eelistati komöödiaid erinevalt varasemale tragöödiaarmastusele. · Poliitiline teema oli asendunud argieluteemadega. · Teater oli igas suuremas linnas. Filosoofia: · Juureldi üksikisikut puudutavate probleemide üle, hingevajaduste üle. Kodanlik
väärtuslikud 3)rahvas- kõige vähem väärtuslikud ● eesmärk on teha kogu riik õnnelikuks tervikuna ● ideaalses riigis on 4 voorust: 1)tarkus - valitsejatel 2)mehisus- sõjameestel 3)harmoonia - riigil tervikul 4)õiglus - riigil tervikul ● Platoni ideaalne riik on sarnane totalitarismiga: 1)inimeste range jagamine klassideks 2)valitseva klassi eriline seisund 3)tsensuur 4)riigi endassesulgumine ● soositi propaganda kunsti- kunst ei tohi olla kunsti pärast, kunst peab kasvatama inimest riigi truuks 3.ARISTOTELES- vanakreeka 384-322 eKr ■ Platoni õpilane ■ rajas Ateenasse oma kooli - Lykeioni ■ jagas teadmised kolmeks: 1)teoreetilised (metafüüsika, metemaatika, füüsika) 2)praktilised (poliitika, eetika) 3)loomingulised ■ Metafüüsika- Aristotelese teosed olemisest ja tunnetusest, sest järgnesid füüsika-alastele
Kohtu all oli 24 inimest, neist 12le määrati surmanuhtlus (poodi 16. okt. 46) ja kolmele eluaegne vanglakaristus. Poodi 10 (sh. Ribbentrop, Rosenberg), Göring sooritas enne enesetapu, Bormanni ei tabatud. R. Hess tegi 1987 vanglas 93-aastasena enesetapu. Probleemiks sai see, et lääneriigid ja NSV Liit mõistsid väga erinevalt Saksamaa demokratiseerimist. NSV Liidu tsoonis rikuti parteide vabadust, kommuniste soositi. Alustati majanduse natsionaliseerimist. Sellele vastuseks hakkasid lääneriigid oma tsoone majanduslikult ühendama. Konflikti ajendiks sai rahareform. Kuna lääneriigid NSV Liiduga kokkuleppele ei jõudnud, tegid nad rahareformi (21.juunil 1948) oma tsoonides ise ära ja panid kehtima täieliku turumajanduse. NSV Liit viis oma reformi läbi kaks päeva hiljem. Aga probleemiks sai, kumma raha hakkab kehtima Berliini läänesektorites (mis asusid Ida-Saksamaa ehk NSV Liidu tsooni pinnal).
1860 aastal ehitati Londoni parlamendihoone. Eri kõrguse ja kujuga tornid, mis teevad hoone ebasümmeetriliseks. Põhiosas oli maja klassitsistlikult reeglipärane, aga oli ka rohkelt kaunistusi. Prantsusmaal neogootikat ei olnud, kuid hakati rohkem restaureerima keskaegseid kirikuid, sh Jumalaema kirik. Saksamaal Kölni toomkirik(1248-1880). Eestis ehitati 19.saj enamik luteri kirikuid. Jaani kirik(neogooti). Alatskivi loss, Sangaste mõis(Windsori loss). 19sai teine pool soositi vene kunsti. 1900 valmis aleksander nevski kirik tallinnas. Tekkis vastuolu sise ja välisilme vahel. Raske oli vanu asju elumajadele eeskujuks võtta. Oli vaja palju inimese mahutada. Välikarp tehti enne ja siis tehti sisse korrused ning korterid. 19saj hoonetel on sees hämarad ja uberikud toad ning hoovid. Neobarokki tellisid eelkõige uusrikkad, kes määrasid Napoleon III ajal maitset. Napoleon III muutis palju välisilmet. Neobaroki parim näide on Pariisi ooperiteater
>järjest rohkem autosid (Ford) >dzässmuusika levik tänu grammofonile ja raadiole >kunstis dadaism, sürrealism (Dali) >NSVL (Stalini võimu tugevnedes) ja Saksamaa (pärast Hitleri võimuletulekut) sammuvad kultuuri hävitamise teele =>ainuõige sotsialistlik realism, marksistlik teadus 1930. aastad >algasid majanduskriisiga =>pessimism, vähenes usk demokraatiasse >peale kriisi leevenemist soositi traditsioone, stabiilsust >leiutised-saavutused: filmile heli, värvifilm, esimene lend üle Atlandi 5. Diktatuur maailmasõdade vahelisel perioodil Itaalias põhjused >rasked kaotused maailmasõjas, seetõttu pettunud Pariisi rahukonverentsi tulemustes >majanduslikud raskused, kasvav tööpuudus 5 rahulolematust kasutasid ära kommunistid; kommunistide vastu astus fasistide liikumine, eesotsas Mussoliniga
Teema 1 Merkantilismi põhiolemus 15 saj tekkis varane merkantilism. 17 saj algas merkantilismi lagunemine. Merkantilismi aluseks on humanismi põhimõtted. Kaks arengustaadiumi: varane kui monetaarne süsteem (kulutada vähe raha, riigi rikkust nähti võimalikult suurtes kulla tagavarades) ja hilismerkantilism oma kaubandusbilansi teooriaga (nende arvates pidi raha ringlema, soositi väliskaubandust). Riigi rikkuse allikaks pole mitte igasugune kaubandus, vaid riikidevaheline kaubandusbilansiteooria (vähem osta, rohkem müüa). Merkantilistide uurimisobjektis on ringlus. Pooldasid riigi aktiivbset sekkumist majanduellu ja väliskaubandusele kaasaaitamist kaitsetollide kehtestamise kaudu. Teema 2 Merkantilismi erinev mõju ühiskondlikule arengule Lääne-Euroopas ja Venemaal. Vene merkantilism hakkas välja kujunema keskklass
Koos vägivaldse liitmisega NSVL koosseisu algas Eestis kultuuri nõukogustamine ja laialdane kommunistlik propaganda: haridusasutustes alustati NSVL ajaloo, vene keele ja kommunistliku ideoloogia kohustuslikku õpetamist. Massiliselt levitati nõukogude autorite eesti keeled tõlgitud teoseid. Põlu alla sattusid senised “kodanlikud” ja “mandunud” kultuurivoolud ning soositi nõukogude võimu ja selle liidrite ülistamist igasugustes vormides. Hävitati varasemaid kultuuriväärtuseid (nt purustati mälestussambaid), keelati osa kirjandust ning suleti isetegevuslikke seltse. Kultuuritegelased, kes ei läinud uute võimude kiitmisega kaasa, sattusid põlu alla ja pidid loometööst loobuma või represseeriti. NSVL alustas Eestis repressioone juba koos okupatsiooni algusega
See oli esimene läbilõhki eesti keelne raamat. Rootsi aja trükised olid enamjaolt vaimuliku sisuga. Kokku ilmus 1631-1710 aastate vahel umbes 45 eestikeelset raamatut. Rootsi aja lõpus on ka Eesti ajakirjanduse algus.1675. aastast ilmus Tallinnas saksakeelne nädalaleht. Gümnaasiumid ja Tartu Ülikool: 17. sajandil levisid Euroopas mitmed humanistlikud ideed. Selles rõhutati teaduse ja hariduse tähtsust. Ka Rootsi Kuningriigis rajati gümnaasiume ja soositi Uppsala ülikooli arengut. Samasugune haridussüsteem tuli ka provintsidesse. Liivimaa hardusolude korraldamises oli tähtsal kohal kindralkuberner Johann Skytte. Tema ettevõttel loodi 1630. aastal Tartus nn Akadeemiline gümnaasium, mis oli õppetöölt ligilähedane kõrgkoolile. 1631. aastal avati gümnaasium ka Tallinnas. (Gustav Adolfi Gümnaasium) Juba 1631. aastal esitas Skytte kuningale ettepaneku muuta gümnaasium ülikooliks. Järgmisel aastal 15. oktoobril1632
manitseti ka head olema. Mõlemad jumala lapsed, võrsed eriti kui mõlemil usk kristusesse. Kirik pole eitanud orjade võimet elada mõistuspärast ja moraalset elu (Aristoteles selle vastu). Augustinus, Abrosius: loomupäraselt inimesed pole ebavõrdseks loodud. Vaid loomade käskijad. Manitseb isandaid mitte unustama, et kõik loomupäraselt võrdsed. Orjust nähti karistusena pattude eest, mis puhul võis orjadel orjus olla õnnistuseks, saad patust puhtaks kergemini. Orjade vabastamist soositi, ka Püha Gregorius vabastas oma orjad teistele eeskujuks. Kuid kirikul ja kloostril orjade pidamine väga tavapärane kogu keskaja vältel. Juudist orjade kaitseseadusi, mis seotud Moosese vangipõlvega. Heebrea võlaori tuli vabastada peale kuut aastat teenistust, anda kaasa stardikapital. Rheini kirikukogu 630 keelas müüa ristitud orje mittekristlastele. 650 Prantsusmaal keelati müüa orje väljaspoole Prantsusmaad. Tolouse ühtegi vaba meest ei tohi sundida orjusesse. 19
-segunesid Kreeka ja Idamaade kultuur -sõjavägi moodustus palgasõduritest -jalaväe faalanks + ratsavägi -kiviheitemasinad, piiramistornid, võimsam laevastik Hellenistlikud linnad: -rajati uusi linnu -suurim ja tähtsaim Egiptuses asuv Aleksandria -linnaarhitektuur muutus kreekapäraseks -rajati templeid, teatreid, staadione -jõuakd ja uhked -kaubandus elavnes -orjapidamine suurenes -linnad olid suhteliselt iseseisvad, kuigi kuulusid mõne riigi alla Kultuur hellenistlikes riikides: -soositi kultuuri > näitas tarkust ja suuremeelsust -kutsuti poeete ja õpetlasi tervest maailmast -eriti pöörati kultuurile rõhku Egiptuses -Aleksandriasse rajati Museion > raamatukogu Hellenistlik kirjandus: -luule > päärati tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile -luule eesmärk pakkuda meelelehutust -ainestik mütoloogiast, karjuste armastusest või valitseja perekonna ülistamisest -teater > peamiselt komöödiad -ainestik argielust Filosoofia:
annaabi.ee 
