Tartu Kõrgem Kunstikool
Renessanss
Itaalias
mööbel ja
interjöör
referaat
Tartu 2008
Sisukord
Sissejuhatus................................................................................3
Interjöör......................................................................................4
Mööblikunst................................................................................5
Kasutatud
kirjandus....................................................................9
Sissejuhatus
15. sajandi Itaaliast said alguse suured muutused kunsti alal. Nende
muutuste eeldused olid majanduslikku ja õhiskondlikku laadi : kauplemine Idamaadega, tööstuse teke ning panganduse arenemine
koondasid Itaalia linnadesse üha enam uusi rikkusi. Edukad kaupmehed , töösturid ja pankurid, saavutanud lühikese ajaga suuri
varandusi tänu iseenda ettevõtlikusele, muutusid iseteadlikumaks ja
enesekindlamaks. Nad nägid, et elu ühsikonnas ei kluge mitte
“jumalast seatud korra järgi, nagu arvati eelmistel sajanditel,
vaid, et inimene suudab ka ise palju rorda saata. Siit sai alguse usk inimesse , tema mõistuse jõusse ja loomingulistesse võimetesse.
Kasvas huvi kõige maise, nii inimese kui ka teda ümbritse looduse
vastu, See huvi omakorda soodustas mitmete teadusharude arengut,
samal ajal lõdvendades usukammitsaid. Muutunud ellusuhtumine tõi
kaasa ka teiselaadilise kunsti järele. Et Itaalias oli küllalt
palju säilinud Rooma -aegseid kunstimälestisi ning et lisaks sellele
antiikaega millekski ideaalseks peet, hakati antiikkunstist eeskuju
võtma. Selle antiikaja matkimise pärast nimetataksegi 15. ja 16.
sajandit renessanssiks, mis tähendab taassündi. Kuid muidugi ei
piirdunud renessanssi kunstnikud ainult vana jäljendamisega vaid
lõid ka palju täiesti uut. Uus esteetika avaldus ka interjööri disainis : siin on iseloomulikud suured võlvidega ruumid,
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-10-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
207073
Õppematerjali autor
TARTU 2015 Renessanss ajastu ja mööbel Sisukord Sisukord……………………………………………….……………………………………….1 Sissejuhatus……………………………………………….……………………………………2 1. Ajastu iseloom………………………………………….……………………………………3 2. Arhidektuur……………………………………………….…………………………………5 2.1
Vincennes`i lossi kabel. 13.saj oli kogu Euroopa gooti arhitektuuris kohalikest erinevustest hoolimata kujunenud küllaltki ühtne vormi- ja ruumikeel. Kõige olulisemateks formaalseteks tunnusteks olid teravatipuline ristvõlv, mille roietega servad andsid võlvitud ruumiosadele- löövidele ja koorile- kindla geomeetrilise struktuuri. Teravkaare, roidvõlvide ja tugipiitade ning tugikaarte tarvitusele võtmise tagajärjel oli võimalik ehitada väga kõrgeid ja avaraid kirikuid. Gooti interjöör oli eksterjööriga samalaadne, üks pidi olema toetav teise kaudu- nii näiteks võis juba fassaadi vaadates aru saada pikihoone ristlõikest. Interjööris oli eesmärgiks saavutada võimalikult läbipaistev ruum. Ruum oli jaotatud löövideks(3-5 löövi). Nii kõrgem keskvõlv kui ka madalamad külglöövid olid võlvitud ristroidvõlvidega, mis kujutas endast kimppiilarite jätku- see võte tekitas katkematu vertikaalsuseefekti, põrandast võlvitippudeni välja. Ruumi suhtes
Ahhemeniidide Iraani e. pärsia kunstis. 6.-5.saj eKr : Ahhemeniidide Iraani paleedes keskseks ruumiks kujunenud suure vastuvõtusaali - apadana - lagi oli toestatud suhteliselt hõredalt ( vahed kuni 8 - 8,5 m ) asetatud saledate sammastega ( suhe 1 : 13 ), sammaste kapiteeli moodustas kahepäine härg. Lossiehitustes tõsteti eriti esile peatreppi, mida võib vaadelda kui hilisemate paraadtreppide eeskuju. Mööbel toretsev, värviline. Egiptus – Vana, Keskmine ja Uus riik. Vanades Idamaades on Egiptus Mesopotaamia kõrval teiseks maaks, kuhu viivad inimkonna juured. Vana Egiptuse kultuur jaotub järgmisteks perioodideks: Vana riik 27. saj eKr–24. saj eKr Keskmine riik 21. saj eKr–18. saj algus eKr Uus riik 16. saj eKr–11. saj eKr Hilis-Egiptus (1. at eKr)
Ehitustüübid: kuppelkirik, basilikaalne kirik, lossid. Areneb pargiarhitektuur. Ehitusmaterjalid: mitut sorti kivi, põhjapoolsetel aladel telliskivi, siseruumides palju stukkdekoori. Ehitustehnika: ehitustehniliste võtete hulgas rakendatakse eelneval perioodil saavutatut seda pidevalt täiustades. Uusi konstruktsioonilisi võtteid ei ole. Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 1 Barokkstiili esmaseks lähtekohaks oli itaalia renessanss. Erinevalt viimase lineaarsusest ja tasakaalustatusest, hakkas uus stiil kasutama samu vorme üksteisest läbilõikuvatena, kokku- põimuvatena ja liikuvatena, luues nõnda dünaamilise ja maalilise kogupildi. Maalilis-dünaamilist barokk-arhitektuuri iseloomustab suurejooneline pidulikkus ja teatraalne monumentaalsus, iseloomulikud on tugevasti eenduvad ja taanduvad pinnad, - risaliidid, karniisid, frontoonid, pilastrid, ovaalid, orvad jõulised voluudid, rikkalik skulptuurne dekoor .
........................................................58 GOOTI ARHITEKTUUR ITAALIAS................................................................................................................60 GOOTI ARHITEKTUUR MUJAL EUROOPAS...............................................................................................62 RENESSANSS........................................................................................................................................................64 RENESSANSS ITAALIAS................................................................................................................................65 RENESSANSS PRANTSUSMAAL...................................................................................................................68 RENESSANSS TEISTES EUROOPA MAADES............................................................................................70 BAROKK JA ROKOKOO......................................................................
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam
AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi keskpaigani. HIINA JA JAAPANI AIAKUNST: filosoofia, kompositsioon, materjalid KLASSITSISM JA INGLISE MAASTIKUSTIIL: Varased Inglise avalikud pargid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid