AJALUGU: Muinasaeg (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Lõik failist

Püügimajanduslik kiviaeg Eesti ajal

Paleoliitikum (2,6 mln aastat tagasi - 9700 eKr) - püügimajanduse ajajärk (küttimine, kalapüük, korilus ), tööriistade kasutusvõtt
Mesoliitikum (9700 eKr - 5000 (Eestis 4000 eKr) eKr) [Kunda kultuur]
Elasid Läänemere idapiirkonnal (veegkogude kaldad ja rannikualad)
Kultuuripiirkondade kujunemine
Asustusalade rahvaarv kasvas
Mesoliitikumi inimesed elasid väikestes kogukondades ning hankisid toitu suurelt alalt
Elupaikade vahetus
Elamud erineva kuju, suuruse ja ehitusviisiga
Püügimajandus
Laibamatus
Tööriistad kivist, luust ja sarvest ( noole -,odaotsad), puust, tulekivist (lõikeriistad), rändkividest (raieriistad)
Riided nahast
Valmistati väikeseid skulptuure ja graveeriti luuesemeid
Hakati valmistama keraamikat

Üleminek viljelevale majandusele kiviaja lõpul ja pronksaja algul

Neoliitikum (5000 eKr - 1800 eKr)
Viljeleva majanduse algus ( viljelusmajanduse peamine lähtekoht Edela- Aasia ) - metsade asemele tulid põllu-ja karjamaad
Neoliitukumi alguses siseveekogude kallastale ja mereranda rajati elupaigad , lõpuosas nihkusid elupaigad maaviljeluseks sobivatele aladele
9000 eKr Läänemere ja Vahemere vahelise ala ulatuslik kultuuripiirkond kammkeraamika kultuur
3000 eKr uus ühiskond nöörkeraamika kultuur [venekirveste kultuur]; tõenäoliselt tekkisid rahvaste rändamisel
Rannikul ja saartel eksisteerisid nöörkeraamika kogukond kõrvuti kammkeraamika kogukonnaga
Savinõud: kammkeraamika nõud, mis on hambulise kammilaadse templiga suured ümara või terava põhjaga potid; nöörkeraamika nõud, mis on nöörijäljenditega lamedapõhjaga potid ja ka väiksemad peekrid
Tööriistad kivist, luust, sarvest, puust jt
Kammkeraamika inimrühmad matsid elupaikade juurde või sisse, nöörkeraamika inimesed matsid kaugemale
Erinevate metallide ja nende sulamite kasutuselevõtt, 5000 eKr Kagu-Euroopa
Vanem pronksiaeg (1800 eKr - 1100 eKr)
Pronksi kasutuse õppimine
Jaht, korilus, kalapüük (võrgud)

Pronksiaja lõpp ja rauaaja algus

Noorem pronksaeg (1100 - 500 eKr)
Eesti jagunes kaheks regiooniks: rannikupiirkond ja sisemaa
Külvati nisu ja otra
Kaubandus Skandinaaviaga. Skandinaaviast toodi pronksi, Läänemerelt merevaiku
Viljelusmajanduse osatähtsuse kasvamisel tõusis rahvaarv, söödiviljelus
Üksiktalud
Maeti kivikirstkalmetesse, hiljem nelinurkse põhiplaaniga tarandkalmetesse
Varane rauaaeg (6.saj eKr - 50 pKr)
Asustuse tihenemine
Kaheväljasüsteem
Kindlustatud asulad ehk linnused (tuntumad: mägilinnus, kalevipoja sängi linnus, ringvallilinnused) mäe peal, ringvallid
Kohapealne raua tootmine
Rooma rauaaeg (50 pKr - 450 pKr)
Kolmeväljasüsteem
Tüüpilised tarandkalmed (suurematest kividest laotud müürid moodustasid mõne meetri laiusi ja kuni kümne meetri pikkusi korrapäraseid ristkülikuid)
Erinevad piirkonnad sõdisid
Koha peal hakati rauda valmistama
Keskmine rauaaeg (450-800 pKr)
Esimesel poolel ei valminud vili eriti ning puhkes näljahäda, teisel poolel hakkas rahvaarv jälle kasvama ning elati avaasulates ( talud moodustasid külad ning tekkis külaühiskond)
Ribapõllud, kaheväljasüsteem
Linnused
Rahutud ajad (ülikute vahelised võimuvõitlused)
Suhted taas Skandinaaviaga
Vana-Vene riigi teke - 862.a kutsusid Põhja-Vene rahvad endale Skandinaaviast valitsejaks kolm venda Rjurik, Sineuse ja Truvori, kes panid aluse Vana-Vene riigile
600 a Yngvarr - tegi rahu taanlastega ning võttis ette sõjakäigu idateele, sõdis oma väega Eestimaal suve paigas at-Steinis, eestlased tulid peale suure väega ning peeti suur lahing. Rootslased ei saanud vastu. Kuningas Yngvarr langes, kuid ta vägi põgenes
Noorem rauaaeg (800 - 1200 pKr)
Rahvaarvu kasv
Elati taludes, mis moodustasid külad (sumbkülad, hajakülad ja ridakülad)
Külad koondusid haldusüksustesse; üks või mitu küla moodustasid linnusepiirkonna, Suuremad haldusüksused olid kihelkonnad . Kihelkonnad moodustasid maakonnad
Vahetuskaubandus (Eestisse toodi hõbedat, pronksi, soola, paremaid, relvi, peenemat riiet jms; vastu anti karusnahka ja vaha)
1030. a Kiievi suur vürst Jaroslav Targa vallutusretk Tartu alla, Tarbatu vallutati ; asemele ehitati kivilinnus Jurjev

alepõllundus - algeline põllundusviis, Maa väetati kohalike puude ja võsa tuhaga
hiiepuu -

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-10-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Casandra01 Õppematerjali autor

Konspekt muinasajast

Sarnased õppematerjalid

docx

Püügimajanduslik kiviaeg Eesti ajal

Pt 3 Püügimajanduslik kiviaeg Eesti ajal Paleoliitikum (2,6 mln aastat tagasi - 9700 eKr) - püügimajanduse ajajärk (küttimine, kalapüük, korilus), tööriistade kasutusvõtt Mesoliitikum (9700 eKr - 5000 (Eestis 4000 eKr) eKr) [Kunda kultuur] Elasid Läänemere idapiirkonnal (veegkogude kaldad ja rannikualad) Kultuuripiirkondade kujunemine Asustusalade rahvaarv kasvas Mesoliitikumi inimesed elasid väikestes kogukondades ning hankisid toitu suurelt alalt Elupaikade vahetus Elamud erineva kuju, suuruse ja ehitusviisiga Püügimajandus Laibamatus Tööriistad kivist, luust ja sarvest (noole-,odaotsad), puust, tulekivist (lõikeriistad), rändkividest (raieriistad) Riided nahast Valmistati väikeseid skulptuure ja graveeriti luuesemeid Hakati valmistama keraamikat Pt 4 Üleminek viljelevale majandusele kiviaja lõpul ja pronksaja algul Neoliitikum (5000 eKr - 1800 eKr) Viljeleva ma

Ajalugu

odt

Muinasaeg

Kontrolltöö nr.1 Jääaeg · I jääaeg oli 2 miljonit aastat tagasi. · Kokku on olnud koos sulaaegadega 4-5 jääaega · Üldist jahenemist on püütud seletada mitmeti: * Päikese kiirguse nõrgenemine * Maa pooluste asukoha muutumine * Mitmesugused protsessid atmosfääris jm loodusnähtused · Kliima jahenemisel laienesid poolustel jääkilbid ja mäestikele kogunesid suured jää- ning lumelademed, mis paksenedes hakkasid alla libisema ja kanduma ümbritsevatele tasandikele. · Viimane jäätaandumine Eesti alalt oli u 13 000 aastat tagasi · Jääaegade vaheaegadel võis Eesti aladel olla inimasutus, sest Soomest on leitud tööriistu sellest ajast, kuid täpsemad teated puuduvad. · Jääaeg ja jää kujundasid Eesti maastiku : * Rändrahnud * Maapind on tõusnud praeguseks üle 100 meetri · 11 000 aastat eKr kattis suurt osa Lääne-Eestit

Ajalugu

docx

Eesti Muinasaeg

Eesti muinasaeg 1. Muinasaeg, selle periodiseerimine, dateeringud. Muinasaeg ehk esiaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest umbes 9000 aastat eKr kuni ristisõdade alguseni Baltikumis 13.sajandil. Muinasaega periodiseeritakse järgmiselt: 1) Kiviaeg a) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum ( - 9001 eKr) b) keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (9000 - 4200 eKr) c) noorem kiviaeg ehk neoliitikum (4200 1800 eKr) 2) Pronksiaeg ( 1800 500 eKr) 3) Rauaaeg

Ajalugu

docx

Esiaeg Ajalugu 10. klass

hominiidid-Inimlaste sugukond, kujunes välja arvatavasti vähem kui 7 miljonit aastat tagasi. antropogeneesiga-väikest kasvu peamiselt taimtoidulised hominiidid elasid vaid Aafrikas. Seni vanimad tööriistad on leitud Keeniast, nende vanus on u 3,3 miljonit aastat. Shanidari koopast-leitud 35–40-aastase neandertallase luustik ja selle põhjal tehtud hauarekonstruktsioon. Hispaania Cueva Antóni koopast leitud punaseks värvitud merekarp. Kust pärinesid Läänemere idakalda asustanud inimesed? Baltikumi lõunaosast Mesoliitikumi inimesed elatasid end küttimise, kalapüügi ja korilusega. Ainus koduloom oli koer, keda peeti juba Eesti vanimas, Pulli asulas. Jahiti peaaegu kõiki tollaegseid metsloomi, suuremaid vee- ja maismaalinde ning püüti kalu. Peamised jahiloomad olid põder ja kobras, hiljem öisandusid metssiga ja tarvas. Keskmise kiviaja teisel poolel oli aga oluliseks jahiloomaks hüljes. Umbes 5500 aastat eKr hakati arvatavasti idapoolsete naabrite eeskujul

10.klassi ajalugu

docx

Ülevaade Eesti muinasajast

EESTI MUINASAEG · PALEOLIITIKUM 10 000-11 000 aastat eKr ehk vanem kiviaeg Külm, arktiline ja lähisarktiline kliima Jääliustik, Balti jääpaisjärv, Joldiameri Esimesed kindla funktsiooniga tööriistad, mis valmistati kildude maharaiumise teel Homo habilis · MESOLIITIKUM 5000-10 000 aastat eKr ehk keskmine kiviaeg Asustus veekogude juures Küttimine, kalastus, korilus, hiljem lisandus ka hülgepüük Kivitööriistade kõrge kultuur Antsülusjärv, Litoriinameri KUNDA KULTUUR · NEOLIITIKUM 2000-5000 aastat eKr ehk uuem kiviaeg Asustus kaugenes veekogudest Maaviljeluse algus ja hiljem karjakasvatuse algus Limneameri NARVA KULTUUR, tüüpilise kammkeraamika kultuur, hilise kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika kultuur · PRONKSIAEG 0-1000 aastat eKr · RAUAAEG 1-1000 aastat VANEM KIVIAEG 2,5 milj-9600 aastat eKr ehk paleoliitikum

Euroopa muinaskultuurid

docx

Muinasaeg ja selle tähtsamad perioodid

Muinasaeg ja selle allikad Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12.saj lõpul nim esiajaks ehk muinasajaks. Ajaliselt moodustab muinasaeg valdava Eesti ajaloost. Muinasaja periodiseerimine: Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud peamiste töö- ja tarberiistade materjalid. Sellest lähtudes eraldatakse kivi,-pronksi,-rauaaeg, need omakorda jaotatakse ka alaperioodideks ehk vanem,- keskmine,- ja noorem kiviaeg . Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga. ( Eestis siis inimesi ei olnud )

Ajalugu

odt

AJALOO KORDAMINE : MUINASAEG EESTIS

! Keskaja periodiseering : Keskaeg (u 1200 - 1561 a <-- Liivi sõda, siinse omariikluse löpp) Uusaeg (1561-19 saj.): 1) Varauusaeg (u 1561-1816/1819 a <-- pärisorjuse kaotamine) Lähiajalugu (1918 a <-- EV väljakuulutamine - tänapäevani) Keskaja kirjalike allikate hulk on kaunis napp. Varauusajast alates kirjalike allikate hulk oluliselt kasvab (trükikunsti leiutamine, võimu bürokratiseerumine, kirjaoskuse levik). Enamik kirjalikest allikatest asub arhiivides. 2. Muinasaeg . Kiviaeg Eestist ei ole leitud paleoliitilisi leide, sest sel ajal ei olnud Eestis veel asustust. Vanim Eesti asula on Pulli asula, mis pärineb IX aastatuhande algusest eKr. Eestis esinenud kiviaja arheoloogilised kultuurid : 1) Kunda kultuur : * levinud Läänemere idaranniku maadel, Lõuna-Soomest Leedu lõunaosani * asulad rajati veekogude lähedusse * elati u. 15-30 liikmeliste kogukondadena,

Ajalugu

doc

Muinasaeg ja selle periodiseering

MUINASAEG Muinasaeg ehk esiaeg algab 9 aastatuhat eKr ja kestab kuni aasta 1200. 1. mesoliitikum ehk kesmine kiviaeg 2. neoliitikum ehk noorem kiviaeg 3. vanem pronksiaeg 4. noorem pronksiaeg 5. eelrooma rauaaeg 6. rooma rauaeg 7. kesmine rauaaeg 8. viikingiaeg 9. muinasaja lõpp Esiaja esimene periood on mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000eKr), mille tunnuseks loetakse Eestis savinõude kasutuselevõtt. Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kunda kultuuri elanikud elasid püstkodades, kütiti hülgeid ja põtru. Umbes tuhatkond inimest elas kunda kultuuri asulas. Ei elatud paikselt. Tähtis oli jaht ja kalastamine. Asulakohad veekogude ääres, sest vesi oli peamine ühendustee. Tööriistad olid kivikirved ja talvad. Riistade valmistamiseks kasutati ka luid ja sarvi. Kivimitest kasutati tulek

Ajalugu

Rohkem sarnaseid