Klassitsism (1)

Klassitsism
Klassitsism on 16-19 sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kunstis, kirjanduses ja muusikas.
Klassitsism pidas iluideaaliks Vana-kreeka ja – rooma parimaid kunstiteoseid . Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormi kooskõla ja stiilipuhtust.
Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia . Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati seda ampiirstiiliks.
Arhitektuuriks kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone ja Toompea haldushoone. 19 sajandil ei ehitatud enam nii palju templeid kui antiikajastul, kuid see-eest kasutati palju templitelt laenatud detaile- sambaid.
Kõrgklassitsismis muutusid hoonete siseruumid tihti ebapraktilisteks. Ampiirstiil kaldus uuesti Rooma ja Egiptuse eeskujude poole, sest need olid toredamad, massiivsemad ja sobisid paremini suurriigi valitseja maitsele.
Klassitsismis ei kadunud kunagi huvi ümarkaarte ja kuplite vastu. Kuppelehitiste parimaiks näiteks on Panthenon Pariisis ja Iisaku kirik Peterburis.
Klassitsistlik skulptuur oli samuti antiigist sõltuv nagu arhitektuurgi. Materjalidest eelistatuim oli marmor . Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid. Hoiduti detailidest, mistõttu kujud tunduvad idealiseerituna.
Maalikunstil polnud antiigiajast otsest eeskuju, seetõttu võeti eeskujuks skupltuure. Värv jäi tahaplaanile. Kunst pidi olema moraliseeriv.Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süzeesid. Need valiti tavaliselt antiikajaloost või mütoloogiast. Valitsevaks muutus ajalooteemaline maal. Inimestele anti tardunud poosid . Pilt ise oli tasakaalukas ja rahulik.
Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu. Klassitsismi mõju Euroopa maades oli ebaühtlane. Prantsusmaal, Venemaal ja Itaalias oli ta peaaegu ainuvalitsev. Selle lõppu on on raske määratleda, sest klassitsismi soositi terve 19 sajandi jooksul nii valitsusringkondades kui ka kunstiakadeemiates. Hilisemad kunstivoolud nagu romantism , realism , impressionism jt. on ühel või teisel moel mässs akadeemilise kunsti vastu. Klassitsism on viimane kunstistiil, mis võrdselt hõlmas kõik kunstiharud.