Modernism (3)

Sarnased õppematerjalid

8

doc

Nimetu

Märksõnadeks on mosaiiksus ja mitmetähenduslikkus. Oluliseks muutuvad subjektiivsed läbielamised, tunded ja alateadlik soov korrastada korrastamatut. Modernistid püüdsid oma loominguga maailma täiustada ja parandada, kutsusid üles puhastumisele. Nad uskusid edasiminekut ja progressi. Suurt tähelepanu pöörati teoste vormile. Kõige suurem muutus võrreldes eelneva kirjandusega toimus tekstis. Tekstis kehtivad omaenese seadused. Ideaal on luua asju, mis poleks looduse koopiad. Modernism tähendab laiemalt lugeja sokeerimist, tekstide suunamist vähestele valitud lugejatele või siis üldse mitte lugejatele traditsioonilises mõttes. Lugeja pole autorile oluline ega esiplaanil. Ka lugeja ei otsi teksti taga autorit või tõde, vaid mängib tekstiga, unustades autori. Talle on oluline tekst ise, mis tekitab temas assotsiatsioone. Modernism tõstab esile autori ja keele/teksti suhte. Tekstil puudub klassikaline kompositsioon, algus, keskpaik, lõpp

Kirjandus

5

docx

20. sajandi I pool

R. Jakobson ,,Kunst kui vahend" ­ sõnastas arusaama, mille järgi kirjandus on kirjanduslike ja kunstipäraste võtete summa, mida kirjanik kasutab oma teose kujundamisel. ,,Kunst kunsti pärast" ­ kirjanik ei pea kirjutama ühiskonnale kasulikuna, vaid enese naudingu eesmärgil. Moskvas tekkis sarnane keelering, mille mõju ulatus Sveitsini. Nimetuse osa ,,formalism" tähendaks justkui, et tegeldakse vormi ja tühja kestaga, mitte sisuga ­ sotsiaalrealism VS läänelik modernism. Võõrandunud kirjandus ja kasutuste meelisklemine seostub lääne formalistidega Joyce, Woolf ja Proust. Inglismaal ei olnud formalismi ajal kadunud ka sotsiaalkriitiline realism, mida esindas Galsworthy (pikk perekonnaromaan ,,Forsyte'ide saaga"). Välja kujunenud oli ka detektiivikirjandus, nimekaim Arthur Conan Doyle oma romaaniga ,,Sherlock Holmes", aga kirjutas ka ulmet. Wells kirjutas eelkõige ulmekirjandust

Ajalugu

18

docx

Kordamisküsimused 2016 lõplik variant vastustega

FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2016, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle’s, sh. konspekt „Postkolonialism”, „Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned“ ja „Modernistliku proosa tunnusjooned“) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135 (ÕIS ja Moodle). T. Hennoste, „Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201 (ÕIS ja Moodle) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses „Eurooplaseks saamine“. TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS ja Moodle). KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab).

Kirjandus

10

odt

Maailmakirjandus eksam

,,Kuningas Oidipus", Sophokles 1. Sophoklese tragöödia põhineb Oidipuse müüdil. a) Selgitage erinevust müüdi ja tragöödia vahel: Müüt on jutustav rahvapärimus, mis seletab kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Tragöödia on komponeeritud kunstivorm. See on üks dramaatika zanre (teised on komöödia ja draama) Müüti peeti üldiselt ajalooliselt tõepäraseks ning kuigi tragöödia võib põhineda mütoloogial, nagu Sophoklese "Oidipus", siis võis autor siiski kujundada motiive ja narratiive oma äranägemise järgi. Kui müüdid on hajusad, püsimatud, läbipõimunud, mitmesuguste vastuoluliste variatsioonidega, siis tragöödia on reeglina, vähemalt antud näite puhul kindlat vormi järgiv komponeeritud narratiiviga teos. b) Mis "Kuningas Oidipuse" kaasahaaravusest on pärit Oidipuse müüdist ja mis selle Sophoklese- poolsest töötlusest?: Täpselt ei ole seda võimalik tuvastada, sest tugineda

Maailmakirjandus ii

24

docx

POEETIKA

kirjeldav. Eesti suurimaks realistiks on E. Vilde. Naturalistlik romaan ­ realismi kõrvalharu. Naturalism lähtub usust, et inimkäitumine on tingitud pärilikkusest ja sotsiaalsest keskkonnast. Tegelane käitub impulsside mõjul, on oma tungide küüsis. Tegelased on tavaliselt pääsmatult seotud oma sotsiaalse positsiooniga. Eesti tuntuim realist on A. Jakobson. Modernistlik romaan ­ modernism oli valdav kunstivool 20.sajandil. Teket mõjutas tehnoloogia areng (tekkis rohkem vaba aega, kuid sama hakkasid inimesed ülejäänud maailmast võõranduma) ning Esimene maailmasõda (kadus kndlustunne). Modernistlik maailmatunnetus keskendub isikule mitte ühiskonnale. Mineviku suhtes ollakse iroonilised, suund on ettepoole. Modernisti suhe maailmaga on valuline, maailm tundib ebakindel. Muutus ka kunstiteose eesmärk ­ tähtis ei olnud enam

Kirjandus

20

doc

Sissejuhatus kirjandusteadusesse

Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud Enne 1800. oli kirjandus: kirjutised, kirja pandud teadmised. Alates 18.saj. lõpust – kirjandus kui väljamõeldis fiktsioon. Kasutades tegelikkuse kirjeldamiseks sõnu muudame tegelikkust ja ka sõnu. Teadmisviisi paremaks edastamiseks on suuline väljendusviis. Olles pidevas muutuses, liikudes edasi minevikule toetudes ja olevikku nihestades tulevikule vastu, mistõttu on ka parim eneseteadmise viis muutuv ja nihkuv. 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Poeetiline keel – kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Muudab igapäevast keelekasutust; on selles intensiivsem; erineb/eemaldub sellest; fookus keelel, enamat kui tavatähendus. Väljamõeldis – kujutlusvõime abil loodud. Fiktsiooniline tekst ei oma praktilist väärtust; konstrueeritud kunstireeglite põhjal; väljamõeldislik pole alati kujundlik. Esteetilise väärtusega objekt – ilu teoses/lugeja silmades. Esteetika: ilusa, tõese ja v?

Kirjandusteadus

4

doc

Modernism kunstivool

Toimumis koht samas kohas, üks väline tegevus (kiri), pinget kruviti mõtete ja aruteludega (sisemine pinge). Inimese peamine kohustus, kirjutas esialgse lõpu pärast- tõestatada naisküsimus, näidata, et naine ei sõltu ainule mehest, tal on õigus teha seda,m is ta õigeks peab. Igalühel on  kohustused enda ees, Ibsen rõhutas oma näidendiga, et ühiskonna ettekirjutatud reeglid ei tohi võtta naiselt õigust täisväärtuslikule elule. 3. MODERNISM (ühiskondlikud tingimused, eeldused, mõtlejad, perioodid, -ismid (esitlused vihikust), tunnused, proosa, luule, draama, aeg, märksõnu (esitlus+rühmatöö), ajatelg) . Ühiskondlikud tingimused: tööstuslik majanduslik areng, linnastumine, metropolid nt New York, London, töölisklass, kultuur kättesaadav paljudele, massimeelelahutus, I ms, Titanicu hukkumine, tapatalgud, rahvuslik viha, kosmopolitism, antirahvuslus, künism, ka elukohanematus peale sõda

Kirjandus

54

docx

Kirjanduse konspekt 10-12. klass

Kirjanduse põhiliigid ja žanrid Eepika - välismaailma kirjeldamine ja jutustamine - huvitutakse välisest pildist - nt. Eepos, romaan, jutustus, novell Lüürika - väljendatakse siseilma mõtteid, tundeid - subjektiivne, isiklik - nt. Luuletused, sonetid, oodid, hümnid Dramaatika - tegevuse vahetu kirjeldamine, otsene kõne ja dialoog - konflikt - nt. Tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng Lüroeepika - liitliik = lugulaulud - lüüriline laad ja eepiline jutustus - nt. Valm, poeem, ballaad. Teema - millest teos kõneleb - trad. teemad: armastus, sõda, isamaa - pikemates teostes on kõrvalteemad Idee - kirjandusteose peamine mõte - väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse Stiil - kõrge = pidulik, kõrgendatud - keskmine = neutraalne - madal = argipäevane Eepika ja selle alaliik eepos Eepika ja eepose seos - 18-19.sajand oli eepika

Kirjandus

Kommentaarid (3)