Ringvalllinnused rajati teistest hiljem 12-13 sajandil. Keskmisel rauaajal maeti surnuid edasi vanadesse tarandkalmetesse. Panustena lisandusid relvad. 5-6. sajandist alates sagenes ehete, relvade ja tööriistade peitmine. Linnuste rajamine, relvade esinemine kalmetes või suuremate peitleidudena viitab üldise sõjakuse ja sõjaohu kasvule, mis oli tingitud naaberaladel aset leidnud hõimude ja rahvaste liikumisest. Keskmisel rauaajal elavnevad sidemed ka Skandinaaviaga. Sellest ajast on teada mitmeid vastastikuseid sõjalisi kokkupõrkeid näiteks 600.a. rootslaste kuninga Ingvari sõjaretk Eestisse. Viikingiajal suhted Skandinaaviaga tihenesid veelgi. Kuna Eesti jäi kaubateede vahetusse lähedusse jõudis siia araabia hõbemünte, sepistatud odaotsi ja mõõku. Skandinaavia saagad ja ruunikivid osutavad aga viikingite sõjaretkedele Eestisse. Kagu-Eesti idapoolsel alal levivad 5-6. saj. liivast kuhjatud põletusmatused kääpad.
inimesed matsid kaugemale Erinevate metallide ja nende sulamite kasutuselevõtt, 5000 eKr Kagu-Euroopa Vanem pronksiaeg (1800 eKr - 1100 eKr) Pronksi kasutuse õppimine Jaht, korilus, kalapüük (võrgud) Pt 5 Pronksiaja lõpp ja rauaaja algus Noorem pronksaeg (1100 - 500 eKr) Eesti jagunes kaheks regiooniks: rannikupiirkond ja sisemaa Külvati nisu ja otra Kaubandus Skandinaaviaga. Skandinaaviast toodi pronksi, Läänemerelt merevaiku Viljelusmajanduse osatähtsuse kasvamisel tõusis rahvaarv, söödiviljelus Üksiktalud Maeti kivikirstkalmetesse, hiljem nelinurkse põhiplaaniga tarandkalmetesse Varane rauaaeg (6.saj eKr - 50 pKr) Asustuse tihenemine Kaheväljasüsteem Kindlustatud asulad ehk linnused (tuntumad: mägilinnus, kalevipoja sängi linnus, ringvallilinnused) mäe peal, ringvallid Kohapealne raua tootmine
Kammkeraamika inimrühmad matsid elupaikade juurde või sisse, nöörkeraamika inimesed matsid kaugemale Erinevate metallide ja nende sulamite kasutuselevõtt, 5000 eKr Kagu-Euroopa Vanem pronksiaeg (1800 eKr - 1100 eKr) Pronksi kasutuse õppimine Jaht, korilus, kalapüük (võrgud) Pronksiaja lõpp ja rauaaja algus Noorem pronksaeg (1100 - 500 eKr) Eesti jagunes kaheks regiooniks: rannikupiirkond ja sisemaa Külvati nisu ja otra Kaubandus Skandinaaviaga. Skandinaaviast toodi pronksi, Läänemerelt merevaiku Viljelusmajanduse osatähtsuse kasvamisel tõusis rahvaarv, söödiviljelus Üksiktalud Maeti kivikirstkalmetesse, hiljem nelinurkse põhiplaaniga tarandkalmetesse Varane rauaaeg (6.saj eKr - 50 pKr) Asustuse tihenemine Kaheväljasüsteem Kindlustatud asulad ehk linnused (tuntumad: mägilinnus, kalevipoja sängi linnus, ringvallilinnused) mäe peal, ringvallid Kohapealne raua tootmine
NOOREM PRONKSIAEG - ( 1100 - 500 eKr ) eristub nooremast pronksiajast kindlusmuististega ( kindlustatud asulad ). Hakati matma kivakirstkalmetesse, mis ngid vlja nagu pildil pikus lk 18 need mmargused asjad. Tehti ka laevkalmeid, mille rekivid olid paigutatud laevakujuliselt. Asutus jagunes rannikupiirkonnaks ( rohkem kinnismuistiseid ) ja sisemaaks. Kasvatati lambaid, kitsi veiseid, sigu, hobuseid, nisu, otra, hirssi, hernest, uba ja lina. Kaubandus toimis Skandinaaviaga EEL-ROOMA RAUAAEG - ( 500 eKr - 50 pKr ). Esialgu oli nagu pronksiajalgi rauast esimeid raskem saada ning need olid ka kallimad. Pronksiaegsed kindlustatud asulad jeti maha. Levisid uued pllussteemid, teistsugused kalmed, ajutised linnused, rauasulatuskohad jms.Surnuid hakati matma tarandkalmetesse ( pikust lk 21 lemine pilt ). Majandus hakkas kiiremini arenema kohaliku rauatootmisega seoses. Kasutusele veti soorauamaak. Pruunikaid roosetknkraid meenutav maak
haiguse korral kõrgemat kompensatsiooni. Näiteks Eestis peavad üldiselt ära elamiseks tööl käima mõlemad vanemad, konservatiivse mudeli pooldajad ei näe aga naist konkurendina tööturul. Teisest küljest, on sellel reziimil tugev sotsiaalpartnerlus. Amet- ja tööandjate ühendused korraldavad sotsiaalkindlustusskeemide valitsemist ning valitsus teostab rohkem järelvalvet. Sotsiaaldemokraatlik reziim seostub eelkõige Skandinaaviaga. Tunnustav on ühtehoidmine ehk sotsiaalhüved on tagatud kõigile kodanikele. Kõigil inimestel õigus saada tasuta haridust, sotsiaaltoetust ja arstiabi. Arstiabi ning hariduse tagamine kõigile kodanikele on minu arvates Eestile vajalik, kuna selle läbi oleks Eestis rohkem kõrgharidusega inimesi ning arstiabi tagaks auremuste vähenemise ning sündide suurenemise. Negatiivne sellise mudeli puhul on kõrge maksusüsteem, mis on kehtestatud jõukamatele inimestele.
majades, algeline maaviljelus, surnute matmine asula sisse, ehted, kultusesemed Venekirves e nöörkeraamika kultuur – 3000 a eKr, maaharimine, karjakasvatus, nöörkeraamika kasutamine, silmaauguga kivikirves, surnute matmine asulast välja, paiksed asulad Pronksiaeg – 1800 a eKr – 500 a eKr, loomapidamine, maaviljelus, kindlustatud asulad, jaht, pronksesemete valamine, aktiivne kaubavahetus Skandinaaviaga, ~1500 väikeselohulist kultuskivi, kivikirstkalmed, laevkalmed Rauaaeg – 500 a eKr – 500 a pKr, linnused, relvad hauapanustes, põlispõllud, soomaagist raua sulatamine, tihedad sidemes lõunas ja edelas, pronksesemete laialdane kasutamine, tarandkalmed, ~200 a pKr maaviljelus peamine elatusala, ~200-450 a pKr geomeetrilised ornamendid ehtekunstis, emailkaunistused, varandusliku ebavõrdsuse teke Kivikirstkalme – ringikujuline kalme, 5-8m
valmistamisel kui ka söömisel. Kiviaja lõpus umbes 3000. a eKr hakkasid inimesed tegelema ka maaviljelusega. Pronksajal (1800. a -500. a eKr) hakkas nägema esimest arengut majanduses. Tööriistasid hakati valmistama pronksist. Peamisteks elatusaladeks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus. Sel ajal hakkas kujunema välja varanduslik ebavõrdsus. Jõukamad talud hakkasid teatud alasid domineerima. Pronksesemete jaoks toodi toorainet Skandinaaviast. Kujunesid algsed naabersuhted Skandinaaviaga, mis mõjutasid olulisel määral Eesti rannikuelanike majandust, usundit ja kultuuri. Eelrooma ja Rooma rauaajal (500. a eKr – 450. a pKr) hakkas majandus kiiremini arenema seoses kohaliku rauatootmisega. Kasutusele võeti oma soorauamaak. Rauaajal süvenes varanduslik ebavõrdsus veel rohkem. Ülikud maksustasid haritava maa. Eesti elanike kaubandushuvid suundusid lõunasse, Rooma impeeriumi poole. Roomast jõudis kaupmehi ka Läänemere kagurannikule. Neid
See toetub eeskätt töötavatele inimestele, kelle palk ja sotsiaalsed tagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. Inimese tööpanus ongi peamine, mis määrab heaolutaseme, kuna enamus sotsiaalhüvesid toimib kindlustuse põhimõttel. Heaolureziimi tunnusjooneks on sotsiaalpartnerluse tugevus. Mudeli traditsioonilised jooned väljenduvad üpris vanamoodsas suhtumises perekonda ja naistesse. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel seostub tänapäeval Skandinaaviaga. Selle mudeli märksõnaks võib olla solidaarsus, mis võiks tähendada, et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse. Riik on peamiseks heaolu pakkujaks sotsiaaldemokraatlikus heaolumudelis. Et rahastada haridus ja tervishoiusüsteemi ning teha väljamakseid pensionideks, abirahadeks ja
See aeg oli Eestis üleminekuaeg kiviajast metalliaega. Esimesed pronksesemes jõudsid siia vahetuskaubana või kingitustena. Eesti vanimad pronksesemes on peamiselt kirved. Järgmine periood on noorem pronksiaeg 1100-500 eKr. Enamik Eesti pronksiaja muististest on pärit sellest ajast. Kõige rohkem muutus elu Põhja ja Lääne Eestis, kus ehitati kindlustatud asulaid ning kivikirstkalmeid, hakati harima muinaspõlde nind oldi kontaktis Lõuna-Skandinaaviaga. Muinaspõllud tekkisid adra kasutuselevõtuga. Matmiskommetes leidis aset suur muutus, sest nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid. Enamik inimesi elas taludes. Elati kas rannikupiirkonnas või sisemaal. Kindlustatud asulates elas mitu peret, neid asulaid on leitud vaid rannikupiirkonnast ja Saaremaalt. Enamik Eesti pronksiaja leidudest on pärit kindlustatud asulatest. Pronks sai kivi asemel noorema pronksiaja jooksul peamiseks terariistade valmistamise
KUNSTIAJALUGU 14.Keskaegne kujutav kunst Eestis · Eesti keskaegne kunst arenes tihedais sidemeis muu Euroopaga, eriti Saksamaa ja Skandinaaviaga. · Vanimad skulptuuri ja maaliteosed pärinevad 13. Sajandist ja on veel romaanipärased. Valjala kiriku lääneportaali kaunistab veel romaanilik lame ja abstraktne raidkivist ornamentika. Madal ja skemaatiline on taimeornamentika ka Haapsalu toomkiriku ja Ambla kiriku kapiteelidel. · 13. Sajandi lõpul levib Eestis gooti stiil, mida esindab vanim säilinud puuskulptuur Kaarma kirikust pärinev istuv Maarja Jeesus-lapsega. · Kõrggootikasse võib lugeda 14
Põllumajandus, karjakasvatus, kanga kudumine üldine areng. 4. Pronksiaeg ja rauaaja algus • Pronksiaeg - eristatakse vanema pronksiajana ajavahemikku 1800–1000 eKr ja nooremat pronksiaega 1000–500 eKr. Nooremal pronksiajal (1000–500 eKr) toimusid suured muutused Põhja- ja Lääne-Eesti rannikupiirkondades, kus asustus oli muutunud sedavõrd tihedaks, et hakati harima püsipõlde. loomapidamine, maaviljelus, kindlustatud asulad, jaht, pronksesemete valamine, aktiivne kaubavahetus Skandinaaviaga, Eestis tuli pronksi saamiseks vahetada enda kaupu vase ja tina vastu • Rauaaeg - 1050 – 1200a. metalli kasutusele võtt – pronks: vastupidavam, paremini töödeldav, teravam, muutused: surnuid maeti kivikirstudesse, asulaid kindlustati, elati avaasulates, eraomandi teke, uuendused: püsivad elukohad, kasvatati loomi ja hariti põlde, raud: tugevam, vastupidavam, teravam, puudused: kallim, raske töödelda, kõrge sulamistemp, muutused: kasvatati vilja,
II Balti liidu loomise kava Kuna Euroopa riikidega olid EV suhted tagasihoidlikud, siis loodeti iseseisvusele saada garantiid Balti liidu loomisega, kuhu oleks kuulunud Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Kõigil neil riikidel oli ühised potentsiaalsed vaenlased - Nõukogude Venemaa (alates 1922 Nõukogude Liit) ja Saksamaa. Sõjalist liitu ei õnnestunud sõlmida riikide omavaheliste vastuolude tõttu: 1) Soome soovis koostööd teha mitte Balti riikidega vaid Skandinaaviaga (Rootsi, Norra, Taani) 2) Poola ja Leedu vahel toimus sõjaline konflikt Vilniuse kuulumise pärast. Leedu keeldus osalemast rahvusvahelistel konverentsidel, kus osales ka Poola. 3) Poola soovis liidus saada juhtpositsiooni, millega polnud rahul ülejäänud riigid 4) Eesti ja Läti vahel toimus 1920 aastal piirikonflikt ja seetõttu 1920´aastatel nende riikide omavahelised suhted ei olnud eriti head
konkurentsivõimelisemaks. Erinevused vasak-ja parempoolsete vahel on säilinud suhtumises võrdsusesse. Konservatiivne heaolumudel on ajalooliselt vanim, Otto von Bismarck 1880. Orienteerub eeskätt töötavatele inimestele, kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma ka ülalpeetavate perekonnaliikmete vajadused, saab kõrgemat kompensatsiooni vanaduses, tunnusjooneks sotsiaalpartenluse tugevus. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel seostub Skandinaaviaga, märksõnaks solidaarsus, mis tähendab, et sotsiaalhüviseid peaksid saama kõik kodanikud, 6) olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest, selle peamiseks pakkujaks on riik,et selleks raha saada kehtestatakse kõrged maksud, jõukad inimesed on nõus seda maksma, kuna tasuta arstiabi ja haridus, pension on kõigile. Liberaalse heaolumudeli etalon on USA, põhiväärtused inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ninf
Valitsus reguleerib majandust mis peab vältima suuri toimetulekuerisusi ühiskonnakihtide vahel. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme. Peamised heaolureziimid: konservatiivne heaolumudel orienteerub töötavale inimesele, kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma kaülalpeetavate pereliikmete vajadused. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel seostub tänapäeval Skandinaaviaga. Märksõnaks on solidaarsus et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olemeata sissetulekust v sotsiaalsest staatusest. Peamiseks heaolu pakkujaks on riik. Liberaalse heaolumudel lähtub liberalismi põhiväärtustest, milleks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik. Karjäär ja läbilöögivõime tööturul on väga olulised. Mida kõrgemad kutseoskused seda kõrgem on palk. Sotsiaalsed rollid: staatus on inimeste poolt kujundatud ja hinnanguline
Põhjendage oma arvamust. Jah, oli. Kuna olid juba tekkinud maaomanikud ja paremate relvade omanikud ning ka samuti need, kes said lubada endale elamist linnuses. 5. Andke hinnang eestlaste sõjalise taseme kohta viikingajal. Kuna on leitud palju relva peitleide ning ka tavalisi relvi arheloogilistel uurimistel, siis nende leidude põhjal ei saanud olla eestlaste sõjaline tase väga halb. 6. Mida võib viikingaja leidude põhjal väita tolle perioodi kaubanduse kohta Eestis ? Skandinaaviaga suhted olid veelgi tihenenud. Tänu soodsale asendile jõudis siia hõbemünte ning ka relvi. 7. Milline roll oli eestlaste ja teiste läänemeresoomlaste esivanematel Vene riigi kujunemise loos? Kus on tänapäevani säilinud tsuudi nimetus? Nad aitasid Olegil(Rjuriku järeltulijal) Kiievit vallutada, osalesid sõjakäikudel Bütsantsi ja teenisid rändrahvaste vastu. Tänapäeva tsuudid on setud. 8. Milline tähtsus on Eesti ajaloos perioodil 1030-1061?
ühiskondlikke muudatusi. Eesti asustus muutus paikseks, levisid põlluharimise ja karjakasvatus, tekkisid kindlustatud asulad ning inimesi hakati matma senistest tunduvalt silmapaistvamatesse hauarajatistesse: kiviristkalmetesse. Kindlustatud asulates toimus ka metallitöötlemine, peamiselt tegeleti Eestisse jõudnud pronksesemete sulatamise ja neist ehete või väiksemate tarbeesemete (nööpide,kammide) valmistamisega. Küllaltki tihdad majandussuhted olid jätkuvalt Skandinaaviaga. Erinevate hinnangute järgi ajavahemikus 2800-500 eKr langes Saaremaale meteoriit ja tekkis Kaali kraater. Pronksiajal asus selle meteoriidi kukkumiskoha lähistel Asva linnusasula 8.-6.sajandil tekkis ka meteoriidikaatri juurde kindlustatud asula. · Rauaaeg Umbes 500 eKr algas Eestis rauaaeg, mis kestis kuni muinasaja lõpuni. Et antud periood saa tänu üksikutele kiralikele allikatele uurida ka arheoloogiaväliste meetoditega ja ka
ihvitud ja neis oli auk (sai pulga otsa panna). Metalliaeg Eestis 1) Pronksiaeg (2. aastatuhande keskpaik eKr) - Pronks oli 1.metall, mida Eestis tunda õpiti. Iseloomulik: I. kindlustatud asulad (tekkisid tõenäoliselt, sest olid tekkinud vara), tuntuim Saaremaal Asva asula. Tegevusalad: I. maaviljelus (alepõllundus, põhiline kõblas; kasvatati nisu, otra, hirrsi, uba, lina), II. karjakasvatus (veised, lambad, kitsed), lisaks kütiti ja kalastati, III. kaubavahetus (skandinaaviaga pronks vilja vastu) Tööriistad: I. Pronksi meil ei valmistatud, esemed osteti sisse ja vajadusel sulatati uueks II. Enamus tööriistu veel kivist, sest see odav ja kättsaadav Asustus: I. Kindlustatud asulad II. Üksiktalud III. Sise-Eesti hõredalt asustatud Matmiskombed: I. Kivikalmed (maale laoti kirst) II. laevamatus 2)Eelrooma rauaaeg Raud on tugevam, odavam ja vastupidavam kui pronks. Tegevusalad: I
pinnavormidest olid 4 erinevat tüüpi- mägilinnused, neemiklinnused, Kalevipoja sängi tüüpi linnused ja maalinnad e. ringvall-linnused. - Arheoloogilistel kaevamstel on avastatud linnuste korduvaid põlemisi ja relvade katkeid. - Matustel hakati surnule hauapanustena kaasa panema relvi. - Sagenes väärismetallist ehete, müntide ja relvade peitmine (nn. peiteleiud). · Suhted Skandinaaviaga: - Kuni 7.sajandi alguseni olid suhted Skandinaaviaga rahumeelsed, piirdudes tõenäoliselt vastastikuse kauplemisega. - Alates 7.sajandi algusest kirjeldavad Skandinaavia saagad ja ruunikivid ka sõjakäike Eesti alale. - Viikingiajal (800-1050) võisid viikingite kauba- ja sõjaretked Eesti alale olla suhteliselt sagedased, kuna Eesti asus Bütsantsi ja Idamaadesse viivate kaubateede ääres. Püsivat edu viikingid siiski ei saavutanud
paikne aga põllumajanduseks sobilikes piirkondades. Nende tähendust aitavad selgitada kaevamistel avastatud arvukad pronksivaluga seotud leiud. Ilmselt olid kindlustatud asulate valdajad suutnud enda kätte koondada pronksitoorme sisseveo ning pronksesemete valmistamise ja turustamise. Võib-olla isegi muu käsitöö ja kogu väliskaubanduse. Pronksitooret toodi eelkõige Skandinaaviast. Pole võimatu, et osa toodangust viidi samuti läände, eelkõige Kesk-Rootsi. Tihe läbikäimine Skandinaaviaga mõjutas olulisel määral Eesti rannikuelanike majandust, usundit ja kultuuri. Nii võib läänepoolseid eeskujusid näha kivikirst- ja laevkalmetes, lohukivides, põllusüsteemides ja pronksesemetes. Sise-Eesti oli pronksiajal ilmselt hõredamini asustatud. Tihedate metsade ja raskemini haritavate muldade tõttu tegeldi seal loomapidamise kõrval arvatavasti peamiselt alepõllundusega. Jahil ja kalapüügil võis aga sisemaa elanike elus olla suurem tähtsus kui rannikupiirkonna asukatel. 3
Eesti sai tugevaid mõjutusi Skandinaavia pronksikultuurilt. Noorem pronksiaeg 1100 eKr Enamik Eesti pronksiaja muististest on pärit nooremast pronksiajast (1100—500 e.Kr.). Kõige rohkem muutus elu Põhja- ja Lääne-Eestis, kus ehitati kindlustatud asulaid ning kivikirstkalmeid, hakati harima muinaspõlde ja oldi tihedas kontaktis Lõuna-Skandinaaviaga, mille kultuurist saadi palju mõjutusi. Eesti sisemaal oli rannikuga võrreldes elukorraldus märksa erinevam. Kindlustatud asulaid ei rajatud ning muinaspõlde veel ei haritud. Nähtavasti võimaldas rannikupiirkondadel uuendused kiiremini omaks võtta tihe suhtlus Skandinaaviaga. Sisemaal jäädi paljuski veel kiviaegsete majandamisviiside juurde. 5. Eelrooma rauaaeg
5. Kammkeraamikakultuur *savinõud *kultuse teke *kultusesemed ja ehted *elati majades *arenes kaubandus Läänemere ääres *hakati matma asulatesse (surnu= sõber:D) *maaviljelus ??!! 6. Venekirvekultuur (nöörkeraamikakultuur) *kvaliteetsem keraamika *silmaauguga kivikirved *karjakasvatus *maaviljelus *alepõllundus *maeti asulast välja (surnu= vaenlane :D) 7. Pronksiaeg *loomakasvatus *maaviljelus *kala- ja hülgepüük *kaubandus Skandinaaviaga *väikesed lohukivid (Eestis u. 1500) *pronksi ümbertöötlemine *kivikirst- ja laevkalmed *asulate ümber ehitati palkidest või paekivist tarasid. *Asulakohad : Asvas, Irus, Kaalis, Narvas. 8. Vanem rauaaeg (5.saj eKr 5.saj pKr) * linnuste rajamine sõjaline oht *relvad haudades elu ohtlikkus *tarandkalmed põletamismatused! *soomaagist raua sulatamine käsitöö ja põllumajanduse areng *varandusliku ebavõrdsuse kasv vanemate esilekerkimine 9
Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keraamikat on leitud aastast 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soome-ugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr peetakse ka põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas.Pronksiajal (1500 - 500 eKr) ja rauaajal (500 eKr - 1200) oli asukatel tihedad kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Balti aladega. Soome elanikke, nagu kveene, ja nende kuningaid mainitakse ajaloolistes kroonikates ja teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke allikaid on leitud ka 13. sajandist. Soomlased on rahvaarvult teine soome-ugri rahvas ungarlaste järel. Soomlasi elab põliselt Soomes, Rootsis, Norras ja Ingerimaal (Venemaa, Leningradi oblast). Soomlasi on maailmas hinnanguliselt 5 miljonit
Söödiviljelus- maaharimisviis, mille käigus kasutatud maa jäeti sööti, kasutades seda vahepeal karjamaana. Loomasõnnik väetas põldu ja mõne aasta pärast võis põllu jälle üles harida. Kolmeväljasüsteem- põlluharimises kasutatav maakasutusviis, mille puhul põllu ühel osal kasvab talivili, teisel suvivili ja kolmas osa on kesas. Adramaa- sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. Viikingiaeg- aastail 800-1050 p.Kr. Suhted Skandinaaviaga tihenesid. Eesti jäi viikingite Bütsantsi ja Idamaadesse viivate kaubateede vahetusse lähedusse. Ja nõnda jõudis siia araabia hõbemünte kui ka meretaguste meistrite sepistatid odaotsi ja mõõku. Sellel ajal tegid viikingid sõjakäike Eestisse. Linnus- muistne kaitseehitus, mis koosneb muldkehast ja puutarast (mägilinnused, neemiklinnused, Kalevipoja sängi tüüpi linnused, ringvall-linnused). Rehielamu-palkidest hoone, mis oli eestlastele iseloomulik nii elu-kui tootmishoone.
Harivad põldu, karjakasvatus, kalapüük, korilus, kaubandus. Ojamaa oli kaubakeskus. RAUAAEG 500eKr - 13.sajand pKr. Rooma rauaaeg- raua ulatuslik levik toimus I aastatuhande esimesel poolel. Langes kokku Rooma impeeriumi sünni, hiilguse ja langusajaga. Sepast sai tähtsaim meistrimees. Tarankalmes- surnud põletati eemale ja toodi kalmesse jäänus. Suhted olid paremad baltiriikidega, kui ka Skandinaaviaga. Merevaik- leidus läänemere idakaldal. Seda kasutati ehete ja amulettide valmistamiseks. Rooma rauaaeg oli eestlaste jaoks edukas, sest asustus laienes, vara tekkis juurde. 5.-11.SAJAND 19.09.11 1. Eestlaste elu mõjutas enim Vana-Vene. Nad vallutasid Tartu. Vana-Vene ajal tuli kasutusele kedral valmistatud savinõud, mida Eestis varem ei tuntud
10. Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Pronksiajal asulasse, vanema rauaajal asulast välja Rooma rauaaeg · Rooma aladelt üksikud esemed · Kiire areng kõikides valdkondades · Kaubavahetuse tähtsustamine · 98 pKr Taeitus kirjutab aestidest ja fennidest Keskmine rauaaeg Linnused Mägilinnused Neemiklinnused Kalevipoja sängid Ringvall-linnused Peit- ja aardeleiud U 600 kuningas Ingvari sõjaretk Viikingiaeg Suhted Skandinaaviaga Saagad ja ruumikivid 10. Saj Norra kuninganna Astrid ja poeg Olali vangipõli Suhted Vana-Vene riigiga Tsuudid 1030 Jaroslav Targa sõjaretks, Tartu esmamainimine Hilisrauaaeg Maaharimine Adramaad Kolmeväljasüsteem Käsitöö Rauatootmine Kaubandus Vahetuskaubandus Vahenduskaubandus Elamu Suitsutuba Küla Sumbküla, riaküla, hajaküla Kihelkond Maakond Vanem Malev Eesti muinasaja lõpp 11. sajandist võetakse kasutusele talirukis
Eesti ajalugu 1. ...... XIII saj. muinasaeg ( säilinud esemed, kombestik, ehitus, rahvaluule). Eestlased mainitud Skandinaavia ja Islandi saagades, Rooma ajaloolaste ja geograafide kirjeldustes. Henriku Liivimaa kroonikas kirjeldatakse Baltimaade ristiusustamist. Tööesemete ja savinõude vanust mõõdetakse ä V-IX saj. e.Kr - IV saj. p.Kr. s. 2. VI-VI saj. slaavlaste rünnakud 3. 600. aastal rootslaste rünnakud 4. 800-1500 tihenevad suhted Skandinaaviaga, eesti jäi Bütsantsi ja idamaadesse viivate kaubateede vahetusse lähedusse 5. 1030. a. teeb Jaroslav Tark sõjakäigu Eestisse , Tartu nimetatakse Jurjeviks 6. XI saj. eestlased löövad tagasi vene väed 7. XIII saj-ks enamus Põhja-Eesti külad olemas : · maaharimine · kaubavahetus · käsitööareng · 45 kihelkonda, 8 maakonda - mõningane maakondade ühistegevus · XI-XII varanduslik ebavõrdsus · ehitus (maalinnused) · ristiusu levik ja selle mõjud
orienteerub eeskätt töötavatele inimestele, kelle palk ja sotsiaalsed tagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. Inimese tööpanus ongi peamine, mis määrab tema heaolutaseme, kuna enamik sotsiaalhüviseid toimib kindlustuse põhimõttel. See tähendab, et töötaja, kes on maksnud pikka aega kõrgeid sotsiaalkindlustusmakseid, saab vanaduse, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat kompensatsiooni. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel seostub tänapäeval eeskätt Skandinaaviaga. Selle mudeli märksõnaks on solidaarsus, mis tähendab, et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse. Peamiseks heaolu pakkujaks on sotsiaaldemokraatlikus heaolumudelis riik (valitsus). Liberaalse heaolumudeli etaloniks peetakse õigusega USA-d. Ühendriikide
Tulid esimesed ribapõllud põld jagati võrdselt viljakuse järgi ära. Surnud maeti vanadesse tarandkalmetesse ja uusi eriti ei tehtud. Küll aga levisid kuhjatud kääpad, mille all või sees olid põletusmatused ja vähe kaasa pandud esemeid. Aadred ja ohvriannid: relvi, kuld-hõbeehteid peideti maasse. Seda tehti sõjaohu korral või ohverdati. Hakkasid toimuma ka sõjakäigud ja röövretked sest olid konfliktid kohalike rikastuvate ülikute vahel. Tihedad suhtes Skandinaaviaga viikingiajal(800-1050). Eesti jäi bütsantsi ja Isa- maadesse viivate viikingite kaubateede vahetuse lähedusse ja nõnda jõudissiia araabia hõbemünte ja meretaguste meistrite valmistatud relvi. Püstitati ruunikive(nagu hauakivid). Esimene vabadusvõitlus 10saj lõpul teravnesid suhted Vana-Vene riigiga. 1030 tegi Jaroslav Tark eestlaste vastu sõjakäigu ja rajas Tartusse tugipunkti ristides selle Jurjeviks. 1054 sõjakäigul said venelased aga lüüa
*olulisemad seadused ilmusid presidendi dekreetidena *suurenes riigi sekkumine majandusellu 14)Iseloomusta Eesti välispoliitikat 1920-30 aastatel 20-ndad: * Ohuallikateks Vene ja Saksamaa. *1921 sept võeti Eesti Rahvasteliitu, osales aktiivselt kollektiivse julgolekusüsteemi kujundamises. *20ndate algul otsustati luua Balti liit(soome, eesti, läti, leedu, poola). Idee ebaõnnestus, kuna soome soov oli ühineda Skandinaaviaga ja Poola oli suur riik+keerulised suhted leeduga.*23a sõlmiti Eesti-Läti kaitseliiduleping. 30-ndad: *32a sõlmiti Venemaaga mittekallaletungi leping *30ndate keskpaigas algas Rahvasteliidu kriis(Saksas 33a võimule natsid, astus liidust välja. Jaapan ründas Hiinat- välja. Itaalia astus välja). *35 a. Inglise-Saksa mereväeleping *venemaa aktiviseerumine *34a sept Balti Antant(Eesti, Läti, Leedu)-kolme riigi tihe välispol. koostöö. *antandi
Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut Skandinavistika osakond Skandinaaviamaade ajalugu I 09.10.2011 Katrin Kampura Seminar I 1. Millal algasid, sagenesid ja lõppesid viikingite retked antud piirkonda või antud piirkonna kontaktid Skandinaaviaga laiemalt? Retked algasid lääne-sakside kuninga Beorhtrici valitsuse ajal, sagenesid 9.sajandil (830ndad, 850ndad). U. 850 asutati esimesed kolooniad Suurbritannias. York, mis oli viimasena viikingite võimu all, langes lääne-sakside dünastiale 954. aastal. Ametlik viikingiaja lõpp 1066. a. Kui Norra kuninga Haraldr Hrsrsi katse Suurbritanniat vallutada ebaõnnestus ja ta langes Stamford Bridge'i lahingus kuningas Haroldi vastu. 2
Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keraamikat on leitud 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soomeugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr peetakse ka põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas. Pronksiajal (1500-500 eKr) ja rauaajal (500 eKr - 1200) oli asukatel tihedad kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Balti aladega. Soome elanikke, nagu kveene, ja nende kuningaid mainitakse ajaloolistes kroonikates ja teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke allikaid on leitud ka 13. sajandist. Rahvasterände ajal liikusid soome-ugri hõimude esindajad tänapäeva Soome territooriumile, tõrjudes kaugemale põhja varasemad elanikud saamid. Soome territooriumile jõudes jagunesid hõimud: Edela-Soomes suomi, kesk-Soomes - hämelased ja ida-Soomes karjalased
käsitööliste hulka ning nad ei pidanud oluliseks oma autorluse jäädvustamist, ja on seega ka enamasti anonüümseks jäänud. Käsitöölised olid keskajal rändurid ning rändasid riigist riiki, täites tellimusi ka kaugel asuvatele tellijatele. Tähtis osa Lääne- Euroopa kunstimaitse Eestisse jõudmisel võis olla ka riiki külastanud palveränduritel. Kuna ka keskajal taheti moes olla, siis arenes Eesti keskaegne kunst tihedais sidemeid Euroopaga, eriti Saksamaa ja Skandinaaviaga. Eesti valmistatud teoste kõrval levis siin ka sisseveetud kujutavat kunsti, mille osatähtsus on kunstiliigiti erinev. Vanimad säilinud skulptuuri- ja maaliteosed pärinevad 13. sajandist ning on romaanipärased( Valjala kirik, Haapsalu toomkirik). 13. sajandi lõpul levis Eestis gooti stiil, mida iseloomustab hästi puuskulpuur istuvast Maarjast Kristus- lapsega Kaarma kirikus Saaremaal. Gooti stiili kiviskulptuuri esimesed silmapaistvad teosed asuvad Karja kirikus Saaremaal
Enamus elasid siiski avaasulates. Rajati kivikirstkalmeid ja ka mõned laevkalmed. Asustus, majandus ja ühiskond- Eesti jagunes kaheks regiooniks: rannikupiirkond ja sisemaa. Nende arengutempo oli looduslike tingimuste tõttu erinev. Elatusladeks olid karjakasvatus (lambad, kitsed, veised) ja maaviljelus (nisu, oder) + küttimine ja kalapüük. hakkas valitsema üksiktaluline asustus ja kujunes välja põllumaa eraomandus - tekkis varanduslik ebavõrdsus. Tihe läbikäimine Skandinaaviaga (sealt toodi pronksi). Sise-Eesti oli hõredamini asustatud ja seal oli ka alepõllundus. Eelrooma rauaaeg (500eKr-50pKr)- tööriistad ja relvad tugevamad, teravamad ja vastupidavamad. Jätkusid mitmed pronksiaegsed traditsioonid kiviristkalved, lohukivid jms). Kindlustatud asulad siiski jäeti maha. Korrapärasemad põllud, tarandkalmed, ajutiselt kasutatavad linnused.. Seoses kohaliku rauatootmisega arenes majandus, kasutusele vöeti soorauamaak
kuhjatud kääpad. Aarded ja ohvriannid:Pronksehete kõrval maeti ka hõbeaardeid ning isegi kuldesemeid. Neid maeti et need oleks abiks hauataguses elus.Rahutud ajad: linnuste rajamine ja relvaleidude arvukus kõnelevad rahutust ajast.Suhted naabritega:elavnesid sidemed ülemeremaadega samuti korraldasid skandinaavlased eestisse ka sõjaretki. 600.a rootslaste kuningas Ingvar tegi rüüsteretke eestisse. Nad said lahingus lüüa ja langes ka kuningas ise.Viikingiajal tugevnesid sidemed skandinaaviaga veelgi.Eesti oli viikingite kaubateede läheduses.nii jõudis siia ka araabia esemeid. Skandinaavlased korraldasid eestisse mitmeid sõjaretki. Lahingutes hukkunutele püstitati rootsis ruunikive.Eestlaste suhted Vana-Vene riigiga olid algselt rahumeelsed.Eesti oli kauba vahendajaks läänemere ja venemaa vahel.hiljem suhted vana-vene riigiga teravnesid. Kiievi vürst tegi 1030. Aastal sõjakäigu eestlaste vastu, võitis ja rajas Tartusse tugipunkti, mille nimetas oma nime Juri põhjal
Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keramikat on leitud 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soomeugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr petakse ka põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas. Pronksiajal (1500-500 eKr) ning rauaajal (500 eKr - 1200) oli asukatel tihedad kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Balti aladega. Soome elanikke, nagu kveene, ning nende kuningaid mainitakse ajaloolistes kroonikates ning teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke alikaid on leitud ka 13. sajandist. 9 6.1 ROOTSI VÕIM (11541809) Soome 700 aastane seotus Rootsiga algas aastal 1154, kui Rootsi kuningas Erik alustas ristiusustamist. Arheoloogilised leiud aga näitavad juba varasemast ajast pärinevaid kristlikke
Kagu- Eesti idaosas levisid hoopis liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees on põletusmatused suhteliselt vähese panusega. Keskmisest rauaajast tuntakse ehete aardeleide kui ka relvade või tööriistade peiteleide.( pronksi kõrval ka hõbeaarded). Arvatakse et väärismetallid maeti maha sõjaohu korral. Keskmine rauaaeg oli rahutu aeg. Sidemed ülemeremaadega olid elavnenud, aga oli ka sõjakaid suhteid. Viikingiajal (aastail 800-1050) tihenesid suhted Skandinaaviaga veelgi. Nõnda jõudis siia nii araablaste hõbemünte kui ka läänest meretaguste meistrite sepitsetud relvi. Skandinaavia saagad kõnelevad ühtlasi viikingite sõjakäikudest Eestisse, seda tunnistavad ka mõnelt Põhja-Eesti linnuselt leitud viikingite nooleotsad. Eestlased suutsid aga küllaltki tugevale vaenlasele vastu panna ja sooritada vasturetki. Esimene vabadusvõitlus.10 saj. lõpul suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. Kiievi suurvürst Jaroslav Tark tegi 1030
Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keramikat on leitud 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soomeugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr petakse ka põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas. Pronksiajal (1500-500 eKr) ning rauaajal (500 eKr - 1200) oli asukatel tihedad kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Balti aladega. Soome elanikke, nagu kveene, ning nende kuningaid mainitakse ajaloolistes kroonikates ning teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke alikaid on leitud ka 13. sajandist. Rootsi võim (1154-1809) Soome 700 aastane seotus Rootsiga algas aastal 1154, kui Rootsi kuningas Erik alustas ristiusustamist. Arheoloogilised leiud aga näitavad juba varasemast ajast pärinevaid kristlikke mõjutusi Soome edela- ja kaguosas
Kindlustati linnuseid, tehti naabritele rüüste ja tasuretki, aga keskne võim puudus. Seni oli suudetud väliseid rüüüsteretki tõrjuda. Sisemaani eriti rüüstamise ja misjoniga ei jõutud ja seega kihelkonnavanemad ei pidanud heaks ka suuremat koostööd, kuna see põhjustab võimu jagamist ja majanduslikke koormisi. Linnuste ehitamine oli suuremaks nähtavaks ühiseks ettevõtmikseks ning sedagi ainult ühe maakonna piires. (Sarnasus viikingiaegse Skandinaaviaga, kus uue ideoloogia tõi alles kristlus (maksustamine), peale mida liitus kohalik juhtkond oma võimu säilitamiseks kirikuga. Kristlus tõi kaasa riigiideoloogia jumalariik vs maine riik). Kirik oma kümnisega oli ka esimeseks korrapäraseks maksustajaks. Muinas-Eesti rahvakultuur Kaks põhitegurit: selleaegne ühiskond ja majandus, mis põhines maaviljelusel koos karjandusega. Talu nii tootmisüksus kui sotsiaalüksus. Külavanem esindas küla kihelkonnas kui ka saraskonnas
Aga 2500. aasta paiku eKr paistab põllumajandus süstemaatiliselt jälle kaduvat. Neoliitikumis (4000 eKr 1800 eKr) rändas sisse uus rahvas, keda hüütakse steinøksfolket. Tolleaegsetel kaljujoonistel on küttimise ja kalade motiivid, nii et jaht ja kalapüük pidid olema endiselt tähtsad elatusallikad. Sellest ajast on leitud megaliithaud Østfoldis. Pronksiaeg Pronksiajal oli ühiskond organiseeritum ja kihistunum kui kiviajal. Ilmus pealike klass, kellel olid sidemed Lõuna-Skandinaaviaga. Asustus muutus paiksemaks ja võeti kasutusele hobune ja ader. Jätkati kivitööriistade kasutamist, kuid aristokraatia kasutas üha enam pronksesemeid staatusesümbolitena. Leidude tuumala on edelas ja võib pidada kindlaks sidet Jüütimaaga. Viikingite aeg Viikingiajaga lõppes Norras eelajalooline periood. Kuigi puuduvad kirjalikud materjalid selle ajastu kohta, on aimu andnud selle kohta arheoloogilised leiud. Sellele ajastule
silmatorkavamaks tunnuseks on K Ü T nende teravkaarsed aknad, ukseavad E jms. Eesti keskaegne kunst arenes tihedais sidemeis S T ..... muu Euroopaga, eriti Saksamaa ja Skandinaaviaga. K I Eestis valmistatud teoste kõrval levis siin ka sissetoodud kujutav kunsti, mille osatähtsus on A S kunstiliigiti erinev. J A A K N
nii maapealse kui ka süvendatud põrandaga. (Inimesi maeti kalmistutele, mis rajati asulatest väljaspoole veidi kõrgematele küngastele). Nöörkeraamikas osati kivi puurida, selletõttu olid arenenumad tööriistad (võeti kasutusele nt venekirves) kui kammkeraamikas. Nöörkeraamika inimesed jäid paikseks ja peamine tegevus oli põlluharimine ja karjakasvatus, sellepärast oldi ka arenenum kui kammkeraamika. Pronksiaja üldiseloomustus perioodi alguse dateering, seos Skandinaaviaga, asulakohtade paiknemine Eestis, kindlustatud asulad, peamised tegevus- ja ealtusalad. 2000- 500 eKr Seos Skandinaaviaga - Kuna Eestis looduslikult (inglis)tina ja vaske ei leidunud, siis pronksesemed olid imporditud. Kaubanduslikult suheldi Skandinaaviaga, sest seal leidus inglistina ja vaske. Läänepoolsed kontaktid mõjutasid siinsete elanike uskumisi ja kombeid: kivikirstkalmed ja laevkalmed. Asulakohtade paiknemine Eestis - Eesti jagunes kaheks eriilmeliseks
Esimene tuntud heaoluriik oli Suurbritannia (Beveridge'i plaan) 1945. aastal. Üks heaoluriiki iseloomustavates tunnustest on igale indiiviidile tasuta võimetekohase hariduse tagamine. Oma töös valisin teemaks Eesti naaberriigi Soome hariduspoliitika . Üldjoontes tuginevad poliitilised otsused mingile kindlale ideoloogiale, olulist mõju avaldavad ka kultuuri ja ajalootraditsioonid. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel seostub tänapäeval eeskätt Skandinaaviaga. Selle mudeli märksõnaks on solidaarsus, mis tähendab, et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse. Peamiseks heaolu pakkujaks on sotsiaaldemokraatlikus heaolumudelis riik (valitsus). Et rahastada haridus ja tervishoiusüsteemi ning teha väljamakseid pensionideks, abirahadeks ja lastetoetusteks,
Kaheväljasüsteem - Põlluharimise korraldus, kus igal aastal külvatakse täis umbes pool põllupinnast ja teine pool jäetakse kesana puhkama. Vahetuskaubandus Soovitud kaup vahetatakse enda poolt pakutava kaubaga. Vahenduskaubandus Kaupa ei hangitud ainult enda tarvis, vaid ka teistele edasi kauplemiseks. Eesti jäi viikingite Bütsantsi ja Idamaadesse viivate kaubateede vahetusse lähedusse. Nii jõudis siia nii araabia hõbemünte kui ka viikingite odaotsi ja mõõku. Suhted Skandinaaviaga tihenesid alates 9. sajandist tunduvalt. Aastaid 800-1050 ongi nimetatud viikingiajaks Eestis. Viikingite viibimist Eesti aladel kinnitavad teemakohased leiud viikingite nooleotstest. Viikingite sõjakäikudest Eestisse kõnelevad saagad. Mitmel korral hoobeldakse, et vallutati kõik Läänemere idakalda rahvad. Need on kinnitamata andmed ning viikingid ilmselt siiski püsivamat edu ei saavutanud. Ilmselt oli Eesti alal pigem teatav vahendajaroll viikingite ja idapoolsemate rahvaste vahel
majanduskasvu pidurdumine või võimalik kahanemine meie peamiste kaubanduspartnerite hulgas. Seda riski aitab mõneti minimeerida kasvustrateegia ekspordile suunatud meetmete abil, kuid suures plaanis on selline olukord käsitletav vääramatu jõuna. Samas survestab Põhjamaade lähedus palgakasvu, mis ühest küljest sunnib ettevõtjaid efektiivsusele, teisalt aga raskendab sobiva tööjõu leidmist, kuna palgakonkurentsi pakkumiseni Skandinaaviaga on meil veel pikk tee läbida. Samas on lähedus jõukatele turgudele selge konkurentsieelis, mida ära kasutada. [2] Ettevõtluse kasvustrateegia eesmärk on väljatoodud kitsaskohtade lahendamine ja täiendavate võimaluste loomine aktiivse panustamise inimressursi kvaliteedi kasvu, uudsete ärimudelite juurutamise, arendustegevusse investeerimise, mitmepoolse koostöö soodustamise, talendipoliitika loomise, loomemajanduse edendamise ning
skulptuurikunstis. Samal ajal oli loomulik, et käsitöölised rändasid riigist riiki ja täitsid tellimusi ka kaugeil asuvaile tellijaile. Traditsioonide austus ei takistanud keskaegsetel inimestel märgata vaimselt või tehniliselt olulisi uuendusi ja paremat kvaliteeti ning nii levisid uued stiilid oma tekkimisalalt mõnikord üpris kiiresti ja kaugele. Ka keskajal taheti moes olla. Nõnda arenes Eesti keskaegne kunst tihedais sidemeis muu Euroopaga, eriti Saksamaa ja Skandinaaviaga. Loomulikult oli, et 13.saj. vallutuste järel tulid esimesed ehitus- ja kunstimeistrid kõik välismaalt ja ka järgmistel sajanditel töötas neid Eestis kõrvuti kohalike meistritega. Tähtis osa Lääne Euroopa kunstimaitse levitamisel võis olla ka Maarjamaad külastanud palveränduritel. Eestis valmistatud teoste kõrval levis siin ka sisseveetud kujutavat kunsti, mille osatähtsus on kunstiliigiti erinev. Kuni 15.saj. levis Eestis seinamaalikunst nii nagu mujalgi Põhjamaades. Siin
- Seni elasid Põhja-Lätis läänemeresoomlased, nüüd jõudis sinna rohkelt balti hõime, sulandusid - Läti lääneosa jäi liivlastele - Läti põhjaosas eestlaste etnilised saarekesed Ohud mere tagant - Keskmisel rauaajal elavnesid sidemed ülemeremaadega (Skandinaaviast pärit leiud) - Sõjaretked Eestisse - U 600 a paiku tulnud rootslaste kuningas Ingvar väega Eestimaale rüüstasid; eestlaste suur vägi purustas nad - Viikingiajal (800-1050) suhted Skandinaaviaga tihenesid - Eesti jäi Bütsantsi ja Idamaadesse viivate kaubateede lähedusse (araabia mündid, hõbemündid, osaotsad, mõõgad) - Viikingite sõjakäigud püsivat edu ei saavutanud - 11 saj I poolel püstitai Rootsi ruunikiveEestis langenud viikingitele Idakaare sugulashõimude saatuslikud sajandid - Eestist ida ja kirde pool elasid soome-ugri rahvaste esivanemad - 8-9 saj hakkas sinna saabuma idaslaavlasi, 13-14 saj-ks suutsid osa kohalikke enda hulka sulatada
Teiseks tingisid muutused kodanlikud revolutsioonid, mille tulemusel kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisrziimid ning ka kodanikuühiskonnad. Heaoluriigi kaks põhitunnust on: ressursside ülekandmine, pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Liberaalne heaoluühiskonna mudel sotsiaaltoetusi saab suurendada alles siis, kui majanduskasvuga on kogutud piisav varu. Sotsiaaldemokraatlik heaoluühiskonna mudel seostub tänapäeval eeskätt skandinaaviaga. Selle märksõnaks on solidaarsus ehk sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Peamiseks heaolupakkujaks on riik, kes kehtestab kõrged maksud. Samuti üritatakse vähendada ka varanduslikke erunevusi. Skandinaaviamaade jõukad inimesed on nõus maksma kõrgemaid makse. Liberaalne heaoluühiskonna mudel nt USA-s. Põhiväärtusteks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik.
§1. Keskaeg(5saj-16.saj k.a) 395 1453- Bütsants jääb püsima. Türklased vallutavad Konstantinoopoli. Vallutada peaaegu kogu Kagu-Euroopa. Algab Feodaaltsivilisatsiooni murenemine. 1517 - reformatsioon usu-uuendusliikumine ehk usu puhastus. Katoliiklikust eraldub protestantlik. 16. sajand väga sõdade rohke aeg kuni saavutatakse stabiilsus 17. Sajandil Euroopas. 17. sajandit peetakse uusaja alguseks. Keskaeg: 1. Vara-Keskaeg 5-11. Sajand I pool. Kujunevad välja feodaaltsivilisatsiooni tunnused, milleks on katoliiklus domineerib vaimuelus; fasaliteet feodaalide oma vaheline läbi saamine ehk feodaalkord. Tsivilisatsiooni hälliks Prantsusmaa kus kujuneb Frangi riik, pannakse alus feodaalsuhetele. Rüütlite raske ratsavägi. Kujunevad välja seisused vaimulikud avatud(kehtib tsölibaat ehk abiellumise keeld piiskopid, kardinalid, abtsissid, preestrid, nunnad,mungad) töö tegijate talupoegade- seisus. Feodaalkorda levitatakse ...
kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadusi. · Keskseks heaolu eest vastutajaks tööandja, töövõtja, pere · Selle heaolureziimi tunnusjooneks on sotsiaalpartnerluse tugevus · Mudeli konservatiivsed jooned väljenduvad vanamoodsas suhtumises perekonda ja naistesse. · Nt Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Jaapan SOTSIAALDEMOKRAATLIK HEAOLUMUDEL seostub tänapäeval eeskätt Skandinaaviaga · Mudeli märksõnaks on solidaarsus st et sotsiaalseid hüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest · Keskseks vastutajaks on riik · Et rahastada haridus- ja tervishoiusüsteemi ning teha väljamakseid pensionideks, abirahadeks ja lastetoetusteks, kehtestatakse kõrged maksud · Pensionide ja lastetoetuste puhul on sellele heaolumudelile tunnuslik igaühele
iseloomulik kammipiide jälgi meenutavate vajutusjälgede esinemine savinõudel, nöörkeraamika aegsetele savinõudele jäeti mustreid ilmselt nööri abil. Nöörkeraamika kultuuri on nimetatud venekirveste (varasemal ajal ka sõjakirveste) kultuuriks, sest tollest perioodist on teada mitmeid hoolikalt lihvitud paadikujulisi kivikirveid, mida ilmselt tööriistadena ei kasutatud. Nöörkeraamika kultuuri ajal tihenesid Eesti ala elanike suhted naaberalade, eriti Skandinaaviaga. 3 2.Eesti ühiskond esiaja lõpul. Sotsiaalne kihistumine (matmiskommete põhjal). Maakonnad ja kihelkonnad. Linnused. Külad (külatüübid) ja elamud. Pronksiaeg võimaldas inimestel hakata valmistama sulamist tööriistu ja muid tarbeesemeid. See omakorda tähendas, et inimesed hakkasid valmistama rohkem kui ainult enda jaoks
annaabi.ee 
