EESTI VABARIIGI VÄLISPOLIITIKA 1918-1938 (0)

EESTI VABARIIGI VÄLISPOLIITIKA 1918-1938 
 
 
I EV tunnustamine iseseisva riigina 
 
Peale iseseisvuse väljakuulutamist oli tähtsamaks küsimuseks Eesti Vabariigi 
tunnustamine välisriikide poolt. Maapäeva poolt moodustati välisdelegatsioon, mida juhtis Jaan 
Tõnisson. Valiti saadikud, kes lähetati erinevatesse riikidesse.  
 
1918 mais tunnustasid Inglismaa ja Prantsusmaa EV-d de  facto , kuid Eesti saatus pidi 
otsustatama I maailmasõja järgsel Pariisi rahukonverentsil. Tunnustamise vastu oli eelkõige 
Prantsusmaa, kes soovis Vene impeeriumi taastamist. 
2.  veebruaril 1920 Tartu rahulepinguga tunnustas esimesena EV-i de jure 
Nõukogude Venemaa 
1920 tunnustasid EV-d veel Soome ja Poola. Murrang välisriikide suhtumises saavutati 
1921.aastal, mil EV-d tunnustasid de jure enamus Euroopa riike ja sama aasta septembris võeti 
Eesti vastu Rahvasteliitu (ÜRO eelkäija). 
 
II Balti liidu loomise kava 
 
Kuna Euroopa riikidega olid EV suhted tagasihoidlikud, siis loodeti iseseisvusele saada 
garantiid Balti liidu loomisega , kuhu oleks kuulunud Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Kõigil 
neil riikidel oli ühised potentsiaalsed vaenlased - Nõukogude Venemaa (alates 1922 Nõukogude 
Liit) ja Saksamaa. Sõjalist liitu ei õnnestunud sõlmida riikide omavaheliste vastuolude tõttu: 
1)  Soome soovis koostööd teha mitte Balti riikidega vaid Skandinaaviaga (Rootsi, Norra, 
Taani) 
2)  Poola ja Leedu vahel toimus sõjaline konflikt Vilniuse kuulumise pärast. Leedu 
keeldus osalemast rahvusvahelistel konverentsidel, kus osales ka Poola. 
3)  Poola soovis liidus saada juhtpositsiooni, millega polnud rahul ülejäänud riigid 
4)  Eesti ja Läti vahel toimus 1920 aastal piirikonflikt ja seetõttu 1920´aastatel nende 
riikide  omavahelised suhted ei olnud eriti head 
5)  kõigil riikidel oli sarnane majandusstruktuur ja majanduslik konkurents ei 
soodustanud omavahelist kaubavahetust. (kõik riigid üritasid müüa eelkõige 
põllumajandussaadusi). 
1923 sõlmisid Eesti ja Läti kaitseliidu, mis tähendas sõja korral vastastikku abistamist. 
1925.aastal läbirääkimised liidu loomise suhtes katkesid. 
 
 
1930´aastatel muutus rahvusvaheline olukord ja tekkis sõjaoht. Agressiivseteks riikideks 
olid Jaapan, kes vallutas Hiinalt  Mandzuuria  ja Saksamaa, kus 1933 oli võimule tulnud Hitler . 
Hitler tegi ettevalmistusi vallutusteks Euroopas. Euroopa suurriigid - Inglismaa ja Prantsusmaa - 
tegid pidevalt järelandmisi Saksamaale, sest arvasid, et nii õnnestub sõda ära hoida. 1930 II 
poolel hakkas ka Nõukogude Liit astuma   samme  oma valduste  suurendamiseks . 
 
1935 sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal oli õigus suurendada 
oma laevastikku ja Läänemeri jäi Saksamaa mõjusfääri.  
 
1934-1935 teeb NL ettepanekud Eestile, Leedule ja Lätile rajada nende territooriumile 
NLi sõjaväebaasid. Ettepanekud lükatakse tagasi. 
Kujuneb olukord, kus Balti riigid (Eesti, Läti, Leedu) jäävad kahe agressiivse suurriigi 
Saksamaa ja NLi huvisfääri ja neil pole lootust abi saamiseks teistelt Euroopa suurriikidelt. 
Sellises situatsioonis üritatakse uuesti teha omavahel koostööd, kuid sõjalist liitu 
moodustada ei õnnestu. 1934 sõlmiti Eesti, Läti ja Leedu vahel koostööleping majanduse ja 
kultuuri vallas. Välisministrite omavahelistel kohtumistel käsitleti ka julgeolekuküsimusi, kuid 
sõjalist liitu ei sõlmitud. 
1938 kuulutasid Eesti, Läti ja Leedu end neutraalseteks riikideks. See vastas 
Saksamaa huvidele, kes ei soovinud Euroopas mingeid riikidevahelisi liite. Tegelikult hakkas 
Eesti välispoliitiliselt lähenema Saksamaale lootes leida sealt kaitset NLi eest. 
NL on selleks ajaks juba otseselt huvitatud Balti riikide hõivamisest. Vastava loa andsid 
selleks ka 1939.aastal Inglismaa ja Prantsusmaa, kes pidasid läbirääkimisi Moskvas, et mõjutada 
NLi astuma samme Saksamaa vastu. NLi nõudis vastutasuks Balti riike. 
  
III EV suhted Nõukogde Venemaaga /Nõukogude Liiduga (alates 1922) 
 
  Kuni 1921 aasta kevadeni olid omavahelised suhted head: Venemaa tunnustas esimesena EV-
d ja oli Eesti suurim väliskaubanduspartner. 
  Probleemid tekkisid seoses 40 000 eestlaste tagasipöördumisega  kodumaale (vastavalt Tartu 
rahulepingule), kui Venemaa üritas nende naasmist takistada. 
  NL toetas aktiivselt eesti kommuniste ja valmistas ette 1.detsembri 1924.a riigipöördekatset. 
Peale seda Eesti ja NLi suhted halvenevad. 
  1920´ II poolel hakkavad suhted taas paranema sest: 
1)  NL-i senised liidrid Trotski ja Zinovjev kaotasid oma mõju ja kuulutati riigi reetureiks. 
Hakkas kujunema Stalini isikukultus . 
2)  NLi tähelepanu pöördub siseriiklikele probleemidele 
3)  vähenes välismaale suunatud kommunistlik propaganda  ja heideti kõrvale 
maailmarevolutsiooniidee. 
Eesti sõlmib NLiga kaubanduslepingud ja piirivahejuhtumite lahendamise lepingu. 
  1932 sõlmitakse NLiga mittekallaletungileping    
  1930` keskel üritab NL suurendada oma mõju Balti riikides. 1934-1935 teeb NL ettepanekud 
Eestile, Leedule ja Lätile rajada nende territooriumile NLi sõjaväebaasid (põhjendatakse 
sellega, et pakutakse kaitset Saksamaa eest). Ettepanekud lükatakse tagasi.