5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-11-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kallet
Õppematerjali autor
Välispoliitika 1918–1939 Eesti tunnustamine: välisdelegatsiooni tegevus; de facto tunnustus; Balti küsimus Pariisi rahukonverentsil; de jure tunnustamine ja vastuvõtmine Rahvasteliitu. Balti riikide koostöö: esimesed katsed; sõjalis-poliitilise liidu kavad (Bulduri ja Varssavi konverentsid); probleemid ja vastuolud; Eesti–Läti kaitseliiduleping 1923. Rahvusvahelise olukorra stabiliseerumine: Rahvasteliit ja kollektiivse julgeolekusüsteemi loomiskatsed; Eesti suhted Suurbritannia, Saksamaa, N. Liidu, Rootsi ja Poolaga. Sõjaohu kasv: Saksamaa ja N. Liidu aktiviseerumine, lääneriikide lepituspoliitika; idapakti idee; Balti Entente, neutraliteedipoliitika, laveerimine N. Liidu ja Saksamaa vahel. Eesti tunnustamine: välisdelegatsiooni tegevus; de facto tunnustus; Balti küsimus Pariisi rahukonverentsil; de jure tunnustamine ja vastuvõtmine Rahvasteliitu.. Enamik Euroopa riike ja USA tunnustasid Esimese maailmasõja järel küll põhimõtteliselt
Ing ja Pr kuulutasid 3.sept sõja Saksamaale, kuid reaalset sõjategevust ei toimunud. Balti riigid kuulutasid end sõjas neutraalseks. NL alustas tegevust oma huvide realiseerimiseks vastavalt MRP-le: 1) 17.septembril tungiti kallale Poolale (Poola oli sunnitud võitlema kahel rindel) 2) alustati surve avaldamist Balti riikidele kasutades ettekäändene Orzeli juhtumit (Poola allveelaev, mis oli Tallinna all pani sealt putku, Eesti oleks pidanud laeva interneerima, kuid seda ei tehtud ja NL süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises) esitati Eestile ultimaatum lubada Eestise rajada nõukogude sõjaväebaasid, vastasel korral kasutatakse jõudu. 28.septembril sõlmiti Eesti ja Nli vahel vastastikuse abistamise pakt- Eestisse tuli ca 25 000 punaväelast. Väed ületasid piiri juba enne lepingu le allakirjutamist. analoogsed lepingud sõlmiti ka Läti 5
Ing ja Pr kuulutasid 3.sept sõja Saksamaale, kuid reaalset sõjategevust ei toimunud. Balti riigid kuulutasid end sõjas neutraalseks. NL alustas tegevust oma huvide realiseerimiseks vastavalt MRP-le: 1) 17.septembril tungiti kallale Poolale (Poola oli sunnitud võitlema kahel rindel) 2) alustati surve avaldamist Balti riikidele kasutades ettekäändene Orzeli juhtumit (Poola allveelaev, mis oli Tallinna all pani sealt putku, Eesti oleks pidanud laeva interneerima, kuid seda ei tehtud ja NL süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises) esitati Eestile ultimaatum lubada Eestise rajada nõukogude sõjaväebaasid, vastasel korral kasutatakse jõudu. 28.septembril sõlmiti Eesti ja Nli vahel vastastikuse abistamise pakt- Eestisse tuli ca 25 000 punaväelast. Väed ületasid piiri juba enne lepingu le allakirjutamist. analoogsed lepingud sõlmiti ka Läti 5
sajandi lõppust. Rauale ja puidule oli turg euroopas. Konkurendina kerkis esile USA. 1907 asutati SKF - Svenska Kullager Fabrik. 1915 loodi Volvo tehased. Ericson. Hakati tootma koorelahutajaid ehk võimasinaid. Toodeti palju tselluloosi. Panganduses oli tähtis koht Wallenbergide perekonnal. 1.7.2 SISEPOLIITIKA Põhiseaduslik monarhia. Parlament Riksdag - kahe kojaline. 19. sajandi lõppust 1907. aastani oli kuningaks Oskar II. 1907 - kuningaks sai Gustav V - kes käis ka Eestis vabariigi ajal. 1905 - lagunes Rootsi-Norra personaalunion. Sajandivahetusel hakkasid Rootsis valitsema pahempoolsed meeleolud - tehti palju uuendusi: töökaitse seadus; 1913 vanaduspensionide maksmine; alustati karskus kampaaniat. Norra tahtis kontrolli oma välispoliitka üle oma kätte võtta. Kuid Norral ei olnud oma saatkondi teistes riikides. Seepärast nõudis Norra Rootsist lahku löömist. 1905 - Norrast sai iseseisev kuningriik. Esimene kuningas Haakon VII, kes valitses riiki 1957. aastani.
lepinguga juhul, kui talle antakse Balti riigid, Ida-Poola ja Bessaraabia. Samal ajal kui toimusid kolmepoolsed kõnelused, lähenes Moskva vargsi Berliinile. 23. Augustil 1939 kirjutasid NL välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim Molotov von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungi lepingule, mis sai tuntuks kui Molotovi-Ribbentropi pakt. MRP salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida-Euroopa: Venemaale jäid Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia ning Saksamaale ülejäänud Poola alad ja Leedu. II maailmasõda algas 1.septembril 1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale. Balti riigid kuulutasid end sõjas neutraalseks. Nõukogude Liit hakkas tegelema vastavalt MRP'le: 17. Septembril tungiti kallale Poolale ning siis alustati Balti riikidele surve avaldamist. NL alustas tegevust oma huvide realiseerimiseks vastavalt MRP-le. Kasutades ettekäändena
Ing ja Pr kuulutasid 3.sept sõja Saksamaale, kuid reaalset sõjategevust ei toimunud. Balti riigid kuulutasid end sõjas neutraalseks. NL alustas tegevust oma huvide realiseerimiseks vastavalt MRP-le: 1) 17.septembril tungiti kallale Poolale (Poola oli sunnitud võitlema kahel rindel) 2) alustati surve avaldamist Balti riikidele kasutades ettekäändene Orzeli juhtumit (Poola allveelaev, mis oli Tallinna all pani sealt putku, Eesti oleks pidanud laeva interneerima, kuid seda ei tehtud ja NL süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises) esitati Eestile ultimaatum lubada Eestise rajada nõukogude sõjaväebaasid, vastasel korral kasutatakse jõudu. 28.septembril sõlmiti Eesti ja Nli vahel vastastikuse abistamise pakt- Eestisse tuli ca 25 000 punaväelast. Väed ületasid piiri juba enne lepingu le allakirjutamist. analoogsed lepingud sõlmiti ka Läti 5.okt (30 000) ja Leeduga 10.okt (20 000)
Saksamaa alandused!. Rahvaste Liit 1918-1945: kollektiivne julgeolek: 1. liikemsriigid ei ründa üksteist. 2. Agressorit karistatakse 3. Karistuseks luuakse alianssid. 4. Segane liikmeskond. 5. Ebaõnnestunud (agressori mitte-määratlemine; sanktsioonide ebaõnnestumine; Teise maailmasõja mitte-ärahoidmine). Washingtoni Leping 1921-1922 Mereväe kokkulepe. Locarno Pakt 1925- piirid. Kellog-Briand’i Pakt 1928- Konfliktide rahumeelne lahendamine. Marxism-Leninism, Nõukogude Liit ja välispoliitika. Lenini-järgsed ideed 1928. Välispoliitilised segadused- üritati hoida segadusi Euroopas, et keegi kellegagi läbi ei saaks. Julgeolekuotsingud 30ndatel. 1939. Lenin “Kahe-laagri tees” ehk kahe- süsteemi tees: sissekodeeritud konflikt. 1918-21 interventsioon ja rahulik kooseksisteerimine. 1928.a. seisukohad: 1.Riigi tähtsus 2.Rahulik kooseksisteerimine 3.Mittekallaletungi lepingud 4.Suhted Hiina ja USAga 5.Komintern’i tähtsus. Satalin: “NL
· sõja eel Virumaa, nüüd Ida- ja Läänevirumaa * osast Võrumaast Põlva mkn. · Lõuna- Harjumaa Rapla maakond ,* P-Tartumaa Jõgeva mkn.* Valga mkn. Laienenud · 1920-34 võim kahetasandiline 1934-40 võim kolmetasandiline prageu kahetasandiline EV SISEPOLIITIKA 1920-1940 1919- Maaseadus&Põhiseadus. Seadusandlik saja kohal. Riigikogul 3a. TäidesaatevValitsus RIIGIPEA puudus PõHISEADUSE MIINUSED: presidendi puudumine välisriikides ei saanud Eesti riigipea tuntsuks PLUSSID: täielikud demokr. Vabadused (keelat.kommunistide partei) 1. dets. 1924- kommunistide relvastatud riigipööre GrigoriZinovjev 2. 1929- algas majanduskriis. Rahulolematus kehtiva poliitilise süsteemiga. Kommunistide populaarsus. Rahulolematus olemasolevate erakondadega. Mõeldi Põhiseaduse muutmise peale.Vaja oli riigipea ametikohta. Vastu sotsialistid. 3. Vabadussõjalaste liikumine kriisi ajal astus poliitikasse. Kujunes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid