aastatel see algselt ilmus? ,,Kadunud aega otsimas" (seitsmes osas ilmunud aastatel 1913-1927) 11. Millal ilmusid esimest korda Albert Camus' romaan ,,Võõras" ja essee ,,Sisyphose müüt"? Kus sündis Albert Camus? Camus sündis Alzeerias; ,,Võõras" ja ,,Sisyphose müüt" ilmusid mõlemad 1942 12. Nimetage kolm 20. sajandi Skandinaaviamaade kirjanikku. Kes võttis Rootsi kirjanduses esimesena kasutusele sisemonoloogi? Knut Hamsun, Karen Blixen, Astrid Lindgren; sisemonoloogi kasutas esimesena Eyvind Johnson 13. Mitmest episoodist (peatükist) koosneb James Joyce'i romaan ,,Ulysses"? 18 episoodi jagunevad kolme ossa 14. Kes oli esimene venelasest kirjanik, kes võitis Nobeli kirjandusauhinna? Milline oli tema suhe Nõukogude Liitu? Boris Pasternak; nõukogude võim sundis auhinnast loobuma; tema looming oli lubatu ja
nimesid, ajab nad segi) -Joyce'i vormimängulikkuse juurde kuulub omajagu huumorit. - sündmusi ei esitata ajalises järjekorras FRANZ KAFKA - romaanis puudub keskne sündmustik, ei juhtugi midagi -lühivormide meister (ainult 3 romaani: ,,Ameerika"; ,,Loss", ,,Protsess") - tegevus toimub inimese peas - esitatake mõttevoolu ehk sisemonoloogi -võõrandumist käsitleva kirjanduse looja kaudu -tugev allegooria e mõistukõne; sümbolid - tekstis kasutatakse sõnamängu, ootamatut grammatikat, sündmused -inimeksistentsi väljapääsmatus bürokraatiaebaõiglusest ->absurd toimuvad keeles -reaalne elu grotesksetes ehk liialdatud situatsioonides
teksti pidevus võib katkeda, seosed selguvad alles tagantjärele kasutatakse unenägusid, müütilisi arhetüüpe, motiivide ja sümbolite varieerivat kordamist luules asendab traditsioonilist meetrumit ehk värsimõõtu vabavärss või vabarütm sündmuste ajaline kulg on segi paisatud vaatepunkt: jutustaja-kirjanik pole kõiketeadja, lugu jutustatakse mitmest vaatepunktist kasutati tegelaste sisemonoloogi ja teadvuse voolu (selgita mõisteid, mõisted olemas Neithali leksikonis) muutused lauseehituses – kirjandustekst sarnaneb spontaanse argikõnega, laused sageli lõpetamata, esineb grammatilisi vigu mäng keelega, võideldi seniste keelerituaalide vastu, otsiti uusi väljendusvõimalusi, segati eri stiile, iga autor püüdis välja töötada ainult endale omast keelt oluline oli ka kiri: kasutati eri šrifte, loobuti teksti lineaarsest, tavapärasest paigutusest, jäeti ära
Nimijutustus kujutab kahestunud psüühikaga inimest "Märkmed surnud majast" 1861, D. vanglakogemused Venemaa vanglast. D. uurib kurjategijate olemust. Nn lõpetatud inimesi e. sadiste on tegelikult vähe, enamus on sooritanud kuriteo olude sunnil. Tema tähelepanekute järgi oli vanglas koguni venemaa paremik, nt kirjaoskuse protsent oli seal kõrgem kui vabaduses. "Ülestähendusi põranda alt" 1864, Ka see teos on uuenduslik, kuna on kirj. peategel. sisemonoloogi vormis. Peategel. on nn antikangelane kes ei varja oma hingeelu inetust vaid pigem demonstreerib seda. Ta lähtub nitseaanlikust põhimõttest et iga tema tegu on õigustatud põhim. "mina tahan" "Kuritöö ja karistus" 1866 "Mängur" 1866 "Idioot" 1868 "Sortsid" 1872 Räägib vene revolutsionääridest ja on nende suhtes väga kriitil. Paljud neist olid isegi isikl. solvunud. D. inimese kontseptsioon Eitas täielikult John Locke' seisukohta et inimene on siia sündinud tabua rasana
Aegade tajumine. Sotsioloogliline draama, aluseks tegelik elu, kirjad, mälestuse, kirjandid ja uuringud. P.E.Rummo, E.Vetemaa, M.Unt, V.Vahing, Merle Karusoo Proosa – Kirjandusvoolud: realism – küüditamine, sõda, põgenemisest läände, repressioonidest; Modernistlik proosa – inimese eksisdents ja seisund maailmas. Zanrid: isikuromaanid, novellid, miniatuurid. Kasutatakse palju sisemonoloogi, kujutatakse argielu pilte, püütakse vastu seista väikekodaniku rutiinile. A.Vallar, M.Traat, M.Hunt, E. Vetemaa 2) Kassetipõlvkond – Luulekogud pappkarvis, 3-5 luuletajat. Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel, Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Mats Traat, Andres Ehin. 3) Luuletajad Alliksaar – luulet ei avaldatud, või avaldati väga üksikud. ISEL: Sõnamäng, sümbolid.
vastuse juurest tuleb uuesti edasi otsima hakata. Inimeset ja maailma ei saa ära seletada. Kirjandus ei olnud enam vahend, mille abil edastada kasulikke või kauneid teateid elu kohta. Iga teksti kaudu tuli maailm uuesti üles ehitada, nii teksti loojal kui ka lugejal. Modernism saab alguse turvatunde ja harmooniliseuse kadumisest ning inimese üksinduse tajumisest maailmas. V.Woolf -Woolf eitab traditsioonilised süzeearendusega romaani. Ta kasutab oma teistes sisemonoloogi ja muudab jutustamise vaatepunkti. Ta tunneb huvi inimese sisemaailma ja selle muutlikkuse vastu. M.Proust - Proust kirjutab väga tundlikku süvapsühholoogilist proosat. Tegelaste tundeid, mõtteid analüüsitakse imepeenelt. Kõige olulisem on inimese sisemaailmas toimuv, järgitakse teadvuse voolu, mis tekitab mängu ajaga. J. Joyce - tema kasutab teadvuse voolu, mille eesmärgiks on avada vahetult inimese sisemaailma.
1. Millist 20. sajandi ajajärku (umbkaudsed aastad) üldiselt peetakse kirjandusliku modernismi ja postmodernismi eristuspiiriks? Eristuspiiriks peetakse üldiselt 40ndaid ja 50ndaid aastaid, kusjuures mõned peavad postmodernismi alguseks 1941. aastat (surid Virginia Woolf ja James Joyce): piiriks on pakutud ka II maailmasõja lõppu või mõningaid eriliselt uudseid kultuurilisi sünnitisi (S. Becketti ,,Godo't oodates", 1953) 2. Nimetage vähemalt kolm tuntumat teadvuse voolu / sisemonoloogi kasutajat 20. sajandi kirjanduses. · Virginia Woolf · William Faulkner · James Joyce 3. Milline kirjanduslik liikumine eelnes James Joyce'ile Iirimaal? Nimetage selle kaks esindajat. James Joycei modernismile eelnes iiri sümbolistide hulgas 19. saj lõpus Iiri taassünd loomingu süzeed võeti iiri müütidest. Esindajaiks Leedi Augusta Gregory ja W.B.Yates (oma loomingu algusaastail). 4. Nimetage kolm 20
Tooge näiteid tekstist. Romaanis kasutatakse teadvuse voolu, mis tähendab, et kombineeritud on mälestusi minevikust, oleviku taju ja ettekujutust tulevikust. Minevik ja olevik põimuvad spontaanselt, ootamatult ja tahtmatult. Mineviku ja oleviku vahel toimub mittelineaarne hüplemine ning palju tähelepanu muljetele, tunnetele, emotsioonidele, värvidele, maitsetele ja jagatud kogemustele, mis sageli seda hüplemist tekitavad. Kasutatakse vaba mitteotsest diskursust, kaudset sisemonoloogi, tegelase kõne vaheldumist jutustajaga ja liikuvat vaatepunkti. Loo jutustamises vahelduvad tegelaste teadvusevoolud ja hetkelised mõtted. See vaba voolamine ei ole loogiline ja lineaarne. Näited: Septimus Smithi emotsioonide ja mõtete muutumine enesetapuhuvist ja kartusest kukkuda leekidesse, kuni oma naisest lahkuminemisest tekkinud vabadusetunneteni. Teine näide: kui Clarissa Dalloway akna lahti teeb ja hingede kääksatust kuuleb, toob see esile mälestuse neiupõlvest, kui kuulis
Tema tõstatatud probleemid on tegelikult ajatud, üldinimlikud, olenemata sajandist. Olulisim on rahvuslikkus. Tema tegelased on tavaliselt reaalsed isikud Eesti aja- ja kultuuriloost, K.J.Peterson, O.W.Masing, J.Köler...võimekad, teotahtelised karakterid, ei ole oma ajaga rahul. Eralduvad oma kihist, rahvusest, keskkonnast. Tähtis on isiklik vabadus, piiride murdmine.Tavaliselt konflikt iseendaga, sisepiinad, õigel poolel olemise küsimus. Kirjanik kasutab palju sisemonoloogi tegelase nö vaimuilma ja psüühika avamises. Huvi keskendatakse tavaliselt ühele peategelasele, tema heitlusele ja arengule. Kõrvaltegelased nagu täiendavad teda. Varasem ajalooline lühiproosa kogumik ,,Klio silma all" Nt Pöördtoolitund"- J.Jannseni nn sobing rüütelkondadega, peeti rahvuslikuks reetmiseks, novell on esitatud Jannseni poja silmade läbi. Tegelase sisekonflikt-kas kaitsta isa au, või tõde jalgele seada. Lühiromaan ,,Taevakivi"- K.J.Petersoni ja O.W
Eksistentsialistide arvastes on maailm inimesele vaenulik paik. Elu = absurd, inimene ei suuda tajuda maailma objektiivseid seaduspärasusi. Kõik muutub kaootiliseks, inimene on põrgu. Üksi inimene ei suuda teist täielikult mõista. Käsitleb inimese maailmas olemise e eksistentsi põhiküsimusi. Modernistlik romaan: Mina-tegelase silmade tunnete- ja mõttemaailma kaudu nähakse toimuvat sündmustikku (trad. kõiketeadev jututaja). Uus jutustamistehnika on sisemonoloogi tehnika ehk kõik tunded ja mõtted saadakse teada. Tekst fragmentaatne. Kindel süzee ja faabula puuduvad (trad toimus kõik faabula järgi) alateadvusel tähtis koht, sündmustik ebareaalne(trad oli kõik loogilises järjestuses), aja ja ruumi suhted mõistmatud. Peatükkide järjekord pole oluline. Intellektuaalsemad, filosoofilised mõtisklused, vihjed teistele teostele. Teos mitmeti mõistetav. Keskmes peategelase sisekõne. Teistel tegelastel vähe ruumi (enne palju tegelasi)
vaatenurga. Kogu lugu on läbi koera silmade ning jutustaja annab seda edasi. See antakse edasi üsna täpselt koera emotsioone ning tundeid kirjeldades ja selgitades. Näide: ,,Öösiti kuulis Popi Isandat läbi une raskelt ohkavat. Siis tõusis ta ja lähenes Isandale. Ta liputas hända, lakkus Isanda käsi ja katsus teda kõigiti lohutada. Kuid Isand ei tundnud seda.,, Justus on kasutatud ka siirdkõnet ehk siis jutustaja vahendab tegelase sisemonoloogi tema- vormis. Näide: ,,Miks ei tule Isand? küsis ta. Miks ei tule Isand? Kuhu on ta jäänud? Ta pole iial nii kaua ära olnud. Kus ta on? Kus ta on?,, Jutustaja teadmiste haare pole täielik, vaid see on piiratud. Ta ei tea kõike, vaid toob lugejateni vaid tegelaste vaatenurga. 4. Tegelased on jutus kõige olulisemad, just nemad viivad sünmustikku edasi. Selles novellis on kõigest kolm tegelast: Isand, Popi ja Huhuu. Peategelasteks võib lugeda Popi ja Huhuu
Essee (prantsuse keeles l'essai 'üritus, katse, proov') on enamasti lühem arutlev kirjutis, mis väljendab ja mõtestab selgitavalt autori arusaamasid või seisukohtasid, pruukides küllaltki mitmekesiseid ja vabu kirjanduslikke võtteid, ning võib käsitleda laia teemaderingi seoses ühiskonnaelu, inimelu, kõlbluse, religiooni, teaduse jm valdkondadega. Essee on erinevalt teaduslikust traktaadist kirjutatud esimeses isikus ja esitab autori arutlevat sisemonoloogi, mistõttu käsitletakse esseed sageli filosoofilise kirjutisena. Enamasti on esseede teemaks aktuaalsed küsimused ja autori suhtumine nendesse. Essee on selle tõttu tihti suunatud mingile kindlale publikule ning eeldab sellelt teatud asjatundlikkust teema põhimõistete jms osas. Esseesid võib eristada pikkuse järgi. Lühiessee pikkus võib alata 500 sõnast, pikemas essees on 2000-4000 sõna või veelgi rohkem. Eristatakse ka prantsuse stiilis
Proosaanalüüs Knut Hamsun „Nälg“ Knut Hamsuni teose „Nälg“ järgib klassikalist narratiivi, kõik sündmused toimuvad tekstis esitatud järjekorras ning nagu klassikalised narratiivid ikka, siis algab see ka oma sissejuhatusega, kus nimetu peategelane peab endaga sisemonoloogi ning räägib lugejale sellest, kuidas kõik algas, jutt läheb sellega edasi, et kõik hakkab ainult allamäge minema, sest peategelasel pole võimalust maksta renti ning osta süüa endale, ja lõppeb klassikalistele omasena konkreetse lõpuga, milleks on tegelase uue elu algus ning vana jätmine ehk laevaga lahkumine Kristiaaniast. Peale selle on ka igal neljal peatükil oma väike narratiiv, millel on
haruldasi sõnu ja võõrkeelseid fraase. · "Kolme katku vahel" (1970-1980) taustaks on 16.sajandi dramaatilised sündmused. · Krossile on oluline ka kompomissi teema. Ta valgustab seda teemat mitmest kõljest, kaalub kompromissi lubatavust ja moraalset hinda, mida järeleandmiste eest tuleb maksta. "Pöördtoolitund" (1971). · Kas poliitilistest kaalutustest lähtuva kompromissi kasu kaalub üles kõlbelise kahju, mis sellest sünnib? · Kross armastab kasutada sisemonoloogi või siis vahetava vaatepunkti näitamaks asju mitme nurga alt. "Keisri hull" (1978) · "Taevakivi" (1975); "Professor Martensi ärasõit"(1984); · 1980.aastal asus Kross kirjutama autobiograafilist proosat "Wikmani poisid" (1988); "Mesmeri ring" (1995) ; "Paigalend" (1998). "Keisri hull" · Üliinimlikule filosoofiale toetuv isikulooline romaan. · Toetub üksikisiku sotsiaalse kuhuse ja vastutuse ideele
· Ain Kaalep klassikaline luule, mõjutused ajaloost. Olulisemad naasnud autorid · August Sang lootusrikas ja optimistlik luule. · Kersti Merilaas skeptiline, luule väljendab kartust uue hirmuvalitsuse ees. Proosa · Proosa jääb luulevaimustuse varju. · Peavooluks on realistlik proosa, eriti isiku- ja ajasturomaan. · 1960. aastail pöördutakse tagasi vorminõudlikumate zanrite (novell, miniatuur jms) juurde. · Noorem põlvkond kasutab palju sisemonoloogi ja kogemusi elust enesest. · Teemadeks on möödunud aegade analüüs · 1960. aastate noorsoo lemmikuks sai Mati Unt noorte elu käsitlevate lühiromaanidega. Proosa · Debüteerivad Arvo Valton, Enn Vetemaa, Mati Unt, Mats Traat, Teet Kallasj, Aimée Beekman jt. · Uute stiilidena tulevad lühiromaan, modernistlik lühiproosa. · Märksõnadeks eksistentsiaalsed küsimused, inimese koht maailmas, vastuoluline elutaju, sisemonoloogid. Mati Unt
oma sõnade sisse kirjutanud, on tunda kirjaniku püüdu seletada lahti toimunu. Siin ilmebki koht, kus eriti Kubricu film jääb mõistmise tasandil tugevasti alla romaanile. Dialoogist piisab vaid harvadel juhtudel selleks, et suuta tõeliselt süübida tegelaste higeellu. Nabokovi "Lolita" koosneb suuremalt jaolt Humberti mõtete ja tunnete kirjapanekul. Räägitud sõnad ja laused ütlevad tegelikult niivõrd vähe. Sageli ei suudeta aga filmides sisemonoloogi piisavalt või piisava oskuslikkusega kasutada nagu seda reeglina tehakse romaanis. See, mis jääb kinolinal ütlemata, on tihti määrava tähtusega. Mina leian, et reeglina ongi romaan just seetõttu tihtipeale parem ja terviklikum samadel ainetel vändatud filmidest. "Lolita" on ehtne näide. Ma ei väidagi, et need kaks filmi on ebaõnnestunud , vastupidi, tegemist on äärmiselt väärt linateostega. Aga nad seisavad kunstilisel tasandil eraldi. Nende väärtus on erinev romaani omast
teose. Woolfi teosed on feministliku kallakuga, ja seda on ka selle teose puhul väga selgelt näha. Tegelasi ei kujuta ta niivõrd ühtse perekonnana, kui üksikindiviididena, kelle isikupära ja olemus on tähtsamad, kui nende omavaheliste füüsiliste suhete täpne kujutamine või kasvõi välimuse kirjeldamine enne hingeelule tähelepanu pööramist, nagu sageli romaanides kombeks on. Kuna teoses on väga vähe dialoogi ja tegevust, näeb põhiliselt tegelaste sisemonoloogi, mõtteid ja suhtumist üksteisesse. Inimesed on küll omavahel seotud, kuid neid eristab siiski üksteisest keerukas mõttemaailm, mida keegi teisele ei avalda. Võiks öelda, et selline inimene on eesti inimene, kes elab oma peas, teistega väga avameelselt ei suhtle, ning hoiab ka oma tegudes põhiliselt omaette. Samas arvan, et tegelikult on Woolf väga täpselt saanud kirja panna selle, millised on kõik inimesed. Kuigi me üksteise sisse
Nt "Der Reigen". "Leutnant Gustl" (1899) seal tegi ta ühe duelli militaristlikku rituaali naeruväärseks. See, kuidas ta kirjutas, ei sobinud kaasaega. Ta julges keiserlikku sõjaväge natuke mõnitada, ohvitserikraad võeti talt ära. Schnitzlerit on peetud "kirjanduse S. Freudiks" Tema teostel on unenäostruktuur. Teos on nii kokku pandud nagu kirjeldatakse unenägusi. Sisemine monoloog: vahetu edastamine sellest, mida läbielatakse, mõeldakse ja tuntakse. Kirjanduslik tegelane peab sisemonoloogi ja kirjanik peab seda võimalikult täpselt edastama. Unenovell. Tekst paberil Peategelane noor arst, kes arvab, et tema naine teda petab, tahab teada, kas on nii. Jälitab läbi öiste Viini tänavate teda, külastatakse veidraid kohti ja kummalisi isikuid. Stseenid vahelduvad kohati väga kiiresti. Puuduvad stseenidevahelised üleminekud. Tunne, et ei saa midagi mõjutada, stseenid on omavahel assotsiatsioonidega ühendatud. Alateadvus, nagu tahaks aga nagu ei tahaks ka. Stseenide kiire
romaanid. Kasutades Joyce´i teadvusevoolu tehnikat, valmis romaan "Proua Dalloway" (1925). Teos kujutab endast üht päeva Clarissa Dalloway elus, kes alustab peoõhtu ettevalmistamist hommikul ja lõpetab lahkuvate külaliste jälgimisega õhtul. Päeva jooksul mõtiskleb ta mitmesuguste valikute üle, mida ta oleks võinud teha ja seeläbi oma elu muuta. Kuid romaani kestel ei muutu midagi peale Clarissa mõtete iseendast. See meetod, millega ehitatakse romaan ümber sisemonoloogi, nii et "tegevus" kujutab endast inimese muutuvat meeleolu, vormib Woolfi kogu järgnevat loomingut. Oma parimaks romaaniks pidas kirjanik ise romaani "Tuletorni juurde" (1927), millesse ta on kirjutanud kogu elusolemise kurbuse ja julmuse. 1928. aastal ilmub biograafiazanris romaan "Orlando", mis annab ülevaate noore aristokraadi korduvatest taassündidest ja erinevatest eludest nii mehe kui naisena 16. sajandist kuni 20. sajandi alguseni. "Orlando" eesmärgiks pole
Sündis 2.veebruar 1882 ja suri 13.jaanuaril 1941. Pärit vaesest perest. Sündis Dublinis. Enamus elust elas Pariisis. Taunis iiri marurahvuslust ja briti. Õppis Dublini ülikooliss. Ütles lahti kirikust. Alustas kirjutamist luuletajana 1907 luulekogu ,,Kammermuusika". Esimene proosateos ,,Dublinlased" 1914. 1918 näidend ,,Pagulased". 1922 peateos ,,Ulysses". Tekitas kohe pahameeletormi. Keelati Ameerika Ühendriikides ja Inglismaal. See on romaanikunsti pööre. Kasutab sisemonoloogi. 1939 ,,Finnegans Wake". Räägib ühest päevast, 700 lk, viimane peatükk 40 lk ilma kirjavahemärkideta. Franz Kafka ( 1883-1924 ) Sündis 3.juulil 1883 ja suri 3.juunil 1924. Oli rikka juudi lihakaupmehe poeg. Olid vastuolus omavahel. 1919 essee ,,Kiri isale". Õppis Praha saksagümnaasiumis germanistikat, ja isa sunnil Praha ülikoolis õigusteadust. Oli 3 korda kihlatud kuid ei abiellunud kunagi. Suri Viini lähedal tuberkoloosi. Tema eluajal ilmusid ainult novellid ja esseed
immersion--> vahendaja kadumine). KIRJANDUSTEOSE VAATEPUNKT ! Romaani tegevus avaneb lugejale alati mingist vaatepunktist. ! ! VAATEPUNKT on paik või teadvus, kust sündmustikku nähakse. Kirjandusteose JUTUSTAJA on hääl, mis edastab teose sündmustikku. Kui romaan on kirja pandud MINA-JUTUSTUSENA, on olukord lihtne: mina-tegelane kõneleb toimunust oma vaatepunktist lähtudes. Mina-jutustus on alati piiratud vaatepunktiga jutustus. ! -Mõnikord kasutab piiratud vp-ga jutustus SISEMONOLOOGI- tegelase sisekõnet. Sisemonoloogi kujutatakse tavaliselt teadvuse vooluna-> tunnete ja mõtete üleskirjutused. ! TEMA-JUTUSTUS- kolmandas isikus röögitud lugu. Võib edastada vaid ühe tegelase piiratud vaatepunkti. Iga mina-jutustuse saab ümber kirjutada tema- jutustuseks, ilma et vaateunkt muutuks. Sageli pole tema-jutustuse vaatepunkt piiratud ühe tegelasega. ! Võib juhtuda, et tegemist on KÕIKETEADVA JUTUSTAJAGA- sündmusi jälgiks
Nii ei saadetudki Adot Naissaarele. Tal vedas. Maanaine Suurrätt õlgadel, läks Reet kauplusesse tinti ostma. Ta mõtles kaua, millist tinti osta ja uuris kaupmehelt, kas on ikka hea tint. Sama kordus ka sulepea ja sulega. Väljas sadas vihma ja Reet ei olnud vihmavarju kaasa võtnud. Ta seisis kaupluses, keris asjad paberist lahti ja tahtis proovida tindiga kirjutada, kuid tal ei tulnud ühtegi head mõtet, mida võiks kirjutada. Peale pikka sisemonoloogi kirjutas ta: ,,Suur reheahi!" Sõbra surm Tanumataguse Juula lesknaine, kellel on kaks last ja kes elab viletsas hütis. Sinimaa Taavet Juula naaber; loomaarmastaja; tisler. Tanumataguse Juss Juula kümneaastane poeg; ei räägi eriti; ei salli valet. Taavet aitas korduvalt Tanumataguse hobust ravida. Ühel ööl keegi kolistas õues, kuid Taavet ei läinud vaatama, kes seal on. Hommikul õue minnes, oli pihlaka all Juula hobune. Ta oli surnud
elementide vahelise olemuslikke seoseid. Berio konseptsioonil on kokkupuutepunkte ka muusikalise semiootikaga. Berio avardas muusikalist keelt kolmel tasandil: 1)verbaalsel tasandil (tekstiga vokaalteosed); 2)mitteverbaalse kommunikatsiooni tähenduses (tekstita); 3)lavakeele sissetoomisega muusikasse (lavastatud heliteosed), nt. ,,Opus Number Zoo" (1952)esinejad loomakostüümides ja maskides. Loomeprintsiipi nimetatakse teaduse vooluks ehk sisemonoloogi kui kirjandusliku tehnika lõi Joyce, kelle tekste Berio kasutastuntuim elektrooniline lindimuusika ,,Thema (Ommagio a Joyce)" (1958). Vokaalmuusika Kõige innovaatilisemad teosed: tema vokaalsete ekperimentide peajoon on uutmoodi tekstikasutus (Berio võtab sõnad lahti häälikuteks, mida ta kasutab iseseisvate muusikaliste elementide ja struktuurikomponentidena). Häälikukasutusel tugines Luciano Rahvusvahelise Foneetikaassotsiatsiooni loodud foneetilisele tähestikule, mis koonseb nn
toimunusse i. siis lisatakse kommentaar sündmusevälisest vaatepunktist ii. siirdkõne jutustaja vahendab tegelase kõnet kaudse sisemonoloogi kaudu 2. liikuv vaatepunkt ka romaanides, kus kõiketeadev jutustaja puudub a. modernistlik romaan: keegi ei tea romaanimaailma kohta täit tõde i. vastupidiselt ühe vaatepunktiga romaanile
vaatepunktist lähtudes. Mina-jutustus on alati piiratud vaatepunktiga jutustus. Selline jutustus edastab sündmustikku ühe tegelase vaatepunktist, jättes avamata teiste tegelaste siseelu. Loo pinge areneb sellisel viisil edastatud romaanis sageli just teadmatuse ümber, fakti ümber, et ühte lugejale avatud inimteadvust ümbritsevad teised, mille sisse lugeja ei saa pilku heita. Piiratud vaatepunktiga jutustus kasutab vahel sisemonoloogi (tegelase sisekõne) ja teadvuse voolu tehnikaid. Sisemonoloog lähtub üldiselt vajadusest otsida mingile küsimusele vastus, tegelase kõnevool areneb oma sisemisest loogikast lähtudes. Teadvuse vool on lähedane sisemonoloogile, ent teadvuse vool kujutab tegelase mõtteid hüplikena. Teadvuse vooltegelase tunnete ja mõtete üleskirjutus, selle eesmärgiks on avad tegelase sisemaailma täielikumalt, kui seda teeb sisemonoloog. Modernistlik romaan võib olla täielikult kirjutatud
Romaani tegevus avaneb lugejale alati mingist vaatepunktist. Kirjandusteose VAATEPUNKT on paik või teadvus, kust teose sündmustikku nähakse. Kirjandusteose JUTUSTAJA on hääl, mis edastab teose sündmustikku. Kui teos on kirja pandud MINA JUTUSTUSENA, on olukord lihtne: mina-jutustaja kõneleb toimunust oma vaatepunktist lähtudes. Mina-jutustus on alati piiratud vaatepunktiga jutustus, sest jätab avamata teiste tegelaste siseelu. Piiratud vaatepunktiga jutustus kasutab vahel sisemonoloogi ja teadvuse voolu tehnikaid. SISEMONOLOOG on tegelase sisekõne. See lähtub üldiselt vajadusest otsida mingile küsimusele vastus, tegelase kõnevool areneb oma sisemisest loogikast lähtudes. TEADVUSE VOOL on lähedane sisemonoloogile, ent teadvuse vool kujutab tegelase mõtteid hüplikena. Teadvuse vool on tegelase tunnete ja mõtete üleskirjutus, selle eesmärgiks on avada tegelaste sisemaailma täielikumalt, kui seda teeb sisemonoloog. Modernistlik romaan võib olla
romaanid „Vägivaldsed kisuvad selle endale“, „Tark veri“) ja Carson McCullers (1917 – 1967, eesti keeles ilmunud romaan „Süda on üksildane kütt“). Ameerika mustanahaliste kirjanduse uurija Fritz Gysin on eristanud groteski kolme avaldumisvormi. Need on 1) groteskne karakter, 2) groteskne olukord, 3) groteskne ese (objekt). Sisemonoloog Mõiste määratlus on ajaga muutuv. Lahtiseks jääb küsimus, kas sisemonoloogi võiks leida Laurence Sterne’i (1713 – 1768) romaanist „Tristram Shandy“ (1759). Rootsi kirjanduses võttis sisemonoloogi esimesena kasutusele Eyvind Johnson (vaadake faili tema elu- ja loomelooga avalehel). Loengute lühikonspektid. 4. ja 5. loeng 4. loeng Eestis vähetuntud USA lõunaosariikide kirjanik Ellen Glasgow (1873 – 1945) pakub oma piirkonna meestest ja naistest ning perekonnaelust klassikaliseks saanud romaane, milles puudub nii Faulkneri
sõda, isegi kui kuulid neid ei tabanud. Peategelased 18-19 aastased poisid – satuvad sõtta. Oma kaaslased surevad. Nad ei saa aru, miks nad peavad seal olema. Miks sõda peetakse? Peategelane tuleb kodust tagasi pettununa, sest ei suuda minevikku selja taha jätta. Kui läheb tagasi, ütleb, et talt on võetud ka tulevik. Rinne, kaaslaste hukkumine ja surmahirm. Loodus on see, kus inimene leiab lohutust. Romaan mina vormis, palju sisemonoloogi. Noortel poistel puudub usk endasse ja arengusse. 2) 1931 “Tagasitulek” 1.romaani järg. Räägib neist, keda kuulid ei tabanud, kuid ometi kriips peal. Sõda lõppenud. Saksamaal revolutsioon. Inimesed peavad leidma tee uude ellu. Lihtsõduritest ei hoolita. Noored sõjas võltsideaalidega. Sõjast tagasi tulles mitte enam vaprad ja arad, vaid rikkad ja vaesed. Tagasitulekut hingelises plaanis ei toimu. 3) 1938 “Kolm sõpra” (Kolm seltsimeest) Sündmustik 20. lõpp, 30. algus
sõnaleiud, väljendusoskus. Selline analüüsimine on luule juures tähtis. Proosas mängib suuremat rolli kirjandusteose maailm tegelastele kaasa elamine. Kirjandusteose vaatepunkt Romaani tegevus avaldub lugejale alati mingist vaatepunktist paigast, kust teose sündmustikku nähakse. Sündmustikku edastab jutustaja Mina-jutustus on tavaliselt piiratud vaateväljaga jutustus see jätab avamata teiste tegelaste siseelu. Taoline jutustus kasutab sisemonoloogi, mis on tingitud mingile küsimusele vastuse leidmisest ning areneb sisemisest loogikast lähtudes. Teine meetod on teadvuse vool tegelase mõtted edastatakse hüplikena. Tegelase sisemaailm avatakse täielikumalt. Tema-jutustus komandas isikus jutustus. Võib edastada ühe tegelase piiratud vaatepunkti, kuid tihti on tegemist kõiketeadva jutustajaga, kelle vaatepunkt on piiramatu. Kõiketeadev jutustaja võib tegelasi iseloomustada ning sellise
Teos. Kirjandusteos on ennekõike sõnakunstiteos (kirjapandu ja sõnad). Nende abil sisenetakse kirjandusteose maailma. Kirjandusteose vaatepunkt. Kirjandusteose avaneb lugejale mingist vaatepunktist, s.o paigast/teadvusest, kust sündmustikku nähakse. Teose jutustaja on teose sündmustikku edastav hääl. Mina-jutustaja kõneleb toimunust lähtudest enda vaatepunktist (s.o piiratud vaatepunktist). Piiratud vaatepunkt kasutab sisemonoloogi (e sisekõnet) ja teadvuse voolu (tegelase hüplikud mõtted) tehnikaid. Tema-jutustaja (e kolmandas isikus) võib edastada ühe tegelase piiratud vaatepunkti, kuid vahel pole see piiratud üknses ühe tegelase taju-ulatusega. Kõiketeadev jutustaja vaatepunkt on piiramatu, kes võib anda eri tegelastele õiguse näha teose maailma oma silmadega. Siirdkõne on kaudne sisemonoloog, kus jutustaja vahendab tegelase kõnet.
esimese lahkumineku läbi. Prototüüpsust ei maksa otsida, sest see toimib siiski universaalse armastuskolmnurga loona, sõltumata taustadest. Selle alapealkiri ongi „Lovestory“ – kaks meest, üks naine. Peategelane sõitis puhkama oma naisega lääne saartele, mis oli poolsuletud tsoon, see annab ka teosele olulise mõõtme. Tähelepanu köidab, et ta tegelb alati ruumiga ja ka psühholoogilise kujutamisega. Tekstiliselt põnev, sest kasutatakse sisemonoloogi, kuid radikaalselt. See nagu oleks ühe hingetõmbe tekst. See tekst tuleb liigendamata tekstina ühes jorus. 1974 Mattias ja Kristiina – Undi loomingust üks märgilisemaid tekste. 1975 Via regia o 1975 Good-bye, baby 1976 Must mootorrattur 1979 Sügisball – kui seda asetada varasemate tekstide taustale, siis autoripoolne jutustajaroll on taandudnud. Minakeskne psühholoogilisus taandub. Mustamäeromaan
Fielding kirjutab samal teemal, aga teistpidi – peategelaseks on (teenijast) mees, keda võrgutab tema proua. Richardsoni teine romaan on „Clarissa“, kus kujutatakse läbinisti vooruslikku naist. See on samuti kiriromaan, kus Richardson kasutaba aga ka juba teiste tegelaste kirju loo jutustamiseks. Romaanis kirjeldatakse ka erootilisi stseene, mida Richardsoni kaasaegsed talle pahaks panid. Kiriromaan on valgustuse ajal kõige selgemate žanritunnustega. See osutab sisemonoloogi tähtsusele ning on eelduseks psühholoogilise romaani tekkele. Valgustuse teine faas on sentimentalism, mis rajab tee suurele tundekultusele. 19. sajandi lõpu sümbioos on psühholoogiline romaan. Henry Fielding (1707-1754). Ajaloouurijad peavad teda Euroopa romaani alustalaks. Richardsoni vastand. Mingis mõttes romaaniteoreetik, kuna ta kirjutas sellel teemal palju. Fieldingu kujunemistee on suhteliselt keeruline. Ta tegeles alguses ärieluga, aga edutult.
Uibpuu näitel võib seda kirjaldada just hiiliva modernismina. Eelmängu esteetika muutumisele võime näga romaanis ,,Neli tuld", kus tegevus toimub laeval. Ühes variandis ta kirjutab edasi rõhutatud allegoorilist proosat (tugev alltekst), aga veenvama tulemuse saabutab ta psühholoogilise realismi aladel, või mingites sellistes vormides, mis on sellele lähedal. Kasutab moodsa kirjanduse võtteis ja omamoodi riskantsel viisil kui kogu tekst on edasi antud lamava tütarlapse sisemonoloogi kaudu. ,,Janust" võib välja lugeda ka Uibopuud ennast, sest ta on olnud ka ise sarnaselt haige. Asta Willmann (Surnud) Ilmar Jaks · 1963 Eikellegi maal Esindab pagulaskirjanduse vanemat generatsiooni üks vanemaid tegevkirjanikke. Isiklik elukäik 40ndatel hakkab loomingus kaasa mängima. Nimelt ta 1943-1944 aastal Eestist ei põgene ja ta mobiliseeritakse punaarmeesse. Punaarmee tööpataljoni koosseisus saadetakse ta Leningradi ja sealt põgeneb ta 1945 Rootsi
vastuseks kirjutas Fielding ''Tom Jones'i''. Puskin on teinud ,,Pamela" teosest paroodia. Ja ,,Jevgeni Oneginis" ta muigab selle teose üle. Richardsoni eesmärgiks on kujutada konflikte, inimese mõtteid ja tundeid ja neid analüüsida. ,,Clarissat" on ta nimetanud dramaatiliseks jutustuseks. Siin tuleb mängu hoopis teistsugune mittefiktsionaalne zanr. Kiriromaan oli hea, kuna kiri võimaldas autoril kirjeldada inimese hingeelu. Nimelt kui räägitakse oma tundmustest kirjas, meenutab see sisemonoloogi. ,,Clarissa" on edasiarendus. Ei ole kasutatud ainult ühe inimese kirju. ,,Clarissa" mõjutas laiemalt Euroopa kirjandust, kuna tõlgiti Prantususe keelde üsna varakult. Valgustussajandit on nimetatud kosmopoliitseks. ,,Clarissa" on oma vormi ja sisu poolest piiripealne. ,,Clarissa" käsitleb sotsiaalset ebaõiglust üsna kitsas plaanis. Tegemist on moraalse kultuse säilitamisega. Richardsoniga seoses räägitakse sentimentalismit. Ühiskonnas levis mõistusele põhinev arusaam ja sajandi
1. Kross on ajaloolise proosa algataja; 2. 2. kesktee realismi kirjutamise aeg ( 1960ndate lõpu modernsed katsetused 1970-1980ndatel asendatakse põhimõtteliselt realismiga uus tulemine. Krossil on kokkupuutepunkt modernistliku esteetikaga, sulatab osavalt modernistlikkust ja realistlikkust kokku. Tekstid on esteetiliselt radikaalsemad (vahelduv vaatepunkt teostes ,,Taevakivi" ja ka ,,Professor Martensi ärasõit"). Kasutab modernistlikes võtetest sisemonoloogi, sidudes seda realistliku kujutusega). 3. Teisiktegelased (ühel peategelasel on teisik või paralleel, tekivad müstilised seosed, nt ,,Professor Martensi ärasõit"). 4. Krossil on teadlikult lihvitud kirjalik keel ja stiil. Kasutab erinevaid keelevõimalusi tegelaste iseloomustamiseks. 5. Tegeleb ajalooliste tegelastega: Eesti teema ka laiemalt 1970ndate proosasse. Kross on selles teenäitaja, seejuures on ilmselt taotlus ajalookäsitlust kujundada ja ümberkujundada
maailmale ja kõikidele riikidele välja. Eeskujuks antiikne Kreeka ja Vana-Rooma, kui võimsad kunagi olid. Sajandi algus pole just eriti helge aeg. Kirjandus reageerib sellele nõnda, et kõigepealt kerkib esile estetism ilu väärtustamine. Kuna maailm on surmale määratud, siis hakatakse ,,imetlema" vana sureva maailma ilu. Veneetsia. Itaaliast kirjutatakse palju. Romaan pealkirjaga ,,Surm Veneetsias." Keskendutakse iseendale ja kasutatakse palju sisemonoloogi. Maalikunstis on impressionism minu mulje kirjeldus. Kirjanduses tõuseb esile ka inimese alateadvus, see on ka seotud ühe teadlase psühhoanalüütiliste töödega, S. Freud. Arutatakse, et ka inimene ei tee oma otsuseid mõistusest lähtudes, inimest juhib alateadvus. Kas inimese käitumises on võimalik mõistuslik moment. Oli ka teistsuguseid reaktsioone, näiteks futuristid leidsid, et vanale maailmale ongi aeg kadu kuulutada. Ülistasid masinaid, tehnikasaavutusi,
pihtimusena: katse jutustab põlvkonnast, kelle hävitas sõda, isegi kui kuulid neid ei tabanud. Peategelased 18-19 aastased poisid satuvad sõtta. Oma kaaslased surevad. Nad ei saa aru, miks nad peavad seal olema. Miks sõda peetakse? Peategelane tuleb kodust tagasi pettununa, sest ei suuda minevikku selja taha jätta. Kui läheb tagasi, ütleb, et talt on võetud ka tulevik. Rinne, kaaslaste hukkumine ja surmahirm. Loodus on see, kus inimene leiab lohutust. Romaan mina vormis, palju sisemonoloogi. Noortel poistel puudub usk endasse ja arengusse. 1931 "Tagasitulek" 1.romaani järg. Räägib neist, keda kuulid ei tabanud, kuid ometi kriips peal. Sõda lõppenud. Saksamaal revolutsioon. Inimesed peavad leidma tee uude ellu. Lihtsõduritest ei hoolita. Noored sõjas võltsideaalidega. Sõjast tagasi tulles mitte enam vaprad ja arad, vaid rikkad ja vaesed. Tagasitulekut hingelises plaanis ei toimu. 1938 "Kolm sõpra" (Kolm seltsimeest) Sündmustik 1920. lõpp, 1930. algus. Tööpuudus,
Olulised mõjutajad kunstis ja kirjanduses: - Einsteini relatiivsusteooria (1905). Aja mõistmine nt kirjanduses muutub ,,einsteinlikuks". - Freudi psühhoanalüüs ja alateadvus. ,,Freudlik" lõhestatud teadvus. Inimeste mentaliteet muutumine: moodne inimene on raskesti mõistetav. Tulemuseks nt kirjanduses 1920'tel: raamatute struktuur ja esitamisviis muutuvad: modernism Suurbritannias: - James Joyce ,,Ulysses" ehk ,,Odüsseia" (1922): teadvusvoolu = sisemonoloogi tehnika. - Virginia Woolfi looming. - D. H. Lawrence ,,Lady Vhatterley Armuke" (1928): uus seksuaalmoraal = tsivilisatsiooni eitus ja instinktidele allumine. Prantsusmaal: - Marcel Proust ,,Kadunud Aega Otsimas" (1913-1927): ajaränne Saksakeelsed kirjanikud: - Thomas Mann ,,Võlumägi" (1924): kaasaja õhtumaise inimese ja tsivilisatsiooni probleemid. - Hermann Hesse ,,Stepihunt" (1927): moodsa lõhestatud isiku dilemma.
(1972), Mati Undi "Mõrv hotellis" (1969), "Tühirand" (1972), lisaks Vaino Vahing, Rein Saluri, Kalju Saaber, Jaan Kruusvall, Toomas Vint, Mari Saat, Nikolai Baturin. Eriti hea vastuvõtt proosa modernismiautoritele osaks ei saanud. Modernism tuleb vähemal määral esile ka realistlikuma kujutusviisi juurde jäänud Enn Vetemaa, Teet Kallase, Mats Traadi jt puhul. Põhiautorid oolid siiski Valton ja Unt. Eriti just noorte autorite proosa psühhologiseerus. Kasutati sisemonoloogi, mis võimaldas tegelase hingeelu paremini jälgida. Esile tõusid intensiivsuse tõttu lühiproosa ja lühiromaan. Mati Undi "Võlg" ja Enn Vetemaa "Monument" tähistasid proosas lahtiütlemist nõukogulikkusest, nende autorite puhul hakkasid ilmnema Lääne-Euroopa mõjud. Iseloomustab mure inimese pärast. ARVO VALTON (14. XII 1935) Elust Arvo Valton (kodanikunimega Vallikivi) sündis Märjamaa alevis. Õppis 1943-1949 Märjamaa algkoolis. Koos vanematega
mida Defoe romaanides ei kirjutata. Richardsoni eesmärgiks ongi kujutada konflikte, inimese mõtteid ja tundeid ja neid analüüsida. ,,Clarissa"? seda on ta nimetanud dramaatiliseks jutustuseks. Siin tuleb mängu hoopis teistsugune mittefiktsionaalne zanr. Kiriromaan oli hea, kuna kiri võimaldas autoril kirjeldada inimese hingeelu. Nimelt kui räägitakse oma tundmustest kirjas, meenutab see sisemonoloogi. ,,Clarissa" on edasiarendus. Ei ole kasutatud ainult ühe inimese kirju. ,,Clarissa" mõjutas laiemalt Euroopa kirjandust, kuna tõlgiti Prantususe keelde üsna varakult. Valgustussajandit on nimetatud kosmopoliitseks. ,,Clarissa" on oma vormi ja sisu poolest piiriülene. ,,Clarissa" käsitleb sotsiaalset ebaõiglust, aga üsna kitsas plaanis. Tegemist on moraalse kultuse säilitamisega ja selle teeb kurvaks see, et tegemist on traagiliselt lõppeva looga
kõikidele riikidele välja. Eeskujuks antiikne Kreeka ja Vana-Rooma, kui võimsad kunagi olid. Sajandi algus pole just eriti helge aeg. Kirjandus reageerib sellele nõnda, et kõigepealt kerkib esile estetism ilu väärtustamine. Kuna maailm on surmale määratud, siis hakatakse ,,imetlema" vana sureva maailma ilu. Veneetsia. Itaaliast kirjutatakse palju. Romaan pealkirjaga ,,Surm Veneetsias." Keskendutakse iseendale ja kasutatakse palju sisemonoloogi. Maalikunstis on impressionism minu mulje kirjeldus. Kirjanduses tõuseb esile ka inimese alateadvus, see on ka seotud ühe teadlase psühhoanalüütiliste töödega, S. Freud, Künnapasele tundub, et ka Jung. Arutatakse, et ka inimene ei tee oma otsuseid mõistusest lähtudes, inimest juhib alateadvus. Kas inimese käitumises on võimalik mõistuslik moment. Oli ka teistsuguseid reaktsioone, näiteks futuristid futurum tulevik. Need leidsid, et vanale maailmale ongi aeg kadu kuulutada
kelle hävitas sõda, isegi kui kuulid neid ei tabanud. Peategelased 18-19 aastased poisid satuvad sõtta. Oma kaaslased surevad. Nad ei saa aru, miks nad peavad seal olema. Miks sõda peetakse? Peategelane tuleb kodust tagasi pettununa, sest ei suuda minevikku selja taha jätta. Kui läheb tagasi, ütleb, et talt on võetud ka tulevik. Rinne, kaaslaste hukkumine ja surmahirm. Loodus on see, kus inimene leiab lohutust. Romaan mina vormis, palju sisemonoloogi. Noortel poistel puudub usk endasse ja arengusse. 2) 1931 "Tagasitulek" 1.romaani järg. Räägib neist, keda kuulid ei tabanud, kuid ometi kriips peal. Sõda lõppenud. Saksamaal revolutsioon. Inimesed peavad leidma tee uude ellu. Lihtsõduritest ei hoolita. Noored sõjas võltsideaalidega. Sõjast tagasi tulles mitte enam vaprad ja arad, vaid rikkad ja vaesed. Tagasitulekut hingelises plaanis ei toimu. 3) 1938 "Kolm sõpra" (Kolm seltsimeest) Sündmustik 20. lõpp, 30
Peategelased 18-19 aastased poisid satuvad sõtta. Oma kaaslased surevad. Nad ei saa aru, miks nad peavad seal olema. Miks sõda peetakse? Peategelane tuleb kodust tagasi pettununa, sest ei suuda minevikku selja taha jätta. Kui läheb tagasi, ütleb, et talt on võetud ka tulevik. Rinne, kaaslaste hukkumine ja surmahirm. Loodus on see, kus inimene leiab lohutust. Romaan mina vormis, palju sisemonoloogi. Noortel poistel puudub usk endasse ja arengusse.sõjavastane romaan 2) 1931 "Tagasitulek" 1.romaani järg. Räägib neist, keda kuulid ei tabanud, kuid ometi kriips peal. Sõda lõppenud. Saksamaal revolutsioon. Inimesed peavad leidma tee uude ellu. Lihtsõduritest ei hoolita. Noored sõjas võltsideaalidega. Sõjast tagasi tulles mitte enam vaprad ja arad, vaid rikkad ja vaesed. Tagasitulekut hingelises plaanis ei toimu.
kelle hävitas sõda, isegi kui kuulid neid ei tabanud. Peategelased 18-19 aastased poisid - satuvad sõtta. Oma kaaslased surevad. Nad ei saa aru, miks nad peavad seal olema. Miks sõda peetakse? Peategelane tuleb kodust tagasi pettununa, sest ei suuda minevikku selja taha jätta. Kui läheb tagasi, ütleb, et talt on võetud ka tulevik. Rinne, kaaslaste hukkumine ja surmahirm. Loodus on see, kus inimene leiab lohutust. Romaan mina vormis, palju sisemonoloogi. Noortel poistel puudub usk endasse ja arengusse. 2) 1931 "Tagasitulek" 1.romaani järg. Räägib neist, keda kuulid ei tabanud, kuid ometi kriips peal. Sõda lõppenud. Saksamaal revolutsioon. Inimesed peavad leidma tee uude ellu. Lihtsõduritest ei hoolita. Noored sõjas võltsideaalidega. Sõjast tagasi tulles mitte enam vaprad ja arad, vaid rikkad ja vaesed. Tagasitulekut hingelises plaanis ei toimu. 3) 1938 "Kolm sõpra" (Kolm seltsimeest) Sündmustik 20
Sündmuste loomulik järgnevus lõhutakse. Mängitakse keelega. Osa teksti on sulgudes. Oluline tunnusjoon on sürrealism. Kõik, mis müüb, on lubatud. Näiteks saab tuua Tarantino filmid. Kirjandus on kõige enam keelemäng. Pole fikseeritud subjekti. Teatri tasandil – nt. ühes etenduses mitu Hamletit. Autor muutub kaubamärgiks. Kaovad tabuteemad nt. küüdistamisest kirjutatakse esmakordselt. Postmodernism võtab kasutusele sisemonoloogi. Muudatuste aeg hakkas Eestis 1986, tulevad ka punkluuletajad, nt Tõnu Trubetsky. Kasutatakse palju pseudonüüme, palju on performance’id, happening’e, tabusõnad kaovad. Kirjandikud pole enam kutselised (nt Kross, Õnnepalu, Ene Mihkelson). Pagulaskirjandus jõuab Eestisse. Luuakse palju uusi kirjastusi: enne oli 4-5 kirjastust, 1995-ks aastaks juba 450. PM iseloomustavad nt. Laialivalguvus. Kuna PM-liku ajastu kunst võib olla peaaegu ükskõik
hävitas sõda, isegi kui kuulid neid ei tabanud. Peategelased 18-19 aastased poisid satuvad sõtta. Oma kaaslased surevad. Nad ei saa aru, miks nad peavad seal olema. Miks sõda peetakse? Peategelane tuleb kodust tagasi pettununa, sest ei suuda minevikku selja taha jätta. Kui läheb tagasi, ütleb, et talt on võetud ka tulevik. Rinne, kaaslaste hukkumine ja surmahirm. Loodus on see, kus inimene leiab lohutust. Romaan mina vormis, palju sisemonoloogi. Noortel poistel puudub usk endasse ja arengusse. 2) 1931 "Tagasitulek" 1.romaani järg. Räägib neist, keda kuulid ei tabanud, kuid ometi kriips peal. Sõda lõppenud. Saksamaal revolutsioon. Inimesed peavad leidma tee uude ellu. Lihtsõduritest ei hoolita. Noored sõjas võltsideaalidega. Sõjast tagasi tulles mitte enam vaprad ja arad, vaid rikkad ja vaesed. Tagasitulekut hingelises plaanis ei toimu. 3) 1938 "Kolm sõpra" (Kolm seltsimeest) Sündmustik 20
kelle hävitas sõda, isegi kui kuulid neid ei tabanud. Peategelased 18-19 aastased poisid satuvad sõtta. Oma kaaslased surevad. Nad ei saa aru, miks nad peavad seal olema. Miks sõda peetakse? Peategelane tuleb kodust tagasi pettununa, sest ei suuda minevikku selja taha jätta. Kui läheb tagasi, ütleb, et talt on võetud ka tulevik. Rinne, kaaslaste hukkumine ja surmahirm. Loodus on see, kus inimene leiab lohutust. Romaan mina vormis, palju sisemonoloogi. Noortel poistel puudub usk endasse ja arengusse. See raamat pole mõeldud süüdistusena ega pihtimusena. See on vaid katse jutustada põlvkonnast, kelle hävitas sõda, isegi kui kuulid neid ei tabanud." Põhineb Remarque'i isiklikel I ms muljetel. Lugu koolipoistest, kes läksid rindele. Peategelane Paul saab puhkusele, naastes on kõik veelgi hullem. Samal päeval kui peategelane sureb, kõlab 56 rindeteade: ,,Läänerindel muutuseta
annaabi.ee 
