Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Suur prantsuse revolutsioon ja kultuur (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millega endine kristlik kalender ?
  • Mis tekkis uue ellusuhtumise mõjul?
  • Milleks kasutati Jumalaema kiriku skulptuuri tükke?
  • Mis sõnadega pöörduti teise inimese poole ?
  • Kuidas kutsuti lihtrahva rõivastust?
Vasakule Paremale
Suur prantsuse revolutsioon ja kultuur #1 Suur prantsuse revolutsioon ja kultuur #2 Suur prantsuse revolutsioon ja kultuur #3 Suur prantsuse revolutsioon ja kultuur #4 Suur prantsuse revolutsioon ja kultuur #5 Suur prantsuse revolutsioon ja kultuur #6 Suur prantsuse revolutsioon ja kultuur #7 Suur prantsuse revolutsioon ja kultuur #8 Suur prantsuse revolutsioon ja kultuur #9 Suur prantsuse revolutsioon ja kultuur #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Merilin Talimaa Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
doc

Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1815

Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799 1. Revolutsiooni põhjused a) Ühiskondlik kriis: · I ja II seisuse (3%) privileegid. · III seisuse (97%) maksukoormus. b) Poliitiline kriis: · Absolutism · Kodanlus soovis võrdseid poliitilisi õigusi. c) Rahandus- ja majanduskriis: · Riigikassa tühjenes (kulukad sõjad ja õukond) · Maksude tõstmisega rahva elu halvenes. · Ikaldusaastad (1787-1788) 2. Revolutsiooni algus a) Generaalstaatidest Asutava Koguni. GENERAALSTAADID (I, II, III seisus) III seisus lahkub ja moodustub RAHVUSKOGU Rahvuskoguga liitub osa aadlike ja mood (?) ­ ASUTAV KOGU (kes võttis vastu I põhiseaduse) GS ­ seisuste esinduskogu (5.mai 1789) RK ­ kogu rahva esindusorgan AK ­ esinduskogu, mis võttis vastu I põhiseaduse, pannes aluse uuele riigikorrale. Seisuste esindajad 5. mail 1789 Versailles's.

Ajalugu
thumbnail
3
docx

Suur Prantsuse revolutsioon

Suur Prantsuse revolutsioon 14. juuli 1789 ­ 9. november 1799 Revolutsiooni algus : 14. juulil 1789. aastal vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhiasümboliks peetud Bestille kindlus Pariisis. See sündmus tähistabki revolutsiooni algust. Koalitsioon ­ mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu Nimeta esimesse koalitsiooni kuuluvad riigid! Kuulusid: Austria, Preisimaa, Inglismaa, Holland, Hispaania, Sardiinia. I koalitsioon ei suutnud võita Prantsusmaad. I koalitsioon 1793 ­ 1797. Kokku loodi 7 Prantsusmaa vastast koalitsiooni Loetle revolutsiooni puhkemise põhjuseid! (3) Esiteks seisuslikud ebavõrdsused, teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ning kolmandaks aitas revolutsioonile kaasa ka nälg ja majanduskriis. Iseloomusta jakobiinide diktatuuri

Ajalugu
thumbnail
22
odp

Euroopa ja Prantsuse revolutsioon

Prantsuse revolutsioon ja Euroopa Annika Allik Põltsamaa ÜG 10A Revolutsiooni vastukajad Revolutsioonilised sündmused Prantsusmaal leidsid Euroopas laialdast vastukaja Bastille vallutamise teate võtsid saksa haritlased vastu vaimustusega Rahvuskogu tegevuses nähti valgustusideede elluviimist poliitikas Prantsuse revolutsioonile avaldati poolehoidu riikides, mis olid võõrvõimu all Bastille vallutamine Revolutsiooni vastukajad Venemaal nähti revolutsioonis ,,näljase rahvahulga" väljaastumist Revolutsiooni süvenemisel mõisteti, et ,,Prantsuse kuninga küsimus on kõigi kuningate küsimus" Revolutsiooni loosung ,,Vabadus, võrdsus, vendlus" Prantsusmaa sündmustes hakati nägema ohtu feodaalkorrale Euroopas Revolutsioonisõdade algus Euroopa riigid otsustasid Prantsusmaa sündmustesse sõjaliselt sekkuda ­ peatada revolutsioon ja taastada monarhia

Ajalugu
thumbnail
4
odt

Kuidas mõjutas Suur Prantsuse revolutsioon Euroopat

Kuidas mõjutas Suur Prantsuse revolutsioon Euroopat Selge on see, et 18. sajandil toimunud Suur Prantsuse revolutsioon mõjutas Euroopat nii mõnelgi määral. Eriti tugevalt mõjutas see kõike kiriku ja usuga seonduvat. Revolutsioonist ja selle mõjudest puutumata ei jäänud ka kultuur ega kultuuriväärtused. Revolutsiooni aegadel jagunes ühiskond Euroopas kolme seisusesse: esimeses seisuses olid vaimulikud, teises aadlikud ja kolmandas ülejäänud, näiteks kuulusid sinna alla talupojad, käsitöölised ja kaupmehed. Enne revolutsiooni kuulus vaimulikku seisusesse üle poole rahvastikust, kuid revolutsiooni lõppedes oli see osakaal kordades vähenenud. Põhjuseks oli kiriku maade võõrandamine, mitmete kiriku ühiskondlike funktsioonide äravõtmine ning kloostrite sulgemine.

Ajalugu
thumbnail
21
doc

SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789

SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789 ­ 1799 NB! Moto, milleks on Mirabeau' kuulus vahelause ehk repliik, õpivad kõik suure maja lütseumlased pähe originaalis: L'apostrophe de Mirabeau: ,,Allez dire à ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonté du peuple et que nous ne quitterons nos places que par la force des baïonettes!" (Mirabeau' vahelause e. repliik: ,,Minge teatama neile, kes teid saatsid, et me oleme siin rahva tahtel ja et me lahkume siit üksnes tääkide survel!") Krahv Mirabeau oli küll aadlik, kuid ta esindas generaalstaatides kolmandat seisust. Ta asus kohe toetama parlamentaarse revolutsiooni algatajat abt Siyèsi ning peagi sai temast Revolutsiooni esimese etapi vaimne juht. Ta on inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks peamisi autoreid. NB! Järgnev Delacroix' maal (vasakul) ei sümboliseeri Suurt Prantsuse revolutsiooni, vaid umbes pool sajandit hiljem aset leidnud 1830. a. Juulirevolutsiooni

Ajalugu
thumbnail
4
doc

PRANTSUSE REVOLUTSIOON

kohta, otsus kogukonna ühismaade jagamise kohta (vastavalt perekonna suurusele), kõikide feodaalkohustuste kaotamine, septembris 1793 kehtestati maksimumhinnad kõikidele toiduainetele ja laiatarbekaupadele, võeti vastu uus kostitutsioon, mille elluviimise lükkasid jakobiinid aga edasi põhjendusega, et sõja ja mässude ajal vajatakse karmi valitseja kätt, loodi ka Ühiskondliku Julgeoleku Komitee, mis koondas enda kätte politsei ülesanded (KGB rulez). Pärast revolutsiooni 1 ühe juhi Jean Paul Marat' tapmist 13. juuli 1793 läksid jakobiinid üle üleüldisele terrorile, mille käigus tapeti umbes 40 000 inimest. Edu sõjarindel tõi aga varsti kaasa rahulolematuse Robespierre'i diktatuuriga, sest langes ära vajadus tugeva võimu järele. Vastupidiselt sellele süvenes aga diktatuur pidevalt. Küpsemas oli hea viljasaak, kuid talupoegade meelehärmiks see sundvõõrandati (ikkagi ikaldus, lootusetu!).

Ajalugu
thumbnail
6
doc

Prantsuse revolutsioon

nähtud juhtudel ning seadusi järgimata. See kindlustas prantslastele mõtete ja arvamuste vaba avaldamise,usuvabaduse,rahvaühingute loomise jms õigused.Eraldi rõhutati omandi puutumatust ja õigust haridusele. Ka eurooplastele oli see kasulik.Riiki minnes ei tulnud nii palju probleeme,võis saada haridust ja oma mõtteid avaldada igaüks.Inimestel tekkis ühtsus tunne,kuna taheti ühe enam inimesi võrdsustada. 5.Kuidas muutis Prantsuse revolutsioon seisute olukorda,kuidas seisused sellesse suhtusid? Oli kolm seisust.Kõigepealt generaalstaatid,kus oli kolm seisust.Esimene seisus koosnes kõrgematest isikutest,aadlikest jne.Neid oli seal siis 300.Teises seisuses olid ka keskmise ja üle selle tasemega.Kolmas seisus olid siis lihtravhas pmst,neid oli 600.Et generaalstaadid kehtestasid makse ja nii siis toimusid seal hääletused.Üks seisus sai anda ühe hääle

Ajalugu
thumbnail
6
docx

Suur Prantsuse revolutsioon ja Ameerika Ühendriikide tekkimine

Suur Prantsuse revolutsioon Revolutsiooni puhkemise põhjused: · Riik oli suurtes võlgades ­ pankrot · Viljasaak kehv ­ viljahindade mitmekordne tõus tekitas rahutusi · Tsunftiusunduse kaotamine · Absolutism oli oma aja ära elanud, takistas riigi arengut Revolutsiooni algus ja ajend: 5. mai 1789. - algasid generaalstaadide1 istungid Versailles' 17. juuni 1789. ­ kolmanda seisuse esindus kuulutas end Rahvuskoguks 9. juuli 1789. ­ Rahvuskogu nimetab end Asutavaks Koguks (soovib uut korda) Pariisis: kogunesid rahvakoosolekud, asi väljub kontrolli alt. Kuningas koondab Pariisi lähedusse 20 000 (Saksa/Tsehhi) sõjameestest koosneva palgaarmee. Rahvas loobib kividega ja armee tulistab. 13. Juulil algas ülestõus ­ loodi kodanike relvastatud organisatsioon ­ Rahvuskaart, eesotsas La Fayettiga. Vallutatakse Bastille'

Ajalugu



Lisainfo

Mina sain selle ettekande eest 5 kuna oli väga põhjalik

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun