Muinasaja lühikokkuvõte (0)

Varasemast , kui 11. aastatuhat eKr ei ole Eesti asutusest j�lgi leitud, sest Euroopa p�hjaosa katsid mitmel korral paksud j��kihid. � ldist jahenemist on p��tud seletada mitmeti: P� ikese kiirguse n�rgenemise, Maa pooluste asukoha muutumise, mitmesuguste protsessidega atmosf��ris ja teiste loodusn�htustega. Esimene j�� pealetung algas enam kui 2 miljoni aasta eest ning alles 13 000 aasta eest vabanes Eesti ala l� plikult . Kogu see aeg ei kujutanud �hte j��aega. Kokku oli neli-viis j��tumist, mis vaheldusid soojemate vaheaegadega. Kesk-Soomest Susiluola kaljukoopa k�ige alumistest kihist avastati primitiivseid kivast t��riistu, mille vanuseks hinnatakse 125-120 000 aastat. J��aeg ja j�� kujundastid Eesti maastiku kandes enda sees liiva-, kruusa- ja savimasse. J�� sulamisel kujunesid j�rved ja s�gavate orgudega j�ed, kuplid ja voored. Ajaj�rku esimeste inimeste saabumisest kuni ristis�dadeni Baltimaadel 12. sajandi l�pul nimetatakse muinasajaks. Sellele j�rgnes ajalooline aeg. VANEM KIVAAEG - paleoliitikum , algas inimese kujunemisega ning l� ppes viimase j��ajaga ( 3.5 miljonit - 13 000 aastat tagasi ). Sellest ajast me Eestis veel inimasutust ei tea. KESKMINE KIVAAEG - mesoliitikum ( 9000 - 5000 eKr ). Pulli asulakoht on p�rit 9. aastatuhande algusest eKr, mis on vanim teadaolev inimeste elupaik Eestis. K�ik keskmise kiviaja asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude l�hedusse, kus oli soodne kalastada, k�ttida veelinde ja vee ��rde jooma tulnud metsloomi . �htlasi pakkusid j�rved ja j�ed paremaid liiklemisv�imalusi kui raskesmini l�bitavad metsad . Eladi umbes 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kiviaja inimeste t��- ja tarbeesemed olid valmistatud kivast, luust , sarvest ning puust. Kivimitest oli parim tulekivi. Kuna tulekivi ei leidunud igal pool, kasutati ka kvartsi . NOOREM KIVAAEG - neoliitikum ( 5000 - 1800 eKr ). Eestis algab savin �ude ( keraamika ) kasutuselev�tuga. Umbkaudu 4000 eKr levis kammkeraamika kultuur. Kasutusele v�eti paremini valmistatud savin�ud, mille v�lispinda oli ilustatud lohukeste ja v�iksemate t�ekete ridadega. Tarberiistade valmistamisoskused paranesid. Muutusid matmiskombed. T�htsamad surnud s�ngitati asula territooriumile. Kaasa pandi noake, k��vits ja ehteid . 3000 eKr levis n��rkeraamika kultuur. Savin�usid hakati ilustama n��rij�ljenditega. Tehti ka veneteid ehk paate meenutavaid, v�ga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivakirved. Peeti kitsi , lambaid , veiseid ja sigu. Maaviljeluse t�htsus kasvas. Kasvatati otra , nisu ja kaera. Matma hakati asulatest v�ljapoole, k�rgematele k�ngastele. Surnud asetati maasse kaevatud haudadesse. M�ni luustik viitab kinniseotud hukkunule, mis v�ib viidata muudatusele usundis : surnuid hakati kartma . VANEM PRONKSIAEG - ( 1800 - 1100 eKr ). Eestisse j�udis pronksesemeid v�he, sest siin puudusid vajalikud vase- ja tinamaagid ning valmis esemed olid liiga kallid, seega j�tkus kivast, luust ja sarvest esimete valmistamine. NOOREM PRONKSIAEG - ( 1100 - 500 eKr ) eristub nooremast pronksiajast kindlusmuististega ( kindlustatud asulad ). Hakati matma kivakirstkalmetesse, mis n�gid v�lja nagu pildil � pikus lk 18 need �mmargused asjad. Tehti ka laevkalmeid, mille ��rekivid olid paigutatud laevakujuliselt. Asutus jagunes rannikupiirkonnaks ( rohkem kinnismuistiseid ) ja sisemaaks. Kasvatati lambaid, kitsi veiseid, sigu, hobuseid, nisu, otra, hirssi, hernest , uba ja lina. Kaubandus toimis Skandinaaviaga EEL- ROOMA RAUAAEG - ( 500 eKr - 50 pKr ). Esialgu oli nagu pronksiajalgi rauast esimeid raskem saada ning need olid ka kallimad. Pronksiaegsed kindlustatud asulad j�eti maha. Levisid uued p�llus� steemid , teistsugused kalmed, ajutised linnused , rauasulatuskohad jms.Surnuid hakati matma tarandkalmetesse ( �pikust lk 21 � lemine pilt ). Majandus hakkas kiiremini arenema kohaliku rauatootmisega seoses. Kasutusele v�eti soorauamaak . Pruunikaid roosetk�nkraid meenutav maak tambiti peeneks ning pandi koos puus�ega savist ja kividest valmistatud ahjudesse, kuhu pumbati l��tsaga �hku, et s�ed pidevalt h��gudes vajalikku k�rget kuumust annaksid. ROOMA RAUAAEG - ( 50 - 450 ) M�ju avaldas hiigelsuur Rooma impeerium . Peamiseks elatusalaks kujunes p� lluharimine koos karjakasvatusega. P�llumajandustoodangust piisas �raelamiseks ning isegi v�ljaveoks. Arenes ka k�sit��. Kaubandushuvid p��rdusid l�unasse, Rooma impeeriumi poole. KESKMINE RAUAAEG ( 450 - 800 ) Tekkisid linnused, mis rajati j�rskude n�lvade ja sobivate suuruste k� ngaste otsa ( mingi h�dine linnus �pikus lk 24 ). Eristatakse m�gi-, neemik - ja ringvall-linnuseid. Hakati tegema ribap�lde ning kasutati kahev�ljas�steemi. Maeti vanadesse tarandkalmetesse, uusi tarandeid enam juurde ei tehtud. Kagu-Eesti idaosas levisid liivast kujatud k��pad, mille alla v�i sisse pandi surnud p�letatuna. Umbes aasta 600 paiku tegi rootslaste kuningas Ingvar r��sturetke Eestimaale, kuid sai oma ning hukkus. VIIKINGIAEG - ( 800 - 1050 ) Tihenesid suhted Skandinaaviaga. Algas esimene vabadusv�itlus. 1030. aastal tegi Kiievi suurv�rsti Jaroslav Tark s�jak�igu eestlaste vastu, v� itis ning tegi Tartusse tugipunkti, mille nimetas Jurjeviks. See pole aga Tartu linna asutamisaasta. 1054. aasta s�jak�igul eestlaste vastu said russid l��a. Siis vallutati Izjaslavi juhtimisel Kaeva linnus Harjumaal . 1060. aastal maksustas Izjaslav sossoliteks nimetatud eesti h� imud , kuid nendele vendadele see ei meeldinud ning saatsid Izjaslavi nahhui, vallutasid Tartu ning tungisid s�dides kuni Pihkvani. Seal toimus ka mingi madin, kus langes tuhatkond russi, aga eestlasi mitte �htegi. Arheoloogiline kultuur - �helaadsed muistised , mis peegeldavad omaegsete elanike tegevusalasi ja eluviisi sarnasust. Avaasula - mittekindlustatud asula. Lohukivad - suuremad kivad, millele on sisse pressitud lohud ( �pikust lk 19 ) Kesa - kahev�ljas�steemi "puhkav" pool. Ruunikivad - Rootsis p�stitatud Eestimaal t�htsamate langenud viikingite m�lestuseks.