Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajalugu 10.klass KT kordamine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Antropogonees – inimese areng
Australopiteekus – inimese eelane (4.2 mln a tagasi, naised 1.1m ja 30kg, mehed 1.5m ja 65kg, bipedaalsed, saba polnud, koljumaht kasvas, lame nägu, karvased)
Homo habilis – inimese eelane (2.4 mln a tagasi, pärit Olduvai kuristikust, 1.7-1.9 mln a vanused tööriistad, inimene mitte ahv, karvane , suurem ajumaht )
Homo erectus – inimese eelane (1.6 mln a tagasi, pikkus 1.6-1.9m, ajumaht 2/3, karvastik kadunud, esileulatuv nina, levisid Aafrikast välja)
Homo sapiens – inimese eelane (200 000 a tagasi Aafrikas, 40 000 a tagasi Euroopas)
Paleoliitikum – kõige vanem kiviaeg (üle 2 mln a tagasi)
Mesoliitikum – keskmine kiviaeg (inimasutuse tekkest keraamikani, 9000 a eKr – 4000 a eKr)
Neoliitikum – kõige noorem kiviaeg (4000 a eKr – 2000 a eKr)
Kunda kultuur – 9000 a eKr – 4000 a eKr, elati veekogude läheduses, korilus, väiksed kogukonnad (20-30), algelised eluasemed
Kammkeraamika kultuur – 4000 a eKr – 3000 a eKr, kaunistatud savinõud, kaubandus mere ääres, elamine majades , algeline maaviljelus , surnute matmine asula sisse, ehted, kultusesemed
Venekirves e nöörkeraamika kultuur – 3000 a eKr, maaharimine , karjakasvatus, nöörkeraamika kasutamine, silmaauguga kivikirves, surnute matmine asulast välja, paiksed asulad
Pronksiaeg – 1800 a eKr – 500 a eKr, loomapidamine, maaviljelus, kindlustatud asulad, jaht , pronksesemete valamine , aktiivne kaubavahetus Skandinaaviaga, ~1500 väikeselohulist kultuskivi, kivikirstkalmed, laevkalmed
Rauaaeg – 500 a eKr – 500 a pKr, linnused , relvad hauapanustes, põlispõllud, soomaagist raua sulatamine , tihedad sidemes lõunas ja edelas, pronksesemete laialdane kasutamine, tarandkalmed , ~200 a pKr maaviljelus peamine elatusala , ~200-450 a pKr geomeetrilised ornamendid ehtekunstis, emailkaunistused, varandusliku ebavõrdsuse teke
Kivikirstkalme – ringikujuline kalme, 5-8m
Laevkalme – kividest laevakujuline kalme ( pealtvaates )
Tarandkalme – ristkülikukujuline kalme
Kääbas – maeti liivast või mullast kuhjatisse või alla
Lohukivi – rändrahn, millele on tehtud lohud sisse inimeste poolt
Hajaküla – majad, talud on hajutatud laiali (metsad, põllud, karjamaad vahel)
Sumbküla – majad, talud paiknevad vabavormina kobaras koos
Ridaküla – majad, talud on kõik reas
Keraamika – savist tehtud esemed
Metallurgia – metallist esemete valmistamine
Tekstiil – riide /kanga valmistamine
Alepõllundus – võeti mets maha, ülejäänud põletati, tehti põld
2-väljasüsteem – ühe põllu peal kasvatatakse vilja, teise peal on kariloomad, kes söövad heina ja situvad
3-väljasüsteem – tali - ja suveviljad, loomad söövad ja situvad
Maakond – haldusüksus (Ugandi, Sakala, Revala, Virumaa, Järvamaa, Läänemaa , Saaremaa, Hiiumaa , Harjumaa)
Kihelkond – haldusüksus (45)
Vanem – haldusüksuse juht
Irdmuistis – tarberiistad , ehted jne, mida saab mujale paigutada
Kinnismuistis – asjad, mida ei saa mujale paigutada
Mägilinnus – asub mäe/künka peal, Kagu-Eestis
Neemiklinnus – asub vallikraavi otsas/peal, Lõuna-Eestis
Ringvall-linnus – asuvad peamiselt tasasel maapinnal, Lääne-Eestis ja saartel
Kalevipoja sängi tüüpi linnus – asub voore otsas/peal, Kesk-Eestis
Ajalugu 10 klass KT kordamine #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sw0rdmast3r Õppematerjali autor
10.klassi õpiku järgi esimeseks KT-ks kordamine.

Sarnased õppematerjalid

Eesti Muinasaeg
7
docx

Eesti Muinasaeg

Eesti muinasaeg 1. Muinasaeg, selle periodiseerimine, dateeringud. Muinasaeg ehk esiaeg ­ ajajärk esimeste inimeste saabumisest umbes 9000 aastat eKr kuni ristisõdade alguseni Baltikumis 13.sajandil. Muinasaega periodiseeritakse järgmiselt: 1) Kiviaeg a) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum ( - 9001 eKr) b) keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (9000 - 4200 eKr) c) noorem kiviaeg ehk neoliitikum (4200 ­ 1800 eKr) 2) Pronksiaeg ( 1800 ­ 500 eKr) 3) Rauaaeg a) vanem rauaaeg (500 ­ 450 eKr) b) keskmine rauaaeg (450 eKr- 800 pKr) c) noorem rauaaeg (800 ­ 1200 pKr) 2. Kiviaja kultuurid: Kunda kultuur, kammkeraamika, venekirves- ehk nöörkeraamikakultuur: dateering, millest tuleneb kultuuri nimi, tuntumad asulad (dateering), nende asukoha ja elamute lühikirjeldus, kooselu vormid, oskused, töö- ja tarberiistad, elatusalad, matmiskombed. Osata tuua nä

Ajalugu
Ajaloo KT-10-klass-Eesti muinasajal
4
docx

Ajaloo KT, 10. klass, Eesti muinasajal

Küsimused 1. Jääaja mõju Eesti pinnamoele *Jää kandis kaasa erinevaid liiva-, kruusa- ja savimasse . *Jää kandis kaasa kivipanku , millest mandrijää lihvis lõpuks kivirahne. *Sügavamatesse orgudesse ja nõgudesse tekkisid jää sulamisel jõed ja järved. *Kagu-Eestis tekkisid kuplid ja Kesk-Eesti voored. 2. Muinasaja ajalooallikad *Kinnismuistised ( muistsed asulad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad jne.) *Rahvaluule *Endi ja naaberrahvaste kirjalikud ajalooallikad (nt: Liivimaa Hendriku kroonika.) *Muistsed tarbe- ja tööriistad, relvad ja ehted. 3. Eesti ajaloo põhietapid Muinasaeg ( 9000 a eKr- 13. saj. pKr), keskaeg (13.saj ­ 16.saj), uusaeg (16.-20.saj), lähiajalugu (20.saj- tänapäev). 4. Kunda kultuur *korilus *kalapüük ja küttimine *elu kogukondades (30) *elati veekogude läheduses *elati onnides *tööriistad olid valmistatud puust, luust, kivist ja sarvest. 5. Kammkeraa

Ajalugu
Muinasaeg maailmas ja eestis
4
docx

Muinasaeg maailmas ja eestis

Kordamine: Muinasaeg maailmas ja Eestis 1. Muinasaja mõiste ­ ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni 13. Saj. Algul pKr. 2. Inimese kujunemine: · Australopiteekus ­ esimene ahvinimene. Vanim leitud luustike vanus 5 milj aastat. Käisid kahel jalal. väike aju, suur nägu, väike kasv. Kuuluvad hominiidide sugukonda. · Homo habilis ­ e osavinimene. hominiidide sugukonna perekond

Ajalugu
Eestimaa muinasaeg
12
doc

Eestimaa muinasaeg

Sissejuhatus Eestimaa muinasaega 1. Eesti vanim inimasustus: u. 10 tuhat aastat tagasi. Põhjus: Hilisem asustus on seotud jääajaga. Eesti vabanes lõplikult mandrijääst u. 11000 a eKr. 2. Eesti maastiku kujunemine: Nt kaasatulnud rändrahnud mandrijää sulamisega. Sulaveest tekkisid järved ja orud. Kliima soojenedes tulid asemele männi, kase metsad ning karud ja põdrad. Pulli asula IX a.t eKr 3. Muinasaeg ja selle uurimine: Eesti muinasaeg ­ ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 13. sajandi algul pKr. Muinasaja allikad: a. Arheoloogia · Kinnismuistised (maas kinni) ­ hooned · Irdmuistised (saab mujale paigutada) ­ tarbeesemed, ehted, luud. b. Zooloogia ja botaanika c. Antropoloogia ­ luustiku põhjal tunnuste määramine. d. Numismaatika ­ ajaloo uurimine müütide põhjal. e. Etnoloogia ­ rahvateadus, nt Eestlaste eluolu 18.-19. sajandil. f. Rahvusluule ja keeleteadus, sugulaskeelte veerimin

Ajalugu
Muinasaeg Eestis - põhjalik kokkuvõte
6
docx

Muinasaeg Eestis - põhjalik kokkuvõte

Jääeg: päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutus, mitmesugused protsessid atmosfääris ja teised loodusnähtused. Vanem kiviaeg: paleoliitikum ­ algab inimese kujunemisega, lõpeb P-Euroopas viimase jääajaga. Keskmine kiviaeg: mesoliitikum ­ 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg: neoliitikum ­ 5000-1800 eKr, Eestis alguse tunnuseks savinõude kasutuselevõtt. Paljudes teistes maades üleminek viljelusmajand. Rauaaeg: vanem rauaaegu: eelrooma (500eKr-50pKr), rooma(50-450pKr) Noorem rauaaeg: viikingiaeg(800-1050), hilisrauaaeg (1050-1200) KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kunda lammasmägi ­ sinna elama asutud mõnevõrra hiljem. Kõigi Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla, sest ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendatud teatud arheoloogilise kultuur

Ajalugu
Esiaeg ja arheoloogia alused
18
doc

Esiaeg ja arheoloogia alused

b) Maade ja etnoste järgi (Eesti; Ameerika; soome-ugri; slaavi); c) Tüübi järgi (eksperimentaal- - katseliselt tehakse koopiaid, sarnaste tööriistadega töö tegemine; linna-; asustus-; majandus-; arhitektuuri-; religiooni- piibli, kristlik, islami jm; surma-; allvee-; koobaste-; aeroarheoloogia) MÕISTE AJALOOST - 4. saj eKr kasutas Platon terminit "arheoloogia" (archaios + logos ehk vana/muistne + sõna/kõne/mõiste/käsitlus/teadus), mille all mõtles kogu varasemat ajalugu (kangelaslood, geoloogilised avastused, linnade rajamine jm). Hiljem tähistas antiikse kunsti ekspertiisi, al 19. saj vanema ajaloo uurimine kaevamise teel. Tuleb mainida ka, et pikka aega suhtusid ajaloolased sellesse kui abiteadusesse. ARHEOLOOGIA - ajalooteaduse haru, mis uurib kaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib nende põhjal inimühiskonna ajalugu. Arheoloogid uurivad perioodi, kus on olemas juba inimene ja

Ajalugu
Nimetu
36
docx

Nimetu

EUROOPA MUINASKULTUURID Euroopa ja Eesti esiajalugu. Eelkõige arheoloogiline kultuur. Arheoloogia mõiste: archaios – vana, muistne, logos - sõna, kõne, mõiste, käsitlus, teadus Sõna arheoloogia kasutas esmakordselt Platon 4. saj eKr dialoogis „Hippius“. Renessanssajastul tekkis suur huvi arheoloogia ja eriti antiigi vastu. Mõiste arheoloogia muutus oluliselt 19. saj. Hakati tundma huvi oma rahva vanema ajaloo vastu. Seni oli ajalugu kirjutatud valitsejate järgi (eriti vanemat ajalugu), kuid nüüd taheti teada, kuidas rahvas tegelikult elas. Hakati kaevama vanu linnuseid ja haudu. Sõna arheoloogia omandas tänapäevase tähenduse juba 19. saj. 19. saj oli suurem rõhk kirjeldustel. Hakati lahti mõtestama. Kuni 20. saj keskpaigani oli arheoloogia kui teaduse väärtus madalam, seda vaadati kui ajaloo abiteadust. Arheoloogia jaoks võib potikillul olla palju suurem väärtus kui väärismetallil.

Kategoriseerimata
Euroopa muinaskultuurid
18
doc

Euroopa muinaskultuurid

tegema ( raha , ehteid jms) . eestis ka 7 viina- ja 1 õlleallikas, pühad puud ja hiiekojad) e. Liiklemisega seotud muistised II Euroopa muinaskultuuride uurimise ajaloost Praegustel andmetel peetakse I arheoloogiks Babüloonia kuningat Nabunaidi , kes lasi kaevata varemeid ning leiti leide , mis olid välja kaevatud ka mujal . Samuti ta kogus leide. Euroopas praktiliselt igal maal muinasaja uurijad välja toonud midagi eriti tähtsat , mille abil ajalugu selgitada. Nt Tsehhis Konsatinos ja Methodos, kes otsisid Clemensi maiseid jäänuseid. Haudu otsisid taevatähtede kaudu . Keskajal leiti asju , kuid nendega ei osatud õigesti ringi käia ( neile ei leitud õiget lahendust. Nt kivikirveid peeti välgunoolteks. Neid raamiti kuld ja hõberaamidega ning nad olid võrdlemisi eksklusiivsed, esimesena tunti suuremat huvi antiikaja vastu ( renessansi ajal) , uurimuslike töid siiski ei koostatud . Otsiti ilusaid

Euroopa muinaskultuurid




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun