Püügimajanduslik kiviaeg Eesti ajal (0)

Pt 3 Püügimajanduslik kiviaeg Eesti ajal

• Paleoliitikum (2,6 mln aastat tagasi - 9700 eKr) - püügimajanduse ajajärk (küttimine, kalapüük, korilus ), tööriistade kasutusvõtt
  
• Mesoliitikum (9700 eKr - 5000 (Eestis 4000 eKr) eKr) [Kunda kultuur]
  
• Elasid Läänemere idapiirkonnal (veegkogude kaldad ja rannikualad)
  
• Kultuuripiirkondade kujunemine
  
• Asustusalade rahvaarv kasvas
  
• Mesoliitikumi inimesed elasid väikestes kogukondades ning hankisid toitu suurelt alalt
  
• Elupaikade vahetus
  
• Elamud erineva kuju, suuruse ja ehitusviisiga
  
• Püügimajandus
  
• Laibamatus
  
• Tööriistad kivist, luust ja sarvest ( noole -,odaotsad), puust, tulekivist (lõikeriistad), rändkividest (raieriistad)
  
• Riided nahast
  
• Valmistati väikeseid skulptuure ja graveeriti luuesemeid
  
• Hakati valmistama keraamikat
  

Pt 4 Üleminek viljelevale majandusele kiviaja lõpul ja pronksaja algul

• Neoliitikum (5000 eKr - 1800 eKr)
  
• Viljeleva majanduse algus ( viljelusmajanduse peamine lähtekoht Edela- Aasia ) - metsade asemele tulid põllu-ja karjamaad
  
• Neoliitukumi alguses siseveekogude kallastale ja mereranda rajati elupaigad , lõpuosas nihkusid elupaigad maaviljeluseks sobivatele aladele
  
• 9000 eKr Läänemere ja Vahemere vahelise ala ulatuslik kultuuripiirkond kammkeraamika kultuur
  
• 3000 eKr uus ühiskond nöörkeraamika kultuur [venekirveste kultuur]; tõenäoliselt tekkisid rahvaste rändamisel
  
• Rannikul ja saartel eksisteerisid nöörkeraamika kogukond kõrvuti kammkeraamika kogukonnaga
  
• Savinõud: kammkeraamika nõud, mis on hambulise kammilaadse templiga suured ümara või terava põhjaga potid; nöörkeraamika nõud, mis on nöörijäljenditega lamedapõhjaga potid ja ka väiksemad peekrid
  
• Tööriistad kivist, luust, sarvest, puust jt
  
• Kammkeraamika inimrühmad matsid elupaikade juurde või sisse, nöörkeraamika inimesed matsid kaugemale
  
• Erinevate metallide ja nende sulamite kasutuselevõtt, 5000 eKr Kagu-Euroopa
  
• Vanem pronksiaeg (1800 eKr - 1100 eKr)
  
• Pronksi kasutuse õppimine
  
• Jaht, korilus, kalapüük (võrgud)
  

Pt 5 Pronksiaja lõpp ja rauaaja algus

• Noorem pronksaeg (1100 - 500 eKr)
  
• Eesti jagunes kaheks regiooniks: rannikupiirkond ja sisemaa
  
• Külvati nisu ja otra
  
• Kaubandus Skandinaaviaga. Skandinaaviast toodi pronksi, Läänemerelt merevaiku
  
• Viljelusmajanduse osatähtsuse kasvamisel tõusis rahvaarv, söödiviljelus
  
• Üksiktalud
  
• Maeti kivikirstkalmetesse, hiljem nelinurkse põhiplaaniga tarandkalmetesse
  
• Varane rauaaeg (6.saj eKr - 50 pKr)
  
• Asustuse tihenemine
  
• Kaheväljasüsteem
  
• Kindlustatud asulad ehk linnused (tuntumad: mägilinnus, kalevipoja sängi linnus, ringvallilinnused) mäe peal, ringvallid
  
• Kohapealne raua tootmine
  
• Rooma rauaaeg (50 pKr - 450 pKr)
  
• Kolmeväljasüsteem
  
• Tüüpilised tarandkalmed (suurematest kividest laotud müürid moodustasid mõne meetri laiusi ja kuni kümne meetri pikkusi korrapäraseid ristkülikuid)
  
• Erinevad piirkonnad sõdisid
  
• Koha peal hakati rauda valmistama
  
• Keskmine rauaaeg (450-800 pKr)
  
• Esimesel poolel ei valminud vili eriti ning puhkes näljahäda, teisel poolel hakkas rahvaarv jälle kasvama ning elati avaasulates ( talud moodustasid külad ning tekkis külaühiskond)
  
• Ribapõllud, kaheväljasüsteem
  
• Linnused
  
• Rahutud ajad (ülikute vahelised võimuvõitlused)
  
• Suhted taas Skandinaaviaga
  
• Vana-Vene riigi teke - 862.a kutsusid Põhja-Vene rahvad endale Skandinaaviast valitsejaks kolm venda Rjurik, Sineuse ja Truvori, kes panid aluse Vana-Vene riigile
  
• 600 a Yngvarr - tegi rahu taanlastega ning võttis ette sõjakäigu idateele, sõdis oma väega Eestimaal suve paigas at-Steinis, eestlased tulid peale suure väega ning peeti suur lahing. Rootslased ei saanud vastu. Kuningas Yngvarr langes, kuid ta vägi põgenes
  
• Noorem rauaaeg (800 - 1200 pKr)
  
• Rahvaarvu kasv
  
• Elati taludes, mis moodustasid külad (sumbkülad, hajakülad ja ridakülad)
  
• Külad koondusid haldusüksustesse; üks või mitu küla moodustasid linnusepiirkonna, Suuremad haldusüksused olid kihelkonnad . Kihelkonnad moodustasid maakonnad
  
• Vahetuskaubandus (Eestisse toodi hõbedat, pronksi, soola, paremaid, relvi, peenemat riiet jms; vastu anti karusnahka ja vaha)
  
• 1030. a Kiievi suur vürst Jaroslav Targa vallutusretk Tartu alla, Tarbatu vallutati ; asemele ehitati kivilinnus Jurjev
  

alepõllundus - algeline põllundusviis, Maa väetati kohalike puude ja võsa tuhaga
hiiepuu - pühaks peetud põlispuu, mille juures taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude ( vaimude , jumaluste, esivanemate) soosingut
kolmeväljasüsteem - maaviljelussüsteem, kus maa on jaotatud enam-vähem kolmeks võrdseks osaks, kus eriaegadel viljeletakse suvivilja, talivilja ja üks osa on jäetud kesaks
rehielamu - hoone, kus eluruumid ja vilja peksmise ja kuivatamise koht on koondatud ühe katuse alla