Külm sõda. (0)

Külm sõda. Raudne eesriie
Lähiajalugu II § 24
Teema nimetus ka: kahepooluseline maailm
Kordamine - Teise maailmasõja lõpetamine:
Juulist oktoobrini 1946 toimus Pariisis rahukonverents, kus valmistati ette lepingud Saksamaa liitlastega – Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Lepingutele kirjutati alla veebruaris 1947 (kõikidelt riikidelt nõuti reparatsioone).
Jaapaniga sõlmiti San Francisco rahuleping 1951 (ei kirjutanud alla NSVL , Tšehhoslovakkia, Poola).
Austria jagati algul (nagu Saksamaagi) neljaks okupatsioonitsooniks (USA, Inglismaa, Prantsusmaa, NSVL). 1955 sõlmitud Austria riigilepinguga viidi sealt võõrväed välja, Austria pidi edaspidi jääma neutraalseks.
Vt kaarti lk 6
USA, NSV Liit, Inglismaa ja Prantsusmaa moodustasid Rahvusvahelise Sõjatribunali, mis 1945 novembrist - 1946 oktoobrini pidas Nürnbergi protsessil kohut sõjaroimarite üle.
ÜRO loomine:
Hitleri-vastasest koalitsioonist kasvas välja ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon .
Juunis 1945 San Francisco konverentsil kirjutati alla ÜRO põhikirjale, põhikiri jõustus 24. oktoobril 1945 – see on ÜRO päev!

ÜRO asutajaliikmeid oli 51 riiki. ÜRO peakorter on New Yorgis (USA), osa asutusi on Genfis (Šveits), rahvusvaheline kohus Haagis (Holland). Eesti sai ÜRO liikmeks 17. septembril 1991.

Kõik ÜRO liikmesriigid osalevad Peaassambleel, mis peab igal aastal umbes 3 kuud korralist istungjärku. ÜRO tähtsaim alaliselt tegutsev organ on Julgeolekunõukogu. Selles on 15 liiget, neist 5 on alalised liikmed (USA, Inglismaa, Prantsusmaa, Hiina, Venemaa. Neil on otsuste suhtes veto-õigus). Igal aastal vahetub 5 riiki ülejäänute seast.
ÜROga on seotud palju tähtsaid organisatsioone – Maailmapank, kultuuri ja haridusega tegelev UNESCO, kaubandusorganisatsioon WTO jt.
Teise maailmasõja lõpul olid NSV Liit ja lääneriigid enam-vähem ühel meelel . Peale sõja lõppu hakkasid suhted taas teravnema. Peamine põhjus – NSV Liidu tegevus Ida-Euroopas. (NSV Liit aitas seal kommunistid võimule, pani kehtima sotsialistliku korra ja muutis need riigid endale väga kuulekaks – sisuliselt enda marionettriikideks)
Kujunes välja külm sõda, osapoolteks:
USA ↔ NSV Liit
(demokraatlik riik!) (totalitaarne diktatuur!)
+ lääneriigid + sotsialistlikud riigid
NB! Külm sõda on vastasseis, pingeseisund riikide vahel, mis ähvardab üle kasvada tegelikuks sõjaks.
Külmal sõjal on mitmesuguseid vorme:

• ideoloogiline võitlus/vastasseis
  
• kultuuriline võitlus/vastasseis
  
• majanduslik võitlus/vastasseis
  
• võidurelvastumine
  
• piirkondlikud konfliktid
  
• kriisid , pingekolded
  

NB! Külm sõda algas peale Berliini blokaadi 1948. aastal ja püsis kuni NSV Liidu lagunemiseni 1991.
(Nimetus “külm sõda” sündis 1947. Sellele eelnesid Stalini kõne veebruaris 1946 ja Churchilli kõne märtsis 1946 Fultonis, kus vastuoludest räägit, vt õpikus lk 8i)
USA poolt avaldus külma sõja poliitika nende välispoliitilises suunas, mida nimetati Trumani doktriin ( Harry Truman oli USA president 1945-53) Doktriin kuulutati välja märtsis 1947.
NB! Trumani doktriini sisu: USA aitab nii majanduslikult kui sõjaliselt riike, kus on kommunismi võimuletuleku oht. Teiste sõnadega – see on kommunismi pidurdamise poliitika, kommunismi-vastane poliitika. Sellel hetkel peeti silmas Türgit ja Kreekat, kus oli reaalne kommunismi võimuletuleku oht.
Trumani doktriini üheks elluviimise vahendiks , väljundiks, oli Marshalli plaan. See kuulutati välja 1947 (George Marshall = USA välisminister).
Marshalli plaani sisu: USA annab abi Teises maailmasõjas kannatanud Euroopa riikidele. Abi tingimused – 1) nende riikide majandust ei riigistata, 2) toimib rahvusvaheline kontroll abi jaotamise üle. Seetõttu NSV Liit ja teised sotsialistlikud riigid keeldusid.
Riikide liitude ehk blokkide kujunemine:
Külma sõjaga seoses kujunesid ka lääneriikide ja sotsialistlike riikide sõjalised ja majanduslikud blokid (ehk liidud).
Lääneriigid
(siia kuulusid Marshalli plaaniga abi saanud riigid)
1948 sõlmiti Brüsseli pakt (Inglismaa, Prantsusmaa + Beneluxi maade koostöö (poliitiline, majanduslik, sõjaline) leping 50 aastaks). See oli eelkäijaks NATO loomisele.
1949 loodi NATO – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (=sõjaline organisatsioon)
Asutajaliikmeid 12 – Ingl., Prants., Beneluxi maad, Itaalia, Port., Taani, Norra, Island , USA, Kanada .
1952 loodi Euroopa Söe -ja Teraseühendus, Euroopa Liidu eelkäija
NSV Liit ja sotsialistlikud riigid
1949 loodi VMN – Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (=majanduslik organisatsioon)
1955 loodi VLO – Varssavi Lepingu Organisatsioon (=sõjaline organisatsioon)
NSV Liidu eraldatust, suletust, vaenulikkust kapitalistliku maailma suhtes märgib ka väljend raudne eesriie.
Saksamaa Teise maailmasõja järel
Saksamaa ja (eraldi Berliin ) jagati neljaks okupatsioonitsooniks USA, Inglismaa, Prantsusmaa ja NSV Liidu vahel.
Igas tsoonis oli võim vastavat riiki esindava ülemkomissari käes. Ülemkomissaridest moodustati Liitlaste Kontrollnõukogu.
Potsdami konverentsil otsustati Saksamaa:

• demonteerida
  
• demilitariseerida
  
• denatsifitseerida
  
• demokratiseerida
  

Probleemiks sai see, et lääneriigid ja NSV Liit mõistsid väga erinevalt Saksamaa demokratiseerimist.
NSV Liidu tsoonis rikuti parteide vabadust, kommuniste soositi. Alustati majanduse natsionaliseerimist. Sellele vastuseks hakkasid lääneriigid oma tsoone majanduslikult ühendama.
Konflikti ajendiks sai rahareform .
Kuna lääneriigid NSV Liiduga kokkuleppele ei jõudnud, tegid nad rahareformi (21.juunil 1948) oma tsoonides ise ära ja panid kehtima täieliku turumajanduse. NSV Liit viis oma reformi läbi kaks päeva hiljem. Aga probleemiks sai, kumma raha hakkab kehtima Berliini läänesektorites (mis asusid Ida-Saksamaa ehk NSV Liidu tsooni pinnal).
Lääneriigid otsustasid, et nende raha hakkab kehtima ka Lääne-Berliinis. Sellele vastuseks blokeeris NSV Liit 25. juunil 1948 kõik Berliini läänesektoritesse viivad raud- ja maanteed – algas Berliini blokaad . Berliini blokaad kestis kuni 1949. aasta maikuuni.
NB! Berliini blokaad näitas, et Lääneriikide ja NSV Liidu vahel on ületamatud erimeelsused. Nüüd algas tegelikult külm sõda!
Saksamaa lõplik lõhenemine:
Liitlaste Kontrollnõukogu lakkas sisuliselt tegutsemast juba märtsis 1948, lõhe läänesektorite ja NSV Liidu tsooni vahel süvenes üha.
USA, Inglismaa ja Prantsusmaa ühendasid oma tsoonid . Loodi Saksamaa Liitvabariik, mille põhiseadus võeti vastu mais 1949. Parlament alustas tööd septembris.
1950. aastatel oli kantsleriks Konrad Adenauer .
Oktoobris 1949 kuulutati idatsoonis välja Saksa Demokraatlik Vabariik.
Seega oli Saksamaa lõhenenud kaheks riigiks. (ühinesid taas alles 1990)
Lääne-Berliinile jäi eristaatus.