Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Troopiline Aafrika uusajal (1)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Pt 43 TROOPILINE AAFRIKA


Troopiline Aafrika uusajal


  • Peamiselt just portugallaste meresõitudele olid Aafrika mandri piirjooned juba enam-vähem tuttavad
  • Eurooplased külastasid algul ainult rannikuäärseid alasid, sest sisealaga halb kliima, läbitungimatud dzunglid ja sõjakad hõimud tundusid neile hirmuäratavad.
  • Aafrika on tohutult rikas nii looduse- kui ka inimressursside poolest.
  • (NEG MÕJU AAFRIKALE)Orjakaubandus kogus järjest rohkem hoogu ja see tõi kaasa
  • Elujõulisema rahvastiku kadu
  • Kohalike tavade ja traditsioonide hävimine
  • Sotsiaalse struktuuri lõhkumine
  • Orjakaubandusega seotud sõjad + kultuuriväärtuste hävitamine
  • POSITIIVSEID MUUTUSI
  • Hariduse ja meditsiini areng
  • Oluliseim euroopa kultuuri element, mis Aafrikat mõjutas oli KRISTLUS
  • Esimesed tõsisemad katsed aafriklaste ristiusku pööramiseks tehti juba 15.saj

    Kristluse võidupaik Kongos


  • Esimesed Portugali ekspeditsioonid toimusid Kongosse juba 1482.a
  • Eriti suured muudatused leidsid aset Afonso I valitsusajal
  • Portugal saatis sinna misjonäre, töömehi: (kiviraidureid ja puuseppi) , kes aitasid ehitada pealinna.
  • Portugallased aitasid Kongo valitsejal koostada kultuurialaste muudatuste kava, milles kõige tähtsamal kohal oli ristiusu juurutamine ja haridussüsteemi organiseerimine .
  • Pealinnas rajat kool 400-le õpilasele (esmajärjekord õukondlaste lapsed)
  • Valitseja poeg Enrique saadeti Portugali ning peale õpinguid kloostrikoolis pühitses Rooma paavst ta piiskopiks.
  • Kõik need muudatused nõudsid suur väljaminekuid, mida püüti korvata orjade müügiga Portugali, kuid orjakaubandus ja sellega kaasnenud sõjategevus teravdas riigis sisepingeid.
  • Enamik rahvastikust olid jäänud truuks rahvausundile ja fetišite kummardamisele
  • Lõputud sõjad laastasid maad ja 17 saj lõpul oli Kongo pealinn mahajäetud paik
  • 18.saj algul tõi kaasa kristluse võidukäigu, ning segunedes rahvausunditega tekkis omanäoline antoniaanlik liikumine
  • Seda juhtis noor aafriklanna Beatrice
  • Tema üleskutsel põletati kohalikes kultustes kasutatavaid fetišeid ja ka ristiusu sümboleid.
  • Tema sõnade kohaselt olid Jeesus , Neitsi Maarja jt Kongo päritolu
  • Antoniaanlik ketserlus vaibus kui portugallased põletasid Beatrice tuleriidalkristluse langus

    Benini linnriik


  • Lääne-Aafrika rannikult leidsid eurooplased mitmeid kõrgelt arenenud kultuuriga rahvaid nt EDOD
  • Edod panid aluse võimsale linnriigile Beninile
  • Hiilgeaeg 15-17.saj kui toimus elav kaubavahetus eurooplastega.
  • Sellest perioodist pärinevad ka kõik kunsti tippsaavutused.
  • Elevandiluu- ja puunikerdused
  • Pronksivalu abil teostatud skulptuurid ja reljeefid
  • Plastikast olid tuntumad valitsejate ja ülikute pronkspead ja –kujud.
  • 16.saj suurenes Euroopa mõju
  • Suurem osa Benini kunstiteostest hävis Briti sõjasalga saagiks 1897.a rüüsteretke ajal.

    Ašanti


  • Kujunes välja Guinea lahe piirkonnas hõimuriikide liit Ašanti Konföderatsioon
  • Tegelesid peamiselt maaviljelusega
  • Arenenud olid sepa- ja pottsepatööd, samuti kangakudumine , juveliiritööd
  • Suured kullamaardlad Kullarannik
  • Puust kultusesemed pühad pingid
  • Usundid: esivanemate ja erinevate jumalate kummardamine, animism ja sepakultus. Tähtis oli veel pealikukultus, kus valitsejad olid pühad ( ei tohtinud maad puudutada)

    Etioopia kultuuri renessanss


  • Eurooplased pagendati Etioopiast 1630. a ja see jäi muust maailmas suhteliselt isoleerituks ligi kaheks sajandiks . - Etioopia kultuuri taassünd.
  • Uueks vaimuelukeskuseks kujunes Gondar.
  • Eriti soositi teaduse, kirjanduse ja hariduse edendamist keiser Iyasu II valitsemisajal ( 18.saj)
  • Kõik kes pühendavad ennast õppimisele, saavad tasuta toitlustuse osaliseks .
  • Tänu keisrile liikus õukonnas palju õpetlasi.
  • Keiser seadis sisse rahalise toetuse neile, kes tegelesid raamatute tõlkimisega.
  • Püha Gabrieli raamatukogu
  • Maalikunstis kujutati rohkem ilmaliku temaatikat.
  • Kunstnikud kujutasid tihtipeale Etioopia kuulsusrikast minevikku,
  • Selle aja kuulsaim kuntsnik oli Hailu, keda eurooplased kutsusid Etioopia Raffaeliks

  • Troopiline Aafrika uusajal #1 Troopiline Aafrika uusajal #2 Troopiline Aafrika uusajal #3
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor lauralehiste Õppematerjali autor
    Keskkooli õpikust " Uusaeg" pt 43

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    4
    doc

    Aasia ja Aafrika Uusajal

    tunduks kui vahhabiidide liikumine.Nad nimetasid end tõelisteks moslemiteks-siiite pidasid aga usust taganejateks.Nad mõistsid hukka uuendused, nõudsid tagasipöördumist algislami juurde ja püha sõja taasalustamist muhamediusu levitamisega.1870.a sai alguse panislamism. Selle usulise ja poliitilise liikumise idee isaks peetakse Türgi valgustajat Namik Kemali, kes võitles moslemite iseteadvuse tõstmise ja kõigi muhameedlaste ühendamise eest kaliifi. 5. Troopiline Aafrika Aafrika mandri piirjooned olid juba 16.sajandi alguseks Vanale Maailmale tuttavad. Eurooplased piirdusid esialgu vaid rannikuäärsete piirkondade külastamisega,sest Aafrika sisealade halb kliima, läbitungimatud dzunglid ja sõjakad hõimud tundusid neile hirmuäratavad.Valgele inimesele sai selgeks, et Must Manner on tohutult rikas nii loodus-kui ka inimressurside poolest.Esialgu piirdusid kontaktid kaubavahetusega (kuld, elevandiluu, väärispuit, + orjad)

    Ajalugu
    thumbnail
    76
    doc

    Aafrika ajalugu

    evolutsiooniteooria, progressiidee etc, mis mõjutasid ka Aafrika-Euroopa suhteid. Progressi all mõistetakse tihti peamiselt tehnoloogia, aga ka kultuuri arengut ja sellest tulenes koloniaalajastul müüt, et Troopilisel- ja Lõuna-Aafrikal puudub ajalugu – selle ütles lõplikult välja Hegel. Ta väitis, et aafriklased pole andnud mingid erilist panust inimühiskonna ajalukku. See seisukoht mõjutas pikka aega suhtumist teisesusse ja Aafrika ajaloo uurimisse. Sellest kujunes ka üldlevinud mõttekäik, et see on ideaalne paik eurooplastele, kuhu tuua tsivilisatsioonitõrvikut ja teha ajalugu. 19. saj Aafrika ajalugu eriti ei tuntud – need teadmised, mis olid olnud keskajal, olid moondunud. Kui varem oli tuntud Lääne-Aafrike suuri impeeriume nagu Ghanat ja Malid, siis 19. saj olid need teadmised suuresti unustatud. Levinud oli ka arvamus, et ajalugu pole, kui seda pole kirjalikult üles märgitud. Kiri ja suuline pärimus

    Ajalugu



    Kommentaarid (1)

    janekkarits profiilipilt
    janekkarits: suhteliselt vähe materjali ja lehti on ka kolm

    21:59 20-05-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun